Meie Elu = Our life, April 15, 1982

              Nõupqev ja loengud Lühidalt USÄ-st
Väike
Ontarios
kondliku
ditsioonil
eesti ühiskond Londonis,
Toronto ja Detroidi vahe­maal
kaVatseb tänavu rakendada
•mitmesuguseid uusi mõtteid selts-tegevuse:
edendamiseks tra-s
saanud emadepäeva, E.V.
aastapäeva ja rahvustevaheline rah­vakunsti
üritusele lisaks.
'jtrlkestatud Rahvaste (IR) New Yor­gi
Komitee, milline on sellel alal üks
iaktiivsemaid organisatsioone, pidas
äsja etniliste gruppide esindajatõ
elava osavõtuga aastakoosoleku.
jSlmnes, et komitee seljatagune on
JtunduvaSt laienenud paremaks löö­gijõuks,
eriti ukraiinjlaste hulgast
Vana juhatus, eesotsas Ida-Saksa
põgeniku Horst Ulichiga, valiti üks-
A R M Ä S T A B I K A A S A Õ D ^
ELLERHE1N'A
H I L D A YESINGI
teiste organisatsioonidega Kurman, F. Tanner J.H.
Londoni Lamplighter Inn'is •
, 18. septembril. Kaminaga ^ Eesti, samuti Läti ja Leedu kesk-meelselt
tagasi. Juhatuses ja eriala-
Kaua aega kõne all olev .eesti kes- del on ka rida eestlasi, nagu E. Lip-kustevaheline
nõupäev püütakse ping (sekretär), dr. E. Rubel, J.
koostöös
läbi viia
laupäeva
varustatild ruuni võimaldab kokku- .^^^^ organisatsioonide esindajad ei
tuleku läbiviimist informaalsel bin- seni pääsenud otseselt president
nai, kujjüures väljaspooll sõitjad R. Reagani jutule. See võimalus ava-saavad
ööbimiseks ikasutada samas neil päevil E.V. esindajal pea-hotellitute
või siis ööbida kaaseest- konsul E. Jaaksonil kui ta; veebrua-lašte
koludes. Nõupäevä ärutlüsai- ris oli kutsutud üldise diplobaatili-neteks
(m ESTO '84 korraldamine se vastuvõtu puhul einele Valgesse
Torontos ja meie organisatsioonide Majja. Seal oli E. Jaaiksonil võima-mured
ikhemas ja kaugemas pers- l^s lühidalt kõneleda ka president
pektiivis Esimese osa anitlust juhi- J^eagani.ja^väHs^m Haigiga. El
vad Üliemaailmsete Eesti Päevade
Südamlik tänu kõigile, kes unustamata'armsa
ilNDÄ TINTI
leinateenistüsest ja tema viimsele rahupaigale saatn^isest
osa võtsid ja tema mälestust rohkete lilledega kaunistasid.
Eriline' tänu õpetaja 0. Gnadenteichile südantliigutava jut­luse
ja troosti eest.
Leinaja A B I K A A S ja
POEG perekonnaga
Kaarel Söödori näiindi „Lälbi tormi" lavastaja Ja tegelased. Vasa­kult
1. ridai Tõnu Naelapea, Lydia Vohu (lavastaja), Leida Järvi,
juhtivad inimesed kuna • teise osa
raskuspijinkt langeb Eest Liit Kana­das
tegevuse valdkonda. Sellepärast
loodetakse seda küsimust veel lähe-nel
istus E. Jaakson koos abikaasa­ga
ühes lauas Kanada, Itaalia ja
Panama saadikute, ÜSA protokolli­ülema
ja Vatikani esindava nuntsiu­sega.
Nagu tavaliselt, toimus tema
üripäevo paraad Konsul Evald Uustalu
mait aktada : .ELK .esinduskogu Washingtoni viibimisel Balti diplo^
maatüiste esindajate ühine nõupida­mine.
