Meie Elu = Our life, November 3, 1983

              „Meie Eh" 11^ 44 (1757) „Meie Elu " nr. 44 (lk 57) wm
....
ind. Vasakult — Ülo Vastopä,
l'' Foto - T. Vellend
hnijooksu võitja Robert Vellend
hitystaädionil.Foto-T. Vellend
|Lovell'i heaks 2680 dollarit, mis
itus suurimaks summaks sellel
stlusel; Auhindadeks esikohtade
fvutajatele olid karikad. '
\HARALD RAIGNA
ujumis-lõistlused
Detroitis
pühapäeval, 13. nov, peetakse sel-
|äast,a P,-Am. Balti ujumisvõistlu-
Garden Gity, Michigan'is, mis oo;
[iroiti ( esilinn, leedulaste korraldu-
Loodetakse kõigi eesti ujujate
bvõttu USA-st ja Kanadast. Algus
I kell 11 hommikul, registreerimine
10, Alad' on §amad, mis senini,
Innhad: lindid ja igale grupile pa-
[la ujuja auhind. Osavõtumaks 3
larit? Registreerida enne 5. no-ibrit,
aadressil: Mr. A. Grigaras,
103 Anita Dr., Warren, Mich.
)93 USA. Tel. 313-^8-0585.
listlus toimub Garden Gity High
(hoori•ujulas, 6500 Mfddle-Belt
lad. Need on 29-ndad P.-Am. Balti
imisvõistlused, mis alati toimusid
liga eestlastd osavo.tul. Ainult v i i -
Jstel aastatel -'on leedulased edur
Imad olnud. On korraldatud ühis-
Ite Balti võisflustele Clevelandi,
jKewopdi ja Chicagosse. Praegu on
Irontos umbes 30 treeningus olevat
tti90ost.ujüjat,'keda kõiki loodame
|ha 13. nov. Detroitis. Registreerida
• ' P. Reinsalule või M.
hemMle, et koostada teateujumise
|is- ja meeskondi. Need võistlused
3ks samal ajal ka 1983. a..eesti uju-
Isvõistlused.
M.K.
L^Z[ - täpna aeg jäi teadmatuks,
üd aeg oli üle 4-ja tunni.
HARALD RÄIGNA
|M KOMPANII
fdega. 5 tollised veerennid
)taalÜ9te katmine.
ise vastu metallkaitsed.
ieval töökoda tel. 832-2238
m
•ENTS INC., .
5, Ontario LOJ lEO ^
•4 • V
NELJÄMEVAL, 3. NOVEMBRID -TRURSDAY, NOVEMBER 3
Roman Toi
Meie populaarne laulukunstnik
Heinz Riivald tähistab käesoleval
aastal oma laulukarjääri 50. aasta­päeva.
Selle auväärse tähtpäeva
märkimiseks annab Riivald EKK
kontsertide sarjas iseseisva laulu-
. de.õhtu.-
\ • • * •
Eelseisva laulude, õhtu kaVa ise­loomustab
IRiivaldit väga hästi kui
võimekat, maitsekat vokaalkunst-nikku
öhestja jõulist eesti rahvuslik­ku
võitlejat teiselt küljest; ^
Nagu iga vokaalkunstniku kunsti­lise
tegevuse kõrgpunktiks, nõnda ka
Riiväldi lauluõhtu kavas on helitöid,
mis kuuluvad nn. ,,Lieder'ite" klassi.
Kõige edukamateks selles zhanris
loetakse heliloojaid nagu Sohubert,
Schumann, Wolf, Mendelssohn,
Brahms, Strauss jne.
' Oma juubelikontserdi esimese osa
Riivald pühendabki kahele „Liedes-stiili"
gigandile: Robert Schumannla
Franz Schubert, Mõlemalt laulab
Riivald yiis lauldi. Oma valikus ei
piirdu Riivald „Ave Maria" ja „Kahe
'grenaderiga',' vaid toob esile ilusaid,
muusikaliselt ja poeetiliseit kõige
mitmekülgsemaid laule. Vältides üli­populaarseid,
tahaks Riivald nagu
ütelda, et bende heliloojate loomin­gu
varamus on palju rohkem ilusat,
kui seda päevast päeva kuuleme. N i i
Schumann kui Schubert, mõlemad,
on innukad laulude tsüklite loojad.
