Meie Elu = Our life, October 24, 1985

              „Meie Elu" nr. 43
r nr, 43 (1860) 198^
IISPANK
>ronto,
õisteti
ast
)oliitiliselt rehabi-jaid
vabaks natsi-
)rotsei3sist ja selle-tstustest.
Kuid sa­iad
venelaste oku-
Iks. Kui nüüd Ida-luništlik
valitsus
t; endistele natside-isega,
mille alusel
1 armeeohvitserid
Imitte-natsid, kui
(urjätegijad. Nad
jusega kodanikud
|al elukutsel. Ees-inimese
pärast-lli
seotud kommu-
Iga saades suure-llt
osalt n^ees-ela-
|nis asuvad tead-
Iküüditati Vene­le:
iis nad töötasid
ja laboratooriU"
[)NIS
iiudusid, väljaar-
^s asusid soekae-
)stused ja teised
ingu saamine,
Irantsusmaalere-ilju
tähtsam kui
"Ainuke nats kes
|aarimaa suurima
Irman Röchling.
jrantslased, et ta
yabriku juhti-
[juvalt keeldus ta
luks prantslaste
läd palusid tema
ioonist. Seda ka
rantsuse tsoonis
. 7 aastaks vangi.
iPerrin-Pelletier,
Inverentsii Ruh-prantslastel,
on
|e oli või ikka on
la kõiki sakslasi
iega koos tööta­v
a
niise probleem-i
Imönetlus. Pea-jglastel
leida ja
Ikes olid seadus-itW
kriminaal-ikendasid
saksa
^aljukui võima-lele
võtmisel ja
|iti tsooni sõja-lid
järgisid sea-,
|ud regulaarsete
)]iitliste) poolt,
[tu ees kõik SS,
;t),' Gestapo ja
niljonist elanl-
|ni's kohtu alla
pA tsoonis 30%
jt (169.282 koh-loonis
oli 18.000
liljonist elani-
Inis 17.353 me-lelanikust.
Seal
politsei poolt,
ft.erjaliPrantsu-tsusele.,
A . M .
m .
Ilustusteks
iGÕLTD
ice"
irstSt.,
IP3H1
a 653-7816
)tud nõukogu
id lubadusega,^
jrandiga on ka
, jae-ja\
tarbijate
Assöciätion)
le lahendami"
i' •!
N E L J A P Ä E V A L , 24, 0KT00BRII^"THUR§DAY, O C T O B E R 2 4 3
Kunstinäituse avamiselt: Ants Vomm, Mai Järve, raamatukogude
DBÕukogu esimees Irvin H.Sherman, Silvia Sherman, DerekSherman,
aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Seinal Ants Vommi suur õlimaal, mille ta
kinkis raamatukogule. Foto — S. Preem
IVIinister T. Ruprecht
EKKT kunstinäituse avaõhtu]
Ontario peaminister
David Peterson'
'kohtus etnilise
1 •pressiga
Oitano uus peaminister David
l^eterson kohtus esimest korda et­nilise
pressiga möödunud nelja­päeval
toimetajatelis korraldatud
vastuvõtul parlamendihoones. Osa
võtsid ka mitmed valitsuse liikmed,
majandusminister Robert Nixon,
kohtuminister lan Scott, portfelli-taminister
Tony Ruprecht j.t.
Avasõnad ütles kodakondsuse-ja
kultuuriminister Lily Munro,
esitledes peaministrit. David Pe­terson
oma tervitussõnavõtus hin­das
etnilise ajakirjanduse tähtsust
ja rõhutas Ontario provintsi hea­oluks
kõigi rahvusgruppide suju­vat
koostööd. Ta ütles, et praegune
valitsus on veendunud mitmekul-tuurilisuse
säilitamise vajaduses ja
soodustab seda kõigiti. Vastuvõtul
kasutasid ajakirjanikud võimalust
vestelda peaministri ja tema kabi­neti
liikmetega.
