1982-04-15-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^.4
MEUAPÄEVAL;IS. APRHLLIL — THURSDAY, APRIL iJVleie Ek" nr. I§.(i6?6)'1982 .
Published by Estonian Publishing Co. Toronto L|td:, Estonian
House, 958 Öroadview Ave., ijoronto; Ont: Caeada.
M4K2R^ — Tel 4664)951
Toimetajad: H. Rebine ja S. Veidenbaum. toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastos Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950,.
,MeielElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadyiew
Ave:, Toronto, Ont. I^K2R^
Tellmiiste ja tuulutust^ vastuvotmi^ tööp.> kl. ^ h,
-5 p.l.. esmasp: ja neijkp. kl. 9 h
; ,;MEIE ELU" teliimishinnaa-^Kanadas 1 a. |34.00,^
il8.O0;3 k. 113.00; USA-sse^^
114.00; Ülemeremäadesse: 1 a. $42.00. 6-k. |21.00, 3 k.
|l4.0Ö:KiripQstilisa Kanadas,-; I
i i - ja Qhupostilisa USA-sse r 1- a. |26.00, 6 k, $ 13.00. Qbh
pöstilišä ülerrieremäa^^ |24.15.
-Üksiknumben—.6 ^^^^^^^ v : v -
KuiiIuUishihnäd: 1 toll ühel veerul-iesjküljel^^l^
i4.5Ö,:kuulutušte\küljel:S :^
$S3 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
K©Imas maaiimasõda
lÄTO VÕTAB
kehtivad inti^^imäärad
ONAALLAENUD
%
hmmd on [laenuvõtja siirma puhul kindlustatud kuni
ja jäädava tiwvõhnetuse puliul kindlustatu kuni |
vastavalt kindlustuse tüiginmstd^^
ulatuses
ulatuses
¥ärs§6vi pakti riikide sõiaiSud ülekacalys,
@asitorys«k Siberist vepeleste poliitiline relv,
l^eytrooinpomffii
• -IL?
Kanada kaaluvama nädala-ajakirja „Macleans'i" peatoimetaja
P. C. l^ewman külastas NATO ma^^
punkritaolišt peakorterit Brüsselis ning avaldas ulatusliku üle-vaate
>,Kas.ni maailmasõda on
Originaalselt NATO strateegia baseerus
.kavale, et 90 lääneliitlaste di-yisjoni
Euroopas on võimelised ta-,
gasi tõrjuma igat N. Vene invasiooni
: seni, -kuni USA strateegilised^ õhji-jõud'
asuvad rünnakule Venemaa
NÄTO-1 ei jäägi' siis muud üle, toii
kas alistuda või vqtta tarvitusele aa-tömrelvad/
Briti admiraliteedi ülem
sirHenryLeach,vastas küsimusele,-
milline oleks kokkupõrke tulemus?
„Kui sõda puhkeb homme, NATO '
y Tüli Argentiina ja Inglismaa va-liel
n.n. Falkland saarte pärast Lõu-pa-
Ameerika mandri lõunatipus. tundub
momendil nagu koomilise ooperi
lavastus, miile sisuksi on sõjatege^
vus. Esiteks timdub, et ^alklandll
Icaijusaared: icm nii t^ühine küsimus,
et selle pärast ei saaks vaenutege-vus
äiata. Teiseks kuuluvad Inglismaa
ja .Argentiina läänemaailma ja
sõda nende maade yahel oleks nagu
mõtlemata.
Küiiä ometi tungisid Ärgentihia
relvajõud Falklandile ja kuulutasid
Inglismaale kuuluvad saared oku-peerituks.
Tulemuseks ori, et kaks
kolmandikku lilglismaä laevastikust
on teel üle ookeani, et oma emamaa
õigusi restaureerida. Teikkinud olukorrast
on saanud rahvusvaheline
konflikt:: USA president Reagan on
saatnud Argentiinale noodi„ millesi
nõutakse Argentimä ^ägede välja-tõnlibamist.
Kanada taotleb sanktsioone.
Maailma avalikkus võrdleb
molemi maa, Inglismaa ja Argentiina
sõjajõudude vahekorda. Argentii-nai
jätkas oma relvajõudude trahs-^
porti Falklandile. Isegi üks prints,
järjekorras Inglise trooni teinej»-
rija^ pärast praegust kunihgannat oh
merejõudude hülgas ^ ponimitusheli-kopteri
piloodina. .
Kuid mängus ön- rohkem, kui
prestiish. Täpselt samuti, nagu on
Gibraltar Inglismaale Valiemere Atlandi
poolses' sui|idmes. Hispaania
peab seda oma aule käivaks, et Suiu*
Kalju on hoitud strateegilise kindlusena
Inglismaa poolt ja (Hispaania
küljest. Allakirjutanul jäi Gibralta-ri
linn ja kalju külastamata just selle
tüli pärast^ sest Gibraltarile voli
Hispaania poolt ette ehitatud okas-traataed;
kust võis kiili läbi vaadata,
kuid mitte läbi minna; '
Umbes samasugune on Falklandi
saarestik Inglismaale, kuigi mõnisada
km eemal Argentiina territooriumist.
Aga Falkland võib osutuda
strateegiliseks. Faüdandi piirkonnas
on õli. Falkland on samuti nagu Gibraltar
Inglismaa ajalooliseks oman»
diks. ' y^/;
Mis siis kutsub esilej tõsise kriisi
Inglismaa ja Argentiina vahel? Vaatlejate
arvates on põhjuseks Ärgen»
tiuia majanduslik-poliitüine du^
kord. Pärast Juan Peroid ei ole M-gentiinä
veel jõudnud demokraatliku
valitsuse ja niajanduslikii rahulolu
juurde. Argentiina inflatsioon on
olnud elanikkonnale kumav. Argentiina
toodang on madalamaid; läänemaade
hulgas. Sotsiaalsed olud, kuid
eriti kontrastid valitseva kihi ja
npsside vahel on võrreldariiätült
suured, õiguslik olukord on sageli
nii, et see ei kehti vastaste ega laiade
hulkade kohta. Inimesi on massiliselt
vangistatud ja need inimesed on
teadmata kaduma läinud.
Nähtavasti on valitsus arusaämir>
sele jõudnud, et masside tähelepanu
tuleb köita millegi muuga ja masse
tuleb rakendada sõjaolukorras. Kui
see oh nii, siis seisab Argentiina
suurriigina lääne henüsfääris ühe
ohtliku vulkaanina, nagu neid oh teisi
Panania kitsusel. Nii või teisiti on
Argentiina üheks suureks murelapseks
Ameerika Ühendriikidele ja
lääne deriiol(Taatiatele. Olukord näitab,
et Argentiinas on midagi ähvardavat
sündimas! -
Inglise laevastiku kohalejõudmiseni
on veel aega* Peab lootma, et
teiste lääneriikide vahetalitusel jä
survel suudetakse konflikt ilnia sõjategevuseta
lahendada. USA valis-miiiister
Haig on selleks juba tegevusse
astunud. Kui ometi peaks tulevahetuseks
minema ja pooled inimohvreid
kandma, siis tekitab se©
maailmas uue ohtliku olukorra. Suu^
rema .osa Inglise laevastiku Euroc^
past eemal olles, nõrgestab see Lää-ne-
Euroopa julgeokkut ja NAT0
kaitseVähhidust. ^
Teiseks hiaksab sõjaline operatsioon
mõlemale poolele majahdusli-ke
kahjude näol. Saarte pärast, mis
ei moodusta mitte veel praegu majanduslikku
väärtust. Argentiina relvad
on vananenud.Tnglise relvad on
moodsamad. Kui see-eest asuvad Ait
gentima väed oma tegevusega koduukse
all. Inglismaad seob ulatuslik
transport kauguste tõttu. Sõja puhul
ei ole kumbki pool võitja. Rahuliku
lahenduse puhu! on mõlemii
. Bult^ võitac- '•. ; ir
Kulla hind on viimasel ajal kiiresti
langenud ja jõudis niärtsi kuu algul
Xondonis J32() dollari pihile ühe
untsi kohta. 198p. a. jaanuaris mafc
sis üks unts kulda 850 dollarit.