Riivald seekord ei piira ennast ühe
tsükli materjaliga.
Jõulise rahvusliku Võitlejana koh­tame
Heinz Riivaldit kui kauaaegset
USA eestlaste Kesknõukogu hinna­tud
liiget ühest^ja tulise, alati valmis
värskema eesti heliloomingu tutvus­tajana
teisest küljest.
Seda tänuväärset missiooni jät­kab
Riivald ka oma juubelikontser­dil!'
Kontserdi teises osas kohtame
laule seitsmelt eesti heliloojalt. Nen­deks
on (esitamise järjestuses): Mai­mu
Miido, Riho Päts, Herman Känd,
Eduard Tubin, August Ruut, Lembit
Avesson ja Roman Toi. Ka siin koh­tame
kõige mitmekülgsemat heli ka­sutamist
müusika-poeetilise sisu väl­jendamiseks.
Seitsmest eelnimetatud
eesti laulust kuus kuuluvad nn. pagu­lasloomingu
valdkonda.
Oma juubelikontserdi lõpetab Rii­vald
vägakaleidoskoobilise valikuga
— õrnast impressionistlikust kuni
jõhkruseni ja sealt õitsevabel-canto-ni
ulatuva seeriaga nimekalt ameeri­ka
komponistilt Samuel Barber.
Juubelikontserdil saatja, vastuta­vas
ülesandes esineb klaverikunst­nik
Charles Kipper.
Kontsert 6. novembril Eesti Majas
algab kell 3 p.l.
Deo" esiette
(andel Euroopas
„Jubilate Deo omnis in terra",
selle motto all ^ndšid hiljuti suure
avaliku kontserdi Püha Maarja ki­riku
koorid Kleves, Saksamaal.
Kontserti juhatas Mirlku kantor
Heinz Kersken.
,,Kaasaegset koorimuusikat viiel
maalt" oli kontserdi üldnimetuseks.
Esitati helitöid Shveitsist, Johann
BabtistHilber, Itaallast Ettore Des-der,
Austriast Anton Bruckner, Bel­giast
Floor Peeters. Eesti helikunsti
näitena oli kantor Kersken kavasse
pannud dr. Roman Toi kantaadi „Ju-bilate
Deo". Ta esineb kavas kui
Kanadas elunev eestlane.
Kontserdi arvustusest selgub, et
dr. Roman Toi neljaosaline kantaat
oli kogu kontserdi keskseks ja ka
kõige ulatuslikumaks numbriks. Sel­le
kantaadi teatavasti kirjutas Roman
Toi tolleaegse Vana-Andrese vaimu­liku
Andres Tauli palvel koguduse 30.
aastapäevaks. Kantaat toodi seal esi­ettekandele,
sümfooniaorkestri saa­tel
ja helilooja enda juhatusel. Kan­taadi
valmimisele andis majandus­likku
toetust Ontario Kunstide Valit­sus.
Hiljem on see helitöö ulatanud
ka Torontos tegutsevate sümfoonia­orkestrite
regulaarsetesse kavades­se.
Kantaadi esitajaks olnud Estonia
Koor. Sama koor" esitas kantaadi kä
piiskop Raudsepa 75 a. sünnipäev
vä jumalateenistusel — piiskopi kut-seL';'
[ •
„Rheinische Post" pühendab Püha
Maarja kiriku kooride kontserdile
rohket ja tunnustavat tähelepanu. Ta
on vä^a rahul koorijuht Kerskeni
tööga. Kontserdi kava vaatlusel jääb
arvustajal kõige rohkem aega ja
ruumi dr. Roman Toi kantaadi vaat­lemiseks.
Ta kirjeldab pea detailide­ni
kõiki kantaadi osi ja jagab kiitust
nii lauljatele, koorijuhile kui heliloo­jale.
Ta ei jäta nimetamata, organisti
Wolfgang JMbvak'it, kea kantaadi
saatjana olevat naujtinud saatepartiis
rohkesti leiduvat örelipärast musit­seerimist.
Arvustus meenutab ka fakti, et dr.
Roman Toi on neid eestlasi, kes 2.
maailmasõja survel pidi oma kodu­maa.
Eesti, maha jätma. Peatunud
mõned aastad Lääne-Saksamaal, üt­leb
arvustaja, et elab Toi nüüd Toron/
tos, Kanadas, kus ta on kohalikus
konservatooriumis muusikaõpetaja.
Artikli viimased sõnad ütlevad sak­sa
keeles: ,,Roman Toi gilt ais einer
der bekanntesten Komponist^n und
Dirigenten der Esten".
28. oktoobril pühitses Aleksander Haavaniit,, meie
silmapaistvamaid kirjanduse, kultuuri ja noorte ise­tegevuse
toetajaid, 80. sünnipäeva. Ta on meile eesku­juks
oma suuremeelsuse kõrval ka noorusliku elurõõmu
ja optimismiga, mida püüab tabada alljärgnev tervitus.
PÄEVAPOISTE KASVATAJA
Vaata imet, päike köndis trepist alla,
kaenlast korvi võttis, peitis trepi alla.
Kuldne korv täis udusulis päevapoegi,
segi naerul silmi, suid — neid ära loegi!
Poisid mõõdult ise pöialpoisi pikkust,
kaasas aga oh mis ilmatut neil rikkust!
Vahtisid sa lugu lausa ammul suuga:
päike üles ruttas,'kannul tähed kuuga.
Kukal sulgi küündis ainult kuke harja,
aga juba läksid päevapoiste karja. .
Andsid lutti, kirjatarkust, vahel malka.
Päike sulle sinu töö eest maksis palka.
Poisid hommikuti hüüdsid: "Tere! Tere!
Kuidas käsi käib? Kuis elab teie pere?"
Sinu valve all pea tööd nad murdsid aias,
iga lill kus noor ja pisut musimaias.
Koos nii kasvasite, päevamõdu jõite,
vahel kiige all ka rinnad kokku lõite.
Kasvandike laulud täitsid suve saalid,
läitsid virmalistest talve katedraalid.
Päike naeris rõõmust, kui ta sulle lausus:
"Mulle meeldib sinu elulust ja ausus!
"Noorusele kui nii sada suve annad,
küll veel korrastada jõuad taevarannad!
"Üle saja aasta maitse maiseid rõõme,
kuni taevalauas klaasid kokku lööme!"
Arved Viirlaid
Baltiainelise
sümpoosion
Baltiainelise uurimise edendamise
ühingu {AABSj Kanada komitee on
Torontos tegutsenud ühingu kol­manda,
1972. aasta, konverentsi or­ganiseerimisest
saadik. Ka kuues
AABS-i konverents toimus. Toron-tos.
Vahepealsetel aastal on teadlaste
huvi ergutatud ja siinset publikut
informeeritud väiksemate ürituste­ga,
nende seas sümpoosionid. Järje­korras
neljas sümpoosion, mille tee­maks
on kaks valusat baltikumi
probleemi: ajaloo käsitamine ja öko­loogia,
toimub Torontos laupäeval,5.,
novembril.
Kell 9.30-12.00, Yale ülikooli pro­fessor
Romuald Misiunas ja Cälifor-,
nik ülikooli professor Rein Taage-peb
käsitavad ajaloo probleeme aas­tatel
1940 kuni 1980.
kell 13.30-17.00, esinevad kolm
teadlast. Mare Taagepera, California
ülikoolist, vaatleb ökoloogia prob­leeme
Eestis.
Juris Dreifelds, Brock ülikoolist,
räägib Lätis käimasolevastlideoloo-gilisest
vaidlusest looduskaitse alal.
Augiistine Idzelis, kent State üli­koolist
vaatab, kuidas Leedu ameta-sutused
suhtvad looduskaitse prob­leemidesse.
'
Pealelõunast istungit kommen­teerib
omapoolsele täiendustega
mõni aasta tagasi Seychelles säärel
leedu laevalt ärahüpanud lir. Erin-gis.
Ta oli Leedu teaduste akadee­mia
keskkonna ökoloogia laboratoo­riumi
juhataja ja elab nüüd Chicagos.
Kõigi loengute järele on antud aega
küsimusteks ja diskussiooniks, mis
jätkub veel programmile järgneval
koosviibimisel veini'ja juustu nauti­misel.
Pääsmed on S20, $10 ja $15 (vas­tavalt
terve päeva, hommikupoole ja
õhtupoole veiniga osavõtust). Pen­sionäridele
ja üliõpilastele on 5 dol­lariline
hinnaalandus.
Informatsiooniks — õhtuti 699-
5530.
Sümpoosioni asukoht: George Ig-natieff
Theatre, 15 Devonshire Pla-ce,
mis on just lõuna pool Varsity
Staadioni. Hõlpsam on sõita St.
George allmaajaama, sealt väljuda
Bedford Street uksest ja minna lõuna
poole üle Bloor'i. Sümpoosioni kor­raldab
ühiselt AABS ja Toronto üli­kooli
Centre for Russian and East
European Studies.
OSTUD
Soovin osta originaal ViiraiGi'i
Helistage:
E. Altosaar (416) 889-3478
Kunstnik Kai Käärid oma juubelinäitusel Eesü Majae.
.MIEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
Foto — 0 . Haamer
Kai Kaaridi kunstinäitus
Baltimores elunev maalikunst­nik
jaskulpior Maret Maiste (ah.
Püldmäe) esines nädalalõpul, 22. ja
23. oktoobril oma töödega Eesti
Majas, mis oli tema esimene näitus
Torontos. Ka tema esimene ulatus­likum
nn. „ühemehe-näitus", kuna
ta muidu tavatseb esineda vaid
grupi-, (harvemini) üldnäitustel.
Esmakordselt Torontos, märgik­sime
kunstnikl^u tutvustades: Ta on
sündinud Tai:'tus ning algkoolielali-sena
juba paguluses Saksamaal.
Hiion Mareti üld-ja kunstiharidus
kulgenud täies ulatuses väljaspool
oma sünnimaad Saksamaal ja
USA-s. Viimasejs, kuhu .saabus
1949. aastal, kesl haridus jä kunsti­õpingud.
Lõpetanud Baltimores
Maryland ]nstit^te of Art. Saanud
kooli kaudu suurema stipehdiumi
(Peabody Fellowship), siirdus eda­si
Rinehart School of Sculpture,
mille lõpetas 1959. a. Avas Balti=
moires stuudio, suvekuudel aga töö­tades
oma portree-skulptuuri atel­jees
West OceanCity's (Maryland),
kus lõi teoseid maalis ja skulptuu­ris.
Iseenesest kujunes töö enam
maali ja portreemaali suunas nen­dega
ning oiavõtt näitustest. Ta
peab grupis esinemisi (grupis 4-6)
kõige sobivamaks nii korraldami­se,
kulude ja reklaami kui ka pare­mate
galejriide saamiseks ja külas­tajate
suhtes, kuna näitused on hu­vitavamad.
Keskmiselt esineb ta
aastas kahel korral kuni 5-6 ekspo­naadiga.
Maret mainib, et tal on
heameel kuuluda ühte heasse ja
tuwnustiuist leidnud i grippi, mille
koosseisus vanemaid-nii
kunstnikke, nagu Joseph Shepard
(tuntud ka kunstiteadlasena ja au­torina),
siis Zupan, kelle tööd hin­nas
kõrged, ning nooremaist David
Zukarini, kes tõusev täht ameerika
kunstis.
• 'Oma Toronto debüütnäitusel esi=
nes kunstnik poolesaja eksponaa­diga,
vaid kahes materjalis (õli, ak-rüül)
ja kahes zhaanris. Kuid enam
kui materjal ja ainestik, on nendel
kahel erinevpsühholopgiline sisu ja
niaaliseisunud. Üldine mulje näi­tuselt
võiks olla, nagu esineks kaks
eripalgelit meistrit eripalgelise te­maatikaga,
kel ühine vaid meister­likkus.
Portreed ja maastikud on teos­tuselt
lähedased traditsioohilis-akadeemilise
maalimisviisile ja
koloriidile. Realiteedi lähedus on
aga vabam. Puhtmaaliline vormi
eneseväljendus koloriidis märga­tavalt
esineb figuurist langevat var­jus,
mis hajuvad üleminekutega
muudab kujutatava ruumis, sinna
enesemõistetavali kuuluvana ning
selle /ümber atmosfäärse ja maa­lilise
tonaalsuse. Kunstnikul on
siin midagi uut öelda oma isiku­pära
ja õnnestunud vormilahendu-
• ses.-, ; ' •
Puhtportreelised Jerry Gilden
(istuv, peaaegu täisportree). Mall
Rutnik (pool- ehk rinnaportree).
Neis ilmneb portretisti vaist sarna­suse
kõrval esitada elav kuju hea
kompositsiooni lahendusega jsi
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
portreteeritava sundimatu hoiaku­ga
tema loomulikkuses. Tähelepa­nu
pälvisid põrtmaalilised teostu­sed
noortest teismelistest. Suure
heldivusega maalib kunstnik neid
ruumis ja tegevuses ~ „Tütarlaps
valge kassidega'S „BioIoogia kodu­töö",
«Klaveritunnis", „Musitsee-rlmas"
(kolm noort ärklikambris,
aknast piiratud valgus loobb kitsas
kambris ruumilisuse ja portreelise
selgusega ilmingu. Need on jutus­tavad
pildid.
Maastikumaalid, suured-kauges
distantsis ning üksiklõik loodusest
on jutustavad, on selleks siis näh­tuv
pehme ja sume hommikune
uduvine või portreeline vana ma­ja,
mis kunagi olnud kirikuna.
Teine liik, mida kunstnik õieti ei
pea ülaltoodu kõrval oma päris­osaks,
maalides neid „vaheldu-seks",
need on akrüülis lillemaa­lid.
Need, vastandina eespool mai­nituile,
virtuooslikud, täis sära val­gust
ja päikest, värvirikkuses ja
koloriidi valitsemises neis on In­tiimsust
ja nautitavust.
Näitus jättis ilmeka tõendi kunst­niku
ande erilaadsusest ja küpsu­sest,
:
M. ANTIK •
Torontos elunev kunstnik Kai
Käärid esitas nädalalõpul, 29. ja 30.
oktoobril Eesti Majas oma töödest
10-nda erinäituse. Seda kunstniku
avaliku esinemise esimest dekaadi
märkis oma sõnavõtus Lydia VohU
Viksten näitust avades.
Kai on erilaadne Toronto kunst­nikkonnas.
Baletti õppinud, esine­nud
laval ja olnudsel alal õpetaja ja
koreograaf, alustas kunstiõpingu­tega
ja nüüd teenib kaht muusat.
Enam veel-ta teenib neil aladel ka
kaht ühiskonda, eestlasi ja teisi
kanadalasi, esinedes mõlemile. See
dualism kipub vajutama pitsatit
tema loomingule, püüdes olla nii
ühele kui teisele meelepärane.
Konservatiivne ja realistlik eest­laskond
(vanem põlvkond, noore­mad
orienteeruvad juba moodsa­ni^
suunas) ning.see teine, noorem
ja üha noorenev, huvitub mingist
segasest plakaatlikkusest, dekora­tiivsusest,
nimetagem siis neid
maalinguid kuidas-tahes: fantasti­liseks,
visionaarseks, absraktseks
jne., või lihtsalt moodsaks.
Joonistus on algelement kujutav-kunstnikule.
Kai on hea joonistu­ses.
Tulenevalt sellest, on tal ka
häid realistlikke maalinguid näitu­sed
Mpetseri klooster", „Kures-saare
loss", „Karja kirik", kunst­nike
nurk Montrealist „01d Mont­real",
millised maalitud küll foto
võrmingi repoduktsiooni järele,
kuid hea maalisusega ja sobituses
looduse rüppe. Vajaksid siiski
enam õhulisuse ja ruumilisuse val­guse
muljet ning süvendada värvi
ja faktuuri seostuvat orgaanilisust,
näiteks eriti aga maalis „Saaremaa
tuulikud", milles muide hea kom­positsioon.
Enam õhulisust, valgust
js ruumilisust vajaksid kõik mli
maali „Tantsijad metsas" (miks
just metsas?, kus maastik just mitte
tantsuks!).
Näituse üldpilt rahutu, kõike
püüda esitada tahtev nii materjalis
(akrüül, akvarell, pastell, joonis ja
koolage), zhaanris (maastik, lilled,
loomad, meeleolud, sula, talv, fan­taasiast
tuletatud abstraktsused
jt.), stiilis ja koloriidis. Sagedaste
näituste koduse ateljee jaoks vajab
kunstnik üha uut, katsetusi ja eks­perimente,
kuid need^sageli alles
rohelised, pole näituse objektiä.
Viimaseiks tuleb pidada „Lend üle
kuu", ^,Kus planeedid hiilgavad"
nr.l ja nr.2, milles kunstnik planee­tidena
esitab tavalisi jõulupuu hõ°
bekuulikesi kleebitüna ning neist
lähtuvaid hõbedased (vist kiirga-mist-
hiilgämist kujutatavad) ribad
— suurim ebaõnnestumine, mis
vaatajale pakub vaid naiivset nä­putööd.
Neile vastandina esineb
kaks loodustaimestikust kollage
metsämiljöös «Armastajad" (ka­heosaline)
ja „Õhtu hiilgus" (kol­meosaline).
Need on peened, otse
filigraansed teostused. Ka hind on
küllap ajakuluga arvestatult $1.500
kumbki. Kohati kõrgreljefsed ja üli­õrnad,
võivad puudutamisel ker­gesti
rikneda ja nõuavad klaaskap-pi,
teisest küljest aga nõuavad tööd
hästi sobitatud valgust. Nii omast-kohast
omandajale dilemma.
Ilmne tahe, igale pakkuda mida­gi
meeldivat, täitis selles osas oma
ülesande koguni kuhjaga. Paljude
näitust külastajate, kodud rikastu­sid
uute maalidega. Juubelinäitus
oma plusside ja miinustega kaht­lemata
seab kunstniku dilemma et­te
— kas minna edasi kõike haa­ravas
kujutava kunstidele nii palju­des
mitmekesisuses ja sel puhul
tellimisi.
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER&CO. LTD
,,lnsurance"
1482 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
Tel: 653-7815 ja 653.7816
•••••••••••••••
jääda keskpäraseks, nii nagu neid
esineb nn.,,musttuhat", või arene­da
teatavas lõigus ja püüdeida
meisterlikkusele. Viimases suunas
on Kai Kääridil eeldusi, tõsimeelt
otsinguid j£^ loomingulist pinget.
Balletki, mis taotleb momendi mee­leolu
„kunstilist j tõlgendust liiku­mises,
ja sisus ja vormis, võib ^li-gemini
soodustavat osa täita maali­kunstis,
jäävas jd kinnistatud vor­mis
lõuendil, paberil või skulptuu­ris.
Loovas tegevuses on ju kõik
loominguharud vastastikku kom­ponente
ja inspiratsioone sisenda­vad,
vaimsust ja tunnetust sisalda­vad.
Eks ole need eri loomingu­lised
alad annud vastastikuseid eri-termineid:„
maalilini akord", „he-lisev
värvi sära", „eepili8us",
„msialiline eepos" ja paljuid teisi.
E.ANTIK