Meie Elu = Our life, April 15, 1982

              MESJAPÄEVÄL, IS. APRILLIL ~ T H I J E S M Y , M I L 15 „Meie Elu" nr. 15^ (1676) J982
Fphjala Tütarde gaidUpkond «Tu­lehoidjad"
Ellen Valteri juhtimisel
valmistasid meeldiva pärastlõuna 27.
mSksil Ehatare vanaisadele ja vana­emadele.
Kõik tundsid, et noorusega
I oli saabunud kevad Ehataresse.
i Nautides gaidide nooruslikku liiku­mist,
säravaid sihni ja naerul suid,
sen loridel meenusid
noorušpäeyilt kodumaalt.
JUHAN ROBERT MARTEN
Sündinud 1955^ a. Torontos. Lõpetas
Scarlett Heiglits Gollegiate Institii-te'i
1974. a., Toronto ülikooli 1978. a.
Honors Bjichelor of Ärts kraadiga ja
sama ülikooli aiandusarhitektina
(Bachelor of Landscape Ärchitectu-re)
1981. a. Töötab Torontos aiap^
dusärliitektina,
MERIKE SILLAMAA • i,.
Lõpetas Riverdale CoUegiate Insti-tuudi
1965, Toronto ülikooli mate­maatika
ja iüüsika teaduskonna B.
Sc. kraadiga 1969, kontrollsüsteemi
inseneriteaduse M. A. Sc. 1972, äri-tegevuse
alal M.B. A.
Korp! Indiasse.
EETER SÄdi
IM MEMORIAM
Marie l^amnü" Mlller, üks^^^V^^^
couveri eestlaskonna I tuntumaid | ja
armastatiimaiä, liilcmeidV puhituses
20. märtsil oina ^ 90. a. sünnipäeva.
Tema noorus ik energia ja positiiv­ne
suhtumine- ellu on; kõiikidele t^ma
paljudele sõpradele jä tuttavatek,
eeskujuks;v:;' .v-'.-^.1
Juubilar sündis Marie Erdmann'-
iha Läänemaal Päadremäa valla [Se­pa
talu omaniku viimase l4psena.
Olles enne teismeliseks saamist jää­nud
vaeslapseks, asus ta I3-aasta;sek
"Pärnu tädi juurde elama. Lapsest
peale on temal' suur huvi ikõi^e vas­tu
ja väga lai silmaring olnud' Pär­nu
linn jäi temale varsti liiga väik­seks,
jä ta siirdus; Tallinna. Suurlin­nas
oli ta väga tegev ja vahetas ka
tihti töökohti, et alati uusi kogemu­si
saada. Oma kahekümnendktes
aastates at)iellus ta ärimehe Gu^av^
Emberg'i(ga, kes oli tolleaegse Tl^llin- ;
na Eesti Seltsi sdkretär ning iktiiv-^ [
ne selle näiteringis ja suur kultuuri
toetaja. Abielupiaar asus aga varsti^
Raikverrc elama, kus nad iseseisvuse
aja äraelasid. ^ '
Sõja keeristest läbi tulles jõudis
Mammi iile Saksamaa Bnti Kolum­biasse
metsatööläagrisse. Seal tä
abiellus oma esimese mehe venna
Henry Miller'iga; nad kolisid aga
varsti Vancöuveri. ,;Papi" Miller oli
•juba ammu olnud paljudele sis>e-rändanud
eestlastele abiks ja toejks
ja Manimivoli valmis seda ka 'olema.
Olles ise kogenud kuivõrd' raske elu
võib olla kodutul, püüdis ta alati
noortele immigreerunud eestlastele
kodust tunnet anda. Ta on mitmele
I ema või vanaema eest, kellel seda
f enam ei ole. Viiele noormehele tegi
ta kodu omas' maJjas ja kasvatas
oma i,poegadest'' korralikud ühis-
, konna liikmed. Tema 'kõdu on alati
kõikidele avatud; ta ei ole kunagi
'kartnud kellegi sõber olla j a on oma
sõprust ja armastust • jaganud igale
iibele, kes seda õn vajanud, ka siis
kui ülejäänud iihiskond sellest ini­mesest
halvas arvamises pn. Temal
jatlkub alati energiat teistele pühen­dada
ja teiste murede lahendamine
LINDA CHRISTINÄ NIITENBERG on temale alati tähtsam kui omad
Sündinud 1958. a. Lõpetas Victoria ^^"'^^ ^^^^ '^^^^ ^"^^
Park Secondary School'] Honors Se.. '^^^''^^^^ püüdnud oma tungi enesepa-condary
School Diplomiga 1977. a. rändamiseks edasi anda; on aga ras-
Lõpetas Toronto Ülikooli Chemical ^^"^^^^ jareleteha.