— Kunstilisele loomingule tuleb
anda majanduslikud võimalused ja
struktuuriline alus praeguse eksis­tentsi
eest võitlemise asemel, mär­kis
oma sõnavõtus Ontario valitsu­se
liige, portfellita minjster koda­kondsuse
ja kultuuri alal tony
Rup r e c h t. K õn e 1 e j a vi h j a 8! va j a d u-sele
ellu kutsuda gruppide osavõ­tul
vastav kunstiline nõukogu valit­suse
majanduslikul toetu|sel. Need
mõtted olid avaldatud Eesti Kuns­tide
Koondis Torontos 30. juilbeli-näituse
avaõhtul esmaspäeval, 21.
skp^, Metro-Toronto esiiidusliku
raamatukogu kunstigalerii ruumes
ligi paarisaja kunstihuvilise ees.
Huvitav oli, et esimese külalisena
kirjutas oma nime külalisraamatusse
Ontario endise konservatiivide valit­suse
kauaaegne minister John
Yaremko. Aupeakonsul Heinsood
. esitas külalistele Jaak Järve. H'ea eel­reklaami
tõttu oli peale eestlaste kokkusaamine Torontos esmas-ühiskonna
osa võtmas rohkesti ka päeval 21. okt. Sellest võtsid osa
ingliskeelset publikut. Teiste hulgas Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja teiste
V Kokkifisaamifie
kohtuminister
Crosbie'ga
Kohtuminister John Crosbie'ga
etniliste gruppide esindajatel
Minister tervitades Eesti Kunstnike
Koondist Torontos juubelinäituse
puhul, ütles et eesti ühiskond'Ka­nadas
on olnud kuii^ti ja ku|tuuri alal
väga produktiivne ning on lisanud
palju siinse kultuuri mitmepalgelisu-viibis
avaõhtul Metro-Toronto raa­matukogu
nõukogu esimees I. Sher­man
abikaasaga ja Läti konsul dr.
Upenieks abikaasaga. Osavõtjaid ja
sõnavõtjaid, I. Heinsood ja minister
T. Ruprechti, tänas EKKT esimehe ja
esinejate kunstnike nimel kunstnik'
Mai Järve. S. Veidenbaumi ettepa­nekul
saadeti B. Vommile kõikide
koosolijate nimel tervitus koos heade
soovidega kiireks paranemiseks,
koos üksiku punase roosiga. '
Sõnavõtjate poolt rõhutati maitse­kalt
esitatud väljapanekuid, arvult
65, nende hulgas üle kahekümne
organisatsioonide esindajad. Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas poolt
oli kokkusaamisel EKN esimees
Laas Leivat.
REIS EUROOPA EESTLASTE LAULUPEOLE
HEIDELBERGIS
O B * sed toimuvad 25-27. juulini 1986
FettesTours and Travel Ltd. reisibüroo poolt meile kavandatud ringreis läbi 5-e Euroopa riigi on saanud kindla sihi,
samuti on tehtud reservatsioonid hotellides ning tellitud piletid, mis reisihinna sees vaatamisväärsustega
tutvumiseks. 22 päeva kestya reisi hinnaks on $2,669,00 isikult kahekesi toas. Üheinimese toale on lisamaks
^400.00. Väjjalend Torontost toimub neljapäeval 24. juulil Lufthansa lennuliini kaudu. Maabumisel Frankfurfis
ootab meid buss, mis meid Heidelbergi viib, jäädes meie käsutusse kuni reisi lõpuni. Ürituste vahel tutvuneme
•kuulsa Heidelbergi linnaga ja külastame ka lähedal asuvat Eesti Söjavigastatute Kodu Schönaus. Järgmise öö
keedame Geisiingenis, kust sõit läheb üle Augsburgi Münchenisse, kus veedame 3 ööd, tehes väljasõidu Garmisch-
Partenkircheni ja Oberammergausse. Edasi Viini, kus 3 ööd peatume ja siis läbi Salzburgi FuschI am Seesse
öömajale. Läbi Innsbrucki Feldkirchi, kus viibime 2 ööd, tehes külastuse Bodensee järve äärde Lindausse ja Mainau
saarele. Läbi Šveitsi Luzerni ja sealt edasi Pariisi, kus veedame 3 ööd. Ühe öö veedame ka Luksenburgis, kust
