Meie Elu = Our life, January 13, 1983

              , ,11 JAAmJÄRlL - [ 13.,
„MEIE I L U " . . .
Publishedby Estonian Publishing CQ. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadvie# Ave./ Toronto, Ont.Canada.
^^^^^^^^^^^^^ 1^^ Tel.4664)951
Toimetajad: H. Rebane jia S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milförd, N.J.,
USA. tel. (201) 26^0773.
,,MEIE ätU^V väljaandjaks ön Eesti^^^I^^
Asut; Ä. Weileri algatüs^^
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Mfajas, 958 Broadview
;;Ä#.. tpironto, Ont. M4K 2R6 Canadar- Tel. 466^951.
: TellimisÖ ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 ijim.
—5 p.ll, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm. >~ 8 õ.; laup. kl. 9 Äm.'
/ : ~ l . p . l . - '-^y.----. • - / • ^ - - f -
.,MEIE ELU" tellimishinnad :Kanada^ L a. $37.00, ofk.
$20.00, 3 k, I15..00; USA-sse la, |41.00, 6 k. |23.00, 3 k.
•^17,00;: Ülemeremaad^s^^^ 1 a. |46.0Ö, 6 k.. 25.00, 3 k:
; • 119.00. Kiripostilisa Kanadas; l a . $24.80, 6 k. |12.40, Kiri.
ja ohupostilisa USA-sse; l a . $28.00, 6 k. |14.00. Õhuposti-jisaüiemeremaadesse:
t^a
• Kuulutüshinnad: 1 töil ühd veerul: esiküljel f5.00, tekstis
k50,-kuulutuste küljel $4.25.
TEHERANIS ANTI BALTI RIIGID
JA POOL EUROOPAT
„VÄBÄBUS" võinuks olla seik okupesiritod Eestis ilmunud Edg^
Valter! karikatuuri allkiri.
r
iiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiii^^ AJAGA KOHANDAMINE
LÄVEL
Õieme^^^^s^^ lelie veergudei ^viima-sis
kaliekiimne aasta jookisul kiisi-i^
iid: mis saab siis, kui ülelaenusta-tud
üliiskonnad ei jaksa enam oma
võigu tasiida? Nüüd püüabki „Time"
selgeks teiia, etVkrediidi võimalda­jad
üle maailma istuvad neile võlgu-öleva
ja maksmata )„aktiva" nagu
pommi otsas. Kui see kord lõhkeb,
on finantsiline ja majanduslik ka­tastroof
suur.
JõukUd inajandusriigid on laenuta-mistega
jõudnud nii kaugele, et võlg­nikud
ei jõua enam oma võlgu tasu­da.
„Time" arvestl^b välismaadele
. laenatud rahasid 706 miljardile dol­larile.
Kui loetleme võlgnikke siis
näeme, et need yõlad ei ole kergelt
kättesaadavad: Poola 27 miljardit^
Mehhiko 80 miljardit, Brasülia 87
miljardit, Argentiina 40 miljardit,
Rumeenia II miljardit, Lõuna-Korea
S,36 miljardit jne. Paljuid vähemaid
d tasu isegi üles lugeda. Paljud
maad on sattimud raskustesse kõr­gete
prptsentider vähenenud,^Jtsjjor-
^jv^yku^d^ ^le kõige ülelaemutamäse
imü suurte võitude optimismis.
Sügavaimalt oma laenude lahkuse^
on\ sisse jooksnud'ÜSA pangan­dus,
kus laene pakuti üksteise võidu
kasumite lootuses. Kuid kasumitest
on saanud^ koormused ähvardavate
mahakirjutiste näol. Ön selge, et pal­judki
pangad, eriti väiksemad ei suu­da
sellistest kahjudest üle saada. Tu­leliinil
asuvad pankade aktsioDiärid
ja pankroteerumiste pilhul ka hoius^
täjad. Sest kui panga ressursid on
läbi, siis peaks järgjiema uste sul­gemine
ja sellega lõpp.
USA pangad püüavad näidata, et
vähem kui 10% nende laenatud raf
l\ast on ohus. Ometi on ohustatud
laenude i summad suured, kui võrrel­da
aktsionäride sissemakstud kapi­tali
^uurust pluss laenude kahjude
reserv. Näiteks on New York • Che­mical
pariga laenud ainult Mehhikole
1,4 miljardil dollarit ja 370 miljonit
dollarit Argentiinale, mis on 92 prot­senti
panga aktsiakapitalist. Chase
Manhattan panga sellised laenud on
77% aktsiakapitalist. Üheksa süure^
mat USA pahka on kokku välja lae­nanud
130 protsenti oma aktsiakapi­talist.
