Meie Elu = Our life, January 29, 1981

              ,,Meie W ' i w r . 4 (1615) 1981
Published by ^stonian Publishing Co. Tpronto Ltd., Esto»
nian House, 958 Broadview Ave;, Toronto, Ont.
I4K 2R6 — • Tel. 46Ö-0951
:H. Rebane ja S.
Yorgis B.Parming, 473 Luhmänn Dr., New Milford,
Tel. (20J> 262-0773. ^ *
N.J.,
PANTVANGIDE HIND
i,MEIE ELÜ'! välj^djaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri alg^usel
suurte
ajalehtede esiküljed täidetud vastu­oludega,
mis on tekkinud sellest, et
libei^aalide valitsus Ottawas taotleb
senise : nn. Põhja-Ameerika Akti
kojutoomist.
iitseil on ra&kusi kuritegude avasta­misel
ja eriti kuritegijate vangista­misega.
14. jaanuaril 1981 leidus artikkel
„Toronto Staris", et Põhja-Ameeri­ka
juudi Üliõpilaste Võrk olevat mõ-
,,Meie Elu'' toinietus ja talitus Eesti Majas,
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6Canada— Tel 466-0951.
Tellimiste Ja Kuulutuste vastuvõtniine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.I;, esifiasp, ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hri p.l.
„MEIE ELU" tdlimishinnad: Kanadas 1 a. $30.00, 6
$16.00^ 3 k . | l LOO; UŠA-sse la. |32.00,. 6 k. |17.00, 3
.50; Ülemeremaadesse: 1 a. |36.0Q, 6 k. $18.00, 3
i.ÖO. Kiripostilisa Kanadas: la. $14.50, 6 k..$7.25. Kir|
ja lenriupostilisa USA--sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25^ Lennu-postilisa
iilemerernaadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $16.40.
' ••ÜksiknumbeBT~.55^», • .^V , .. •
on tekkinud selle pärast, et valitsus jutariud Kanada õigusministritJean
Kuulutüshinnad: 1
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
taotleb selle
Parandused saadetakse Inglismaale,
Briti parlamenti, kus need kinnita­takse
ja kuninganna allkirjaga põ­hiseadus
saabub' tagasi Kanadasse.
Selles uues põhiseaduses bn aga se­nised
liiduvalitsuse ja provintside
yahekorrad ., ja, • õigused. põhiliselt
muudetud. Provintsid ei ole sellega
rahul Ja enamik provintse taotlevad
kohtu abi ja Briti ^ parlamendi abf,
et vastu neside soove praegusi vahe­kordi
ei muudetaks, luudi Kongressi
Ja nn. „Civll Liberties Ünioni" ettepa­nekul
taotletakse muuta ka prae­gust
Kanadas kehtivat õiguskorda^
nii et seadusel oWks tagasiulatav
Jõud,
* * ter
kanada põhikorra muutmise ette­panekud
on ;praegu Kanada ajakir­janduses
aktuaalselt päevakorral ja
„Toronto Sun" kirjutab 15. jaan. sel
Chretieni, kes olevat ühe .suletõm­bega
muutnud senist' „Charter of
Rights", mille järele seadusel ei ole
tagasiulatavat jõudu. Selline põhi­mõte
kehtib 'ka USA-š. Nii ei saa ke­dagi
karistada teo eest, mis,selle soo­ritamise
ajal ei olnud karistatavaks :
tunnistatud vastava kriminaälseadu-se'sättega.
Lehe jutu järgi olevat Kanada õi-gusminister
nüüd Kanada seaduse
põhimõtteid muutnud. Muutnud sel­liselt;
et Kanada kohtuvõimudel on,
kui uus kord kinnitatakse/õigus ko­hut
mõista tegude üle, mis toimusid
II maailmasõja ajal Ukrainas, Poo­las,
Balti riikides ja mujal. Seega
oleks Kanada kohtul piiramata aja­lised
ja ruumilised dimensioonid.