Älan Teder. 2. rida: Ernst^Vähi, Ernst Kasteta, Oudi Kalm ja Harri , koosolekul Torontos 17. aprillil.
j^ürk. - I I , ^ ^^^^ ~~ ^ ' ^^^^^^ Londoni Eesti Seltsi loengute see­riaks
teisel aastapoolel on loippkuju 1^ Balti-Ameerika Vabadusliit on a§-
JEREMY YIINALA! enamväiem selgunud. Loenguteks tunud resoluutse sammu Balti riiki-on!
senini .lubanud nõusoleku Tiina de piiride märkimise küsimuses sel-
Hinsen 1 eesti kodu vaimsest palgest, lega, et i on valmistamas värvilisi lin.
mig. Ilmar Martens mäjandusküsi- slaide ja: trükitud, kaart^ Balti ruu-musist,
I Eha Einola kÄtiküsiniui- mistiiü nagu see ö^^ Eesti, La­sist,
Anu Auksi uudistest võimlemis- ti ja Leedu okupeerimist. Neid ha-
Fühapäeval, 4. aprillil toimus EKK bin pingel lindudega" Ja lisapalana liikumises ja Heino Jõe jneie rahva- katakse süstemaatiliselt! levitama,
kontsertbüroo korraldusel Tartu M. Lüdigu „Ma lapsena jäin kodu- pärimustest. Tervishoidliku loengu eriti pressile, TV-le j.m.iigal võima
CÖUegel saalis sopran Uina Purje tuks". Võis jälle kogeda, et meie au-ja
vviiiiuullddaaijaa JJeerreemmyy Viinalassi, torite soololaulud heas esituses või­kummagi
eriprogrammiga kontsert.
E k K on korraldanud taolisi kontser-teiigal
aastal neli ning käesolev oli
sedapuhku sel hooajal viimane, mil­lega
tähistati ühtlasi ka oma tegevu­se
esimest dekaadi.
jaoks on läbirääkimisedi käigus, sa- likult kohasel juhul,
muti ühel teisel teemal.
vad võrdõiguslikena seista kontsert­lavadel.
Sopran Eva Wilson-iMartin
on neid menukalt esitanud oma
kontsertidel mitmel mandril.'
Kontsert-õhtu teine solist oli viiii.
Iil Jeremy Viinalass (Sudburyst).
ecEC><>«iMKS»(Ma»<)«B>i>ai»4Ka»<>flg»<><moai>o«EDK)«zDa<io>
TÄNUAVALDUS
^ USA tuntumaid massraeedia ko-lumniste
ajakirjanik Jack Anderson
kõneles hiljuti Washingtonis D.C.
Mutual Broadcasting System raadio­saates
Poola Siündmustest, et sealne
kommunistlik sõjaväevalit^us on sõ­jaseaduse
abil marssimas „venelaste
Liina Purje on torortolastele ja ka Noor, alles konservatooriumis KV,A,rr,VA t^n,. H ^ ^ . . r r , : f T '^^^^^^
.äljaspoole hästi tuntud juba tema piv, kuld tähelepandav oma eduku- Sudam k tanu H Rooneems rumm.iooMe jarg. puudutas uht-õpingute
ajast Helmi Betlema laulu- ses. Kava oli julgelt valitud ja nõud- Bakery'le, Mees- j a Segakoorile, lasi ka kaanvaid rahutusi Baltiku-stuudiost
nmg hUjem New Yorgis lik, kontsert osi mitme eWsuuna ja loterii külastajaile ja ringi liik- ""''S' mamides,;pt need olid varemalt
muusika, õpüigutest, kus lõpetanud -stiili meistreilt. Jeremy ^itas Max metele, kes aitasid kaasa loterii ='svad riigiAtnliselt vihjas ta
ülikooli • muusikaõpetaja kutsega Bruchi Violin Concerto in G minor heaks kordaminekuks. Saatsi- vitaTea sselt ^^^^^^^
lo, Sarasate „Maläguena op. ,nn«nn ^ . T K . = . :„..„l;;^i^» ' J ^ ^ f ^ ™ J™^^^^^^
Tänavune Toronto eesti skaut- jä
gaidüksuste Jüripäeva paraad toi­mub
pühapäeval^ 25. aprillil H.M.C.S.