Engineer kraadiga 1981. a. Töötab Mammi on Vancöuveri tuntuim
Impefial Oil Ltd. Torontos. Kuulub perenaine. Kui ta kodus on, on tal
MALLE JÜRIMA
Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas
Northview Heights keskkooli 1977. a.
n.n, „Ontariol scholarina". Alustas
õpinguid Toronto ülikoolis ja lõpe­tas
selle 1981. a, suvel farmakoloogia
alal (Bachelor of Science). Jätkab
sellel alal ödasiõppiml^ät magisitri-kraadi
saavutamiseks sama ülikooli
juures^ saades Medical Research
Gouncil of Canada stpendiunii. Kuu­lub
üliõpilasorganisatsiooni Korpi
Indiasse.
i
j^eeter Sägi sündis Tartumaal jõu­ka
suurtalu perepojana. Jõukuse
ning võimaliku mugavuse peale vaa-lja:
nata ikasvas temast töökas ning
tõiiselt ellusuhtuv tubli eestlane.
Peeter omas neid eestlasele põhi-lisli
iseloomujooni, mida tänapäeval'
vdib harva leida. Ta oli ausj siiras'ja
aliti abivalmis. Ta mõtles alati enne
kiil ütles, kuid ütles vaid sedai mida
mõtles. Ta austas sügavalt sõprust,
millele jäi truuks kuni surmani. '
Sõprust, võibolla ka armastust, ei
vMjeridanud ta sõnades, seda võis
piiguti märgata vaid tema silma-d<*
st,'või sõbralikust naeruvinest,
Ta ei rääkinud, pai ju, ega. püüdnud
kmagi millegagi esile tõusta — kuid
t£. teod kõnelesid tema eest.
Tä; kuulus Soomepoiste ridadpsse
V jitlustes. Soome idapiiril. Kui.; va-r
ses 1 aga kodumaa rinne, oli ta taas
koos teiste soomepoistega hävitava­tes
laliingutes Tartu all. Koos vžihes-ti?
ga' pääses ta sealt eluga.
Rootsis jätkas Peeter õpinguid
elektriala konstruktorina, asus hil-j
;m Kanadasse ja kuulus 30 aastat
Ontario Hydro arukamate „desig-iier'ite
hulka. Ta oli haruldaselt tai­bukas
ja kiire otsustusvõimega. Risik
— vajaduse korral — oli talle elulä­hedane
sõna. , ,
Ta hindas kõrgelt kunsti — igat
hunsti. Harva jäi tal midagi ,,0'Kee-ie'is"
nägemata^ ühtegi suve ei möö­dunud
tal Stratfordis käimata. Üh-
1 egi eesti 'teatr|t ei jätnud ta vaata-nata,
ega ühelgi kontserdil, ega
cunsiinäitusel käimata. Ta tundis
cunsti, sele ajalugu ja selle tänapäe-
Kuue Miili järve ääi^e ehitas ta
oma kätega imeilusa suvemaja
tennisväljakuga, purje- ja mootor-paatidega.
Tal jätkus kätt ja mõis--
tust igaks otstarbeks — ja neid ja­gas
ta ka oma sõpradele, kõigile, kes
tema poole pöördusid.
Oma 60. sümiipäeva plaanitses ta
pühitseda sel suvel, oma arvukate
sõprade keskel, seaa suure kella kül­ge
seadlnata.
Kahju on inimesest, kes omab
kuhjaga kõiki väärtusi, kuid peab
lahkuma-nii vara. Kohutavalt kahjii
on aga siis, kui see isik on su elu
parim sõber, kaugelt parem, kui os­kad
seda ise olla.
Kahju ka tema abikaasast ja tüt­rest,
kelle leina ei, saa keegi leeven­dada.
Kahju, et Jumala veskid vahel nii
jahvatavad.