Seega Kanada võtaks omaks N. Lii­du
revolutsioonilise ja kommunistli­ku
õiguse põhimõtted, mille alusej
J. Stalirii poolt (A. Solzhenitsõni raa­matu
järgi) mõrvati ea 65 miljoni
Teheranis asunud USA välis­esinduse
liikmed ja mõned tei­sed
kodanikud, kes võeti seal
pantvangideks, vabastati mõle­ma
riigi vahel sõhiütud kokku­leppe
alusel. Ameerika Ühendrii­kide
saatkonna Ja ametnike
pantvangideks võtmhie Iraani
poolt oli rahvusvaheliste seadus­te
vastu eksimine, kuid nüüd an­takse
Iraanü revolutsionääridele
miljardid dollarid Ja siduvaid lu­badusi
edasi
Leping on ^ 14-leheküljeline.
on parim töökoht Hol­lywoodi
näitlejale, arvasid kinokoo-mikud,
keda oli USA presidendi van-nutamisele
kutsutud hulgajliselt. Sest
arvas üks neist: nüüd on Reagani
töökoht khidlustatud vähemalt nel"
jaks aastaks.
Kuid Reagani vannutamine oli lü- :
hike, lihtne ja imponeeriv, vaatama­ta"
formaalsele riietusele ja teistele
lisadele, miä sellega koos käib. £t
vannutamise momendiga samaaeg­selt
oli käigus ka USA pantvangide
vabastamine Teheranis, sUs andis see
kogu protseduurile omajagu tõsidust.
Reagani vannutamiskõnes puudu^
sid kõik keelelised ja filosoofilised
sädemed ja tqlevärgid, milliste poo­lest
oli nii küllane näiteks president
J. Kennedy omaaegne kõne. Puudu­sid
ka kõik poliitipsed trafareetsused
ja ameerlkalikud^patriootüised võt­ted,
millistega hiilgas Lyndon John­son.
Oratooriliselt Jäi Reagsin konser-vatüvseks
ka oma sisseaste vormis.
Washüigtoni pidulikkuse tagapõh­jal
hargnes Teherani lennuväljal USA
Teherani saatkonna 52 diplomaadi ja
ametniku laadimine Algieri lehnukei-le,
tagasiteel kodumaale ^pärast 444
päevast pretsedentita isolatsiooni
Iraanis. See oli vangistusdraama vii­mane
vaatus, milje ametlikuks teos­tajaks
oli lahkuv president Jimmy
Carter, nüüd juba tagaplaanil Rea­gani
kui uue presidendi pidulikku­ses.
Ei vannutustseremoonia ega uus
president ei pühendanud sillele üh­tegi
sõna Ja nii oli sündmuste lõppe­misel
Teheranis küli rõõmUs, siis
ometi kuulsuslage lõpp: selles küsi­muses
püüdis Iraan hoiduda and­mast
kumniagile presidendile vabas­tamise
au: Washington ei andnud
Iraanile omaltpoolt ühtegi tähelepa-mi..'.
••
Samal ajal aga rääkis Hollywoodi
näitleja, Kälifornia kuberner, far­mer
ja perekonnaisa oma tööprog­rammist.
Ihna ärrituseta, külmalt,
rahuiikult, nagu ta ei astukski oma
kriisis oleva kodumaa suüilenfia või­mupositsiooni
juurde, esimese koda­niku
seisusesse, Valge Maja valitse^
jaks. Või kogu maailma poolt
tud poliitiliseks juhiks. Ta kordas
jällekordselt oma polifitüfise program­mi:
inflatsiooni peatamine, tööd kõi­gile/
piiratud keskvalitsus osariikide­le
ja ameerika rahvale, vähendatud
maksukoormus inimestele Ja majan­dusele.
Või üldsõnaliselt -—valitsus
rahvale ja mitte rahvas valitsusele.
Reagan ei rääkinud lavalt
kule. Seepärast olid ka aplausi
liku poolt Reaganile suhteliselt ta­gasihoidlikud.
Ta ei hõljunud ideo­loogilistes
pilvedes. Tema kõne esi-lest
oma juhtkirjas muuseas: „Kul ™mest ja vangistati kümneid miljo-senine
põhiseaduse kava teostub, ilmsüüta inimesi, mis kommu-siis
muudetakse keeleküsimuste ja nistide jutu järgi olid õiguslikud ak-inimõiguse
eeskirjadega dramaatili- tid ja süüdlased, kommunismi vas-selt
Kanada tulevikku, öigussüs- tased said amult õiglase karistuse.-
teem, mille all meie elame ei jää sa- ÕIGUSKORD MUUTUB?
maks. On väga küsitav kas meie sa^- , . ^ .
