1981-01-29-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 • ;•
w)
me
t)054
1N8
a
Senine US PÜS
.51 • " •!
T.E.P.P.-Klubi asutajaliikmete aas-ta-
peakoösolek peeti 18. jaanuaril
(Eesti'Majas., Koosoleku avas klubi»
esimees V. Kana, tänades kohail^tüU.
nud klubiliikmeid ja soovides kõigile
edurikast uut aastat.
Kassa ja . tegevusamande kandis
ette V. Kana ja rev.kom. ariiandelesi-tas
R. Mariey. Aruanded kinnitati
ühel häälel. i
Juhatuse poolt koos.tatUd tegevuskava,
pärast üksikasjalist läbiarutamist,
kinnitati üksmeelselt, i
R. Mariey ja A. Tinits tegid ettepaneku
vana juhatust tagasi valida, mis
ka sündi s. Esi mehe et t epanekul suu-rendati
juhatuse liikmeteUr\'u ühe
võrra, kes oleks klubi varanduse
hooldaja (varahoidja). Nii valiti ^juhatusse:
V. Kana ^esimees ja ühtlasi
ka laekur, A, Tinits— sekretär,
A. Oiling — abiesimees noorte alal,
0. Sõrra — . abiesimees võistluste
alal, J. Vares—- klubi varanduse
i l 1 ;
MADRIIDI
ONVERENTSa
GEISLIMGEM („Meie Elu" kaastööliselt) -^O^^
liikmetele, Siõpradele ja edutajatele kirjutab Frankfurdis tegutsev
Inimõiguste Selts oma tegevusest Madriidi kqnverehtsi 1. faasil:
Ä i
Toronto.Eesti Füssir ja PüsföliklubS asutajaliikmete aastapeakoosofekEesti Majas. Vasakult: K. Trei
— vastutajaliige, E. Gering — vastutajaliige, A. Tinits — sekretär, A. Oiling, abiesimees, 0. Sõrra —
J, J. Vares taralnoidja, R, Mariey — revisjoiii-komisjoni esimees ja V. Kana — esimees;
,v.- • ' Foto—,0.1'^
„Eurcx)pa' julgeolöku ja koostöö
konverentsi 1. faas lõppes Madriidis
19. dets. '80. Nagu.oleme mitmekordselt
teatanud/püüdis Inimõiguste
Selts mitmete aktsioonidega inimõiguste
probleeme poliitikute j.a diplomaatide
teadvusse vna. Seejuures
saime häid, väga häid ja halbu kogemusi.
Viimaseid saime lävimisel
„DDR"-i ja N. Liidu delegatsioonidega:
Nad ei võtnud vastu mingeid argumente
ega näidanud ka mingit arusaamist
inimeste hädaolukorrast nagu
näiteks perekondade kok-kuviimi-ne.'
Nad 'kartsid vasiavaid isikuid
'kõneluseks vastu võtta. Isegi nende
inimest^ kohalolekut Madriidis vaatasid
nad nagu kaebust pma valitsuste
poliitika vastu. Ehkki nad ei suutnud
esitada mingeid .vastuargumente,
võisid nad oma uksed sulgeda.
inimõiguste organisatsiooni poolt.
Kogusummas jagas inimõiguste
Selts Madriidis 35.000 hispaaniakeelset
lendlehte, milledel juhitakse tähelepanu
inimõiguste rikkumisele
„DDR"-is. Edasi anti välja kolm dokumentatsiooni
„Inimõigiised ,;DDR"-
is", „Inimõigused N. Liidus" ja
„Sakslased N. Liidus". Nimetatud dokumentatsiooni
jagati välja tiiplo-maatidele
ja ajakirjanikele."
•••kk
RUMEENLASED
Sootuks teisiti käitusid Poola ja
Rumeenia valitsuste esindajad. Nad
võtsid vastu iga avalduse ning luba-
Revisjoni-komisjoni esimeheks va°
litt R. Mariey ja liikmeteks J. Vares
ning I. Roand.
lestr suusatajate
Möödunud nädalalõpp kujunes eesl
i murdmaasuusatajatele jälle väga
edukaks, Laupäeval võitis Robert
Vellend Ottawas 15 km võistluse ja
vend Martin Burks FaHs'is 20 km
maratoni. Pühapäeval tuli Robert
Camp Fortunis 10 km-s jälle esikohale
ja Martin Guelphis 15 kmrs Ken
Hawthomi-järele teiseks. Allan Mäi
gi kukkus laupäeval Ottawas ega saanud
võistlust lõpetada, aga pühapäeval
võitis 10 km-s noorte klassi. Mihkel
Vasila tuli võistlusklassis 8^ks.