Puhka rahus, kallis sõber—-ja
koolivend! '
. A S. PREEM
Gaidid esitasid kolm rahvatantsul
ja kaks laulumängu. Laulumängud
>,Ma vaatsin paadist kiikriga" ja
„ühes kül^s elas kohu vanatüdm-kut"
olid noorusliku tarmusega esi=
tatud. Räägitud ^generatsioonide vä­hesem
varises, l^õik tundsid ennast
eesti perena. Gaidide kaasatoodud
nelgid tegid kohtumise pidupäevaks.
Ehatare seenioride siiram täniR
ki^ulub Ellen Valterile, Lisa Akele,
Juta Metsalale, Pia Metsalale, Ing­rid
Jurmanlle, Sandra Rännule, El­len
Ruberglle ja Monika Roosele.
Neljapäeval,: 25. miärtsil püliitseti
märtsisünnipäevi. Sünnipäeva tähis­tasid
Laine Kask, Hans Kivi, Valen­tine
Ojasoo, ATice Proos ja Liisa
Tamm. Neile laulsid V. Musta ja M.
Vabasalu Paul Tammeveski viisil
..Kodumuld". Koosseisus V. Musta,
M. Vabasalu, A. Koppel ja A. Haljas­te
Koppel laulsid veel kaks laulu
,.Kodu igatsus" Eduard Tobrelutsu
viisil ja Jüri Remmelgase sõnadel ja
„Mumeelen kuldne kodukotus" mil-
' le sõnu kohandanud A. Haljaste
Koppel. Igakuune sünnipäevade tä­histamine
on pi|dupäevaks Ehatares.
Kaks suurt maasikatorti õli valmis­tanud
Suusanne Koiga. Suure Kale­vi
skautlipkonna pereema ja palju­de
aastate.Jõekääru lastekodu pea­kokk
on oma abistava käe ulatanud
Ehatare köögile. .Ehatare toidud
Suusi-abiga on nüüd muutumas ees­li
toitudeks.
Evald Uibopulu andis oma abi
Ehatarele sobivel klaveri ostmiseks
nõuandega klaveri valikul ja 1200.00
suuruse toetusega. \
Ehatare büroole on suureiks abik^
kujunenud kahe kaasmaalase" oota­mata
abi pabcrimaterjaliga. Evald
Uibopuu ja „Estoprint'i" omaniku
August Külma kingitused on majan­duslikult
suureks abiks Ehatarele.
Sportartike
Äsja kinnitati lY Ülemaailmsete Eesli Päevade sümbol, mis kasu­tab
pidustuste praktilisemal nimetusi ESTO '84. Enam kui pool­sada
aastat tagasi joonistati ka üks „ESTO" märk, kuid hoopis
muuks otstarbeks. Tallinnas, Pikk tänav 47 asuva eesli sporditar­vete
firma„Esto" kuulutus ilmus Kluge St Ströhmi poolt välja an­tud
käsiraamat us„Fivhrer durch Reval", trükitud Tallinnas 1926.
a. (Toomeülaltoodud kuulutuse ^Teataja" järgi). 1
use!
OLUUSED MUUDATUSED BÖRSIL
Korp! Indiasse.
VAIKE RANNU
Sündinud Põltsamaal, Eestis. Pärast
Põltsamaa Keskkooli lõpetamist
asus õppima Tartu Ülikooli Ajaloo-
Keeleteadusekonda, mill^ lõpetas
1967. ä. i^iglise keele õpetaja kvalifi­katsiooniga.
1979 astus Toronto Üli­kooli
(University of Toronto), kus
saavutas 1981. a. magistrikraadi raa­matukogunduse
alal. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Indiasse.
„MEIE ELU""
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE' ELU"
harilikult ikka keegi külas. Kui üks
inimene tuleb, kutsub ta tihti teisi
veel, et„Iaud täis oleks". On väga'
väheseid inimesi, kes on Vancouve-riis
olnud ja ei ole Mammi külalislah­kust
tundma õppinud. Aga ta käib
ka igal j>ool, on mitme organisat­siooni
tegefv liige; ta huvi iga asja
vastu on nii suur, et tema on kind­lasti
rohkem üritusi külastänud> kui
ükski teine Vancouveris, ja ta on
alati; teretulnud külaline palijude^
majades. Viimase 30 aasta jooksul
on ta ka palju rohkem reisinud kui
nooremad; inimesed; 89. aastaselt
lendas ta Torontosse ja hakkas isegi
seal järvel suurt purjejahti tüürima!