me jätkata praegust demokraatliku Nende eelmargitud üliõpilaste jutu
parlamendi süsteemi. - iärele andvat see õiguskorra muut-
Meie elu ei lähe nende muudatuste- ' ^ ^ ^ täiendamine Kanada koh-ga
paremaks, vaid halvemaks. Põhi- ^^^^ õiguse Ida-Euroopast pärit ole-seaduse
parandused elimineerivad ^^id Hitlerivõimukorra toetajaid,
valitud esindajate võimupiire ja an- sõjakurjategijaid, üles otsida ja
navad täiendavat võimu kohtutele kanada kohtu alla anda. Sellega ai-otsustada
selle üle, kuidas meie pea- g^ks Kanadas samasugune jaht nei-oli
näitleja Reagan nägija presiden­ditoolil,
rahulik ja selge. Ta ei korra­nud
isegi eelmiste presindentide üld­sõnalisi
loosungeid, nagu Roosevelti
„Mew Beäl", Kennedy „New Fron-tier"
või Jolmsoni „C5reat Soclety".
Ta näitas vaid USA probleemidele
ja nende lahendamisvajadustele. Sel­les
peegeldus vähem Ameerika uue
ühiskonna lõomiskavatiust Jä roh­kem
respekti vabale USA ühiskonna­le
ja vabale ameerika inimesele, kes
on teinud Ameerikast selle, mis ta on
vahepeal olnud: vaba keskvalitsuse
sekkumistest, piiramistest ja takis-
.tustest." •.
Kuid , Reagan tahab' ka tugevat
Ameerikat. Kelle Jõud on selline/et
ta saab rahust rääkida. Selles aru­saamas
peitus ka hoiatus neile maa­dele,
kes suvatsevad teiste rahvaste
kulul iseenda agressiooni kindlusta­da.
Reagan tõotas püüdlust rahule,
kõikide võimalustega, kuid mitte iga
hinna eest. Ta tõotas vabadust Amee­rikale
ja vabadust tema inbnestele:
ta lubas rahu taotleda ja selle eest
ka hinda maksta. Kuid selle hinna
sees ei ole vabaduse loovutamine. See
mõiste ei ole ahiult valis- vaid ka si­seriiklik.
Ta kfinnltas:: „Sest oleme
ameerklased."
Nii sai Hollywoodi näitlejast. Ka-
Mfomia kubernerist, fannerist lääne-ala
mägimail, rUetunud pidulikult,
kuid filosoofialt liiitne ja asjaolusid
hindav. Valge Maja elanik ja U ^
' ümnes
me elama. Need muudatused esine­vad
selles eelnõuSf milk'esitas õigus-minister
Jean Chretien. Ta märkis,
et see olevat Briti parlamendil vii­maseks
võimaluseks Kanadat puudu­tavates
küsimustes seisukohta võt­ta.
Mitte enam Kanada parlament ei
oma kõrgemat võimu, vaid kõrgem
kohus omab kõrgema võimu.
.••Peaminister P. E.:Tmdeau taotlfl
et Briti parlament viiniast
teostab koloniaalse seaduse
mise Kanada valitsuse soovide koha­selt.
• •
Gallup aga näitab, et kolm kana­dalast
ühe vastu soovivad, et BNA : ^^^^^^ ^eid karistama.
le, kes II maailmasõja ajal võitletsid
oma kodumaal kommunistide vastu.
A. A. Ryani asutus USA-s peab neile
jahti, kasutades nende vastu N. Liidu
piiokuratuuri nn. tunnistajaid" ja
muid ..tõendusmaterjale", kjüsjuures
USA-s arutavad nende asju juudi
soost kohtunikud. Kuid USA-s räägi­takse
ainult sellest, et USA seadusel
ei ole tagasiulatavat jõudu ja neid
ei saa USA seaduse järgi karistada !
muuga, kui sellega, et neilt võetakse
'kodakondsus ja nad deporteeritakse.
Kanada valitud rahvusest võimume-on
aga märkinud, et Kanada
. USA valitsus lõpetab kõik
nõudmise^ Iraani vastu.
Rahvusvaheline kohus otsus­tab
senini USA kodanikkude
poolt sisse antud .nõudmised
Iraani vastu.
USA valitsus keelustab edaspi­dise
nõudmiste esitamise Iraani
vastu Ameerika Ühendriikides.
Kõigi lepingus leiduvate punk­tide
osas mis ei ole täidetud
kuue kuu kestel moodustatakse
rahvusvaheline komisjon, mis on
9-liikmeline. Kummagil lepihgu-osalisel
on õigus määrata üks
kolmandik liikmetest, kuna 3 lii­get
kutsutakse mõlema lepingu­osalise
kokkuleppel. Kulud jaga-
KiAnurZlehekülge sellest käsitab I takse USA ja Iraani vahel võrd-
USA kohustusi Iraani vastu ja selt. ^
algab sõnadega: USA. tõotab mit­te
sekkuda Iraani siseasjadesse
ei-poliitiliselt ega sõjaliselt, otse­selt
ega kaudselt.