Balti suusatamisvõistlused toimuvad
7. ja 8. veebruaril Moonstone
süusamägedel (mitte 7./8. märts).
Registreerida Ar\ai Oiling, tel. 255-
0783,,E.S.S:Kale^. / ,
Eesti Üliõpilaste Seltsi suusapäe-vad
toimuvad 7. ja 8. märtsil hi^,
Hiir'e maakodus, Barrie ligidal.
Juhatuse koosokkul möödunud m-dalal
otsustati alustada EKN uue
koosseisu valimiste eeltöödega. Valimised
peavad EKM põhikirja põhjal
toimuma eeloleval kevadel. Koosolekul
vaadati läbi, kimiitati EKN VaH-"
miskord, milles tehti mõningaid tehnilisi
muudatusi. Valimised kuulutab
välja EKN juhatuse poolt kinnitatud
Valimiste Peakomitee juhatus
enne Vabariigi aastapäeva. Valimiste
Peakomitee esimeheks kinnitati
Ermi Soomet, kes oli. esimeheks^ka
eelmistel valimistel, ja Peakomitee
juhatuse liikmed Jaan Lepp ja Roman
Mariey. Valimiste Peakomitee
liikmeiks: kutsutakse eesti kes^^5?p*e
organisatsioonide esindajad. EKN
uus koosseis valitakse neljaks aas-
'laks. •
Koosolekul anti ilähem ülevaade
Eestis kohtuotsustega raskeit karistatud
vabadusvõitlejate Mart Nikluse
ja^ Jaak Kukke abistamiseks astutud
sammudest. Kanada välisministrile
M. MacGuigan'ile ja Kanada delegatsiooni
liikmeile jätkuva] Madriidi
konverentsil EKN poolt saadetud
esildistes rõhutatakse Eesti kohtuotsuste
eluohtlikkust karistusalustele
ja palutakse tungivalt Kanada valitsust
ja Madriidi delegatsiooni astuda
samme Eestis, raskelt karistatud
dissidentide 'kaitseks. JEestis vangistatud
vabadusvõitlejate ja nende
perekondade toetamiseks määras
EKN juhatus Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Kanada Toimkonnale
toetust 1000 dollarit.
Juhatuse ikoosolekul oli lähemaU
kõne all ka järgmise ülemaailmsete
Eesti Päevade korraldamiseks Kanada
eesti organisatsioonide esindajate
üldkoosolekuga ühenduses olevad
'küsimused. Selgitati lähemalt selle
koosoleku korraldust, kuna koosolek
on ühtlasi ka Sihtasutuse Eesti Päevad
Kanadas peakoosolekuks. Kutsed
7. märtsil peetavaks organisatsioonide
esindajate üldkoosolekuks
saadetakse välja ühiselt / Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas ja Sihtasutuse
Eesti Päevad Kanadas poolt.
Marie Underl mälestusaktus sel
äeval, L veebruaril on koondanud
meie kunstilisi jõude ulatuses
mida pole olnud mõnda aega. Nimekad
lauljad, muusikud ja näitlejad
esitavad poetessi luulet helis ja sõnas:
V Andre, K. Raid, H. Betlem,
Lydia Vohu, A. Kitiask, Rita Sui,
Erika Veskirnets-Solom ja Cantate
Domino Segakoor. Kolm uut helindit
on loodud selleks päevaks Marie Un-deri
luule ainel Roman toi, Lembit
Avessoni ja Kaljo Raidi poolt.
Kontsert-aktus toimub Eesti Majas
algusega kl. 3 õ.^^He korraldajaks
on Eesti Liit Kanadas, kelle esimees
V. Hubel ütleb avasõna. Marie
Underist kõneleb Kaul Kadak.
Kuna-EKN .on saatnud; kahel
rai ettepanekuid ja põhjendusi Kanada
Põhiseaduse muutmisel Kanada^
mitmekultuurilisuse. põhimõtte
Põhiseadusse võtmiseks, saabUs mitmekultuurilisuse
ministrilt Jim Fle-mingiilt
teade, et-valitsus on nüüd
oma ettepane'kute muutmisel võtnud
ka Kanada^mitmekültuurilisuse kind-
Jüstamise oma muudetud ettepane-
'kuisle. . • ;
MIAMI TEATED
Jõulud algasid varakult Eesti Majas.
Õpetaja Helmut Rüdmik pidas
südamliku jõulupalvuse. Solistina
laulis sopran Anadie Allik. Deklamatsiooniga
esines Helmi Kõiv. Triona
Anadie Alük, Vera Oras ja Saimi
Vilbas. Lauldi ühiselt jõululaule.
