Meie Elu = Our life, March 25, 1977

              .REEDEL, 25. MÄRTSIL FRJDAY,; IWARCH 23 :„Meie Öu"'iiri 12 {UIS) im
••...«amin
JULMU ;AÄ JÄÄDA
ASJAKf"
SEMISi!
IPresident Jimmy Carter oma kahe vaatajaks ja otsuseid om lani
kuu ametisoleku ajal on suutnud vaid siis, kui on tegemist väiksema-riiklikes
ja rahvusvahelistes küsi- te võimudega ja kust vastureaktsioo-mustes
end näidata rohkem kompe- nid midagi ei maksa,
tentsena kui kogu oma valimiskam- Rääkides inimõiguste praktilisest
paania kestel. Kui ta oma moraalse- rakendamise võimalustest pole inim-te
põhimõtete alaL suudab neid tule- kond ja nende seas ka meie näinud
vikus ka osaliseltki rakendada, võib ühtegi lahendust ja on jäädud antud
temast loota suuremat presidenti, küsimuses sügavaimasse pessimismi,
kui mitmed tema eelkäijad olid. President Carter on seda küsimust
Oluline on, et oma poliitüistes nä- näinud ometi teisiti ja sellepärast
gemustes on Carter suuteline andma vääribki see allakriipsutamist. Liitu-konstruktiivset
ülesehitust, milleks nud Rahvaste Organisatsioon peab
teised võimelised ei olnud. Seekord- seda oma ressoori tugevdama! Kuid
selt huvitavad meid eriti akuutselt ka USA peab oma „süüiuõiguse" alu
inimõiguste küsimused, mis on ker- sel omaosa andma.
Mnud just Carteriideoloogilisel juh- Mida võiksime siis L.R.O.'lt selles
timisel uues valguses päevakorrale/küsimuses oodata? Esiteks peab see
Omas viimases sõnavõtus ühendatud organisatsioon end antud küsimuste
Rahvaste Organisatsiooni foorumil ga kursis pidama. Teiseks peab see
Carter jtles:,,Ükski lühendatud Rah- organisatsioon looma rahvusvahelise
vaste Organisatsiooni Rahvaste Or- kohtuinstantsi, kus küsimused aru-ganisatsiooni
liikmesriik ei saa nõu- tusele võetakse otseselt nende küsi­da,
et selle riigi julmust tema koda- muste kerkides. Kolmandaks peab
nike vastu tuleb pidada selle riigi see organisatsioon tarvitusele võtma
sisemiseks asjaks". ' majanduslikud ja poliitilised sankt-
Carteri see seisukoht oli väljenda- sioonid, et terroriseerivaid võimupo-tud
õigel ajal ja õiges' kohas. Sest tentaate ja vastavate maade valitsusi
Ühendatud Rahvaste Organisatsioon nende tegevuses korrale kutsuda,
on see rahvusvaheline organ, kelle Kui L.R.O. ei taha selle küsimusega
poolt on vormiliselt kehtestatud, kui- tegeleda või ei tee seda erapooletult
gi praktiliselt ikka veel teostamata, ja väljaspool poliitilisi hoiakuid, siis
Inimõiguste Kaitse põhikiri. Carter tuleb mitteosalistel maadel endil
nõudis: ,,Ühendatud Rahvaste Örga- vastav organ ellu kutsuda ja seda te-nisatsioonil
tuleb oma inimõiguste gevusse rakendada,
taotlemise aparatuur korda seada ja Ainult selle instantsi olemasolu on
tugevdada, sest seda on siiasaadik võimeline terrorirezhiime korrale
ignoreeritud ja sellega on ainult po- kutsuma, rääkimata veel oma seisu»
ütiseeritud". Carter märkis, et ÜSA'1 kohtade ja otsuste laiemast publit-on
otse sünniõigus võidelda univer- seerimisest. Sanktsioonid sunnivad
saalse inimväärtuse ja vabaduse terrtrivalitsusi mitu korda enne
eest mõtlema, kui nad terrorile asuvad.