USA lubab tagastada kõik Iraa­ni'
valitsusele enne 14. nov. 1979
kuulunud varad mille väi j amaks-mise
pani seisma president Car-
:-;ter. •
USA valitsus lõpetab kõik kau­banduslikud
kitsendused Iraani
vastu ja võtab tagasi kõik nõud-mis*
ed, mis pn esitanud Maailma-kohtule
otsustamiseks.
USA valitsus võtab oma hool­dusele
kõik endise Shahhi ja te­ma
ligemate sugulaste varandu­sed
ja vastutab nende üleandmi­se
eest Iraani valitsusele kohtu­otsuse
alusel. See kohustab USA
valitsust järele, valvama, et en­disele
Shahhile või tema sugulas­tele
kuulunud varandused ei
kantaks üle kellegi teise nimele.
UŠA valitsus nõustub sellega; et
ta annab korralduse oma kodani­kele
30 päeva jooksul teatada ra­haministeeriumile
neil adaole-vatest
Shahhile kuuluvatest va­randustest.
USA valitsus aitab kaasa neid
varandusi leida ja Iraani valit­susele
üle anda. '
Selle kokkuleppe alusel on ka
senini pantvangiks olnud USA'
kodanikel keelatud esitada nõud-
:misi Iraani valitsuse vastu.
Ameerika advokaadid - väida­vad,
et see ei ole seaduslik, sest
kuigi nad on USA valitsuse tee-nistuiad,
ei olnud neil võimalik
oma 'arvamist avaldada ja aktiiv-selt
osa võtta kokkuleppe sõlmi­misest.
Lepingule alla kirjutami­ne
hilines 12 tunni võrra tehni­liste
probleemide tõttu. Lepin­gud
on kolmes keeles: inglise,
prantsuse ja farsi, mis on amet­likuks
-Iraani keeleks. Läbirääki­mised
pantvangide vabastami­seks
toimusid Alzheeria valitsu­se
määratud komisjoni^ vahe­talitusel.
Leping, mis varem oli
alla kirjutatud-Iraani poolt, too­di
Alzheeriasse kus sellele USA
poolt ilma tseremooniata alla
kirjutas USA'esindaja.
Nüüd on lepingu õiguslikkuses
osas tekkinud vaidlusi. Eriti tõs­tetakse
esile, et see on tehtud
surve all. Uue presidendi Ronald
Reagani valitsus on seisukohal
— uurime seda asja.
HANS KIVI
tuuakse Kanadasse ja.siin Kanadas
liiduvalitsus, pariament, provintsi-valitsused
ja provintsi parlamendid
ise parandavad ja töötavad välja uue
ikonstitütsiooni."
Peamised lahkarvamised on
küsimustes, inimõiguste osas ja
maapõuevarade kasutamises. Kas
need varad kuuluvad provintsidele
või liiduvalitsuse kompetentsi. Kõige
suuremad raskused on õli produt-
: seerivate provintsidega, nagu Alberta
ja teised Kellele kuulub Kanada
maapõuest pumbatud õli? Kanada
politseijuhid on i^ahased ja protes­teerivad
selle vastu, et kuritegijatele
on antud nii suured õigused, et po-
Kui selline kohtupidämiste lavas
.tamine Kanadas ukrainlaste, poola
kate. Balti rahvaste jt. rahvaste liik
mete üle massiliseks muutub, sus
puudutab see põhjalikult kõiki neid
rahvusgruppe, mitte üksi neid keda
nüüd 60—37 aastat tagasi sündinud
sündmuste taustal kohtu ette vee­takse.
Selle tõttu peaks sellise Ka­nada
õiguskorra põhiliseks muutmi­seks
olema küll vajalik suurema ko­gu
seisukoht, kui selleks on vaid õi-gusministri
suletõmme. Ka kõik pro-vmtsid
peaks selleks oma seisukoha
esitama. Eelkõige peaks aga puudu­tatud
rahvaste esindused selle õigu»
§e väänamise vastu protesteerima.
TORONTO EESTI (IHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4k 2R6
465-4M0, 46M659
Pank avatud: Päeval 10:00-3:00 (esmasp.-reedeni)
Ühendusesonjõud õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja neljap.),
LAENUD SOODSATEL TIN
KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangalt lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul .kindlustatud künl
$30,0(M) ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul khidlustatud kuni
$10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tinghnustele.