Järgnes traditsioonihne õhlusöök verivorstidega
ja hapukapsaga. Peresid
need saata edasi oma valitsustele.naine oli Juta Reinholm, keda abis-
Eriti vastutulelik oli Rumeenia dele- tasidLia Lelov, Ilse Neuford ja Reet
gatsiooni juhataja ja saatkonna 1. Rannik. Peale õhtusööki, jõulukava
sekretär Vasile Buha. Ta võttis vas- teise poole avas õpetaja Rudolf Kitu
Rumeeniast päritoleva sakslaste viranna mälestusrikka kõnega, mis
grupi, kogusummas 43 isikut, kes viis meie mõtted tagasi meie noorus-taotlesid
omaste väi j areisi Rumee- põlve ineie armsal kodumaal. Due-niäst.
V. Buha kinnitas, et esitatud tina laulsid Anadie Allik ja Saimi Vil-väljäreisiaväldused,
kogusummas bas. Lauldi ühiselt jõululaule. Kla-
7235 isikut, lahendatakse kiiresti ja veril saatis kogu õTitu ulatuses Erich
ilma bürokraatiata. Kas see lubadus Allik. Tuli ka jõuluvana, Elmar Kal-oli
tõsiselt mõeldud, näitavad lähe- n\e isiksuses, 'kingituste kotiea. Noo-mad
nädalad. . • remaks koosviibij^aks oli Billi Tho-
, , , ,, , • J mas,, kes jõuluvainale salmi ütles.
Nimetatud 43 sakslast •kuulusid uh- koosviibimine vastavalt deko.
te 80-pealisse gmpp, te reeritud saalis ia jõulupuu küünalde
te^SeltSL nntsiatHv.l 6. 12._80^Mad. ^^^^^ j , ^ ^ , ; ^ hilis'õhtuni. . •
ndi sõitsid, et nõuda osavõtvate riikide
delegatsioonidelt Helsingi kon- ^ ^
•verentsi lõppaktidest kinnipidamist. _ , , , . .
• „ . ; , , , , • Vanaaasta arasaatmme osutus
?f"^;-f*^L^t..-'vf!lf^ omapäraseks, sest orkester tantsuks
koosnes meie hõimudest ungarlastest
ja osutus parimaks, kes meil
mänginud on, mängides tantsuks ja
ka õhtusöögi ajal ajaviite muusikat,
õhtusöögi korraldajad olid Anna
Seeberg ja teda abistasid Valli Palm
jä Julie Leiman. Toimus ka loterii.
N. Liidust, „DDR"-ist kui ka poola
ikäid, venelasi ja rumeenlasi. Kolme
'päeva kestel sooritati ulatuslik programm:
külastused saatkondades,
pressikonverents, protestimarss saksa-
ja hispaaniakeelsete transparenti-
•• dega.v.... :^
?RESSIKÖNVEKNT§- \ ; Võidud ar^inetasid: Emma Meister,
. Meeta Seppt Saimi Vilbas ja Donald
Eriti mõjuvalt kulges osavõtjate Konpel. Aasta vahetusel lauldi Eesti
^iiinniiilffiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiin
HiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitH^
ILMUSID MÜÜGILE
3
Koostatud Stokholmi Eesti ÜhingM
lähiraadio materjalist. |
Koostanud Tarmo Sepp Ja
.. Mex Milits/• •
: Minda
ii
Laulud: Lihtne viisike, Sigaretid Ja
viinad, Saaremaa, Valleraa, Sõdurid,
Karjala Jaaniöö, Merel, Jaan lä'et)
jaanitulele, Taigu polka. Vikerkaar®
marss, Heinaliste Jaul, Täna öösel
naudin elu, Ei või Jaa, Piibulaul, Veli,
vellekene, Joo Ja Jaura, õrm
ööbik. Konn läks kosja.
— Anti-Kommunist-liku
Maailmaliidu (WACL) Rootsi
osakonna esimees Arv^o Horm ja
WACL Euroopa liidu nooftesekretär
Jörgen Lundqvist lendasid Taivani,
'kus nad osa võtsid „Vabaduse Päeva"
programmidest. - -
Arvo Horm esineb 'ka Chengkung,
ülikoolis loenguga Skandinaavia strateegiliste
ja poMitiliste probleemide
'kohta ning Jörgen Lundqvist refereerib
noorte probleemidest Euroopas
ja ikestatud aladel.
. Hiljem Ä. Horm •külastab Indoneesia,
Malaia ja Lähis-Ida WACL- osakondi.