Nende näidete Järgi on USA pan­kade
aktsiakapital ja 30 protsenti^
rohkem kahtlaste ja defitsiitsete
võlglaste kasutuses. Antud olukor­ras
on USA pangad muutunud vä­hem
meelitavaks hivesteeringuks ja
vastavalt on langenud ka nende akt­siate
väärtus: Chase Manhattan! akt­siad
on novembrikuust peale lange-hud
11%, Citycorp. 14% Ja Valley Na­tional
26%. ,
Kuid nagu on alati, „väiksed var­gad
ripuvad võllas ja suured vargad
sõidava tõllas". Suurte laenude pu­hul
on pankadel otse võimata teos­tada
ultimatiivlseid inkassosid mis
viiks võlgnike otsesele kolckuvarise-misele.
Nii püüavad pangad tegutse­da
seniste laenude pikendusega või
isegi lisalaehud® andmisega. Sest
strikt võlgade sissenõudmine või
krediidikraanide klnnikeeramine vä­hendab'^
oödangiilist kai)iatš^^
lõpetab toodangu täielikult koos
I järgneva tööpuuduse suurenemisega.
Mis on siis praktiliselt juhtumas,
kui ollakse ülelaenustamise arvel
kokkuvarisemise ohus? Kas algab
tormijooks pankadele nagii kolm&<
kümnendatel aastatel, et si^ avastar
da ainult, et pankade Mcsed on sule­tud.
Asjatundjate arvates on ainsaks
pääseteeks USA Federal Reserve, kes
asub pankadesse vajalikke summa­sid
sisse pumpama. §ee tähendab
uue raha trükkhnist ja rahatähtede
suurenemist vabaturul. See tähen­dab
ka uut inflatsiooni ning dollari-kursi
langust.
See töötab nagu uus maksukohus-tus,
kus kaotajaks on kõik ilma uute
maksudeta. Kuid mis jääb igaühe
valikuks? Operatsioonid börsil on ik­ka
Veel kahtlased. Raha püksitaskus
hoidmine ei päästa kedagi. Investee-,
ring küllasse ei arnia protsente. Jääb
ainult investeering tulutootvasse kin-misvarasse,
IcuS seegi päästab. ,
tMininiiiimniiiininirinniiininiiiiiiiiiiiiiünnissiiiiim^
LUGEJA KIRJUTAB
oma Ittgejate^mõtteovoWusi ko
mid mis diihtuaiateha mtukoh-tadega.
Palum kirjutada hokku-võtlikult
[ja lisada oma nimi jfl
mdress. '^oimstus jätah endaU õi­guse
lugejate kirju rediperida ja
lühendadk ning mittasoUvuaa
korral jätta avaldamata.
Joatin Saarniif I
• v
ünsti
. ,Meie Elu" nr. 46, 1982 ilmus RA.
kunstinäituse kirjeldus ,^õttei:d J.
Saarniidu 35-ndält erinäituselify kus
esines kas sihilikult või ebateadili-kult
andmeid minu, kunstilise tege-wuse
üle.,
Minu möödund 35. iseseisev kunsti­näitus
polnud mifte erinäitus nagu
R.A.,kirjutab. Sumeri aega olen ku­jundanud,
kuid mitte kunagi 10 aasta
jooksul fotostatud fragmentideit ai-nestiikku
laenanud. Kõik usud, kaa­saarvatud
'ka sumeri aegne dogma
5000 a. e.Kr. kus odi 1000 Jumalait ja
tänapäeval teised usulahud. on r~-
dogma.
Ma pole kunagi omä loengutel ega
intervjuudel öelnud, ct oleme otse^
selt sumeri järglased, kuid v ä ^ lä­hedast
on meil Taara aegsest ajas­tust,
ka või dogmadest. Olen kordu­valt
rõhutanud teadlaste kiipltusel,
etVmeil pole iUiist mongoolide ega
slavismiga üldse. RvA. peaks teadlik
olema A . / . Sjögreni ja M. A. Caštre-ni
teooriast kes oletasid altkäemaksu
eest, et söome-ugri rahvad' pärinevad
slaavlastest, see arvamine ei haise
enam,, cn ammugi ümber lükatud.