Kulla himia oHä sellisele m
seisu viinud Venemaa.suured kulla-
TOiKiigid, samuti! LõunaHÄafrJIka: jä
mitnieteOpec; Araabia maade müügid.
Araabi^ j; õUMprpdutseerivad
maad olid i vaikeni õlist saadud hiigfel-iulusid
kulda paigutanud, aga nüüd
õlihindade, laiiguse, seega nende sissetulekute
väiheriemisega, hakkasid
kõrvale pandud ikulda müüma.
MIKS VEMEmA; MÜÜB KULDA?: ;
Peamiselt, et maksta lääne valuutas
Läänest ostetud vilja eest, aidata
Poola majandust, finantseerida Af- .
ganistarti sõjakäiku ja katta oma võla
protsente Läänele, mida tuleb
suure võla juures pidevalt maksta.
Tulemuseks [on , valuutatagayarade
otsa lõppemine; V
On ju avalik saladus, et Moskva
oli see kelle i näpunäidete järgi Opec
õli-produtseerivad maad tõstsid
õlihinnad kõrgele, põhjustades ülemaailma
inflatsiooni, mis nüüd ka
Venemaa majandust on hakanud
lõhkiima. Kuna Venemaa oli ise vai-jaarendanud
müüs suurel
oma õli tööstuse Jä
hulgal õli ka
]tööstusriikidele, siis sai Venemaa,
j^pec' maade 'kõrval õli toüügist tohutu
hulga valuutat. Teiselt poolt on
teada Venemaa, halvad saagiaastad.
Sellepärast tuleb Venemaal igal aajS-tal
tdhutui hulgal vilja sisse vedada,
samuti Lääne kõrge tehnoloogia saa- •
düsi. Nende ^estVenepiaa maksis
oma õli ja kulla müügist saadud välisvaluutaga.
- - ,
Nüüd on Venemaal ka olitoodang
pidevalt vähenemas, sest ta pumpals
suurtes kogustes selle õli välja Laä-
• ne-iSiberi spödest ja madalmaadelt,
jäi-vjest liikudes oma tühjaks pumbatud
õliväljkdelt Põhja-Jäämere poo-
^ le, kus on Ivarsti välja jõudinäs mere
piirini, 'ka Idä-Siberis leidub palju
õli aga seal on maapind kõrge ja
mägine ning venelastel puudub tehnoloogia
{suurtest sügavustest õli
välja toomiseks. (Ja iReägan luba
seda tehnoloogiat ka Venemaale
müüa.) Kia on õlihinnad maailmaturul
langenud üleproduktsiooni tõttu.
'Nii on vaba maailma tööstus-
; maade õlivajadus langenud .päevas
42 miljonilt vaadilt 35 miljoni vaadi
peale ja hind vaadi kohta on langenud
35 dollarilt^ 30 dollari pkle jä
ette on liähä veelgi: suuremat lan-r
gust. Selle pärast Venemaa saab
oma õli müügist ka tunduväit vähem
lään^; valuutat. . '
Venemaa kullatoodang, peamiselt
šunriitöölisi kasutades, on kogu
maailma kulla toodangust 23% —
mis teeb aastas, :välja 300 tonni kül-da.
Teisel kohal ön Lõuna-Aafrika,
kes toodab 50% kogu maailma toodangust.
Suured kulla müüjad on
veel Iraan, 'Iraak, Liiboia jä Indoneesia^
kõik Opec'i liikmed.
KESOMKÜIJLA OSTJAD? :
Jaapani pangad oh ostmas suurel
hulgal kulda — viimane ost oli
150 tonni, sest Jaapani tulumaksu
seadustes tehakse yarsti muudatusi,
mille järgi elanikud peavad ka oma
kullatagavärad deklareerima — mis
omandatud pärast 1. jaan. 1983 a.
Samuti mõnede teiste maade keskpangad
on ostnud kulda, et väärismetallide
turgu hoida stabiilses seisundis.
.. : •: • . ' :
Huvitav on märkida, et nüüd,-kui
Venemaa vajab nii hädasti kulla
müügist saadud välisvaluutat, siis
Lõuna-Äafrika, kelle eksistentsi ört
ähyardantfas Moskva poolt organiseeritud
Aafrika iriarkšistlikud rii|
gid, on turule heitmas väga suured
kogused, mis aitab kulla hinda alla
vm. käesoleva aasta jaanuaris Venemaa
müüs 60 tonni kulda — nii
suurt kogust pole Venemaa kunagi
ühel kuul "müünud, jä sai odavama
kulla hinna juures ainult 815 miljonit
doliarit.
Peapõhjus kulla hindade languses.
on •• Washingtoni poolt hoitud kõrged
laenuintressid, mis teeb väga kalliks
laenata raha kulla ostmiseks.
Samuti ÜSA inflatsiooni yähenemine
kõrgete laenuprotsentide mõjul, mis
surub kulla hinna alla: tagasi normaalsele
tasemele -7- varsti alla 300
dollarit.ühe untsi eest.
Moskvale oli jäänud järele veel
üks riik, kust ta võis saada .välisvaluutat.
See riik ön Liibüa, kes on ostnud
Venemaalt miljardite dollarite
eest sõjavarustust ja peab selle kin^
ni .maksma Ameerikasse müüdud õli
eest saadud välisvaluutaga. . Nüüd
Reagan pani venelastel ka selle kullaaugu
kinni, keelates Liibüa õli
müügi USA-sse. ^ ^ '
Eriteadlaste, andmeil need mitmed
jõud ja keelud peavad viima kulla ja
õli hinan veelgi rohkem alla. Koos
Venemaa õlitoodängu vähenemise^-
ga lõikab see
luuta saamise
baaside purustamiseks.- Praktikis'. võidab, ent mitte kiiresti ja kerges-see
kava ei realiseerunud, kuna N^- ti."
TÖ liikmete panus jäi tunduvalt vähemaks
lubadustest, näit. Kanada
kasutas riigikaitseks vaid 1.1% oma
üldisest toodangust jä langes summalt
Luxemburgigasaniale tasemele.