sõidame edasi Koblenzi, et sealt laevaga mööda Reini jõge alla sõita ja jõuda Kölni, kus peatume 2 ööd. Tagasilend
toimub Düsseldorfist neljapäeval 14. augustil. Hinna sisse on arvestatud edasi-tagasi lennupilet, ööbimine
esmaklassilistes hotellides, hommikusöögid, pakkide käsitamine, tutvumissõidud suuremates linnades, piletid
ooperisse ja mujale mis ära märgitud täielikus reisikirjelduses, milline soovijatele postikaudu läkitatakse. Seni on
6nd reisiks registreerinud rohkem kui bussjtäis kaasmaalasi, millest võib järeldada, et teoks võib saada ka 2
bussireisi. Kuna soovi on avaldatud ka lühemaks reisiks, siis reis no.2 on 18-päevane ja hinnaks $2,399,00 isikult
kahekesi toas. See reis läheks välja samal ajal ja sama marssruudiga kuni Felkirchi, kust pöörduks põhja poole sihiga
Koblenz ja peale laevasõitu Reini jõel jõuaks Kölni ja sealt Düsseldorfi kaudu koju 10. augustil. Ka on seni
registreerinud kümmekond kaasmaalast, kes ainult ühislennust osa võtavad. Reisist osavõtt toimub registreerimise
järjekorras. Eestikeelene informatsioon ja selgitavam reisikirjeldus on saadaval helistades Kalju Jõgi'le (416)487-
2094 või kirjateel: 55 Duggan Ave. Toronto, Ont. M4V 1Y1.
TALVINE REIS SUVISESSE FLORIDASSE
3 ööpäeva laeval ,,S.S. Emerald Seas" teel Nassau'sse
Sama reisibüroo poolt korraldatud reis 47»istmelise luksusbussis lahkub Toronto Eesti Maja hoovilt 31. jaanuari
hommikul ja jõuab tagasi 16. veebrpari õhtuks. Ööbimised teel toimuksid järgmistes kohtades: Cincinnati,
Spartanburg, St. Augustine, Daytona Beach (lööd), Orlando (2). Miamisse jõudes asutakse laevale, mis viib meid 3
ööpäeva jooksul Nassau'sse Bahama saarestikus ja ka päevaks Berry lsland'ile. tagasi Miamis läheb sõit edasi lääne
suunas NapelSjsealt edasi St. Petersburg (2), Ocala, Cartersville, Cincinnati ja 1 7-ndal päeval koju tagasi. Teel
külastatakse palju vaatamisväärsusi nagu Cape KennedY't, Disneyland'i, Sunken Gardens'i, Silver Springs'i, Ocala
hobuste farmi ning teisi huvitavaid kohti. Ööbimiseks laeval on reserveeritud kaheinimese toad laeva välisküljel.
Toidud laeval on .arvestatud reisihinna sisse. Reisihind koos laevasõiduga kahekesi toas on $1.579,00 isikuU,
millele lisandub maksude ja jootraha näol $54,00 (kanada.rahas). Eestikeelne informatsioon ja.selgitay reisikirjeldus
ja voldik laevafirmalt on saadaval helistades Kalju Jõgi'le (416) 487-2094.
Baltlaste esindajad
Gaid- j? skaiatmalevate
orientieeramispäev
2,nov. WilketCreek
sele. Sel alal on kunstnike panus alati, skulptuuri. Sündmust filmiti Eesti
suur olnud ja jääb selleks ka tulevi- Pärandiklubi L. Pandi organiseeri-kus.
Valitsusel ei ole võimalik toeta- miseL
da kunstnikke miljonitega, kuid igat. Perenaisteks olid rahvariides Lin-gruppi
püütakse mingil määra! aida- da ja Maret Liik., Külalistele pakuti
ta. ' veini ja suupisteid. Tänusõnu said ka
Valitsus on teadlik, et kunstnikud, raamatukogu ametnikud J. Tatarnik
vajavad organisatsiooni, mis võiks ja L. Hatsiantonis, kes tõhusalt aita-
NEW YORK (M.E.) - Balti kesk­sete
organisatsioonide esindajad
UŠA-s olid kutsutud teisipäeval,
22. okt. Valgesse Majja seoses pre­sident
Reagani ja Gorbatšovi eel­seisva
kohtumisega. Kutsutud oli
ka Balti Vabadusliidu esindaja.