Jörgen Lundqvist'i kavas on
külastada Jaapanit, Los Angeleši,
Washingtoni DC ja' New Yorki, kus
tal on ettekanded ja kontaktivõtmi-sed
ette nähtud republikaanide partei
noorteorganisatsioonides. Samuti
külastab ta balti organisatsioone.
kohtumine konverentsi delegaatide
ga. Kohal õlid^ esindajad Saksa Liiduvabariigist,
- Prantsusmaalt, Vatikanist
ja USA-st. Transparentidega
ehitud saal oli tulvil täis. Tähelepanelikult
kuulasid delegaadid ja ajakirjanikud
asjaosaliste raporte. 65-
aastane sakslanna jutustas oma
k^nnatusteest nõukogude orjalaagri-ter
ja pagenduses. Ta on nüüd juba
kc Im aastat, Ssksa Liiduvabariigis.
Tdma neli last, nende hulgas 'ka pime
tütar, tahavad samuti N. Liidust
välja, kuid ei lasta. Vene rezhiimi- ~
; kriitik Jüri Belov jutustas elust nõukogude
vangimajades, kus ta oli veetnud
15 aastat omast elust. Järgnesid
teiste räpordid Väi j anõutavate isikute
nifnekirjade vastuvõtmisel — kogusummas
10.175 isikut — lubasid
delegaadid energiliselt taotleda lahu-'
tatud perekondade kokkuvümist. |^
23. nov. toimus Madriidis rahvus-vahelise
Helsingi sdtsi asutamine.
Ettevalmistused selleks algasid juba
poolteist aastat tagasi ühe Shveitsi g
hümni ja tõsteti shampuse klaase
suavidega õnnelikumat aastat ja vabadust
kodumaale. Orkestrile üllatuseks
laulsid Meeta Sepp ja Saimi Vilbas
ungari rahvalaulu', nendega ühinesid
ka kaks orkestri liiget, lauldes
koos uneari ja eesti keeles. Hubane
aasta vahetus kestis hilis ööni ja
jääb veel kaua'ks meelde.
ARVED VIIRLAID
MÄRGITUD
romaan, 220 Ihk.
Hinda $13.50
lyiigil „Meie Elu" fcalituses
Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
juhatus tänab aastapäeva koosviibimise
heaks kordaminekuks loteriile
annetajaid kunstnik J. Saarniitu, pr.
Karuksit, pr. Hallast ja teisi.
Suur tänu esinejatele ksv. R. Tralla
ja M. Niinveele ja K. Kääridi bal-
)ile,
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Cai^adian Home
Insulation ProgramT' alusel — C.H.I.P.
INSULATION i^.p.
ANOCOMPANY LMlTeO
5<rvo 194?
Asjatundlik isoleerimine'
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425-0839
Vajame
Laulud: Homse päevalaul, Elle veel.
See tunne pole uus, Kui lapsena televisioonis.
Kas on see õige?. See mees
on surma mõistnud end. Kus oled
mu väike neid. Värviline maailm, Eidekene
ketrab, Lind ja laps, Nii eS
olnud minu soov, Paloina H^Ianca,
Armastus, Seisa mu kõrval.
Hind ä $8.50 pluss Ont. müügimaks
7% Ja postiga tellides saatekulu.
Broadview Ave. Toronto,
Henrik Visnapuu nimelise Kirjandusfondi
auhind- langes kirjanik Arved
Viirlaiu romaanile ,3/lärgltud".,
Põhikirja/ kohaselt tulid vaatluse alla
uudisteosed, mis on ilmunud 1. okt.
1979 kuni 31. sept. 1980). Zhüril, mil-lesse
kuulusid Mrjandusteadlased
Mall Jürma,. Älfr-ed Kurlents, Viktor
Kõressaar, Felix Oinas ja Etl Sirg,
otsustas n^ärata auhinna pimetatud
teosele Järgmistel põhjustel:
„ Ä r v e d Viirlaid on kirjanikuna aas-tafepijkku
kujunenud oma generatsiooni
südametunnistuseks ja hääleks.
Lähtudes üha eri aspektidest on
ta võtnud vaatluse'alla eestlaste hilisema
ajaloolise mineviku ning salvestanud
eesti kirjanduslikku varamusse
oma poliitilis-ajäloojliste romaanidega
värvika 'mosaiigi. Kirjaniku
suh'^ minevikuga on sundiv,
nooruses akumuleerunud armid on
sügavad. Ajaloolistele faktidele rajatud
romaan käsitleb meie ilukirjanduses
esmakordselt Nõukogude Liidu
õi
eestlaste teekonda Siberisse ja nende
käekäiku seal. Sündmuste tuumik
on aga keskendatud sõjajärgseile
muutunud Soome—Eesti suhetele.