Nüüd alles j Kanada relvastusku-lüd
on lubatud vnallO-leniiljardile
Kõige enam teadlik mees NATO
teenistuses on strateegilise'komitee
ülem Kanada admiral Robert Falls,
kes vastas lihtsalt: *„NATO strateegia
on kasutada aatomrelva esimesena,
kui seisame üleolevalt yOimsama
. ..... I vaenlase väe ees, või kui taganemine
dollarile 1985-ks aastaks. N. Vene on alistumine oleksid ainsad klter-aga
pidevalt :Suurendänud,oma soja- I natiivid" Seega taktika peaks käima
list potentsiaali. A. 1973 Brezhnev | ^esti vanasõna; kohaselt: kes ees„see
kelkis Varssavi pakti riikide- l^os-;^^^^
olekul: rahutaotlev koeksistentslää- " N
nemaailmaga on plaanitsetud nõndai !|
et maailma konimu
Sks.
saavutavad a^ 1985 üleoleku jä on
siis suutelised dikteerima tingimusi
Lääne kapitalistlikule maailmale.' iesti
VENEGAAS ; ; ; ..;:<•*•
Praegu on kujunenud N. Vene :
tähtsamaks poliitiliseks relvaks 4800
km pikkuse gaasi torustiku ehitamine
Siberist otse Saksa ja Praritsus-V
maale, et noid maid muuta sõltu- ,
vaks ehk „finiandiseerida". .. Konti- •
nentaal-Euroopas N. Vene saadikud li kaubalaevastiku hukkumine" tu-kujüneks.
siis Euroopa riikides kõige leb vaatluse alla koigi eesti kaüba-linu
kavandatavas raamatus :„Ees-mõjukamaiks
poliitilisteks isikuteks,
.kelle sõna- loeb tgas asjas, või muidu
keeratakse gaasi kraanid kinni ja
pannakse kogu elu seisina.
NATO leeris on peale USA välislaevade
saatus, mille suurus ületas
100 brütoregistertonni. Selliseid aluseid
oli Eesti lipu all Teise maailmasõja,
puhkemisel üle 200. Alljärgneva
21 laeva kohta puudub informat-
•minislri kindral Haig'i külma sõja sioon.^Kui nende ridade lugeja teab,
võitlejate ridades Hollandi: end. • vä- võ tunneb fkedagi, kes võiks selles
nud
lisminister Joseph Lups peasekretärina
ja NATO tegeliku juhina,
manö märkis, et Euroopas lev
USA neutronipommi: ning aatomrel-vastuse
vastane propaganda ja. ka
rongikäigud on organiseeritud; JNf.
Vene raha ning agentide pooltl Ka
n.n.. „rahuliikum.ised" Rootsis, Norras
, Taanis on Sovieti rahadega finantseeritud.
^ Möslcva anti-neutron
propaganda on kuulekaid kõrvu
leidnud Hollandis, Belgias,, Läärie-
Saksamaal ja eriti Taanis; kus üks
poi., juhte lubas kaitseministeeriumi
asendada telefoni-jaamaga, milles
leiduvad vaid inglise ja vene keelsed:
plaadid tekstiga „meie alistume"! N.
Vene saadik Hollandis sai äsja
Moskvas kõrgeima aumärgi teenete
eest „jänkide" neutroonpommi vastases
võitluses.
osas, või::'ka teiste laevade' suhtes,
abi anda, oleksin väga tänulik teate
eest! Ka vastav fotomaterjal oh teretulnud.
'I^õigi kaastööliste nimed
saab avaldatud raamatu eessõnas,
väl'ja arvatud, kui soovitakse jääda,
anonüüm,se|.s. Palun võimalikult^
heselt kirjutada: Elriar.Sanderi,:15
Cyncoed Avenue, Cardiff' CF2 6ST,
Great Britain.- Telefon 0222-492017.
•••• : •'•^r
Laevanime järel on märgitud selle
liik, tonnaazhj brutoregistertönnides,:
omaniku või; peaosaniku nimed, ehi-tuskoht
ja-aasta. \ '
Moskval ära välisva-võimalused.
Selle pärast
juba praegu on Venemaal raskusi
maksta oma 50 miljardilise välislaenu
protsente, rääkimata uute
laenude hankimisest oma rahvale
leivavilja ostmiseks ja Poola majanduse
toetamiseks; Lühidalt Rea-praegu
Venemaad pankrotti
millele järgnevad poliitilised
maa-väringud.
;KAIKAS
AATOMRELVAD : ;
^ATO praegused sõjajõud on 3
gan on
ajamas
'miljonit meest, 3300 võitluslennukit
ja enam kui 300 sõjalaeva. N. Vene
•ja Varssavi pakti riikide tulejõud
aga ületab NATO 17.000 tanki, 2700;
võitluslennuki iac. 50 aatom-allvee-laeva
näol. NATO lišamobilisatšiöon
võtaks sõja korral liiga palju aega.
LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid miseiühtu ajakhe seisukoha
tadegd. Palume Jcirjutodo kokkuvõtlikult
ja lisoda oma nimi jc
aadress. Töim^twjjö^ob
guse lugcjote hirju redigeerida ja
lühendada mng mittesohivuos
jätta avaldamata.
Niisamuti võib ka eestlust ainult vanemailt
pärida ja kristlikult, neljanda
käsu kohaselt, vanemaid austades,
saab seda ka auväärselt hoida
ja edasi pärandada. Vabatahtlikult
valides võib ainult seda ausat väärtust
hüljata.
7. april aktsia hsAd §10.93
m King Street West, Süite 1900.
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131'
õhtul tei. 925-6812
brt., G. Loik. Gö-
. ;,M.E." nr. :1 i l 982 toob sõnumis
..Eestlus vabatahtlikult valitav" katke
Londonis Ont.. E.V. aastapäeva
.aktusel peetud Peeter Einola kõnest,
kes ütleb: ..tunnen au olla rahvuselt
kanadlane:": Jä; ka, et eesti keelt- rääkimine
vei ole vajalik; see o;i meile
: kõigile vabatahtlikult vahtav, samuti
ka eestluse; arendamine; V
V EJestlus ja kanadlus on;käks täies-
: ti erinevat mõistet, känadlust, kui
- riigi kodakondsust- võib .küll' valida
, yabatahtlikult, aga, et olla rahvuselt
päris-kanadläne, s.t; indiaanlane või
eskimo, sead siis-ki valida ei saa; seda,
võib ainult vanemailt pärida,
Eestlased on üks maailma vanimaid
rahvaid ja eesti keel, pärineb'
maailma kultuurrahvaste hällist, Sumerist,
mille, ajalugu:tuntakse juba
mitmeid tuhandeid aastaid; — kuna
kanadlane ei ole veel tänaseni endale
l€idhud,f vabatahtlikult valides,
ühist keelt.
Kui mõni noor tahab öelda, et siin
Kanada riigis sündinult ta on nüüd
rahvuselt kanadlane, siis ta s*aab olla
ainu t kodakondsuselt kanadlane,
äga rahvust see sünnikoht ei muuda,
— Enne Eesti Vabariigi loomist olid
ju kõik meie tolleaegsed esivanemad
sündinud suures Vene keiserriigis,
aga see territoorium ei muutnud kellegi
rahvust. Ka inglase, rahvushis,
shotjaste, iiriaste ja waiešlaste hulgas
on üks mõiste ja British subject,
kui kodakondsus, on jälle hoopis teine
mõiste.
IKui koer sünnitab kutsikad karja-laiidas,
siis ei niuütu need kunagi vasikateks
j ä 'hobusetallis sündinud
kassipojad ei; ole yeel varsad.
Viimase kümne aasta jooksul on
Austraalia jõudnud assimilatsiooni-poliitikast
jjnultikultuurilisuse mõisteni,
mis tunnustab kõikide ühiskond
nas leitavate kultuiuiühikptep^^
riust ja vajadusi. See on toimunud
tänu örraiüseeritud vähemusrahvuso
gruppide, üheõigusluse nõudmisele.