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Elu" avaldab
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh-tadega.
Palume Icirjutada kokku-võüikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
,• 55 Unlversity Ave., Toronto, Ontario, MSJf 2M7
••arstf ilmub piiratud arvu
rot'i koostatud^ Soome rahva eepos endise-Tärtu
iköoli õppejõu dr. Ijil./August Annistj tõlkes. Originaal-tekst
ilmus Esmakordselt Eestis 1939. a.
WasMgtonis päevi kestnud uue va* Reaganile Venemaa, sõjalise jõu
litsuse välisminstriks määratud kontrolliiiiiseks, mida kaotanud de-
Mndral Haig*i ülekuulamised, mida mokraadid ei taha tunnistada ja suu-on
kutsutud „nõiajahiks", lõppesid navad oma viha uue välisministri
kindrali võiduga. kindral Haig'i vastu, kes ülekuula-
} Välhnistel vähemusse jäänud de- imistel rääkis Venemaa suhtes neile
mokraadid, eriti nende kuulsad „ll. mitte-meeldivat juttu. Et Ameeriika
beraalid", olid kõik mängu pannud, rahvas on ülesäratatud Venemaa
koos „li!)eraalse" pressiga, et kindral surmava hädaohu vastu, selleks on
Häigi välisministri. Jkohalemlttä teeneid kõigil siin suurel maal asu-vääriliseks
tunnistada. Kindral ole- vatel põgenikel^ ameerika kodanikel
vat olnud Nixoni valitsuse staabi- — alates eestlaste, lätlaste ja leedu-seotud
n.n. Wa- las^^^ga ja teiste IdarEuroopa rah­vaste
põgenikega Kõik need põgeni­kud
moodustavad Ameerika rahvas­tikus
vähep[ialt 12 miljonit ja see on
nüüd oma mõjii ja selgitustöö Amee­rika
rahva juures põhjalikult ja häs­ti
teinud Venemaa hädaohu tunneta­misel.
.
Kui Car^eri'valitsuse endine valis- UU^^ VÄLISPOUITIKA
tergate skandaaliga, mis teatavasti
sundis president Ni%on1t oma amtie"
tit maha panema.
Miks oH siis nii palju opositsiooni
;ikindralHaig'i välisministriks kinni-tamse
minister Cyrus R. Vance uskus, et
..Vene. valitsejatei on samad soovid
ja püüded rahu säilitamisel kui
Ameerika välltsuser (!) ja Garteri
valitsuse viimane välisminister Ed-mund
S. Müskie rõhutas, et ..Vene-maa
välispoliitika olevat peamiselt
Uus president Reagan ja tema vä­lisminister
kindral Haig on jõudnud
samadele tõekspidamistele Venemaa
suhtes, mida mõtlejad eestlased on
rääkinud ameeriklastele viimane 30
aastat — Venemaa hädaoht on suu­rem
praegu kui oli varematel aega-ielsab
toidusabas
Okup. Eestis tööstuSstatistikat esi­tatakse
pidevalt toodangu tõusu prot­sentides.,
Reaalarvud, meetrid, kilo­grammid
jne. ön suureks riiklikuiks
saladuseks. Nende ..teaduste akadee­mia"
pika tiitliga 0. Luguse nimeli^
ne asjamees pn aga erandina juhtu­nud
avaldama (Kodum. 47,1980) üle­vaate
Okup. E. tööstustoodangust
10-dal viisaastakul. Andmed on väärt
igaühel meeles pidada. 1979. a. too­dang
näitab järgmisi arve. Vorsti
toodeti aastas 4,5 miljoni kg, s.o 3 kg
isikule, juustu 3,3 milj. ikg = 2,2 kg
isikule aastas, liha 16;7 milj. kg =
11 kg isikule aastas, karastavaid joa
ke ^,4 milj. liitrit = 5,5 liitrit isikule
aastas, kondiitri-tooteid 2,7 milj, kg.
(uidas teie käsi
©n käinud?
Lugedes Teies Igp. ajalehest kirju­tisi
soome-eestlastest möödunud sü­gisel,
sooviksin meeleldi teada nen­dest
eesti põgenikest, keda ma sõja
ajal koos oma. vennaga vabadusse
aitasin. Esimene kord 1943. a. no­vembri
lõpul Merivälja sillalt ja tei­ne
kord 2 nädalat hiljem otse Tallin­na
Kalasadamast.