Soome jäänud eesti vabatahtlike saatusele
ja nende jälitamisele Soome
julgeolekupolitsei poolt 1947; a. lõpukuudel..
Romaani põhikoes ent kulgeb
ühe väikselirkmölise eesti-föoo-me
perekonna inimlik saatus. Teose
sündmustik on jõuliselt kirja pandud,
kirjeldused napid, vaheldudes
elava dialoogiga, karakterid selgepiirilised.
Raamat äratab mõtteid, kuna
fo(>kusse on asetatud inimese alandamine
ja hävitamine 'suurriikide'
\ poliitilis-majandusliku võimuvõitluse
ajaloolisel' taustal. Autor on humanist
ning jälgib murtud südamega
oma rahva teenimatut saatust."
^Visnapuu nim. Kirjandusfond loodi
1953. a. Seda toetavad eesti organisatsioonid
ja eraisikud. SUui^e panuse
on andnud luuletaja vennapoeg,
arhitekt Herk Visnapuu oma kadu-.
austamiseks. ;
Bloor Ja Jane rajoon. 2 kooliealist
tütart. Kohapeal elamine eelistatud.
Tasu kokkuleppel. — Helistada tel.
peale kl. 6 õ.
NIÜM KOMPANII
MMEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
akende asendamine. ^ 5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine.
akendele: sissemurdmise vastu metallkaitsed.
hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-2238
M. 730 hom.--4.30 p.l.
OSSO IMVESTMENTS INCo,^^ •
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ WM
(endine Baltic)
125 BLAKE ST., TORONTO'
(Danforthlst lõuna poole, Pape Ja
^ones'i vahel, ära keerata Strath-cona
Ave.)
^ AUTO MOOTORITÖÖ JA
1 Grcmtbrook St (Fineh PlazoS
(Flnchl nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824
0 •• 0
Äri avatud: teisip.,kolmap., neljap. 9—6, reedel 9-7. laup. 9-4.
(Esmaspäeviti suletud)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 29, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810129 |
Description
| Title | 1981-01-29-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
1 • ;•
w)
me
t)054
1N8
a
Senine US PÜS
.51 • " •!
T.E.P.P.-Klubi asutajaliikmete aas-ta-
peakoösolek peeti 18. jaanuaril
(Eesti'Majas., Koosoleku avas klubi»
esimees V. Kana, tänades kohail^tüU.
nud klubiliikmeid ja soovides kõigile
edurikast uut aastat.
Kassa ja . tegevusamande kandis
ette V. Kana ja rev.kom. ariiandelesi-tas
R. Mariey. Aruanded kinnitati
ühel häälel. i
Juhatuse poolt koos.tatUd tegevuskava,
pärast üksikasjalist läbiarutamist,
kinnitati üksmeelselt, i
R. Mariey ja A. Tinits tegid ettepaneku
vana juhatust tagasi valida, mis
ka sündi s. Esi mehe et t epanekul suu-rendati
juhatuse liikmeteUr\'u ühe
võrra, kes oleks klubi varanduse
hooldaja (varahoidja). Nii valiti ^juhatusse:
V. Kana ^esimees ja ühtlasi
ka laekur, A, Tinits— sekretär,
A. Oiling — abiesimees noorte alal,
0. Sõrra — . abiesimees võistluste
alal, J. Vares—- klubi varanduse
i l 1 ;
MADRIIDI
ONVERENTSa
GEISLIMGEM („Meie Elu" kaastööliselt) -^O^^
liikmetele, Siõpradele ja edutajatele kirjutab Frankfurdis tegutsev
Inimõiguste Selts oma tegevusest Madriidi kqnverehtsi 1. faasil:
Ä i
Toronto.Eesti Füssir ja PüsföliklubS asutajaliikmete aastapeakoosofekEesti Majas. Vasakult: K. Trei
— vastutajaliige, E. Gering — vastutajaliige, A. Tinits — sekretär, A. Oiling, abiesimees, 0. Sõrra —
J, J. Vares taralnoidja, R, Mariey — revisjoiii-komisjoni esimees ja V. Kana — esimees;
,v.- • ' Foto—,0.1'^
„Eurcx)pa' julgeolöku ja koostöö
konverentsi 1. faas lõppes Madriidis
19. dets. '80. Nagu.oleme mitmekordselt
teatanud/püüdis Inimõiguste
Selts mitmete aktsioonidega inimõiguste
probleeme poliitikute j.a diplomaatide
teadvusse vna. Seejuures
saime häid, väga häid ja halbu kogemusi.