Koostöös vähejnusrahvuste organi,
satsiooniga f (Ethnic Communities
Council) saavutas ka eesti rahvus-grupp
AListi-aällase^sti keele koolisüsteemi
võtmise ja gümnaäsiumt
lõpuauie|ks tunnustamise New §outh
Walesi osariigis, kus elab kõige rohkem
eestlasi. Et see võit kadunia ei
läheks ^uleks võita ka kohalikkude
eestlaste ükskõiksus, mida illustreerib
see, et ligi kahe tuhande eesti pä-ritoluga
elaniku kohta sel aastal ainult
üheksa õpilasfgümnaasiumitao
senielisest eesti k^le kursusest, osa
võtavad. • (''
kahjiks tundub, et paljudel' vanematel
ei ole arusaamist eesti' leele
oskamise vajadiisest, sest nad ei näe
kuigi palju yaeva seda ise õpetada,
ega isegi oma teismelisi lapsi kooli
suunata. Kuigi vähemad juhud tõendavad,
et välismaal eesti keele osku-se^
enanjiiv^em rahuldavalt omandamine
ei ole yõimatü, on minnalask-
.misev mentaliteet maad võtmas ka
ühisjkohnas. Kuigi pidevalton propageeritud
noörtejühtide; valikul kõi-
• ge enne' arvestada nende, ees tr keele
oskust ja tahet seda kasutada ja
-teistele edasi õpetada, ei ole siiani •
ükski noortejuht Sydneys, vaatamata
keelelistele raskustele, eesti keele
kursusele suunatud ega tulnud. Olukord
võiks paraneda, kui optimism
ei kaoks ja kui terve ^ühiskond oma
jõud koondaks; noorte ja 'nende vanemate
julgustamisele ja abistamisele
keeleliste ja muude eestialasle
tesdniiste tääehdamiselks: igaJ võimalikul
ja võipiätul'juhul. ; .
Praegu on-.Austraalias lasil, aktsioon
riikliku keelepoliitika formuleerimiseks,
millest kutsutakse osa
võtma nii palju ühiskondlikke rühmitusi
ja üksikisikuid kui võimalik.
Sihiks, on koostada ametlik riiklik
keelepoliitika, mis tunnistab iga
Austraalia kodaniku vajadust osata
voolavalt inglise keeUi. kui ka vähejnusrahvuste
õigusi säilitada oma
keelt. Sel puhul korraldatakse konverentse
esialgu osariikide! pures ja
hiljem pealinnas Canberras.
Mew South Walesi osariigis toi-inub
riikliliku keelepoliitika konverents
14.—16. mail. Konverentsil on
kavas töögruT>pides läbi võtta selli,
seid teemasid nagu:- haridus, infor-iiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiniiniiiiiiiitiiiiiiniiniiiiiiiiiiiinin
Ansietused, testamendl-pHrfuidiio<ed |Q
mälestusfondid Oli tulumaksüvabod.
Suunake oma annetused noortele Jö
Mteld essti orsanisktsioonldelQ
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi sasi-mieeks.
— Eesti Maja, 998 Broad-v!
w Ave. Toronto, Oht. M4K 2R£
iiiiliitiiiiiHiiiüiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
matsiooni kättesaadavus, tõlkimine,
publikatsioonid, ja massisuhtlusva-.
hendid, kaubandus, tööstus, ametiühingud,
riigiamet, seaduslikud ja
tervishoidlikud küsimused, uurimisr
töö ja keelelised eelarvamused; Et
võimaldada kõikidel osavõttu, on registreerimismaks
sihilikult madal.
Loodetavasti on ka eestlaste rahvusgrupis
neid, kes on lõus riikliku
keelepoliitika formuleerimisest osa
võtma ja nii kindlustama, et eesti
keel saaks sama tähelepanu osaliseks
kui ^eised keeled Austraalias.
TIIU SALASOO'
ALMA kaljas 118 brt. A. Seppel.
Matsalu lahes 1899. j
EHA, aurik; 391 brt., A. Varik, E.
Viilu, LTehg!ja A..Varik. Stokholtn
1881. - -v-;.;::
EKSPERIMENT, fmootorpurjeikas,
:107 brt., V. Vähjaaus, A. Vaim ja J...
Lige. Stokholm i85t.; . : : :
ELSI, kaljas, 264 brt., G. LiHholm.
Kopenhaagen 1923. ; ,
. ; HERMINE, purj^as, 142 brt., E.
• Rosin. Käsmus 1900.
JOALA, reisilaev, 110 brt.; kuulus
Narva linnale. Varkaus 1909.
JÜRI VILMS, jäälõhkuja, 276 brt., ,
kuulus riigile. Riias 1902.
'KESSU- aurik, 294 brt.,t Gustav
jt. V
KIHELKONNA, purjekas, 120 brt.,
J. Niitsoo jt;
KOIT, kaljas, 345 brt., J. Uutmann,
j.- Truüberg, J. Liikane jt; Vihulas
.1922.
LEIDA, aurik, 244
. teborgis 1898.
LEIBÜS, mootori^urjekas, 115 brt;^
E. Harjak, B: Onno, J. Kaev. Göteborgis
1901. ; V
l o o m , kaljas, 199'^^^^
Saaremaal 1915.
Marie, kaljas, 275 brt., J. Parriäül,:
H. Lihtermänn; G. Lootsmann. Ny*
.borgis 1919. -
METEOR, päastelaev, 356 brt., Balti
Päästeselts. Norrköping 1877.
NARVA, reisilaev, 120 brt;. Narva
linnavalitsus. Stokhblm 1898.
NEPTUN, mootoriaev, 621 brt.,
Pärnumaa Laeyaühing. kablis. 1921.
RAA. mootorpurjekas, 226 brt., Ä.
Varb. R. Haab, A, Linström jt.
SEVBRpNIA, aurik, 1,652 brt!.. J;
Caribom, iN. Lopatp, J. Teär jt. :
VIRUMAA, mootoriaev, 602 brt., \
Tallinna Laeyaühisus. Tallinnas 1922. •
VIRURAND, .aurik,;: 274 brt.r „Ka'
landus", Tallinn. Tõnningis' 1907. ^
17. Ja 18. apriim
dr. A. Miie
24. ja 25. aprillil
dr. T. Kuutan 922-3824
1 'I
• 'tl :
„Meie Elu" nr. 15 (1676) 1982
aoaa
rr
II SU
Eesti Gaidide ja Skautide Malevate
suurlaager „Hõbejä4te" eeloleval
suvel Kotkajärvel toimub 21. augustist
kuni 29. augustini.
Suuriaagri vanemateks on gdr. Allee
Kullango ja skm. Ermi Soomet,
suuriaagri juhiks .skm.j Silver Kask,
abiks ngdr, Tiia Kütt. Gaidlaagri juhiks
on ngdr. Anne-Mai Kaunismaa,
s^kautlaagri juhiks hskm. Evald
Oder, Osakondi juhivad: programm
skm. Jaan Lepp, administratsioon
skm. Gunnar 'Mitt, tehniline skm.
Leo Puurits, infomatsioon skm. Ervin
Aleve, toitlustus gdr. Anne Oru-nuk.
Laagri peakokaks on nskm.
Koidula Ruberg. /
0 0
(Algus esiküljel)
igol (skautmaster). Ka veedab siinses
linnas oma vanaduspäevi prof.
dr. M. Toomse (filoloog)' koos oma
abikaasa Elli Toomsega,(end. Tartu
Tütarlastegümn. inspektriss).