Kuuludes j T. Eaton'i gallerüsse 15
aastat, 50 maalikunstniku koosseisu
oli igale meist soovitatud ülesanded
maalida Kanada elu, maastikku.
. Maalisin tol kon-al peamiselt Musr
koka ja Haliburtoni ümbrust. RA.
nimetab neid piltidieks, neid oksjo-neeritakse
väga sageli ja veel enne-minu
surma. R.A. kirjutab... ,;kahe
isanda teenimine, plakaadid, sildid,
reklaam, defkoratsioon, leiva tööna,
lintsüsteemis". Olen elatanud ennast
ausal teel, fplen võitnud enam kui 10
auhinda nii tarbekunsti kui kä maa­limise
alal. Siinjuures vaid osa au­hinnatud
loetelu: Kan. Üleriiigiline
United Appeali märk, Ont. Real-estate
ühingu vaateakna dekor; I au­hind,
Tartu College märk, E. Arhiivi
märk, Chapter Hadassahi III ja II
auhind niaali eest, The National Gal-ler>'
of Smithonian Institute, Was­hington
D.C. 1963 minu töödest rep­roduktsioonid,
Seattle Washington
1981 I auhind maali eest, Ont. pro­vintsi
valitsus koos Institute of
Painters'iga aktsepteerisid õlimaali
.^dbury kaevandus" kuulub Can.
House London Bngland kollektsioon
ni, kolmes kohas suuremõõtmelised
panncod, Toronto ^ koolides
'' BEN MALKIN, Canadian Scend |-
. Ottawa kaastööline
Kohtuminister Mai^k MacGuipnÜ
sõnade järgi on Kanada krimmaal-seadustikus
loendatud 350 roima,
millest mõned nendest viivad ajas
tagasi aastasse 1892, mil see seadus­tik
kehtima hiückas. Sellele lisaks
ütles kohtuminister ühes oma ette­kandes,
mis ta pidas Ottawa Rotary
klubis, et „peale põhikorra seaduste
on meie kriminaalseadustikus veel
4,000 krimhiaalset kuritegu, millele
omakorda lisandub veel 20,000 krimi­naalset
eksimust, mis on välja kuju­nenud
regulatsioonidest eelmištie
kehtestamiseks." , ^
, „Kui arvesse võtta veel provintsi
seadusi,.siis lisandub veel 20,000 või-malMu
; seadusenldoj^ kuigi
need. kriminaalšeadustilku mõistes
pole otse ix)imad.
Kuid kui need seadusrikkumised
lahendatakse kohtub, siis muutuvad
nad automaatselt krimnaahxxima-deiks,
eriti aga kui protsessile järg­neb
vangistusi. ^Süuaförie on siis koh-
, ti^ilikult 'karistatud isik ja seeliagiitsis
jääb temap^|kiLÜ@e ;elu!ks :ajaks.^^M^
siis tuleks ka ineid' Wadusrkkuani&i
vaadfelda 'kui kriminaalkuritegusia
ehk roimi.
Kanada kriminaalkoodeksis 6n roi­made
hulikä arvatud ka niisuguccü
seadusrikkumised 'nagu - nõiakunste
praktiseetiimine, naisisildi võrguta­mine
laevas niing teate 'mijtte seinafc-kleepiniine,
et siib on keelatud õnne-mängyd.
Oleks huvitav kõik need
„roimad" kord üles lugeda. Näiteks
võtame naisisiku võrgutar^se lae>
' vas.. MacGuigan ütleb, et cjmal ajai
võis see tõesti olla probleemiks, see
tähendab siis kui immigrante Kana
dasse massiliselt, saabus. I^eil aega­del
polnud see mitte erakordne, •
laevameeskond hakkas nõudma (yi'/
reisijailt sugulist vahekorda. 'Re'
jad olid aga tihti illiteraadid ja nr"
võis kergesti tekkida arusaamine
kui nad vastutulekut ei osuta, r."
võib neil halvasti minna."
MacGuiganil kui kohtuiiiinistril on
kaks sihti. 'Esimene on meie krimi-
- naaiseadustiku refonn ja selle sear
: dustiku ajakohastamine, puhastades
'seaK valija kõik seadused, mis p.rae-guse
ajaga enam. kooskõlas ei ole.