Nüüd vanaks saanult oleks huvi­tav
teada, kuidas teie käsi on käi­nud?
Kas „Meie Elu" kaudu, või
mulle otseselt kirjutades', aadressil
. Herbert Liljeberg
Tammisalontie 8
00830 Helsinki 83 .
Finland
kub Moskvasse. Et märgitud toitai­nete
ja tarbekaupade toodangust vä­hemalt
pool läheb otse ja kotimcestc
kaudu Leningradi toitmiseks, sellest
loomulikult vaigitakse. Toodang on
uskumatult madal See, mis jääb rah­va
tarbeks vastab umbes läänemaail­mas
sellele kvantumile, mida' iga ini­mene
tarbib ühe kuu jooksul. Okup.
Eestis peab sellest piisama terveks
s.o. 1,8 kg isiikule aastas. Sukke ja aastaks. Pole siis mingi ime, et rah-sokke
1' milj.^paari, s.t. igale elaniku- vas on näljas ja sabad toidupoodide
ornamei
388 lk.
le j® - telliimis-
: SYMPOSIÄ PRESS, P.a BOX 418
JERSEY
tingitud viimase kaitse küsimusest" Aastatel 1919—1940 iseseisva
(!) siis kindral Haig'i ja uue preši- ^^^ti sõjamehed pidasid Vene ohu
dendi Reagani mõtlemine Venemaa Peipsi piiri taga aga praegu on see
kavatsuste ja tegude suhtes on hoo- oht juba USA—-Kanada idarannikul,
pis midagi muud. Umbes nii: deten- Kunagise väikese ja tähtsuseta Mosk-te
Venemaaga on surnud ja kõige
tähtsam ülesanne Ameerika valitsu­sel
ja teiste vabade rahvaste valitsus­tel
on Venemaa sõjalise jÕu kontrolli
all hoidmine eelnevatel aastatel. Ka
Venemaa hiigelsuure sõjamasina
ülesehitamine ei olevat mitte põhjus­tatud
Venemaa kaitsest, ' vaid see
olevat ette nähtud terve maäilina jättes aga Venemaa varasemad agres-vallutamiseks.
. sioQni ohvrid, nagu Balti riigid, val-
Viimastel valimisteT andis Ameeri- lutajäle saagiks. Venemaa imperia-
•ka • rahvas' ülekaalukalt .mandaadi lismi globaalses'ulatuses, saab, seisa-le
1 YJ sukka aastas (!) jne. Kala­konservide
toodang suurenenud 1979.
a. 43 miljoni tingtoosi võrra. Lisab
siis praalivalt, ,et tööstustoodangut
eksporditakse enam kui 90 välisrii­ki,
kusjuures muidugi valuuta lae­va
vürstiriigikese naaberrahvaste
vallutamine on nii kaugele jõudnud,
et see kehastab juba globaalset häda­ohtu.
President Carteri ebaõnnestu­mine
Venemaa imperialismi pidur­damisel
tuli sellest, et Ameerika oli
ainult Venemaa viimase agressiooni
— Afganistani vallutamisie — vastu.
tada ainult sel viisil, et Venemaa
aetakse tagasi tema 1939. a. piirides­se,
mis toob rahu ja õigluse kõigile
rahvastele siin maailmas.
Kindral Haig'i ülekuulamine Sena­ti
Välissuhete komitees tõi esma­kordselt
välja Reagam valitsuse vä­lispoliitika
alused Venemaa suhtes
uste taga 100 meetrit pikad.
Eeltoodud realistlik informatsioon
peaks olema eriti väärtuslik ka vaba
maailma majandusteadlastele, kes
on üs'na nobedad kirjutama artjkleid
ja uurimusi okup. Eesti edusammu­dest
majanduselus ja. koguni seda
võrdlemaB. Vabariigi tasemega, kus
säärasele statistikale ei omistatud
tähelepanu, kuna tarbekaupu oli
kõikjal külluses. Ühtlasi esitatu 11-
lustrjeerib, et era-maalapikeste ja ae­dade
toodang eesti rahva toitlustami­se
osas peab olema kaugelt olulisem
ja suurem, kui me seda oleme seni
ja need on rajatud tegelikule olukor- os.anu.d h. inna,t a. Vaid eeltoodud. ri,i -
raie ja mitte mõningate ameeriklas- ^ ^ ^ ^ ^J^nuna oleks 36 a. jook-te
soovunelmatele. sul kogu eesti rahvas juba ammugi
hauas. :• s..