RELVAVENDADE KOKKUTULEK
Euroopa eestlaste kolmandal lau-lupäeval
(kaks eelmist olid Saksamaal,
Münsteris) on. pidustuste ava-
, ürituseks endiste relvavendade, nende
omaste ja 'sõprade koosviibimine
,;Sõdurite õhtu" näol. Sõdurite-õhtu
Itoimüb reedel, 16. juulil Valgusega
kell 19.00 Grand Hotelli ruumes, kus
ette nähtud ühine' õhtusöök osavõtjaile
ja pärast seda seltskondlik'
koosviibimine ettekannete, ühislaulude
ja tantsuga. Hotelli baarid on
avatud osavõtjaile kogu õhtu jooksul
Osavõtumaks isikult toidu ja
riiuude kulude katteks £10.00.
Korraldav toimkond palub teadmiseks
võtta, et Sõdurite Õhtule
• pääseb ainult eelmüügilt' lunastatud
pääsmega, kuna hiljem pole enam
võimalik pääsmeid saada, sest hotelli
poolt on valmistatud õhtusöök J
. ainult eelmüügilt lunastatud pääsmete
arvule. Pääsmed tulid eelmüü-; •
gile juba veebruaris. Soovi korral 'on .
võimalik varuda õhtusöögiks laudu '
erigruppidele,, teatades vastavatest :
soovidest ja nõjitavast kohtade arvust.
Korraldav toimkond loodab pidustustest
rohkearvulist osavõttu ja |
Sõdurite õhtul kohata hulgalisi külalisi
ülemeremaadest.
TOOLIDE KOKKUTULEJO^
Laulupeo ajal 16.--18. juulini s.a.
toimub LjSicesteris veel mitmesuguseid
eriüritusij missugustest on seni
registreeritud järgmised: E. Noorsoo
Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste
Gümnaasiumi viHktlaste kokkutulek
reedel, 16. juulil Leicesteri Eesti
Majas, laupäeval 17. juulil on ette
nähtud' Leicesteri Eesti Majas kaks -
kogunemist: Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi liikmete kokkutulek ja Len-deri
Tütariaste Gümnaasiumi vilistlaste
koosviibimine. -— Reedel, 16.
juulil on bridzhihuvilistele , korraldatud
Ukraina Klubis algusega kell
10.00 võistlused auhidadele paarismängus,
kuhu on registreeritud
võisttlejaid ka Saksaihaalt, Rootsist
ja mujalt.
•Piletide hinnad: Sõdurite õhtule
Grand Hotellis: £10.00, Disco Poli-tehnikumis:
£2.50, kooride kontserdile
DeMontort Hallis (algusega kell
14.30): £3.00, õhtul samas suurele
Rahva-peole (algusega kell 19.00):
£3.00. Lastele sissepääs tasuta.
Pühapäeval, 18. juulil algusega kell
13,30 kontsert-jumalateenistus Holy
Trinity kirikus (Regent Road). Piletite
ettetellimise osas välismaalt
tellijatele,' kas saata International
Money Order või teha raha ülekanne
Lloyds Bank, Ltd. High Street,
Leicester, Estoniaiji Song Festival
Acc. No 0709003. ,
Rahvapeo ettekanded toimuksid
ilusa ilmaga väljas murul. Peale
eeskavalist osa tants jaioterii. Einelaud
avatud DeMontfort Hallis laupäeval
kella 10.00 alates ja hiljem
' . ka baar. Kõigi!ürituste pääsmed on
. eelmüügil juba veebruaris ja palutakse
need omandada aegsasti.
Gruppidel ja üksikisikutel posti teel
tellides saata kirjad aadressil: III
Euroopa Eestlaste Laulupidu, c/o i
366, Fosse Road North, Leicester.
See aadress kehtib Inglismaa! elavate
eestlaste kohta.
; LAULUPEOTORK-^^^ ^
Korraldava toimkonna poolt kinnitati
samuti laulupeo niärgi kavandi
mille järgi lastakse yalmista-da;
rinnaskantaväd laulupeomärgid,
mis tulevad pidustustel müügile. —
Kuna väljakuulutatud Jaulupeomär-gi
kavandite võistlusele ei olnud esitatud
kavandeid, valis, toimkond laste
suvekodu kasvandike .poolt valmistatud
kavandeist 13-aastase Ruth
• Ansonl meeldiva : ja laulupäeva
ideed hästi tabava kavandi laulupeo
niärgiks. Märgi motiivi on kasutatud
veel. kontserdi kavadel ja . ka
„Tuleviku" poolt valmistada lastavatel
T-särkidel.
. Laulupeo informatsiooni-büroo juhatajaks
,on Heino Linsi, endine aktiivne
seltskonnategelane Bourne-mouthisti
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 15, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-04-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820415 |
Description
| Title | 1982-04-15-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
^.4
MEUAPÄEVAL;IS. APRHLLIL — THURSDAY, APRIL iJVleie Ek" nr. I§.(i6?6)'1982 .
Published by Estonian Publishing Co. Toronto L|td:, Estonian
House, 958 Öroadview Ave., ijoronto; Ont: Caeada.
M4K2R^ — Tel 4664)951
Toimetajad: H. Rebine ja S. Veidenbaum. toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastos Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950,.
,MeielElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadyiew
Ave:, Toronto, Ont. I^K2R^
Tellmiiste ja tuulutust^ vastuvotmi^ tööp.> kl. ^ h,
-5 p.l.. esmasp: ja neijkp. kl. 9 h
; ,;MEIE ELU" teliimishinnaa-^Kanadas 1 a. |34.00,^
il8.O0;3 k. 113.00; USA-sse^^
114.00; Ülemeremäadesse: 1 a. $42.00. 6-k. |21.00, 3 k.
|l4.0Ö:KiripQstilisa Kanadas,-; I
i i - ja Qhupostilisa USA-sse r 1- a. |26.00, 6 k, $ 13.00. Qbh
pöstilišä ülerrieremäa^^ |24.15.
-Üksiknumben—.6 ^^^^^^^ v : v -
KuiiIuUishihnäd: 1 toll ühel veerul-iesjküljel^^l^
i4.5Ö,:kuulutušte\küljel:S :^
$S3 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
K©Imas maaiimasõda
lÄTO VÕTAB
kehtivad inti^^imäärad
ONAALLAENUD
%
hmmd on [laenuvõtja siirma puhul kindlustatud kuni
ja jäädava tiwvõhnetuse puliul kindlustatu kuni |
vastavalt kindlustuse tüiginmstd^^
ulatuses
ulatuses
¥ärs§6vi pakti riikide sõiaiSud ülekacalys,
@asitorys«k Siberist vepeleste poliitiline relv,
l^eytrooinpomffii
• -IL?
Kanada kaaluvama nädala-ajakirja „Macleans'i" peatoimetaja
P. C. l^ewman külastas NATO ma^^
punkritaolišt peakorterit Brüsselis ning avaldas ulatusliku üle-vaate
>,Kas.ni maailmasõda on
Originaalselt NATO strateegia baseerus
.kavale, et 90 lääneliitlaste di-yisjoni
Euroopas on võimelised ta-,
gasi tõrjuma igat N. Vene invasiooni
: seni, -kuni USA strateegilised^ õhji-jõud'
asuvad rünnakule Venemaa
NÄTO-1 ei jäägi' siis muud üle, toii
kas alistuda või vqtta tarvitusele aa-tömrelvad/
Briti admiraliteedi ülem
sirHenryLeach,vastas küsimusele,-
milline oleks kokkupõrke tulemus?