Teiseks soovib ta sulgeda lõhet roi­made
suhtes avaliku arvamise ja te­gelikkuse
vahel. Need roimad, kus
tegu on vägivallaga, on avaliku ar\'a-mise
järgi kõvasti ülehinnatud. Ai­nult
6 kuni 8% kõikidest roimadest,
sisaldavad vägivalda^ kuna aga — ar­vestades
rahva seas korraldatud an-
- keete ~ inimesed üldiselt on arva­misel,
et pooled seaduserikkumistešt
või roimadest sisaldavad vägivalda.
,^Kaks kolmest kanadalasest arva­vad",
ütles MacGuiigan Rotary Klubi
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijininiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi^ärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlevy
Ave. Toronto, Ont. M4K 2M
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiHin^^^
ettekandes, „et mõrvad Kanadas on
sellest ajast kasvanud kui surma­nuhtlus
kaotati ku[s aastat tagasi. Tõ­siasi
aga on, et mlõrva juhtumi te arv
Kanadas pärast 1^75. a. õn igal aas­tal
väikserii kui a.: 1975, ikus veel sur-manuhtlus
kehtis teatud. mõrvade
osas (pbiitseinilku tapmine, vangi»
. valvuri tapmine).
Meli viiestvkanadalasest ülehinda­vad
roimade arvu, mis korda saade­takse
äsja vanglast vabastatud isiku­te
poolt. Jällegi usaldades ankeete,
peetakse seda arvu' viis korda tege­likkusest
suuremaks. Tegelikult aga
ainult 13% äsja vanglast, vabastatuist
rikkub seadust: ehkteastab^ roima.",
MacGuigan tõi välja statistika, inis
la politseilt oji saanud: kolmveerand
kõikidest roimadest on vargusjuhtu­mid,
sissemurrud, pahatahtlik lõhku­mine
või vandalism. Suur osa nen­dest
hõlmab ärivargusi, jalgrattavar­gusi,
akende purustamist, viimast
esineb eriti rohkesti koolides. Need
roimad muidugi pole kaugeltki soovi­tavad
ega head, kuid ometigi ei ole
need liigitatavad vägivallaroimade
hulka, ning need\,kujutavad 72.6%
• ^kõlkidfeS^iCaiiKda^^ tÖiftiS^^öiim: roima­dest.":
• • . •
räägime ikka Ribbentroi>-
Molotovi paktist, millega Eesti Va-bariik
Nõukogude Liidule Hitleri
Saksamaa poolt maha müüdi. Kuid
meie peaaegu kunagi ei räägi teisest
poolest, kelle poolt Balti rahvad ja
Ida-Euroopa maad Stalinile poliitili­seks
vastutasuks müüdi sõjalise
koostöö eest. Võib olla sellepärast,
et Teise maailmasõja kirjandus Ja
memuaarid, kaasa arvatud Churchilli
memuaarid neist küsimustest pihi-likult
kõrvale hoiavad
Nüüd on siiski kättesaadav dr. Jo-sef
Garlhiki raamat „Interoept", mis
trükist ihnus 1979. aastal J. M. Dent
& Sons poolt Londonis, Inglismaal.
Raamat • on huvitav ja hästi loetav.
Kuid meid huvitab eriti Ihk. ISO/lSl,
mis käsitab Teherani konverentsi 28.
novembril Roosevelti, Churchilli ja
Stalini vahel. Stalhi ihnus oma pii­ridest
välja selleks, et selgitada ja
mõjutada Roosevelti ja Churchilli
kahe läänejuhi poolt Quebecis teh­tud
poliitilisi otsuseid.
Stalin paigutas Roosevelti kohe 1^.
Liidu Teherani saatkonda, ümbritse­tud
NKV-st ja nõukogude sõdureist.
Churchill jäi eraldatult oma öötun-de
puhkama. Kui järgmisel päeval
kõik kolm omavahel konverentsi kor­ras
kokku said, selgus et Churchill
lOOSEVELT
STALIN.
oma mõtetega oli üksi jäänud ja Sta-
Ihi nhig Roosevelt olid samal nõul.