KOGUNEMINE: Pargi lääneosas, Balti esindajad kohtusid saadik
ratsutamisekooli kõrval parkimis- john Matlock'iga, kes on riikliku
platsil- julgeolekunõukogu koordineerija
REGISTREERIMINE: kell 10.00- Genfi konverentsi eüevalmistami-
10-30. sel. Anti ülevaade USA taotlustest
START: kell 11.00 — või varem, kui
registreerimine võimaldab."
LÕPP: kell 13.00.
tippude kohtumisel ja arutleti Balti
cahvusgruppide seisukohti seoses
sellega.
valitsusega koos töötada. Meie vaja­me
tunnustust mitmekultuurilisuse-le,
kus kõikide kanadalaste kunstid
võiksid õitseda. On teada, et kunst­nikud
enamikus rabelevad oma ole­masolu
ja oma kunsti eest. Rõõmu
valmistab aga olukord, kus eesti
kunstnikud esinevad oma saavutu­sega
üldpublikule.
Min. Tony Ruprechti teryjtades,
aupeakonsul Ilmar Heinsoo märkis,
sid kaasa tehniliste vahenditega ja
omapoolse informatsiooni levitami­sega.
Minister Ruprechtiga oli kaa­sas
tema sekretär Helve Massakas.
Ajakirjanduse esindajaist oli kohal
isegi jaapanikeelse ajalehe toimetaja
Ken Mori.
Kauge külalisena oli näitusel ka
soome kujur ppof. Armas Hutri, kes
suure huviga peatus paljude väljapa­nekute
juures. Ants Vomm annetas
Noorim eesti poliitvang
et selle meeldiva näituse korraldami- raamatukogule oma töö Muutuv
sel on suure töö teinud Mai Järve ja
tänas ka kunstnik Ants Vommi ja
EKKT presidenti.Benita Vonimi, kes
ei saanud isiklikult näitusest osa võt­ta
hiljutise põlveoperatsiooni tõttu.
. Kõneleja märkis ka, et EKKT arengu
suureks jõuks on oma loominguga
olnud perkond Vommid, kes on ise
loonud, oma kolleege-kunstnikke
koondanud • ja kolmekümne aasta
jooksul näitusi korraldanud.
maailm" Metro raamatukogude
nõukogu esimehele I. Sherman'iie,
mis talle meedis. Maali hind näituse
kataloogis on 7000 dollarit.
„MEIE ELU*^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU*'
A . MÄLGU 85. A. SÜiyi^lPÄEVA TAHISTAMI^äi
24. novembrit Eesti imajas @ Eesti üSt Kanades
Colorado osariiki, esindava se­naatori
William Armstrongi eest­võttel
saatsid kakskümmend USA
senaatorit ühise kirja Nõukogude
Liidu juhile Mihail Gorbatsov'ile,
et ta annaks loa kaheaastasele Kai­sa
Randperele Tallinnas lahkuda
Nõukogude Liidust oma vanemate
juurde Rootsi.
Kaisa isa, Valdo Randpere, endi=
me kohtuministri abi ja komsomoli
keskkomitee instruktor, ning Kaisa
ema, lauljatar Leila Miller, põgene­sid
möödunud aastal Soome kaudu
Rootsi, kuid nende tütrel ei ole
Nõukogude võimud seni lubanud
vanematega ühineda.
,Ameerika Hääl" andis 28. sept.
oma eestikeelses saates edasi kirja inimeste sooviavaldusi, kes soovivad
teksti: uuesti ühineda oma perekonnaliik-
Härra Gorbatšov!" Meie soovime matega" ning näeb ette kiires korras
avalda oma väga tõsist muret Kaisa talitamist eriti pakiliste juhtumite
•- ' ^ . •.. — . - puhul. On äärmiselt eluline ja olu-
•jT, .1 , line, et Kaisa saaks uuestiühineda
• J L j c b l l d S l c 0 9 1 oma vanematega.
(Algus esiküljel) Seepärast, nie tungivalt palume
2. novembril, on tugevalt uuenenud Teid anda Kaisa Randperede luba
ja on toimunud suures osas silma- emigreerumiseks nn kiiresti kui või-paistev
vahtkonna vahetus/EKN en- Täname Teie tähelepanu eest
disest koosseisust kuuluvad ka uude selles tähtsas kiisimuses."
koosseisu 23 liiget, teised valitud 22 ^^isa Randpere Tallinnast välja-liiget
on uued inimesed. Need uued Paasuküsimus vanemate juurde
Randpere, kaheaastane laps, kes elab
Tallinnas, Eestis, olukorra kohta. Te­ma
vanemad, Valdo Randpere ja Lei­la
Miller, elavad nüüd Rootsis. Mad
on kolmel korral Nõukogude võimu­dele
ametlikult sisse andnud Kaisa
väljasõiduviisa taotlused, kuid need
on tagasi lükatud. Masterite murdmaajooksust osavõtjad. Vasakult — Uno Limit, Kaljo
Nõukogude Liit on alla kirjutanud Pehtla, Valden Sadul Foto - H. Raigna
Inimõiguste ülddeklaratsioonile.
Helsingi kokkulepete lõppaktile ja Esikohti ccsti masteritele murdmaajooksus
rahvusvahelisele kodanike ja poliiti­liste
õiguste konventsioonile, milli­sed
kokkulepped ja konventsioonid
garanteerivad emigratsiooni-õiguse.
Helsinki kokkulepete lõppakt mää-ritleb,
et,,allakirjutanud riigid käsit­levad
positiivselt ja inimlikus vaimus
STOCKHOLM — „Kummipaadipõgenikud",
tulid Rootsi, on„kadui]iud" ja viimaste andmete järgi rahvuselt vene°
— tegemist oli juba teise ,,kummi-paadi-
looga".
Soome informatsioonid ütlesid, et
tegemist on eesti nelipühilastega.
Siinsed nelipühilased on aga eitanud
kontakti saabunutega. '
Hilisemate andmete järgi näib, et
esialgsed andmed olid osaliselt valed,
seda eriti nende rahvuse suhtes. Te-gem
st eiolevat eestlastega, vaid Ees­tis
elanud venelastega. Üks meestest
kandvat eesnime VjatŠeslav, kes oma
baptistist abikaasaga olevat Eestisse
tulnud võrdlemisi hiljuti) küna teine
mees, kuuldavasti eesnimega Sergei,
elanud juba pikemat aega Tallinnas.
Ta olevat juba vareni ühel põgenemi­skatsel
tabatud ja istunud vahepeal
vangistuses.
Pärast nende kolme põgenemist on
KGB teinud põhjalikke järeleuurimi-si
Tallinnas. Olevat üle kuulatud
Oleviste kiriku külastajaid ja üht me­todisti
pastorit. Moskva suunanud
la kriitika piirivalve vastu^Eestis
liikmed on ka üldiselt võetult tundu-vah
nooremad endiseist liikmeist.
Valitud liikmeist on kaks liiget, Rein
Andre jun. ja Martin Toomes, mini­maalses
vanuses (23 a.), mis E KN
põhikirja järgi on võimalik, ja kol-
Rootsi saabusid kolm põgenikku, mekümneaasta vanuse ümber on
kaks meest ja üks naine, kellest nii
soome kui rootsi ajakirjandus kirju­tas.
Nagu selgus, tulnud nad Eestist
üle Soome lahe ja sattunud Porvoo
lähedal merehätta, kus soome ranna-valvevõimud
nad leidsid ja oma hoo­le
alla võtsid.
Kuna soome ajakirjandus juhtu­mist
kohe teada sai ühe soome bap­tisti
pastori kaudu, siis toimisid soo­me
võimud erakorraliselt, andes saa­bunuile
kolmekuuse.peatusloa.
Need aga luba ei soovinud kasuta­da
ja põgenikud sõitsid edasi laeva­ga
Rootsi, kus nad nädalapäevad hil­jem
Solentuna politseis taotlesid po­liitilist
asüüli.
, Nad ei ole aga kuni siiani avalik-use
ette ilmunud ja rootsi ajakirjan­duse
katsed nendega kontakti saada
on nurjunud.
vanemate
Rootsi on leidnud laialdast tähelepa­nu
nii Euroopa kui ka Põhja-Amee-rika
rahvaesindajate kui ka ajakir­janduse
poolt ning selle noorima ees­ti
poliitvangi pilt on ilmunud paljude
ajalehtede veergudel.
ja aktiivselt tegevat olnud kandidaati
Ülo Jürima ja Stella Kerson), kes jäid
nüüd esimeseks ja kolinandaks kan­didaadiks;
uuele kooseisule.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
koosseisu kuuluvad ex officio liik­meina
veel 9 liiget (aupeakonsul Il­mar
Heinsoo endised Eesti Vabariigi
riigitegelased ja siinsed eesti kirikute
Juhid). .
EKN uue isikliku koosseisu järgi
koosneb uus E K N eesti ühiskondli­kus
elus tuntud aktiivseist isikuist,
kes esindavad Kanada eestlaskonda
rannikust rannikuni, s.o. Halifaxist
Vancouverini, ja seega peaksid ole­ma
kõigiti võimelised täitma neid
liikmekandidaatideks 7 valimistel suuri ülesandeid, mis Eestlaste Kesk-esinenut.
Kandidaatideks jäänute nõukogul Kanadas kui Kanada eest-seas
on ka kaks senisest ja endistest ^aste rahvuslikul kesk- ja võitlusor-koosseisudest
kaks laiemalt tuntud ^anisatsiooml on täita.
Ontario masterite traditsioonilised
murdmaajooksu võistlused peeti lau­päeval
12. oktoobril Toronto Wilket
Creek pargis 4,3 km distantsil. Võt­tis
osa 40 võistlejat, nendest 10 naist.
Võistlused toimusid individuaalseh
ja meeskondade vahel. Meeskonda-devahelistel
võistlustel igal vahetu-seltuli
joosta 4,3 km ja nende poolt
saavutatud - ajad arvestati indivi-duaaljooksu
aegadeks. Individuaal-võistluste
vanusegruppide vahe oli 5
a., teatejooksu meeskondadel 10 a.
Eesti meeskond, kes võistles 60-69 a
gr. koosseisus: Kaljo Pehtla, Uno
Limit ja Valdo Sadul, saavutas oma
vanusegrupis esikoha ajaga 1 1 . 1 0 m
29 sek. :
Individuaalvõistlustel. Valdo Sa-dul,
võisteldes 60-64 gr., saavutas esi­koha
ajaga 21:54,0.
Kaljo Pehtla, võisteldes 65-69 gr.
saavutas esikoha ajaga 24:05,0 ja
Uno Limit tuli teiseks ajaga 24:30,0.
Võistlused toimusid vihmasajus,
mis algas stardiga ja lõppes viimase
võistleja lõpetamisel. Auhindadeks
olid sporditarbed.
• Ontario masterite murdmaajooksu
meistrivõistlused peetakse pühapäe­val
3. novembril algusega kell 1 p.l.
Toronto Earl Eales pargis (Bathurst
St. ja Sheppard Ave W.) 10 km dis-
. tantsu.
H.R.
mitmed uued liikmed. Üldiselt on
EKN uus koosseis tunduvalt noore­nenud.
Kuigi valijaskonna enamus on Ka­nada
eestlaskonna enamiku asukoha
tõttu Torontost ja ümbruskonnast, on
valijad tunnustavalt hinnanud kandi­daate
teistest eestlaste keskustest.
Nii on valitud E K N koosseisu kõik
Montrealist (3), Ottawast (4), Lõuna-
Ontariost (Hamilton, St. Catharines,
Brantford (3), Vancouverist (2) ja Ha­lifaxist
(1) esitatud kandidaadid;
52 KANDIDAATI
Valimistel täitmisele tulevale 45
kohale esitati kokku 52 kandidaati.
ijärgede tõttu jäid E KN
JOHN E. SOOSAR, CA.
Chartered Accountant
, 181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
Kui soovite osta
ASyADA SAVINGS
BOND'i
Qt teenida ^
@ 1/2 % (esimesel aasta9|
e meile. Oleme nõus teie koju tulema (Torontos).
HARRI SILDVA, M.BA. 9 759-3276