„Kui sõda puhkeb homme, NATO '
y Tüli Argentiina ja Inglismaa va-liel
n.n. Falkland saarte pärast Lõu-pa-
Ameerika mandri lõunatipus. tundub
momendil nagu koomilise ooperi
lavastus, miile sisuksi on sõjatege^
vus. Esiteks timdub, et ^alklandll
Icaijusaared: icm nii t^ühine küsimus,
et selle pärast ei saaks vaenutege-vus
äiata. Teiseks kuuluvad Inglismaa
ja .Argentiina läänemaailma ja
sõda nende maade yahel oleks nagu
mõtlemata.
Küiiä ometi tungisid Ärgentihia
relvajõud Falklandile ja kuulutasid
Inglismaale kuuluvad saared oku-peerituks.
Tulemuseks ori, et kaks
kolmandikku lilglismaä laevastikust
on teel üle ookeani, et oma emamaa
õigusi restaureerida. Teikkinud olukorrast
on saanud rahvusvaheline
konflikt:: USA president Reagan on
saatnud Argentiinale noodi„ millesi
nõutakse Argentimä ^ägede välja-tõnlibamist.
Kanada taotleb sanktsioone.
Maailma avalikkus võrdleb
molemi maa, Inglismaa ja Argentiina
sõjajõudude vahekorda. Argentii-nai
jätkas oma relvajõudude trahs-^
porti Falklandile. Isegi üks prints,
järjekorras Inglise trooni teinej»-
rija^ pärast praegust kunihgannat oh
merejõudude hülgas ^ ponimitusheli-kopteri
piloodina. .
Kuid mängus ön- rohkem, kui
prestiish. Täpselt samuti, nagu on
Gibraltar Inglismaale Valiemere Atlandi
poolses' sui|idmes. Hispaania
peab seda oma aule käivaks, et Suiu*
Kalju on hoitud strateegilise kindlusena
Inglismaa poolt ja (Hispaania
küljest. Allakirjutanul jäi Gibralta-ri
linn ja kalju külastamata just selle
tüli pärast^ sest Gibraltarile voli
Hispaania poolt ette ehitatud okas-traataed;
kust võis kiili läbi vaadata,
kuid mitte läbi minna; '
Umbes samasugune on Falklandi
saarestik Inglismaale, kuigi mõnisada
km eemal Argentiina territooriumist.
Aga Falkland võib osutuda
strateegiliseks. Faüdandi piirkonnas
on õli. Falkland on samuti nagu Gibraltar
Inglismaa ajalooliseks oman»
diks. ' y^/;
Mis siis kutsub esilej tõsise kriisi
Inglismaa ja Argentiina vahel? Vaatlejate
arvates on põhjuseks Ärgen»
tiuia majanduslik-poliitüine du^
kord. Pärast Juan Peroid ei ole M-gentiinä
veel jõudnud demokraatliku
valitsuse ja niajanduslikii rahulolu
juurde. Argentiina inflatsioon on
olnud elanikkonnale kumav. Argentiina
toodang on madalamaid; läänemaade
hulgas. Sotsiaalsed olud, kuid
eriti kontrastid valitseva kihi ja
npsside vahel on võrreldariiätült
suured, õiguslik olukord on sageli
nii, et see ei kehti vastaste ega laiade
hulkade kohta. Inimesi on massiliselt
vangistatud ja need inimesed on
teadmata kaduma läinud.
Nähtavasti on valitsus arusaämir>
sele jõudnud, et masside tähelepanu
tuleb köita millegi muuga ja masse
tuleb rakendada sõjaolukorras. Kui
see oh nii, siis seisab Argentiina
suurriigina lääne henüsfääris ühe
ohtliku vulkaanina, nagu neid oh teisi
Panania kitsusel. Nii või teisiti on
Argentiina üheks suureks murelapseks
Ameerika Ühendriikidele ja
lääne deriiol(Taatiatele. Olukord näitab,
et Argentiinas on midagi ähvardavat
sündimas! -
Inglise laevastiku kohalejõudmiseni
on veel aega* Peab lootma, et
teiste lääneriikide vahetalitusel jä
survel suudetakse konflikt ilnia sõjategevuseta
lahendada. USA valis-miiiister
Haig on selleks juba tegevusse
astunud. Kui ometi peaks tulevahetuseks
minema ja pooled inimohvreid
kandma, siis tekitab se©
maailmas uue ohtliku olukorra. Suu^
rema .osa Inglise laevastiku Euroc^
past eemal olles, nõrgestab see Lää-ne-
Euroopa julgeokkut ja NAT0
kaitseVähhidust. ^
Teiseks hiaksab sõjaline operatsioon
mõlemale poolele majahdusli-ke
kahjude näol. Saarte pärast, mis
ei moodusta mitte veel praegu majanduslikku
väärtust. Argentiina relvad
on vananenud.Tnglise relvad on
moodsamad. Kui see-eest asuvad Ait
gentima väed oma tegevusega koduukse
all. Inglismaad seob ulatuslik
transport kauguste tõttu. Sõja puhul
ei ole kumbki pool võitja. Rahuliku
lahenduse puhu! on mõlemii
. Bult^ võitac- '•. ; ir
Kulla hind on viimasel ajal kiiresti
langenud ja jõudis niärtsi kuu algul
Xondonis J32() dollari pihile ühe
untsi kohta. 198p. a. jaanuaris mafc
sis üks unts kulda 850 dollarit.
Kulla himia oHä sellisele m
seisu viinud Venemaa.suured kulla-
TOiKiigid, samuti! LõunaHÄafrJIka: jä
mitnieteOpec; Araabia maade müügid.
Araabi^ j; õUMprpdutseerivad
maad olid i vaikeni õlist saadud hiigfel-iulusid
kulda paigutanud, aga nüüd
õlihindade, laiiguse, seega nende sissetulekute
väiheriemisega, hakkasid
kõrvale pandud ikulda müüma.
MIKS VEMEmA; MÜÜB KULDA?: ;
Peamiselt, et maksta lääne valuutas
Läänest ostetud vilja eest, aidata
Poola majandust, finantseerida Af- .
ganistarti sõjakäiku ja katta oma võla
protsente Läänele, mida tuleb
suure võla juures pidevalt maksta.
Tulemuseks [on , valuutatagayarade
otsa lõppemine; V
On ju avalik saladus, et Moskva
oli see kelle i näpunäidete järgi Opec
õli-produtseerivad maad tõstsid
õlihinnad kõrgele, põhjustades ülemaailma
inflatsiooni, mis nüüd ka
Venemaa majandust on hakanud
lõhkiima. Kuna Venemaa oli ise vai-jaarendanud
müüs suurel
oma õli tööstuse Jä
hulgal õli ka
]tööstusriikidele, siis sai Venemaa,
j^pec' maade 'kõrval õli toüügist tohutu
hulga valuutat. Teiselt poolt on
teada Venemaa, halvad saagiaastad.
Sellepärast tuleb Venemaal igal aajS-tal
tdhutui hulgal vilja sisse vedada,
samuti Lääne kõrge tehnoloogia saa- •
düsi. Nende ^estVenepiaa maksis
oma õli ja kulla müügist saadud välisvaluutaga.