Viimaseid saime lävimisel
„DDR"-i ja N. Liidu delegatsioonidega:
Nad ei võtnud vastu mingeid argumente
ega näidanud ka mingit arusaamist
inimeste hädaolukorrast nagu
näiteks perekondade kok-kuviimi-ne.'
Nad 'kartsid vasiavaid isikuid
'kõneluseks vastu võtta. Isegi nende
inimest^ kohalolekut Madriidis vaatasid
nad nagu kaebust pma valitsuste
poliitika vastu. Ehkki nad ei suutnud
esitada mingeid .vastuargumente,
võisid nad oma uksed sulgeda.
inimõiguste organisatsiooni poolt.
Kogusummas jagas inimõiguste
Selts Madriidis 35.000 hispaaniakeelset
lendlehte, milledel juhitakse tähelepanu
inimõiguste rikkumisele
„DDR"-is. Edasi anti välja kolm dokumentatsiooni
„Inimõigiised ,;DDR"-
is", „Inimõigused N. Liidus" ja
„Sakslased N. Liidus". Nimetatud dokumentatsiooni
jagati välja tiiplo-maatidele
ja ajakirjanikele."
•••kk
RUMEENLASED
Sootuks teisiti käitusid Poola ja
Rumeenia valitsuste esindajad. Nad
võtsid vastu iga avalduse ning luba-
Revisjoni-komisjoni esimeheks va°
litt R. Mariey ja liikmeteks J. Vares
ning I. Roand.
lestr suusatajate
Möödunud nädalalõpp kujunes eesl
i murdmaasuusatajatele jälle väga
edukaks, Laupäeval võitis Robert
Vellend Ottawas 15 km võistluse ja
vend Martin Burks FaHs'is 20 km
maratoni. Pühapäeval tuli Robert
Camp Fortunis 10 km-s jälle esikohale
ja Martin Guelphis 15 kmrs Ken
Hawthomi-järele teiseks. Allan Mäi
gi kukkus laupäeval Ottawas ega saanud
võistlust lõpetada, aga pühapäeval
võitis 10 km-s noorte klassi. Mihkel
Vasila tuli võistlusklassis 8^ks.
Balti suusatamisvõistlused toimuvad
7. ja 8. veebruaril Moonstone
süusamägedel (mitte 7./8. märts).
Registreerida Ar\ai Oiling, tel. 255-
0783,,E.S.S:Kale^. / ,
Eesti Üliõpilaste Seltsi suusapäe-vad
toimuvad 7. ja 8. märtsil hi^,
Hiir'e maakodus, Barrie ligidal.
Juhatuse koosokkul möödunud m-dalal
otsustati alustada EKN uue
koosseisu valimiste eeltöödega. Valimised
peavad EKM põhikirja põhjal
toimuma eeloleval kevadel. Koosolekul
vaadati läbi, kimiitati EKN VaH-"
miskord, milles tehti mõningaid tehnilisi
muudatusi. Valimised kuulutab
välja EKN juhatuse poolt kinnitatud
Valimiste Peakomitee juhatus
enne Vabariigi aastapäeva. Valimiste
Peakomitee esimeheks kinnitati
Ermi Soomet, kes oli. esimeheks^ka
eelmistel valimistel, ja Peakomitee
juhatuse liikmed Jaan Lepp ja Roman
Mariey. Valimiste Peakomitee
liikmeiks: kutsutakse eesti kes^^5?p*e
organisatsioonide esindajad. EKN
uus koosseis valitakse neljaks aas-
'laks. •
Koosolekul anti ilähem ülevaade
Eestis kohtuotsustega raskeit karistatud
vabadusvõitlejate Mart Nikluse
ja^ Jaak Kukke abistamiseks astutud
sammudest. Kanada välisministrile
M. MacGuigan'ile ja Kanada delegatsiooni
liikmeile jätkuva] Madriidi
konverentsil EKN poolt saadetud
esildistes rõhutatakse Eesti kohtuotsuste
eluohtlikkust karistusalustele
ja palutakse tungivalt Kanada valitsust
ja Madriidi delegatsiooni astuda
samme Eestis, raskelt karistatud
dissidentide 'kaitseks. JEestis vangistatud
vabadusvõitlejate ja nende
perekondade toetamiseks määras
EKN juhatus Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Kanada Toimkonnale
toetust 1000 dollarit.
Juhatuse ikoosolekul oli lähemaU
kõne all ka järgmise ülemaailmsete
Eesti Päevade korraldamiseks Kanada
eesti organisatsioonide esindajate
üldkoosolekuga ühenduses olevad
'küsimused. Selgitati lähemalt selle
koosoleku korraldust, kuna koosolek
on ühtlasi ka Sihtasutuse Eesti Päevad
Kanadas peakoosolekuks. Kutsed
7. märtsil peetavaks organisatsioonide
esindajate üldkoosolekuks
saadetakse välja ühiselt / Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas ja Sihtasutuse
Eesti Päevad Kanadas poolt.