York Armory's, mis asub Lakeshoms
Blvd. Wesfil, vähe läänepool Bat-hurst
tänavat ja ,>Tip-Top Tailors"
tööstuse kõrval. Kogunemine ja üles-rivistimaine
kell 1.30 pJ.
Palume ka kõiki meie noortevane-maid
ja kõiki meie sõpru tulla pealt­vaatajatena
Jüripäeva tähistamisest
osa^võtma.
EESTI GAIDIDE MALEV .
KANADAS
EESTI SKAUTIDE MALEV
KANADAS
ilmus
.Varraku Jutuleh©
kevadnumber
laulu alal. Lisaks osa võtnud ka so Adagio
list-lauljajäooperiala kursustest. 21", Brahmäi Violin Sõnata op. 78
Oma kõrgema eriharidusele vasta. Vivace ma non troppo, Raffi „Gavar
vait oli valitud nõudlik kava. Esime- tina", Smetana ,Aus der Heimat" ja
ses osas aariaid: Mozarti Don Gio- Mozarti „11 re pastore" osa L'amero,
vannist „Batti, batti o bei Masetto"; saro consjtante. '
Menotti The Mediumist ,JVIonica, Noor violinist üllatas. Ta käsitles
Monica" ja Gershwini neegri-oope- tundelist ja palju võimaldavat
rist „Summertime" ning veel Helen instrumenti küUalfki hefe tehnilise
Tobias-Duesbergi kaks helindit Blac- oskusega ning oma peenetundelis©
ke sõnadel ,JV«yPretty Rose-tree'l ja jnuusiku vaistuga helindeid inter-
„TheTiger". Varieeruv kava lasi preteerivalt. Kahtlemata omab Jere-me
2,00Q.00 doUarit invaliidide tööseisakui^d j a eestlasi on ühendu­toetamiseks
Saksamaale. ses nende streikidega arreteeritud.
. E.I.T.Maisring, Torontos ^ Mõjukas parempoolne päevaleht
USA idarannikul „The News Worid",
mis on näidanud püsivalt sümpaa­tiat
Balti riikidele vabaduse taasta­miseks,
pühendas märtsi algul toime­tuse
poolt kaheveerulise artikli okup.
Eesti küsimusele seoses Eesti Vaba­riigi
sünnist 64 ai möödumisega. Ka
selles on puudutatud nn. Poola
mara ftlorheim, tenor Igor Lupkinj
Peter Paul Lüdlg ja Buffalo eesti
rahvatahtsijad. Tantsuks Enn
Kuuskrie kapell Torontost; !