Nii tehti Teheranis otsus, kus vastu
tuldi Stalhii kõikidele nõudmistel^
ja N. Ludule lubati Poola, Rumee^
nia. Bulgaaria, Ungari, Austria, Balti
riigid ja osa Jugoslaaviast. Roosevel-di
meeldida tahtmise tõttu Stalhiile
lubati ära rida iseseisvaid riike ja
anti nõukogude alandusse ja terrori
kätte miljonid üiimesed. Aga Stalhii-le
lubati ka Kuriili saared ja pool
Ida-Preisimaast. ;
Ka kindral Eisenhoweri mälestu­sed
vihjavad neile sündmustele vas­tuseks
küsimusele, miks ei marssi-nud
ta oma üksustega idapoole Ber­liini:
,Alinule oli piirjooned Euroo­pa
vabastamisel antud, need olid
saavutatud ja ülesanne oli täidetud."
Küna haige ja väsinud pi*esident
Roosevelt oli alati shestide mees ja
soovis neid näidata ka StaUnile, siis
kannatab pool Euroopat, nende hül­ges
ka Balti riigid selle all. Roose­velti
hoiak ja hoolimatus teiste suh­tes
maksab nüüd USA-les suuri ra­hasid,
et end jälle relvastada ja siis
hoida'veel seda, mis Euroopast va­bale
poolele jäänud.
Osa Teherani protokollide sisust
on hoitud saladuses kuni hllisteni
aastateni. Kuid juba mõni päev pä­rast
Teherani konverentsi anti ise­hakanud
agendi poolt Saksa saadik
von Papenile Teheranis üle fotokoo­piad
toimunust. Isehakanud agendi
hind fotokoopiate eest, oli 20.000,—
inglise naela, mis temale ka välja
maksti, kuid sakslaste endi poolt trü­kitud
valerahadega.
•'KaÜaletun^d (common assault)
on ainult 4% ning kallaletungid, mis
tekitavad vigastusi 1,35%. Röövimi­sed:
vägivallaga, nagu äriröövid ja
pangaröövid, võtavad omä alla ai-,
nult i % kõikidest roimadest. Kallale­tung
politseile, vägistamine, kehalis­te
viigastuste tekitamine 1% koikku.
Mõrvakatsed .04% ja mõrvi esineb
.03%.
m D Ä MAJANDUS MADALSEISUS
Göteborgis ei laulda
Eesti hümni
„Eesti Päevateht" (27. nov. 1982)
avaldab teateid ESTIVAL' 83 kohta.
On toodud 'välijavõtteid ESTIVAL-i
viimasest juhatuse protokollist. Loe­me
m.h.: ,
„Sümboolne lõputseremoonia toi­mub
ilma hümni laulmata."
11. juulil 1980 toitmus' ESTO 80 ajal
suur vabadusemarss läbi Stokholmi.
Kungsträdgärdenis loeti ette apell,
milles nõuti, vabadust Eestile. Mit-metuhande
päine rahvahulk kinnitas
, seda'Eesti hümni laulmisega.
1983. a, mais ilmselt siis toimub
Göteborgis nü, et lõputseremoonial
loetakse' küll ette apell vabadusnõu-dega
Eestile, aga siis minnaks* vaik­selt
laiali, Üma hümni laulmata.
Miks? küsib „Teataja", kus see
sõnum avaldati.
, Göteborgi ESTIVAL 83 korraldar
jad telgid teatavasti ka otsuse kutsu­da
pidustustele esinema ka laulu­koor
okupeeritud Eestist. . '
Käesoleval aastal Kanada majan­dus
langeb madalseisu. Olukorra pa­ranemist
ei ole näha sel aastal. Pära­ks
^
nemist võib hakata lootma tuleval
aastal, arvab Thqmas Maxwell, kes
on Kanada majanduskonverentsi ju-
' hatuse tähtsaim ekspert.
Riigimajanduse allakäigu • peami
seks põhjuseks peab ta suurt tööta-lüöliste
arvu, 12,7%.'Kartes töölt val­landamist,
töötavad kanadlased ei
kuluta raha. See pannakse panka
hoiule. Hoiuste hulk pankades tõu-
.sis selle tagajärjel P9 miljardi võr­ra.
Et seda raha välja laenata tuli
pangaprotsenti alandada. Võimalik
et intress jääb püsima 10% piirides­se.
Inflatsioon langeb 7% peale. Koos-laenuintressi
langemisega see oleks
heaks eelduseks majanduse tõusule,
kuid tööstussaaduslcl ei ole turgu ja
töötatööliste arv suureneb või jääb
püsima praegusele tasemele.