Marie Underl mälestusaktus sel
äeval, L veebruaril on koondanud
meie kunstilisi jõude ulatuses
mida pole olnud mõnda aega. Nimekad
lauljad, muusikud ja näitlejad
esitavad poetessi luulet helis ja sõnas:
V Andre, K. Raid, H. Betlem,
Lydia Vohu, A. Kitiask, Rita Sui,
Erika Veskirnets-Solom ja Cantate
Domino Segakoor. Kolm uut helindit
on loodud selleks päevaks Marie Un-deri
luule ainel Roman toi, Lembit
Avessoni ja Kaljo Raidi poolt.
Kontsert-aktus toimub Eesti Majas
algusega kl. 3 õ.^^He korraldajaks
on Eesti Liit Kanadas, kelle esimees
V. Hubel ütleb avasõna. Marie
Underist kõneleb Kaul Kadak.
Kuna-EKN .on saatnud; kahel
rai ettepanekuid ja põhjendusi Kanada
Põhiseaduse muutmisel Kanada^
mitmekultuurilisuse. põhimõtte
Põhiseadusse võtmiseks, saabUs mitmekultuurilisuse
ministrilt Jim Fle-mingiilt
teade, et-valitsus on nüüd
oma ettepane'kute muutmisel võtnud
ka Kanada^mitmekültuurilisuse kind-
Jüstamise oma muudetud ettepane-
'kuisle. . • ;
MIAMI TEATED
Jõulud algasid varakult Eesti Majas.
Õpetaja Helmut Rüdmik pidas
südamliku jõulupalvuse. Solistina
laulis sopran Anadie Allik. Deklamatsiooniga
esines Helmi Kõiv. Triona
Anadie Alük, Vera Oras ja Saimi
Vilbas. Lauldi ühiselt jõululaule.
Järgnes traditsioonihne õhlusöök verivorstidega
ja hapukapsaga. Peresid
need saata edasi oma valitsustele.naine oli Juta Reinholm, keda abis-
Eriti vastutulelik oli Rumeenia dele- tasidLia Lelov, Ilse Neuford ja Reet
gatsiooni juhataja ja saatkonna 1. Rannik. Peale õhtusööki, jõulukava
sekretär Vasile Buha. Ta võttis vas- teise poole avas õpetaja Rudolf Kitu
Rumeeniast päritoleva sakslaste viranna mälestusrikka kõnega, mis
grupi, kogusummas 43 isikut, kes viis meie mõtted tagasi meie noorus-taotlesid
omaste väi j areisi Rumee- põlve ineie armsal kodumaal. Due-niäst.
V. Buha kinnitas, et esitatud tina laulsid Anadie Allik ja Saimi Vil-väljäreisiaväldused,
kogusummas bas. Lauldi ühiselt jõululaule. Kla-
7235 isikut, lahendatakse kiiresti ja veril saatis kogu õTitu ulatuses Erich
ilma bürokraatiata. Kas see lubadus Allik. Tuli ka jõuluvana, Elmar Kal-oli
tõsiselt mõeldud, näitavad lähe- n\e isiksuses, 'kingituste kotiea. Noo-mad
nädalad. . • remaks koosviibij^aks oli Billi Tho-
, , , ,, , • J mas,, kes jõuluvainale salmi ütles.
Nimetatud 43 sakslast •kuulusid uh- koosviibimine vastavalt deko.
te 80-pealisse gmpp, te reeritud saalis ia jõulupuu küünalde
te^SeltSL nntsiatHv.l 6. 12._80^Mad. ^^^^^ j , ^ ^ , ; ^ hilis'õhtuni. . •
ndi sõitsid, et nõuda osavõtvate riikide
delegatsioonidelt Helsingi kon- ^ ^
•verentsi lõppaktidest kinnipidamist. _ , , , . .
• „ . ; , , , , • Vanaaasta arasaatmme osutus
?f"^;-f*^L^t..-'vf!lf^ omapäraseks, sest orkester tantsuks
koosnes meie hõimudest ungarlastest
ja osutus parimaks, kes meil
mänginud on, mängides tantsuks ja
ka õhtusöögi ajal ajaviite muusikat,
õhtusöögi korraldajad olid Anna
Seeberg ja teda abistasid Valli Palm
jä Julie Leiman. Toimus ka loterii.