ja kindlusega esitati need nõudlikud ppimida. Ka oU solist liiga lähedal du kohaliku võitlejate ühingu kor- ^ ^ ^ ^ ^ ^ B^^J okupeerimise
pa^ad. Muide eriti meeldiv oli Gersh- klaverisaatele hing lisaks veel saali raldusel. Kavalises osas sopran Ta| anastamise
whii neegri spirituaalstiili tõlgendus, i^alb akustika, mis samuti oli häiri- — ' ^ « . i , . ; ^ T„^V T ,„.v^n
Teises osas solist esitas rikkaliku ^a^s Liina Purjele,
valiku eesti autoreUt: Ev. AaV „Pää Mõfsmaid soliste saatis klaveril
kummardan su,ees, mu sui^', Eme- sujuvalt Charles Kipper, kes oli eAa»
saks ,Alla valgete kaskede" ja „Paa kui saatja. Ta oli toetaja ja juh-
kohal toomeke", R. Päts „Kadari- :tijä.:;^r;;--^ ^v,'- r^'^ - • A;;.;^::;
kuf, Ed. Oja „Me olime nagu lap­sed",
J. Aavik „Kojuigatsus", Ed. Tu- Pensionäride Ühine
AIN KALMUS ,JVIeil pole jääda-vat
linna" EKK, Lund 1981, 197
„Meil pole Jäädavat liima" on Ain
•-11 romaani, 4 köidet mälestusi ja
3 jutluste kogu. Kuuleme tema raa- . ,
matute saamisdugusid, materjalide ^^^^^^^^ ^^^^ ^'
otsimisi ja läbitöötamise vaevu. v
Tema esimese artikli peale „Chris-i(
Kooride ja teatritruppide külas­käigud
toovad oodatud elevust ja^va- \
heldusti rahvušikoondiste '. rutiinis
jopksvasse ellu. Idarannikul ooda­takse
huviga kevadist külaskäiku
Toronto Eesti Meeskorilt aprilli kes­kel.
Samal 'kuul külastab New Yorki
Gonnecticuti eesti luteriusu kogudu­se
segakoor, mis on suurimaid-elu-
Pühapäeval, 25. aprillil toimub Ha- jõulisemaid USA-s. Koori kauaaeg-miltoni
pensionäride, ja Toronto, seks esimeheks on omaaegne Akad.
pensionäride ühine koosviibimine Meeskoori juhti\|aid tegelasi Juh.
rikkaliku põletustööde näitusega Ärike. Toronto kcori esinemiste ük-
Victoria Ave. kiriku saalis Hamilto- sikasjad^selguvad ligemal ajal. Koor
Pühade-eel ilmuš„Varraku Jutu-lehe"
ikevadnumber, mis seekord 90-
nel leheküljel hõlmab Leonid Tretfi
,,Doktor Ämbri lood". Autor elab
Austraalias, •Adelaide'is ja jutulehes
avaldatud kogu sisaldab satiire, hu­moreske
ja tõsijutte. „Varraiku Ju­tuleht"
ilmub teist-aastat ja nagu üt­leb
toimetaja Heino Riga, kannab
oma ^eelkäija „Varraku7 pärimusena
'mäpriäuslikkü^ õhunäipj^ust; astmat!
Tiraazh on möödunud aasta kestel
pisut tõusnud; ikuid oleks vaja suu­remat
tõusu. „Varraku Jutulehe"
abil on ilmunud nüüd' kolm teost.
Võib- 'küll oletada, et ilma „Varraku"
ja „Varraku" sõprade abita; need
•teosed poleks trükimusta näinud.
Kirjastus „Varraku" aadress on:.
R.R. 4, Warkworth, Ont. Ganada,
KOK 3K0. Jutuleht on müügil Toron­to
Eesti^Majas „Meie Elu" talituses.
mälestamiiKS
Mew Yorgis
Rootsis surma läbi lahkunud väl­japaistva
eesti rahvusliku elu ja po­liitilise
võitluse töömeest Evald
Uustalut mälestati New Yorgi eest­laskonna
poolt : kontsert^-jumalatee-nistusel,
mis toimus pühapäeval, 21.
m.ärtsil Lexington Ave. Eesti kirikus.
Mälestustalitus oli praost Rudolf Ki­virannalt,
• kui lahkunud lähedaselt
sõbralt ja kaastööliselt Rootsis aas-*
tatel 1944—1948. Konsul Evald Uus­talu
' töötas meie Eesti Vabariigi
esinduses New Yorgis lühemat aega.