- - ,
Nüüd on Venemaal ka olitoodang
pidevalt vähenemas, sest ta pumpals
suurtes kogustes selle õli välja Laä-
• ne-iSiberi spödest ja madalmaadelt,
jäi-vjest liikudes oma tühjaks pumbatud
õliväljkdelt Põhja-Jäämere poo-
^ le, kus on Ivarsti välja jõudinäs mere
piirini, 'ka Idä-Siberis leidub palju
õli aga seal on maapind kõrge ja
mägine ning venelastel puudub tehnoloogia
{suurtest sügavustest õli
välja toomiseks. (Ja iReägan luba
seda tehnoloogiat ka Venemaale
müüa.) Kia on õlihinnad maailmaturul
langenud üleproduktsiooni tõttu.
'Nii on vaba maailma tööstus-
; maade õlivajadus langenud .päevas
42 miljonilt vaadilt 35 miljoni vaadi
peale ja hind vaadi kohta on langenud
35 dollarilt^ 30 dollari pkle jä
ette on liähä veelgi: suuremat lan-r
gust. Selle pärast Venemaa saab
oma õli müügist ka tunduväit vähem
lään^; valuutat. . '
Venemaa kullatoodang, peamiselt
šunriitöölisi kasutades, on kogu
maailma kulla toodangust 23% —
mis teeb aastas, :välja 300 tonni kül-da.
Teisel kohal ön Lõuna-Aafrika,
kes toodab 50% kogu maailma toodangust.
Suured kulla müüjad on
veel Iraan, 'Iraak, Liiboia jä Indoneesia^
kõik Opec'i liikmed.
KESOMKÜIJLA OSTJAD? :
Jaapani pangad oh ostmas suurel
hulgal kulda — viimane ost oli
150 tonni, sest Jaapani tulumaksu
seadustes tehakse yarsti muudatusi,
mille järgi elanikud peavad ka oma
kullatagavärad deklareerima — mis
omandatud pärast 1. jaan. 1983 a.
Samuti mõnede teiste maade keskpangad
on ostnud kulda, et väärismetallide
turgu hoida stabiilses seisundis.
.. : •: • . ' :
Huvitav on märkida, et nüüd,-kui
Venemaa vajab nii hädasti kulla
müügist saadud välisvaluutat, siis
Lõuna-Äafrika, kelle eksistentsi ört
ähyardantfas Moskva poolt organiseeritud
Aafrika iriarkšistlikud rii|
gid, on turule heitmas väga suured
kogused, mis aitab kulla hinda alla
vm. käesoleva aasta jaanuaris Venemaa
müüs 60 tonni kulda — nii
suurt kogust pole Venemaa kunagi
ühel kuul "müünud, jä sai odavama
kulla hinna juures ainult 815 miljonit
doliarit.
Peapõhjus kulla hindade languses.
on •• Washingtoni poolt hoitud kõrged
laenuintressid, mis teeb väga kalliks
laenata raha kulla ostmiseks.
Samuti ÜSA inflatsiooni yähenemine
kõrgete laenuprotsentide mõjul, mis
surub kulla hinna alla: tagasi normaalsele
tasemele -7- varsti alla 300
dollarit.ühe untsi eest.
Moskvale oli jäänud järele veel
üks riik, kust ta võis saada .välisvaluutat.
See riik ön Liibüa, kes on ostnud
Venemaalt miljardite dollarite
eest sõjavarustust ja peab selle kin^
ni .maksma Ameerikasse müüdud õli
eest saadud välisvaluutaga. . Nüüd
Reagan pani venelastel ka selle kullaaugu
kinni, keelates Liibüa õli
müügi USA-sse. ^ ^ '
Eriteadlaste, andmeil need mitmed
jõud ja keelud peavad viima kulla ja
õli hinan veelgi rohkem alla. Koos
Venemaa õlitoodängu vähenemise^-
ga lõikab see
luuta saamise
baaside purustamiseks.- Praktikis'. võidab, ent mitte kiiresti ja kerges-see
kava ei realiseerunud, kuna N^- ti."
TÖ liikmete panus jäi tunduvalt vähemaks
lubadustest, näit. Kanada
kasutas riigikaitseks vaid 1.1% oma
üldisest toodangust jä langes summalt
Luxemburgigasaniale tasemele.
Nüüd alles j Kanada relvastusku-lüd
on lubatud vnallO-leniiljardile
Kõige enam teadlik mees NATO
teenistuses on strateegilise'komitee
ülem Kanada admiral Robert Falls,
kes vastas lihtsalt: *„NATO strateegia
on kasutada aatomrelva esimesena,
kui seisame üleolevalt yOimsama
. ..... I vaenlase väe ees, või kui taganemine
dollarile 1985-ks aastaks. N. Vene on alistumine oleksid ainsad klter-aga
pidevalt :Suurendänud,oma soja- I natiivid" Seega taktika peaks käima
list potentsiaali. A. 1973 Brezhnev | ^esti vanasõna; kohaselt: kes ees„see
kelkis Varssavi pakti riikide- l^os-;^^^^
olekul: rahutaotlev koeksistentslää- " N
nemaailmaga on plaanitsetud nõndai !|
et maailma konimu
Sks.
saavutavad a^ 1985 üleoleku jä on
siis suutelised dikteerima tingimusi
Lääne kapitalistlikule maailmale.' iesti
VENEGAAS ; ; ; ..;:<•*•
Praegu on kujunenud N. Vene :
tähtsamaks poliitiliseks relvaks 4800
km pikkuse gaasi torustiku ehitamine
Siberist otse Saksa ja Praritsus-V
maale, et noid maid muuta sõltu- ,
vaks ehk „finiandiseerida". .. Konti- •
nentaal-Euroopas N. Vene saadikud li kaubalaevastiku hukkumine" tu-kujüneks.
siis Euroopa riikides kõige leb vaatluse alla koigi eesti kaüba-linu
kavandatavas raamatus :„Ees-mõjukamaiks
poliitilisteks isikuteks,
.kelle sõna- loeb tgas asjas, või muidu
keeratakse gaasi kraanid kinni ja
pannakse kogu elu seisina.
NATO leeris on peale USA välislaevade
saatus, mille suurus ületas
100 brütoregistertonni. Selliseid aluseid
oli Eesti lipu all Teise maailmasõja,
puhkemisel üle 200. Alljärgneva
21 laeva kohta puudub informat-
•minislri kindral Haig'i külma sõja sioon.^Kui nende ridade lugeja teab,
võitlejate ridades Hollandi: end. • vä- võ tunneb fkedagi, kes võiks selles
nud
lisminister Joseph Lups peasekretärina
ja NATO tegeliku juhina,
manö märkis, et Euroopas lev
USA neutronipommi: ning aatomrel-vastuse
vastane propaganda ja. ka
rongikäigud on organiseeritud; JNf.
Vene raha ning agentide pooltl Ka
n.n.. „rahuliikum.ised" Rootsis, Norras
, Taanis on Sovieti rahadega finantseeritud.
^ Möslcva anti-neutron
propaganda on kuulekaid kõrvu
leidnud Hollandis, Belgias,, Läärie-
Saksamaal ja eriti Taanis; kus üks
poi., juhte lubas kaitseministeeriumi
asendada telefoni-jaamaga, milles
leiduvad vaid inglise ja vene keelsed:
plaadid tekstiga „meie alistume"! N.
Vene saadik Hollandis sai äsja
Moskvas kõrgeima aumärgi teenete
eest „jänkide" neutroonpommi vastases
võitluses.
osas, või::'ka teiste laevade' suhtes,
abi anda, oleksin väga tänulik teate
eest! Ka vastav fotomaterjal oh teretulnud.
'I^õigi kaastööliste nimed
saab avaldatud raamatu eessõnas,
väl'ja arvatud, kui soovitakse jääda,
anonüüm,se|.s. Palun võimalikult^
heselt kirjutada: Elriar.Sanderi,:15
Cyncoed Avenue, Cardiff' CF2 6ST,
Great Britain.- Telefon 0222-492017.
•••• : •'•^r
Laevanime järel on märgitud selle
liik, tonnaazhj brutoregistertönnides,:
omaniku või; peaosaniku nimed, ehi-tuskoht
ja-aasta. \ '
Moskval ära välisva-võimalused.
Selle pärast
juba praegu on Venemaal raskusi
maksta oma 50 miljardilise välislaenu
protsente, rääkimata uute
laenude hankimisest oma rahvale
leivavilja ostmiseks ja Poola majanduse
toetamiseks; Lühidalt Rea-praegu
Venemaad pankrotti
millele järgnevad poliitilised
maa-väringud.
;KAIKAS
AATOMRELVAD : ;
^ATO praegused sõjajõud on 3
gan on
ajamas
'miljonit meest, 3300 võitluslennukit
ja enam kui 300 sõjalaeva. N. Vene
•ja Varssavi pakti riikide tulejõud
aga ületab NATO 17.000 tanki, 2700;
võitluslennuki iac. 50 aatom-allvee-laeva
näol. NATO lišamobilisatšiöon
võtaks sõja korral liiga palju aega.
LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid miseiühtu ajakhe seisukoha
tadegd. Palume Jcirjutodo kokkuvõtlikult
ja lisoda oma nimi jc
aadress. Töim^twjjö^ob
guse lugcjote hirju redigeerida ja
lühendada mng mittesohivuos
jätta avaldamata.
Niisamuti võib ka eestlust ainult vanemailt
pärida ja kristlikult, neljanda
käsu kohaselt, vanemaid austades,
saab seda ka auväärselt hoida
ja edasi pärandada. Vabatahtlikult
valides võib ainult seda ausat väärtust
hüljata.
7. april aktsia hsAd §10.93
m King Street West, Süite 1900.
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131'
õhtul tei. 925-6812
brt., G. Loik. Gö-
. ;,M.E." nr. :1 i l 982 toob sõnumis
..Eestlus vabatahtlikult valitav" katke
Londonis Ont.. E.V. aastapäeva
.aktusel peetud Peeter Einola kõnest,
kes ütleb: ..tunnen au olla rahvuselt
kanadlane:": Jä; ka, et eesti keelt- rääkimine
vei ole vajalik; see o;i meile
: kõigile vabatahtlikult vahtav, samuti
ka eestluse; arendamine; V
V EJestlus ja kanadlus on;käks täies-
: ti erinevat mõistet, känadlust, kui
- riigi kodakondsust- võib .küll' valida
, yabatahtlikult, aga, et olla rahvuselt
päris-kanadläne, s.t; indiaanlane või
eskimo, sead siis-ki valida ei saa; seda,
võib ainult vanemailt pärida,
Eestlased on üks maailma vanimaid
rahvaid ja eesti keel, pärineb'
maailma kultuurrahvaste hällist, Sumerist,
mille, ajalugu:tuntakse juba
mitmeid tuhandeid aastaid; — kuna
kanadlane ei ole veel tänaseni endale
l€idhud,f vabatahtlikult valides,
ühist keelt.
Kui mõni noor tahab öelda, et siin
Kanada riigis sündinult ta on nüüd
rahvuselt kanadlane, siis ta s*aab olla
ainu t kodakondsuselt kanadlane,
äga rahvust see sünnikoht ei muuda,
— Enne Eesti Vabariigi loomist olid
ju kõik meie tolleaegsed esivanemad
sündinud suures Vene keiserriigis,
aga see territoorium ei muutnud kellegi
rahvust. Ka inglase, rahvushis,
shotjaste, iiriaste ja waiešlaste hulgas
on üks mõiste ja British subject,
kui kodakondsus, on jälle hoopis teine
mõiste.
IKui koer sünnitab kutsikad karja-laiidas,
siis ei niuütu need kunagi vasikateks
j ä 'hobusetallis sündinud
kassipojad ei; ole yeel varsad.
Viimase kümne aasta jooksul on
Austraalia jõudnud assimilatsiooni-poliitikast
jjnultikultuurilisuse mõisteni,
mis tunnustab kõikide ühiskond
nas leitavate kultuiuiühikptep^^
riust ja vajadusi. See on toimunud
tänu örraiüseeritud vähemusrahvuso
gruppide, üheõigusluse nõudmisele.
Koostöös vähejnusrahvuste organi,
satsiooniga f (Ethnic Communities
Council) saavutas ka eesti rahvus-grupp
AListi-aällase^sti keele koolisüsteemi
võtmise ja gümnaäsiumt
lõpuauie|ks tunnustamise New §outh
Walesi osariigis, kus elab kõige rohkem
eestlasi. Et see võit kadunia ei
läheks ^uleks võita ka kohalikkude
eestlaste ükskõiksus, mida illustreerib
see, et ligi kahe tuhande eesti pä-ritoluga
elaniku kohta sel aastal ainult
üheksa õpilasfgümnaasiumitao
senielisest eesti k^le kursusest, osa
võtavad. • (''
kahjiks tundub, et paljudel' vanematel
ei ole arusaamist eesti' leele
oskamise vajadiisest, sest nad ei näe
kuigi palju yaeva seda ise õpetada,
ega isegi oma teismelisi lapsi kooli
suunata. Kuigi vähemad juhud tõendavad,
et välismaal eesti keele osku-se^
enanjiiv^em rahuldavalt omandamine
ei ole yõimatü, on minnalask-
.misev mentaliteet maad võtmas ka
ühisjkohnas. Kuigi pidevalton propageeritud
noörtejühtide; valikul kõi-
• ge enne' arvestada nende, ees tr keele
oskust ja tahet seda kasutada ja
-teistele edasi õpetada, ei ole siiani •
ükski noortejuht Sydneys, vaatamata
keelelistele raskustele, eesti keele
kursusele suunatud ega tulnud. Olukord
võiks paraneda, kui optimism
ei kaoks ja kui terve ^ühiskond oma
jõud koondaks; noorte ja 'nende vanemate
julgustamisele ja abistamisele
keeleliste ja muude eestialasle
tesdniiste tääehdamiselks: igaJ võimalikul
ja võipiätul'juhul. ; .
Praegu on-.Austraalias lasil, aktsioon
riikliku keelepoliitika formuleerimiseks,
millest kutsutakse osa
võtma nii palju ühiskondlikke rühmitusi
ja üksikisikuid kui võimalik.
Sihiks, on koostada ametlik riiklik
keelepoliitika, mis tunnistab iga
Austraalia kodaniku vajadust osata
voolavalt inglise keeUi. kui ka vähejnusrahvuste
õigusi säilitada oma
keelt. Sel puhul korraldatakse konverentse
esialgu osariikide! pures ja
hiljem pealinnas Canberras.
Mew South Walesi osariigis toi-inub
riikliliku keelepoliitika konverents
14.—16. mail. Konverentsil on
kavas töögruT>pides läbi võtta selli,
seid teemasid nagu:- haridus, infor-iiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiniiniiiiiiiitiiiiiiniiniiiiiiiiiiiinin
Ansietused, testamendl-pHrfuidiio |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-15-02