Qma õigel sünnipäeval pidas ta
muidugi suure peo. Kodu on tal liiga
väike, et ta kõilci kutsutuid korraga
oleks saanud kokku tuua, ja sellepä­rast^
kutsus ta oma intiiim^emad
sõl^rad all linnas English Bay ääres
asuva Sands Hotelli õhtusöögile ja
koosviibimisele. Ligi sadakond ini­mest
tuH hotelli saali teda austa­ma.
Tema sõiprade hulgas oli ka
esindajaid Torontost, Seattlest ja
Victoriast; paljud, kes olid veel kau­gemalt
kutsutud, saatsid õnnitlusi.
Kõnesid oli vähe, selleeest aga palju
muusikalisi ja sõnahsi ettekandeid
tema talendikatelt sõpradelt, jah­vas
laulis ja kõik lõbutsesid ennast
hästi: aga nn on alati Mämrni juu­r
e s : Kinke ja HIH anti üle rohkesti,
ühed lapsed andsid talle iga eluaas­ta
eest ühe roosi. Aga kõige sobivam
kink oli kindlaj^ti „poegadelt": : ka-
•heiks nädalaks korter Hawaiil. Sjiima
Mammi ei ole v^el jõudnud. Nüüd
on 'tal aeg sinna seiklema minna.
REAL eSTATC LTD., RCdlfoa
H E I N O P Ä R N S A LU
Broker
(416) 469-5118
Momendil on Ehatares veel saada
üks üksik tuba ja kuus kahcinimese
tuba. Ootamatult on tekkinud soov
tubade järele väi j aspoolt tulnud kü­lastajate
poolt, kes soovivad Ehäta-ret
või Eesti Kodu külastada, kas
nädala keskel või nädala lõpul. Eha­tare
üürib saadaolevaid tube külas­tajatele,
üksik tuba S20,00, kahele
S28.00 koos söögisali kasutamisega
?2,50 einelt.
Ehatares peatusid hiljuti Louise
Tibari poeg ja pojapoeg Ottawast.
Nädalalõpu veetsid Ehatares pere­kond
Erik Liigandid külastades sõp­ru
Ehatares ja Eesti Kodus. Tõnis
Hurfi perekonnal Eesti Kodust tulir
külalisi Saksamaalt, osa külalisi
ööbib iEhatares. •
Kolm korda nädalas on avatud
pood, kust saab osta kinke ja nipet-näpet,
Saun on köetud neljapäsviti
naistele ja reedeti. meestele, vulise­va
soojavee. basseiniga.
Ehatarele suureks abiks on kuju­nenud
vabatahtlikud Eesti Kodust,
ja mujalt, kes, oma aja annetavad
eesti seenioride aitamiseks. Elanike,
ja juhtkonna siiras tänu nendele
abilistele! » • ' -
•. :- •• d n a •.
Metoodld, mis veel mõned kuud
tagasi olid õigustatult tunnistatud
börsi äritegevuses, on nüüd moest
läinud ja vananenud. Nende tai'vita-mine
on muutunud kahjustavaks ja
nendest tuleb loobuda.
Uued variatsioonid pidevalt suru­vad
välja ja sunnavad vananenud
tõekspidamised. Sellele võitlusele ei
tule iialgi lõppw. :
Mäletame kuidas daamide kleidi-moed
kerkisid mõne kuuga kanda-delt
üle põlvede- ja moestläinud
chimmipükse sai odavalt osta, nagu
praegu aktsiaid. Kes aga läks ic^iar-lestoni
tantsima chimmipükst(|ga,
see pidi taluma suurt prestiishil^ao-tust.
' !
Mäletan veel kui mina, ainult ühe
püksipaari ostuvõimega, läksin rät­sepa
juurde, kes mainis^ et praegu;
on oxfordi püksisääre laius 36 pm,
siis sosistas sõber mulle kõrva: |ase
teha 38 — kitsamaks saad igal jijal.
aga laiemaks ei saa. :
Böijsil on moemõju umbes sama,
ainult prestiishikaõtust asendavad
dollarid. /
Ei taha sa neid kaotada, siis tuleb
moestläinud olukorrast loobuda ja
üüfes X^Öölüs üjumiiie ära õppida.