N. Liidust, „DDR"-ist kui ka poola
ikäid, venelasi ja rumeenlasi. Kolme
'päeva kestel sooritati ulatuslik programm:
külastused saatkondades,
pressikonverents, protestimarss saksa-
ja hispaaniakeelsete transparenti-
•• dega.v.... :^
?RESSIKÖNVEKNT§- \ ; Võidud ar^inetasid: Emma Meister,
. Meeta Seppt Saimi Vilbas ja Donald
Eriti mõjuvalt kulges osavõtjate Konpel. Aasta vahetusel lauldi Eesti
^iiinniiilffiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiin
HiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitH^
ILMUSID MÜÜGILE
3
Koostatud Stokholmi Eesti ÜhingM
lähiraadio materjalist. |
Koostanud Tarmo Sepp Ja
.. Mex Milits/• •
: Minda
ii
Laulud: Lihtne viisike, Sigaretid Ja
viinad, Saaremaa, Valleraa, Sõdurid,
Karjala Jaaniöö, Merel, Jaan lä'et)
jaanitulele, Taigu polka. Vikerkaar®
marss, Heinaliste Jaul, Täna öösel
naudin elu, Ei või Jaa, Piibulaul, Veli,
vellekene, Joo Ja Jaura, õrm
ööbik. Konn läks kosja.
— Anti-Kommunist-liku
Maailmaliidu (WACL) Rootsi
osakonna esimees Arv^o Horm ja
WACL Euroopa liidu nooftesekretär
Jörgen Lundqvist lendasid Taivani,
'kus nad osa võtsid „Vabaduse Päeva"
programmidest. - -
Arvo Horm esineb 'ka Chengkung,
ülikoolis loenguga Skandinaavia strateegiliste
ja poMitiliste probleemide
'kohta ning Jörgen Lundqvist refereerib
noorte probleemidest Euroopas
ja ikestatud aladel.
. Hiljem Ä. Horm •külastab Indoneesia,
Malaia ja Lähis-Ida WACL- osakondi.
Jörgen Lundqvist'i kavas on
külastada Jaapanit, Los Angeleši,
Washingtoni DC ja' New Yorki, kus
tal on ettekanded ja kontaktivõtmi-sed
ette nähtud republikaanide partei
noorteorganisatsioonides. Samuti
külastab ta balti organisatsioone.
kohtumine konverentsi delegaatide
ga. Kohal õlid^ esindajad Saksa Liiduvabariigist,
- Prantsusmaalt, Vatikanist
ja USA-st. Transparentidega
ehitud saal oli tulvil täis. Tähelepanelikult
kuulasid delegaadid ja ajakirjanikud
asjaosaliste raporte. 65-
aastane sakslanna jutustas oma
k^nnatusteest nõukogude orjalaagri-ter
ja pagenduses. Ta on nüüd juba
kc Im aastat, Ssksa Liiduvabariigis.
Tdma neli last, nende hulgas 'ka pime
tütar, tahavad samuti N. Liidust
välja, kuid ei lasta. Vene rezhiimi- ~
; kriitik Jüri Belov jutustas elust nõukogude
vangimajades, kus ta oli veetnud
15 aastat omast elust. Järgnesid
teiste räpordid Väi j anõutavate isikute
nifnekirjade vastuvõtmisel — kogusummas
10.175 isikut — lubasid
delegaadid energiliselt taotleda lahu-'
tatud perekondade kokkuvümist. |^
23. nov. toimus Madriidis rahvus-vahelise
Helsingi sdtsi asutamine.
Ettevalmistused selleks algasid juba
poolteist aastat tagasi ühe Shveitsi g
hümni ja tõsteti shampuse klaase
suavidega õnnelikumat aastat ja vabadust
kodumaale. Orkestrile üllatuseks
laulsid Meeta Sepp ja Saimi Vilbas
ungari rahvalaulu', nendega ühinesid
ka kaks orkestri liiget, lauldes
koos uneari ja eesti keeles. Hubane
aasta vahetus kestis hilis ööni ja
jääb veel kaua'ks meelde.
ARVED VIIRLAID
MÄRGITUD
romaan, 220 Ihk.
Hinda $13.50
lyiigil „Meie Elu" fcalituses
Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
juhatus tänab aastapäeva koosviibimise
heaks kordaminekuks loteriile
annetajaid kunstnik J. Saarniitu, pr.
Karuksit, pr. Hallast ja teisi.
Suur tänu esinejatele ksv. R. Tralla
ja M. Niinveele ja K. Kääridi bal-
)ile,
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Cai^adian Home
Insulation ProgramT' alusel — C.H.I.P.
INSULATION i^.p.
ANOCOMPANY LMlTeO
5 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-29-05