KATASTROOFI MREL
Rahvusvaheline pangandus on kav
tastroofi äärel, Kommunistlikele ja
Kolmanda Maailtma riikidele on lae­natud
välja sadu miljardeid. Poola,
Argentiina, Brasiilia, Melihiko ja
Türgi, kellele kokku on laenatud %M
miljardit, on raskustes laenuprot­sentide
tasumisel. Üksi Mehhikole on
. Kanada laenanud $8 miljardit. Üksi
selle riigi maksujõuetuks kuuluta­mine
võib esile kutsuda Kanadas
depressiooni, mis siinse elu segi lööb.
Pangad, mis seotud välislaenude
andmisega võivad olla sunnitud oma.
kohustuste täitmiseks hakata nõud­ma
hüpoteeklaenude tagasimaksmist
ja majad võivad minna sundmüügile.
' TÖÖSTUS MADALSEISUS
Tööstus on madalseisus. Töölisi
lastakse lahti ja tööstuste pksi sule­takse.
Ligemale 1,5 miljonit. kanad-last
on tööta. Abiraha töötatööliste-le
tuleb maksta 79% rohkem ja riigi­võlg
selle tagajärjel tõuseb aastas P
miljardi võrra. Valitsuse poolt ka­vandatud
hoogtööd töötatööliste ar­vu
vähendamiseks ei paranda nime­tamisväärselt
riigi' majanduslikku'
olukorda.
Opositsiooruparteid Kanada parla­mendis
ja katoliku kiriku piiskopid
kritiseerivad valitsuse lühinägelik­ku
majanduspoliitikat. Valitsusel eri­list
kava riigimajaiiduse parandami­seks
esitada ei ole ja uus riigi eelar-
^'e esitatakse parlamendile alles tu­leval
kevadel. Peaminister soovitab
kodanikel elada kokkuhoidlikümart,
kuid valitsuse väljaminekud suurene­vad.
SUNDSÖJAVÄETEENISTUS?
Seoses tööpuuduse vähendamisega
on- valitsuse ringkondades ülesse
tõusnud küsimus sundsõjaväetee-nistuse
sisseseadmise küsimus. Sel­lega
saaks rakendad^a kümneid' tu­handeid
noori. Sõjaväe koosseis selle
tagajärjel tõuseks 7%, m^ s ei ole eriti
suur protsent, kuid arvestades seda,
et Kanada sõjaväe arvel on riik tci-nud
mitmed aastad kokkuhoidu. Ka­sarmuid
on müüdud ja õppevälju ära
.lagatud. Neid tuleb hakata muretse­ma
nüüd ikalli raha eest, kui kutse-ealisi
noori hakatakse sõjaväeteenis­tusse
kutsuma.
Oma uueaasta läkituses rahvale,
Kanada peaministril ci olnud midagi
erilist pakkuda peale isikliku kokku­hoiu
soovitamise.. Lootuses, et rah­vas
ise lahenduse leiab, peaminister
sõitis pikemale ringreisile Lõuna-Aa-sia
riikidesse. Jõuab tagasi 19. jaan.
kollektsioonis m i n u töid jne. jne.
R,A. kahtleb minu eelhariduse
osas. Olen lõpetanud Riigi Kõrgema
Kunstikooli 7 a. kursuse meistri tiit­liga
1939. a. (kooli praegune nimetus
okupeeritud kodumaal on Eesti Riik-lik
kunstiakadeemia). Eesti kahes
kunstikooJis ei õpetatud reljlaäm-kunsti.
j
H. Sdu
,,KUHU P Ä I Ki
i l PAISTA"
Ühiskondlikke probleem©
Eduard Vilde loomingus.
152 Ihk. Hüid $18.00
Fostitesl, tellides lisandub saatekulu.
lOltONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
„MEIE ELU" teli^iuseo.
Broadview Ave. Toronto. Ont.
M4K2R6
ODAVAD lAENUD KAASMAALASTELE
• • • '. ' '
riformatsioonrks helistada
465-4659
J
,3«eieElu" nr.2(171S
• I
Terrorist eestlasele:
KAS HIRMU Tl
nUoh, kas tunned hirmu", ütles
kaetud näoga terrorist püstolit vi-butades.
„Nagu kõik teised siin lennukis",
vastasin ralmlikku meelt säilitada
püüdes. Kuna külmetuse tõttu olin
haiglane, vilksatas hea mõte ja lisa*
sln: „Allcs äsja oli mul südame^
atakk."