Sellele vaatamata oli. tal enne Rootsi
tagasisõitu tervislikel põhjustel tek­kinud
viljakas .kontakt 'rahvusliku
eluavaldustega IS^ew Yorgis. Lahku­nu
pdjOlt koostatud Eesti ajaloo ing­liskeelne
väljaanne kasvas välja USA.
ametiksutuste soovist, et neil oleks
käepärast usaldatav ajalooline käsit-r
lüs Eesti rahva saatuskäigust. Selli­selt
täitis E. Uustalu ajalooraamat
Washingtonis tähtsaid ülesandeid.
giean^etusena raamatu^
kogudele i
Head eeskujp näitas Thunder
Bay's elunev Olvi Pint kinkides dr.
A. V'õõbuse teoseid raamatukogude­le;
Lakehead University Ghancellor
Peterson Library sai temalt annetu­se
j a samuti Thunder Bay avalik
raamatukogu, kusi mit^meköiteline
„History of the Estonian People"
paigutati Waverley Resource Libra­ry'sse.
Olvi Pint sai raamatutkogu-delt
tunnustavad tänukirjad.
Kalmuse neljas mälestuste raamat, ^.^^ Science Monitoris" (Eesti kui
käsitledes ajavahemikku 1946-1975, väljavaateist) 40.nendate aasta-älatesi
autori Ameerikasse saabumi­sega
ning lõpetades tema puhkepai­gale
asumisega,^ Kirjeldatud 29 aas­ia
Jooksul töötas autor baptisti kiri-kuõpietajanp
J Massachusetts osarii­gis/
kasvatas oma lapsed, organisee­ris
Amhersti koguduse uue kiriku,
ehitahiist; kirjutas raamatuid, pidas
lugematuid ettekandeid kirikutes,
seltsides ning õppeasutustes ja soe-
LEINATEATED
H. Tcinimsaare pd@|]
te lõpul saabus lehe toimetusele
Moskva templiga õiendav kiri, mil­lele
(tõenäolikelt sundkorras) olid
alla kirjutanud kolm tuntud kodu­maist
kultuuritegelast. ' j^^pid andmed Eestist teatavad,
Mälestusraamatus on ka juttu pai- kirjanik A. H. Tammsaare ainuke
judest vana-eestlastest ja
pidi laupäeval, 17^^ apr. esinema La-ke^'
oodis. \ '\
Täiesti harukordne on, et ühe
seltskondliku-kultuurilise organisat­siooni
juhatus terves koosseisus
oma eraelus tegeleb ühel ja samal
kutsealal. See on juhtunud Baltimol
res. Md,, kus sfijalse laulusõprade!
— Baltünore Eesti Laulumehed ju­hatus
koosneb eranditult inseneri­dest:
esimees Ado Valge, liikmed
Leeriklaite
valmistab ieile meeleldi
LEENA TINITS
St. E.. tel 699-9763 ^ „The Wardrobe
Teisip. — laup. kella 12—6 p.L
Kleidiriie ja LÕIGE tellijate poolt.
.14-
keda autor kohtas,
moodustab reis
uustulnukates
Huvitava osa
Skandinaviasse, kus autor koos abi-poeg
Erik, kes oli Tallinna Tehnika- Valter Mägi, Heino Bom ja Valter
Ülikooli õppejõud, leitf surnult Esop. Möödunud tegevusaastal
ühest autogaraazhist. koor esines 11 korral.
see
tas^pmale maakodu. 1974. a. saavutas kaasaga külastab endisi elukohti, ko­ta
Andover Newtoni teoloogilises, õp- romaanile tagapõhja ma-peasutuses
teoloogia doktori kraadi, ^g^jali Gotlandi saarelt, veedab puh-
Autor on olnud töökas, ^Djakas j^^gg Dalama vanaaegses Rootsis ja
mng liikuv inimene ja tema,males- kohtub Stokholmis arvukate teiste
tuste ning tähelepanekute ülestähen­dused
on hilvitavad lugeda. ( Ta ei'
esita ainult kuiva fjaktilist materja­li
vaid annab ka meeleolulisi loodu-sekirjeldusi,
irjimeste karakteristi-kat
ning aegajalt tema enda mõtisk­lusi
ja tõekspidamisi oma kutsetöö
alalt. Ta on rikkalike vaimuannete­ga
inimene, kellel on oma kaasaegse-eesti
kirjanikkudega, kes sel ajal'
veel koik elus olid.