Vareni ostsid ,aktsia madalseisult
ja müüsid kerkimisel kasuga. Nüüd
ostad odavaid aktsiaid, aga kui oma
raha tahad i tagasi, pead aktseptee­rima
kaotust. Ükski arukas ja.etle-nägelik
ärimees seda enam ei tee.
Nüüd ' tuleb investeerida : ainult
siis,'kui sul on tagatud, et sa oma
kapitali ei kaota ja saad sellelt ette­nähtud
kindla tulu.
PENSIONÄRIDE OLUKORE
KRIITILINE
, Kord ma soovitasin- müüa al^t-siaid,
nagu Gominco ja-panna saa­dud
summa hoiustes^e. Seekord oli
tema hind $70.00 ja dividend $420.00,'
nüüd on 145.00 ja div. 320.00. See­kord
oli hoiustelt 20%, nüüd oh see
langenud 13,5%-le, aga inflatsiooni
% on jäänud endiseks. * •
Igaühele peaks olema arusaadav,
et olukord on muutunud kriitiliseks,
eriti pensionäridele, kellede hoiused
ei ole hiilgavad.
See peaks igaühel olema selge, et
otsida tuleb tulusemaid .mooduseid.
Ma kord mainisin, et kui puhuvad •
ÄKSEV AINULT
s'egased tuuled, siis on õige oina nä­idud
börsilt eemal hoida ja ood ara
olukordade kristalliseciumist. Ma
mainisiji ka vanasõna, et ettevaatus
Oli tarkuse, ema. Nüüd on selle „tar-iusc
ema" põhiniõttosl väljakujuntn
börsil uus vool.
'keegi arukas ja cltenägclik äri­mees
ci osta enam odavall" langenud
aktsiaid. 'Nüüd ostetakse aktsiaid,
mis 011 lagaUid, cl 'nonde pealt ci
kaota, ja et need produtseerivad
kindlaksmääratud tulu.
Kujuka^ näide sellest oleks.HuJ--
sön's Bay! 0. & G. (Dome Res.p).
Hind oli $24, nüüd $48, müük sajad
tuhanded päevas.
Dividendi $5.75 katab intlalsiooni,
tõus aktsialt, vähemalt $3 aastas kol­me
aasta kestvusel. Kuigi hilinenud
ostuga on kaotsi läinud mõned hü­vitused,
on'see siiski ideaalne ostmi­seks
pensionäridele. Ta annab ikka­gi
kapitalilt 18% ja neile veel, kelle
• tulu kuu|ub maksuslaraisele,' on see
võrdne •2S%-le.
Aktsia edu põhjus on lihtne. Tema
tehingut garanteerib Ameerika pank,
mille taga seisab. • Ronald: Reagan,
president, kes teeb seda; mida la on
lubanud. •
Üldiselt võiks ütelda, et õlitu:g on
segane ja nictallihinnad koguni vilet­sad,
nii cl kaevandused liihcva:! siüil-gcmisele.
Millal neid jälle haialak-se
uuesti avama, selleks kulub aas­taid.
Investeerimine nendesse ei ole-soovitav.
Kui ag^ mõnel on vaba kapitali,
millest mõneks ajaks võib loobuda,
ilma et elumugavused selle all kan­nataks,
ivõiksid visata õnnevürfleid
kulla peale. Kulla hind oli $$850 ja
nüüd $300. Kaotada palju ei ole, aga
arvestada, tuleb sellega, et võidu-numbreid
saab sealt lugeda alles
siis,, kui vurfleid kattab juba õrn
tolmukirme. '.
man
MÕTTESÄHVATUSI
Tark mees istutab puu, nõme pa­neb
oma memuaarid kirja. .
Kadedus on aus ebavoorus, kaas­tunne
on ebaaus voorus.' -
IJIIItllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllllllltllllilliHlllllllilO KANADAS
Teised, annavad sõiduraha välja;
nüüd võib ta lennu kinni panna.
Sõnavõtud olid sellise sünnipäeva
kohta äärmiselt ^ebatavalised. Rää­giti
küll mineviku anekdoote, aga
selle asemel, et sellest suuijt numb­rit
teha, tegelesid sõnavõtud oleviku
ja tulevikuga, sest nii kuidas Mam-mipoli,
nii ta on ka praegu ja jääb
ka edasi sama energüiseks. See sün-nijpäev
oli ainult uus verstapost elu­teel;
on liiga vara veel siia oma
loorberite .peale puhkama jääda.