Maskis ^komandör" kõneles siis'
raadiosse ja ütles: ,,Slln on üks
ameeriklane või kes teab mis mees,
kel on olnud südameatakk. Mida
teha?"
„Kul on ameeriklane, lase kiml
pähe ja viska lennukist välja", kõlas
ülemuse vastus valjulthääldajaiät.
PÄRITOLU AITAS
, Sellest dramaatilisest stseenist ju­tustas
Torontos kiilas viibiv Ilor
Tamm ja lisas kuicjlas eesti piirilolu
aitas lahendada tema olukorda. „Kui
terrorist hakkas küsitlema ja kuulis,
et olen sündinud Eestis, läks uus ra­port
kõrgemale poole, ct ameerikla­ne
ma ei olevat, vaid „estoniano" või
midagi sarnast. Näis, et ..komandör"
polnud just mõi-vamise peal väljas^ja
püüdis isegi olla omatmoodi sõbra-,
lik. Kui ta taas tuli mu juurde lori­ma
tervise üle ja kuminardus nii lä­hedale
et kaitsega lukustamata iv-volver
ta puusal oli otse mu kohal,
kippus käsi vägisi sinna poole, kuid
•mõistus pidurdas. Ütlesin vaid, et
pangu püstolile kaitse peale, muidu
võib juhtuda õnnetus. Seda ta tegi­gi.
KOLM LENNUKIT
Seik algas aastapäevad tagasi 7.
detsembril kui llo Tamm läks ärir
reisile Venctsuccla lõunaossa. Cara­cas
oli „DC 9" lennuk täidetud 130
reisijaga kui kolm maski* meest
selle üle võtsid. Plaan oli hästi ette­valmistatud.
Samal ajal teised sama
grupi liikmed võtsid üle veel kaks,
reisilennukit ja kõik kolm käsutati
Kolumbiasse kütet võtma. Kuna ter­roristid
olid väljas Salvadori „vaba-dusvõitlejatc"
propagandaks, siis
reisijatele riputati kaela vastava si­suga
plakatid. Kava tikkus viltu mi­nema,
kui Kolumbias tõrguti kütet
andmast ja seletati, et pole omalgi'
küllalt Lennukid seisid starditeel ja
kauplemine käis. „MuidU üsna vii­sakalt
kõnelevad termristid muutu­sid
närviliseks püüdes Kolumbia va-
EESTIS NAISI JA
AA^HI V Õ R D S E LT
Viimase rahvaloendi andmete alu­sel
selgub, ct naiste ja meeste arvulii-ne
vahekoixl kodumaal. on taastu­mas.
Kui aastal 1939 Eesti rahvastik
koosne^}| 4^,5% meest'cv^)ll ja S3,5%
osas naistest, siis 1979 a. rahvaloendi
kollaselt oli Eestis mohi 46,2% ja
naisi 53,8^/0. Meeste osas oli Eestis
madalseisj 1955, mi'1 mehi oli 43,9%
ia naisi 56,1% ning vahe ulatus selle­ga
12,2%.fe. ^
Praegune i'ahvaloend ei anna loo-htsil
eesti
sid
paa|
mai
jadl
KeJ
sen
l
Trd
gioj
pot
K
mulikult täi
sõjaväcüksii'
sti õiget scilsundit, sest
Eestis leiduvad suured, nõukogude
;cd ei nähju loendi arvu-listcs
andmeis.
EPL/VU
sell
tsi
Ba!
vaj
Prl
mil
nai
suj
Ind
ai
ja|
sel
vcl
ael
dl(
dcl
Bi
kai
nU
8a|
m
nc
üll
Ih
U
P<
I>
l i l
Vii
a.l
ii
rm
Uus elamurajoon Lasnamäel, ku^
Vene saob
(Algus csikül|
ja Zirk juriidiline nõuandja, kes kõik
mõisteti süüdi „palTatahtlikus huliga-nismis".
Toivo Oruialc mõistis kohus kolm
ja Sulev Sellile ja Jaroslav Zirkilc
kumbagile kaks' aastat sunnitööd.
Nad alustasid oma karistuse kand­mist
Tallinna töölaagris. .mille aad­ress
on Tisleri tänav 31 A.
Kohtus liäheimailil ei puudiuitailud
' nende „huligani^mi" ja nii kohus,
prokurör kui ka kaitsjad ei ütelnud
välja, et „kuritegu"' tegelikult seis­nes
õhupüssiga märkilaskmises dik-