I|ahjuks on raamatu keelelist kor­rektuuri
loetud hooletult. Leidub
mitmesuguseid trükivigu, tähtede
väljajätmisi jne. Samuti on vigu ing-lisekeelsetes
nimedes. Mäiteks: Fila-delfia
pro Philadelphia, Grand
Tsentraal pro Grand C«ntral, James
tele midagi anda nii oma jutlustes, Mitchner pro James Michener, Gore
artiklites kui ralamatutes. y^-^^^i^ ^^o Gore Vidal, Truman Ca-
Tabavad on i^äiteks ta iseloomus- pot pro Tnimän Capote, Werner v.
tused Cape Annl neemel asuvatest g^aun pro Wernher v. Braun jt.
väikelinnadest, kus erinev rahvastik Autori kefel ori sõnavararikas, ko-
— skandinaavlased või itaallased- ^ati ta kasutab vähemtuntud keele-portugaallased
^— annab asulatele uuenduslikke sõnu nägu näit. meene
sootuks erisuguse ilme. pj-o mälestusese. Ta stiil on elav ja
Oma koguduste, esinemiste ja te- pntiik. Aegajalt kõlab läbi sündmus-gevuse
kaudu kohtab autor ka mit- kirjelduste nukker, resigneerunud
mesuguseid huvitavaid, nimekaid ja tundetoon, mis aga varsti jäUe opti-üldtuntüd
isikuid nii kunsti, poliiti- mistlikuks ja teotahteliseks muu-ka
kui hariduse^lalises maailmas ja
oskab neid paari osavalt iõmmatud
joonega elavaks kujundada.
Pagulusesvübimise ajal on ilmia-
• Biud: ka -ensmik Kalmuse -raamatm^
HELLÄRRA
ERV
2001 Danforth hn. Toronto
IH5C1J7
raamatupidamii^e
|a tulumaks
Neile Rannsli
endine
keskvalitsus©
TULUMAKSULEHTEDE TÄITMINE
Tuomola, B.Ao
191 Eglinton Ave. E., Toronto, Ruum 206 ^ Soome l
panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10,
laup. 10—3. T E L . 488-1801
SOÕJAVEfKÜTTED
Uned ja parandamine^ ÕLI ja QAASL AHJUDE vahetanilme
* Kasutage riiklikku toetust 7^ Veetorude pärandamine.
^ Mõõdukad hinnad, os&ustega töömehed. '
R O L A N D K U L L I K Tel. ( 4 1 6 ) 2 7 5 1 2 80
Building
i^IHMAVEERENNIl() JA TORUD
ALUMHNIUM AKNAD JA UKSED
RMSTAALUSED JA. PÄIKESEVARJUD.
AuthorizedDtater A L G A N •••v>-
LÄTI ETTEVÕTE
2226 Bundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
tub. Raamat lõpeb sõnadega: „Pal-
Ju ilusaid ja päikeselisi päevi oli
ess. Teekond polnud veel lõppenud."
Omanik ARTURS MIME
¥õtke ühendust firma omanikuga. - n>lng*t vahemeest.
466.19S!
Ut Danfdrth Ave.,
Toronto, Ont. M4K INS
^^^IWVEÄS 4 CIFTS 1
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL R I K K A L I K U S V Ä L I K ÜS
VALIK LILLI erisündmusteks ]a tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeešemeid —
TOLLASEPA, M E R E V A I G U - , K E R A A M I K A - / N A H A k
• P U U N I K E R D U S E alal.
Kõneldakse eesti, läti ja uiglise keelt.