Pensionäride ühingu ja EELK
Peetri koguduse tervitused maini­sid
ka samu mõtteid; ainult tervita-sed
provintsi pariamendiliikmeilt
olid . .^normaalsele" 90.aastasde
mõeldud. Aga Mammi iseloomustas
ennast paremini kui ükski teine ka­he
ütelusega oma sõnavõtus õhtulõ»
pul. Esiteks ütles ta, et tema 90 aas-tat
olid lühikesed, ja taiseks, .Juma­la
abiga lähen mina edasi rõõmsalt
ja tulge teie minule, järele": Mammi
on ise noor, tal on alati olnud noo-red
sõbrad, ja koos temaga on kõik
tema sõbrad, kes temaWveel saitia
nooruslikust veel kauak^ ajaks soo
vrvad, kõik samuti noored ja on tä"
nulikud, et nendele selline eeskuin
on antud. ^ , •'^
j( Reedel> 16. aprillil Eesti Majan-dusklubi
kevadball Casa h6ma lossis
algusega kl. 7 õ.
^ Reedel, 16. ja 17. apr; Peeter
Kaupsi maalide näitus Baptisti kiri­ku
saalis.
^ Laup., 17. apr. Apostliku öigeusia
Kogudusej näitemüük-perekonnaõli-tu
Peetri kiriku ruumes algusega M.
4 pl. \
TÜf Laup., 17. apr. St. Catharines'1
Eesti Seltsi ja Soome Klubi ühine
Kevadpidu 185 Bunting Rd. alguse=
ga kl. 7.30 õ.
^ Laup., 17 .aprillil Eesti Rahvus­teater
esitab Kaarel Söödori näiden°
di M^äbi tormi" Leaside Highschoon
auditooriumis, ŽOO Hänna Rd. algu­sega
kl. 7 õ.
^ Pühap., 18. apr. Pensionäride Klu­bi
loterii Eesti Majas algusega kl.
12 p.
^jtf Pühap., 18. apr. Korp! Fidentia
lievad-kontserf, solist Tiirta Mitt.
Tartu Collegeis algusega kl. 7 õ.
Laup., 24. apr. Aiandusklubi õppe­käik
Valleyvievj^. Gardens'i. Kogrnie-jnine
kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd.
^ Laup., 24. aprillil E.V. Sõjakooli
aastapäeva ball Tartu College'ä saa-
Hs algusega W. 7 õ.
CANADA
Joodikutel on kõige rohkem põh­just
terviseks juua.
Paljud päevauudised maanduvad
maailma ajakirjanduse suukorvis.
Kogunud NIHITS
NALJAD
, Kanada postmark, millele pole
trükitud selle väärtust, on ikka veel
käibel Ja tekitanud pahameelt neile,
kes teadmatusesV saatsid nendega
kirju välismaadele. See 30cendiline
mark on küll üks haruldusi filatelis­tidele,
kuid ainult kasutamiseks oma
riigi piires.^ Ka mitmed eestlased,
kes neid „A*|' marke välismaale suu­natud
kirjade frankeerimiseks kasu­tasid
kurdapd, et nende saadetised
piole kohale jõudnud.
ris Baggerl. kontsert Eesti
jas algusega kl.. 7.30 [õ.
1^ Laüpi, 8. mail TERR „Kungla"'
Maiball DOwntown Holiday Innis
algusega kl. 6.30 ö.
Äsjji juhiloa saanud daam sõidab
maanjteel ja näeb,, et paar töölist ro­nivad
telefonipostide otsa.
„Id oodid", kurjustab ta. „Nii hal~.
vasti ma ka. veel ei sõida." 7
Brezhnev on juuksuri juures/Vii­mane
küsib: • / ' •
„Seltsimees Brezhnev, kuidas on
lood Afganistanis?"
„Pea molu kinni!" käratab Brezh­nev.
• •• • \ •
Veidi aega-hiljem kordab juuksur
küsimust ja saab sama vastuse. Kui
ta tööga vahnis on, küsib Brezhnev;'
„Kuidas julgete mind nü idiootlike
küsimustega tülitada?'
„Teie juuksed tõusevad pärast se­da
kenasti turri ja nii on parem lõä-
W. MART LAANEMÄE j( UQM, 30. apr. Mtarrikrastmk iiiiiiiiiiiiiiiiiiijjiiiiissiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiititiii^ Sata: