Meie Elu = Our life, August 21, 1980

              m
,21, AUGUSTIL-^ AUGUST 21
i l l H i | n i iB
II
11 - „ÕUR UPi'V--Eit©fii6iin
Publishediby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estp-niam
House; 958 Broadview Äve., |oronto,
^^^^^^^^^^^^^^^^^ M Tel
Toimetajad :H.iR:ebane ja S.Veidenbaum.Toim^
;is B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N;J.,
Tel. (201) 262-0775.^ '
,,MEiE ELU'V,väljaandjaks on Eesti^^^K^^^^
AsutvA.Weileri algatusel 1950,
,,Meie Elü'Hoimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., ^oron^(|, Ont.M4K2R6eana(la-Tel. 466-0951.
'^'•^••;l••/^
tellimiste jakuuktuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
•5 p.l., esmasb. jä neljap. kl 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l
Tellimishinnad: Kanadas — 1 a, $27.00, 6 k. |14.50, 3 L
19.00. USA-fese—1 a. $29.00 6 k J15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
la. $33.00, 6 k. $17.00, 3 k.| 10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilip
USA-?se: l^a. |16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-r
maadesse: la. $32.75,6 k. $16.40,
Üksiknumber J—.50^. '
Kuulutushlirinad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, teks­tis
$3(.75i kuulutuste küljel $3.50.
„MeieElu" nr. 34 (1592)
EndisecI eo
I, seltsimees Glerek, toetan sind vennalikult.
xm.
Mis on see mõistatus, et tänapäe­va
ühiskonnad ei^ole suutelised and­ma
võimelisi juhte, hagu see praegu
älmneb, USA presidendi valimistel?
Kahesaja kahekümne miljoniline
rahva hulgast ei ole kerkinud ühtegi,
kelle katte ühendriikide rahvas saaks
usaldada oma riigielu i juhtimise ja
sellega kogu oma saatuse. USA-l on
rohkem kui kunagi kõrgema etteval­mistusega
inimesi, pikaajalisi poliiti-kuld^
Senatis jä Esindajatekojas, ko­genud
administraatoreid poliitilises
elus ja majanduses.-
Või|ks oletada, et nende hulgast
kerkib võimelisi isikuid, tahtelised
rakenpuma oma maa ja rahva hü­vanguks.
Jfimmy Carter on nüüd
püüdriud juhtida U§A-d kolm Ja
pool aastat, rahva enamuse poolt va­istuna
ja ikka ei š^bi. öeldakse, et
Carter on idealist, kes usub kerges­ti,
kuid ei^ple võimeline õppima. Ju­ba
eelmistel presidendivalimistel oli °
selge, et Carter haarab kilde siit ja
sealt, kuid kusi^gil ei selgunud tema
üldplaan. .Presidendi ..kohal oleku
kestd on pilt endine: Carter on tei­nud
pragmaatiliselt pai ju, kuid puu­dub
üldplaan, mida ta tahab siseriik­likult
ja välispoliitiliselt.
Pole selgunud, kuidas la tahab
kindlustada ühendriikide rahva ül­dist
heaolu kodus ja kuidas ta tahab
suunata USA ma j anduslikku ja polii­tilist
potentsiaali maailma võimsama
riigina nii, et tal oleks oma jõu ko­haselt
priia sõna ütelda ja nii, et liit­lased
teda usaldaksid. Carter ei ole
seda suutnud. Kuid seejuures ta po­le
halb mees. Üteldakse, et Carter on
üksikvõitleja ..ja tema ..lähemateks
kaastöölisteks on ainult pooltosinat,
oniä osariigi inimest.
Sj^e tähendab seda, et Carter pr^si-denidina
e| suutnud oma ümber
koondada rahva piaremaid ajusid,
kellele delegeerida ülesandeid. Ka
kõige targem president ei suuda ük­sinda
nii suurt ja komplitseeritud
maad, hagu on seda USA, haarata,
rääkimata probleemide .läbitöötami­sest.
Kuid süü jääb Carterle: kui ta
tahab oma rahvast juhtida, siis peab
ta omale õi^ed kaastöölised leidma.
Cärteri tööiauait käib läbi nU palju
,materjale, et on ebausutav, et ta
neid jõuab isegi pealiskaudselt luge-
Carter näib olevat selline kokk,
kes on võimeline küll rossolje kok­ku
keerama, kui talle ained tuttavad
on, kuid suure keetmise juures! on
tal raskusi. Sellest tulenebki; et Car-terön
kolm ja pool aastat raisanud
Brezhneyi ] lubaduste kuulamisele,
kuid ärkab nüüd, kus Nõukogude
Liidu relvsjstus on tugevam USA
omast. Carter ei teinud niidagi Iraa­ni
olukorra halvenemise tunnuste
ilmnemisel ja nüüd istub USA saat­konna
personaal kestva terrori all
ilma väljapääsuta Iraanis. Carter ei
teinud midagi, kui Nõukogitde Liit
oli koondamas rühnakvägesid Afga- •
nistani piirile;.
Euroopa kardab Nõukogude Liitu
Ja ei usalda seepärast Carteri abival­midust.
Carteril oli ainulaadne või­malus
sidemete sõlmimiseks Pekingi
valitsusega ja sellele tagatisi anda
konflikti puhuks Nõukogude ^Liidu­ga.
Carter ei tee mjidagi. Ja ometi s6e
midagi aitaks pidurdada Nõukogude
Liidu agressiivseid ettevalmistusi ja
kavatsusi. Kuid Carter ei ole siiski
palju halvem, kui tema eelkäijad.
USA on kahe maailmasõja algades
unistanud kaua enne kui aidata
maid, kes olid paratamatult tema
liitlased;
USA on elanud oma isölatsionismi
illusioonides, kuigi isolatsionismist
on ammu loobutud. Kuid ometi on
USA'd päästnud ja päästab ka see­kord
tema majanduslik ning tööstus­lik
potentsiaal. S^e päästab USA ka
tulevikus, l^uigi siiurte inimohvrite­ga
ja majandusliku koormusega rah­vale.
Kuid ka sellega peab algama
nüüd ja mitte siis kui sõda käib.
Nõukogude Lüt tuleb puuduses hoi*
da ja mitte omaltpoolt üles ehitada.
Kuid siin satuvadki vabamajanduse
maad, nende hulgas ka USA n.n. de­mokraatia
tegevusvabaduse libedale
teele. Kapital tahab teenida niipalju
kui suudab ja kõikjal, kust teenistus
paistab. -
Kui USA ei saa oma toodangut
müüa tõotevõime ulatuses, siis kas­vavad
töötute hulgad. Ometi jääb
USA valitsusel valida, kas pingutada
püksirihma senisest enam selle ase­mel,
et oma inimesi veristada võit­luses.
Nü peab järgmine USA presi­dent
juba nüüd oma valiku tegema
Ja oma poliitika rajama. Samased
tähtsamad piirjooned sunnivad iga
valitsuse töösüsteemi, mida siis oma
rahvas ja liitlased näevad. Kas näeb
seda USA valitav president? Kui ta
seda näeb, siis polegi tähtis, kas pn
presidendiks Carter Või keegi teiife.
Suur grupp mõjukaid Lääne sõjamehi, eesotsas
Hackett*iga on väljaandnud „KoImas maailmasõda", mi
line on kohe saanud bestselleriks. See raamat ilmutab Lääne sõja­meeste
enim kontsentreeritud seisukohtade väljendust maailma
praegusest olukorrast ja võimaliku tuleviku sõjalise konflikti käi-gü/
kohta. Raamatus on antud ammendavad andmed sõjajõudude
suhtumusest. Konflikti, lahti hargnemine on näidatud dramaatili­selt
põrutavais üksikas|uš ja erakorraliselt ülevaatlikult. Maamatu
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKEIK
Tprohto päevaleht „To|rontoStar"
vabandab, et on samastanud oma L
juunil s.a. ilmunud artiklis ukraina
14 relva ss diviisi kuulunud sõdurid
Kanadas .elavate sõjakurjategijatega
kellede kohta kavatsetakse juurdlust
toimetada, ji
Selgunud on, et kuigi nimetatud
üksus kuulus relva ss'i koosseisu ala-.
tes 1943 aastast, ei ole mingeid tõen­deid
selle sõjakuritegudel toimumise
kohta.. • >• ••••j.
Kanadasse sisserännanud endised-sõjamehed
oh üksikult „skriinitud"
LR-orgänisatsiooni ja Kanada vasta­vate
juigeaoleku asutuste poolt ja
kindlaks tehtud, et nad ei ole seotud
mingisuguste sõjaroimadega.
„Star" vabandab kui see kontrolii-mata
kirjutus on valmistanud eba­meeldivusi
endistele sõjameestele.
^^Balti riigid on
vaesed iäähdise
ijargi
Montreali „Gazette" avaldas juuni
lõpul Gwynne Dyer'i pikema artikli
autorite e
sega.
SAAKS LÄÄS ÜLEELADA
so
,sqss, milles ^võrdsus ja vendlus"
(teostatud) intensiivselt hävitavad
sotsiaiistlikke (kommunistlikke)
maid endid. (Sotsialismi, kommunis­Kõigepealt
juba ammu peetav sõ­mi
juures >,ühiškonri]a huvid", s.t.
da senini toimub NSV kasuks. Et se­da
Lääs arti saama, et seda ei saa teha
vaid •sõjaliste •' abnõüdega. - Raiskuläi-.
nlTiuuh. dt sa1lkt.o mvm-aia:u rnm' isrrt olirkme eeindteuedJd)eV g aLT a(a'vnõ-e i v"^^e n*d lus on mitte k, od,a niku enJd a,
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiinitiiiiiiiiitiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
pn tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
; EESTI MAJ|i, 958 Broadview Ave,
Torontio, Ont^M4K 2R6
iiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
lõ ppuu dee lõo puu kss vvõoii taa , P^^b v j"^^õ^r^g^e^jj"i^a^] ükskõ''^i^k"'^ •^m"^i^i^l^is e kodaniku
(isiku) huvidest.' See tähendab; et
selle tähenduse arutlus „võrdlus ja
vaid. ühiskonna prerpgatiiv (eelis-õi- :
gus),i s.t. võimude* oma. See loob ko-butaVaima
konflikti ühiskonna sa­matähenduslike
|a üksikisiku mitme-:
tähenduslike huVide vahel), Milline
protsess on kiirem? Kui esimehe —
Lääs hävineb. Kui teine — hävineb
sotsialism (kommunism). Nüüdseni
esimene protsess toimub ilmselt kii­remini
ja ähvardab heita kogu ininji-kbnna
maailma kommunistliku tota-litarismi
viletsusse ja orjusse. Selle­pärast
on väga tähtis alustada
arendada vastuideoloogiline peale­tung,
nii pea kui võimalik, mobilisee­rides
kõik jõud Mänearusaavamäst
elanikkonnast ja nende liidritest.
Kui sotsialism (kommunism) on
äravõidetud kaob maailmasõdade
viimane allikas. Inimkond võib ela­da
ja areneda vabalt. Ühendusvahen-dite
areng maade vahel, nende vaba
kaubandus omavahel ja iihistegevus
(koostööline tegevus) teevad sõja
tarbetuks ja isegi võimatuks; Kui ei ;
õieks-sotsialismi (kommunismi), miK
line sõda võiks toimu'da Euroopas?
Saksamaa ja' Prantsusmaa vahel?
QiiiinWnitiininiHiiSKiiisifisnnsiiiK^
LUGEJA KIRJUTAB
armee tugevaima tehnikaga osutub
võitlusvõimetuks. NSV - peamine
jõud on tema oskus pidada intensiiv^
set ideoloogilist sõda, arakasutades
paliumiljönilise,,heade sotsialisti­de"
(komniunistide) ^ ^rmee -^ogu
maailmas ja eksploateerides äärnjise
poliitilise ignorantsel (rumaluse) Lää-;
ne elanikkonnas ja selle väga paljii-,
de juhtide seas., | "•v
On vajalik üle saada sisöfreenili-sest
Lääne „süü kompleksist" ja ;
alustada, kõige-agressiivsema ideo-
; loogilise pealetungiga kommunismi­le,
mitte kohkiides abinõudest, ei
NSV ega teiste kommunistlike maa-
' de raevust. Kommunism ei saa pila
rohkem vaenuline Läänele, kui see
alati oli, on ja ion tulevikus. Püüda
seda võita ükskõik millise headuse­ga,
kaasa arvates selle juhtide 'kallis­tamise,
on täiesti mõttetu-tegevus.
Vastuideoloogilisel pealetungil
peab olema kaks rinnet. Esiteks ter­ritoorium
ja elanikkond kommunist­likes
mais. Sellel rindel.; valdav osa
elanikkonnast on Lääne liitlased.
Sellepärast peab selle tagasihoidma­tult
mitte ainult üleskihutama kom­munistliku
diktatuuri vastu, vaid ka
arendama sellele elanikkonnale kom-munismi
altefnatiivi, näidates mitte
ainult kuidas ja mijUe vasta! võidel­da,
vaid ka mille eest võidelda. Teine
rinne ~ see on Laane elanikkonna!- - ,
osa, veel mitte tunnetanud ;SQtsialis-- tahenduses • Olümpia-mängudega
mi (kommunismi) omal nahal, küt-^^skyas ja purjespordi regatiga Tal-kestatud
„headest" ideedest ja õõ- unnas kerkis taas Eesti nimi päeva-nestades.
Lääne ' voitlusvõimelisüst ' '^Ö,''''^^^^ inglise tõsisema sisuga pres-;
: seestpoolt. Esimeses järjekorras see ^^^v '
on kooli ja ülikooli hariduse rinne, Mii kirjutab prof. H . P ; W ä l tz
kus^sunnivad jä kasvatatakse kõik Guildfordist (^urrey krahvkond) „D.
uued ja - plahvatavad sotsialistlikud Telegraphis" (21. juulil) lugeja-kirja
(kommumsthkü^) kaadrid. Peami- teemal „Venemaa agressioon": ,Xõik
seks^relvaks selljel rindel on õige ja hästimõeldavad kriitikud ühenduses
uksikasjahne informatsioon (kõige riigi kaitsevõime kulutustega, lase-gLgantsemates
doosides) kommunist-: vad kahest väga silmapaistvast tegu-hkust
orjusest, selle orjuse objektiiv- rist mööda: a) Venemaa^on pühen-sed
põhjused ja sotsialismi (kõmmu- dunud poliitilise evangelismi (mark-nismi)
võimetusest anda inimestele sismi) levitamisele ülemaailmselt. ja
normaalse inimese elu. .
kõrvaldatud.'Samuti on sõda kõrval­datud
näiteks' Euroopa ja ÜSA vahel.
Isfegi teisejärgulised, kohalikud sõ­jad
religioosete sihtide või suguha-r^
ude vahel mitte saades sotsialismi
(kommunismi) poolt ülespuhutud,.
ajajopksui vaibuksid hariduse leviku
ja üksteisega suhtlemise resultaadi­na.'-
•
Muide, Icoguni terve kapitalistliku
süsteemi hävitamine' ei päästa inim­konda
maailmasõdadest. Asi seisab
selles, et sotsialistlik (kommunistlik)
süsteem on kõrge ühiskondliku or­ganisatsiooni
süsteem — ja see ei ole
täiesti eraldatav võirriuainsuse süs­teemist.
Sellepärast algab omavahe­line
tsiviilsõda sotsi#istlike (kom­munistlike)
riikide vahel, mitte ko­haliku
vaid ilma võimu ainsuse pä­rast.
See on võitlus, mis on analoo­giline
võitlusele Stalini ja ütleme.
Trotski vahel, sotsialismile (koinmu-nismile)
vajaliku võimuainsuse
teostamiseks, aga teadagi, palju suu­remais
mõõtmeis. Selles sisemises
tsiviilsõjas hukkuvad sajad miljonid
inimesed.! • . -
Ainuke 1 tee koigi maailma rnaade
koostöölej ja sõprusele läheb sotsia­lismi
(kbmmüiiismi) äravõitmise
kaudu kogu maailmas, .i
,.•: • L. K.-:-:
riigid on- jõukad Nõukogude
ikke all-', milles, annab võrdlemisi
objektiivse ülevaate Balti, riikide
saatusest, kuid lisab ka mõningaid
omapoolseid arvamisi, mis ei pöa
paika. Gwynne Dy.er'i artiklile vastas
EKN liige prof. M. Pühvel juulis pi-,
kemä kirjutisega „ B a l t i ' riigid on
vaesed läänelise standardi järgi",
milles^ ta lükkab ümber G.'Dyer'i väi-:
te• Balti: riikide praeguse jõukuse
kohta. Balti riikide elatustase on küll
kõrgem Nõukogude Liidu keskmisest,
tasemest tänu nende riikide iseseis­vusaegsele
päraridile, kuid praegune
plukord ei ole võrreldav läänemaail-hraga.
Ühe paari meeste kingade
eest peab näiteks maksa ühe viieh-dikili
kuupalgast. Paljud toiduained
on raskelt saadavad või puuduvad
üldse ja liha oli möödunud aastal
haruldui. '
Kui G.Dyer kirjutab, et Balti rah­vad
ei niõtle praegu enam palju ise­seisvusele,
vaid püüavad kuidagi ära
elada, siis seeei pea paika. Balti rah­vaste
iseseisvuse tahe ei ole kustu­nud.!
,,Fakt, et see ei paista praegu
väga silma välismaiseilekülasitajaile
,on täielikult eksiteele viiv. Praeguse
rezhiimi all seal iga enesesäilitamise
instinktiga isik kõige ebatõenäolise-malt.
väljjendab seda avalikult", kir-jutab
M. Pühvel oma lugejakirjas.
4 •
I
i.' pogeni
„Meie\ Elv!' avatdah meelsasti
oina lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Pahme kirjutada kokkxi^
võtlikult ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimeta jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Oletame, et R.R.-i sissetulek aas­tas
on 125,000.00, sellest 12.074.00 va­naduse
pension, |1,200,00 Kanada
pension, 11,225.68 tööpension;
SfO,500.00 kapitali kasu,' $10,0.00.00
'KAHE MAAILMAPROTSESSI
VÕISTLUS;/:
Lugeja R. R. soovis pensionäri
maksimaalse maksuvaba sissetuleku
täpsustamist. ^
"Nähtavasti, ei ole R. R. kunagi .tar­vitanud
detailset maksu kalkulatsi­ooni
(Schedule I). Kes seda on tarvi­tanud,
nendele peaks minu poolt too­dud
kirjelduses (Meie Elu nr. 28)
mainitud olukord olema selgitama-tagi
selge. Äga ivõibolla ka paljudele
teistelegi bn see arvestusviis võõras,
siistoori selle selgitukseks a l l j ä r g n e - s ^ k s . \ ; .
va näita: Muidugi väheneb tulumaksust va-bl
see sunnib vägivalla ja vale kasu­tamist.
Kuna vene rahvamassid suu­res
enamikus on rahuarmastavad na-
, gu kogu inimkõhd ja Venemaa kolm
; Tänapäeva' maailmas toimuvad viimast sõda oli osaliselt dikteeritud
^kaks protsessi. Läänes võrdsusele
^AAvS^^^" ^iv^f^^ndid. Kokku ja vendlusele „püüdlev protsess, niis siinne dogmatism sai ^^^^ sõjas
^ ^ c A A A n n i ruineerib hävitab - - L ä ä n e ela^
; hil^konna majanduse ja moraali!' See rahvaste täielik anästamine, agres-protsess
toimub ka Kolmandas Maa- siivne imperalism Poola, Ida-Saksa-ilmas.
Teine protsess — see on prot- Ungari,. Bulgaaria, Rumeenia,
Tshehhoslovakkia ja nüüd Äfganista-
• ^ ;\ . - ' "~~—^ ni üle. akt, et tänapäeva Venemaa
ba rnaksimum pensioni tõusuga, aga' relvad võivad ulatuda Reini jõe taha
kunagi mitte nii palju, et see langeks ja täied diviisid kanali sadamatesse
alla |2'3,000.00. (juttu on .Inglismaast!) Tüüringist
Tulu peab tõusma $30,000.00 lähe- (territoorium Ida-Saksamaal). —
•dale enne, kui föderaal takjsimees Läänemaailm on päästetud Venemaa
oma näpud sinu, rahakaukasseto- agressioonil teistest ohvritest, väheste
pib. Sellel juhul tuleb vaid liäksta otsusvõimeiiset meeste poolt Mosk-
188.00 prov: taksi, mis ei omal ka ni- vas, Kiievis ja Rostovis. Nad (vene-metamisväärset
tähtsust 130,000.00 lased) teavad, et see on vaid sekuri-sissetuleku
juures. ' ; " di te küsimus;küi toimuks teine AJ-Kogenedcs
selle olukorraga leiab ganistan NATO maades. Polaris/Tri-varsti
igaüks, et kui ta omab dent (nukleaarsed rakettrelvad)
150,000.00 obligatsiooni, siis võib ta teeksid nende süsteemi maatasa. Ei
sellest saabunud interestid takista-- saa püstitada korrelatsiooni sellise
matult läbi maksusilmuse poetada, realismi ja kohutava raharaiskamise
Ärge kartke, et teile sellepärast täe- vahel. Loomulikult: mõista,. seda
vaväravad suletakse. Peetrus ei tun- saaks paremini kasutada inimlikeks
ne meie maksustamise reegleid. Üt- otstarbeks, kui meil oleks välikuvõi-leb
maksumees O.K., siis ütleb ka mal^ kirja täiendab
Peetrus: O.K,javavab värav^. Alexander Hyslop.- Dorchesterist:
' ' A. ir, '„Ajalugu näitab, et jõuline laevastik
I.OOO.OO.
Sellest sumipast on lubatud mak-
: suvaba mahaarvestus:
; $2,650.00 igal. isikul, |I,666.00 pen-;
sionäril, |1,000.00 dividendide arvel,
$1,000.00 pensioni arvel, ^100.00 üld-kulu
arvel kokku :|6,416;00! '
Ülejäänud summa 118,334.00 tuleb
maksustamiseks veel korrigeerida.
Kapitali kasust tuleb 50% maha võt­ta
ja dividendina saadud summale
50% juurde lisada. Sellega jääks
maksustamisele kuuluv lõppsumma
,$18,334.00. Nüüd võtate (Schedule I)
tabelist 118,238.00 taks sellelt on
13,681.00 ülejäänud $96.00 28%, mis
on S26.88, kokku |3,707.88.
Div. taks kreedit 25% on aga
13,750.00. Kuna mäkstatulev summa
on väiksem, kui lubatud kredit, siis
on nii föderaal kui ka provintsiaal
taks muutund nulliks. Kui R. R. järs­ku
on maja omähik, siis saadab mak-suvalitsus,
temale Ontario hüvituse
arvel veel tsheki, piibutubaka ostmi-võib
kägistada Euroopa. Sest konti­nent
on olenev õlitranspordist mere
kaudu". Kirja autor tsiteerib lõpus
Luuka evaiJgeeliumv (9 ptk. 21 ja 22):
,Kui vägev relvastatud mees valvab
oma elamut, siis on - ta' vara rahus.
— Aga kui temast vägevam peale tu­leb
ja võidab tema, siis ta võtab ära
kõik ta relvad, milledele ta lootis, ja
jagab temalt saadud saagi välja".
JyPOTJOMKINI MÄNGUD". / ;
Selle • pealkirja all kommenteerib
, D, Telegraphi" (25. juulil) juhtkir­janik
Moskvas toimuvat olüdpiaadi:
;„Keegi>aevalt; teab, kas naerda voi,
nutta, kui vaadelda seda jubedat
olümpia^mängude farssi. Siin '|(Mosk-vas)
toimub tsirkus, mis plaanitse­tud
rezhiimi ülistamiseks, milline ei
mõpa ja rõhu ainult oma rahvast,
vaia ka teisi rahvusi. Paljujd spordi-meeškonnad
tulevad okupeeritud
rahvaste keskelt, kes juba ;on välja
suremas. Üks tiim tuleb rahvuselt,
keda silmapilgul brutaalselt suru-
, takse alla. Selle meeskonna liikmed
ei saa põgeneda nagu ei saa seda te­ha
vang vangimajas. Selles tsirkuses
nagu võluaias, realiteet on täielikult
välja-lülitatud, arvatud välja süm­boolne
mängukaru... Kreml on vae­valt
võimelised':, toitma bürokraate,
soldateid, politseinikke, kosmonaute,
atleete ja teisi.vajalikke-Sellised õn­nelikud
isikud moodustavad silma­pilgul
Mängude jõu. .Väljalülitatud
on venelaste enamik,'kes harva näe­vad
liha, muna või apelsiini. See on
pahem kui maitsevaesus: kirikülaat
(Kermesse) näljaipiirkonnaS, surnu­kambris
või koonduslaagrs". Küüni­line
inglise juhtkirjanik lõpetab oma
artikli sõnadega: „Kuid Läänemaa­ilm
peab alati mõtlema, et see, mis
'ei juhtu mängude ajal, ei • vasta veel
Venemaa vägivallale ja ähvarduste-
. le. Ajalugu teevad relvad, mitte ker-
Töö- ja immigratsiooni minister
Lloyd Äxworthy kirjutas alla Tsheh­hoslovakkia
R^thvuslik Ühing Kana­daga
(Czechaslovak National Asso-ciation
of Canada, esindatud ühingu
presidendi J. George Comi poolt) le­pingule,
mis võimaldab Kanadas elu-nevail
tshehhidel lihtsustatud kor­ras
käendada põgenikke Ida-Eüroo-
,past,..
„Kuna lähemas minevikus kirikud
j ^ muud ühingud asetasid päevakor­da
peamiselt ainult indo-hiina põge­nike
käendamise, siis jäid tagaplaa­nile
teiste põgenike abistamisaktsi-oonid,
nagu põgeniked Ida-Euroöpa
maadest, või nende ümberasustami­sega
ühenduses olevad küsimused,
mis aga tegelikult on sama olulised,"
ütles rninister Äxworthy.
Katüsoi^ganisatsioonid jõudsid
omavahel kokkuleppele kuidas liht­sustada
põgenike ületoomist Ida-Eu-roppast
ning äsja allakirjutatud le­ping
määritleb ära, missugused ko­hustused
on Ida-Euroopa põgenike
suhtes nii Tshehhoslovakkia Rahvus­likul
Ühingul Kanadas, mis on katus­organisatsioon,
ja teistel lokaalsetei
, ühingutel ja gruppidel. Valitsus on
sõlminud enam kui 40 käenduslepin­gut,
praegune tshehhidega sõlmitud
leping sarnaneb oma sisult kõige
enam lepingule, mis sõlmiti Ukraina-'
Kanada komiteega, kes samuti oli
huvitatud Ida-Euroopa inimeste
käendamisest ja Kanadasse toomi-sest.
•
Minister Äxworthy ütles, et ta loo­dab
et veel mitmed etnilised grupid
järgnevad kanada tshehhide ^eesku­jule.
1980 a.: põgenikeplaani' alusel
võtab Kanada aasta jooksul vastu
3,4P0 Ida-Euroopa põgenikku. (Cana-dian
Seene). :
KINSURANC
gejou
W^$*more
Sulte 200
y Ontario M9V3YI
T^r. 745.4622
„Meie Elu" nr
USA EESTI
utites sini-nH
holmis, kus
nihgateaias.
vad erandita
Koorits Mei
Jaska.
Mai
-(Algj
vabastaks poii|
ole tcoslaiuid
ritegu, eriti
histatud Holsil
relvaIve grupp
rast. 3. Et Nõl
rahvasse cnosJ
kendamisc küJ
niks kõikide l i
arvatud Nõukj
elavad rahvad!
väljendatud Mi
sandas prinlsii|
Ainult juhul
nõustub nencl
Madriidi konv
seteks läbiräd
julgeoleku kii]
pas.
B a l t i ' L i i i Kai <- r
«Välisministri a
di valis- ja rii
res ametlik
te küsimuste jl
te rikkumiste
parlamcntaarnj
leks küllaldane
ametlikku iselj
peaks jääma li
nes piirduma
verenlsi etlcval
BALTI KONSl
PikemaU käi
gukirjas ka
küsinfiust Kana
liku ülevaate, lj
kust olukorras
gi de jure luni
annekteerimisti
on korduvalt
tanud. Ka on
vait tunnustati
di poolt. Selle!
gilinc, et Bait il
- savad ka Kana|
tavas diploniiu\
' kirjas. Praegu'
jas on ava ida lil
konsul, kuna
ministrite pool
ja Läti aupeaw
vad,. Balli Lii]
kõik Balti rii!
avaldatud Kai
maatiliste esini
ti riikide koiijj
viimaste Icgaall
jaiks ja nad (
. rahvaste lootu
täkse märguki]
KOMITEEDE
OLGU AVALD/
Märgukirjas
ka sellele, et jl
nada välispolii
tus, siis ei tohil
sisemise arutCl
mis ja parlamj
• muksid ka viil
tee avalikud il
välispoliitikast'!
saaksid anda
tava te selgitusi
Kultuurilise
se küsimuses
• sellele, et kui
ga ühenduses
, Liidu suhtes
siis ^ i tohiks!
ühenduses Afg|
rakendatama
tes üldiselt, ei
ooni Nõukoguc
riikides. Kulti
Nõukogude L ii
ühekülgne ja .sl
ma.
Märgukirja;
panu välisminii
(.Eesti, Läti, '
gevene) keskoi