< Selle sõnavõtuga astus Carter otse Ning lõpuks võtab selline rahvusva-kahe
jalaga ajaloolise probleemi sis- heline kohtuinstants võimaluse Idi
se, mis on juba iidsetest aegadest Amini taolistel potentaatidel esine-vaevanud
inimkonda, kes vaevelnud misteks ja poliitilise obstruktsiooni
iseenda võimupotentaatide poliitilise tegemiseks rahvusvahelistel kogune-talla
all. Ajalugu on täidetud selliste mistel, nagu kokkutuleval Common-näidetega
alates vanast Rooma rii- wealthi konverentsil Londonis või
gist ja lõpetades tsaaristliku Vene- aastaid varem Nikita Hrushtshevi
maaga kuni tänase päevani punaste esinemisel LJLO. foorumil, kus ta
võimu all. Kõige viimaseks näiteks oma saapaga kõnetoolile põrutas,
on Uganda Idi Ämm, kes on deko- Nürnbergi omaaegne kohus Hitleri
reerinud oma kindralikuue lõputute võimumeeste üle kohtu mõistmiseks
aurahadega ja hävitab oma arvatud oli ainult ühekülgne võitja kohus
¥astaseio> püssikuulidega Aafrika sel- võidetu üle. Maailm vajab äga iga­le
osa dshungleis. külgset kohtuinstantsi, kus võim ei
Kui ühendatud Rahvaste Organi- mõista õigust ainult võimetu üle,
satsioon tahab neis küsimustes prak- vaid otse vastupidi võimetule on an-tilist
osa mängida, siis ei saa ta mui- tud võim mõista õigust ja kohut või-dugi
mööda minna ^a parempoolsete mu üle. Selles mõttes on Carteri sõ-diktatuuride
.hirmuvalitsüstest.. ja riavõtt L.R.O.'is silmapaistev jä tuleb
peab rääkima ka sellest, kui ta tar ainult loota, et Carteri sõnavõtt ei
häb hoiduda inimõigustega politisee- jää ainult sõnadeks, vaid neile järg-rimisest.
Inimõiguste mahatallamine nevad ka teod. Kui Carter seda suu-ja
hävitus Nõukogude Liidus ja dab, siis võib temast saada üks USA
Ugandas on vaid üks osa sellest ja kõige suuremaid presidente, kelle ni-nagu
teame, ei ole inimõiguste kaits- mi oleks maailma rahvaste suus ja
misekš seal praktiliselt midagi teh- kes on tõeliselt võimeline minema
tud. Ühendratud Rahvaste Orgamsat- ajalukku.
sioon on jäänud vaid külmaks pealt- , V.
QlililUllb
fCAASMAAL
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid iäenuintressimäärasid.
HÜPOTEIKLÄENIJD ,.0.0.4(,
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
PERSDNAÄLLAENUD
« • o o e s o » » * * 0 * 0 *
o . « o 0 « « o » o « » o « o 9 o e
laenud cfl lahtised
%
Perspnaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses, l
AnVÄAlSEL TEMAL
TÖÖPinmUS RAHVUSLIKUKS OHUK^
Statistilised andmed näitavad, et veebruari kuul oli Kanadas töötute­na
registreeritud 932.000 töölist, mis teeb välja 9,2% kogu Kanada töölis­konnast.
Seda peetakse rahvuslikuks ohu olukorraks. See on praeguse libe-;
raalidevalitsuse inflatsiooni vastu võitlemise ja kasumi kontrollimise po­liitika
tulemus. Kuid enamik Kanada rahvast gallupi järgi pooldab libe­raalide
valitsust ja selle majanduspoliitikat. Samal ajal kavatseb Ottawa
valitsus 400.000 illegaalsele immigrandile anda amnestiat. Ma j andusminis-ter
D. MacDönaldil ei olegi plaani tööpuuduse vastu võitlemiseks ja töömi-'
iiister Bud Cullen märkis, et'-ei ole põhjust paanikaks. Peaminister P. E„
Trudeau leidis, et tööpuudus tuleb sellest, et kanadlased elavad üle jõu.
'Al L ES
Iseseisva Eesti jätkumisel yõinuk- misele, mis oli vaba vene krediitühis-
1977. aastal pühitseda meie. tu..tüübil, mõjutusist. Jaan'Tõnisson
võttis osa ka hoopis avarama tege­vusega
VKÜ tüübi rakendamisest
eestlaste teenistusse, sest tema eest­võttel
toimus ka Tartu VKÜ asutami­ne
1904/1905 a. Nende kahe krediit-sime
ühistegelike rahaasutuste, täpsemalt
ühispankade 75. aasta juubelit, sest
ühispangandüs mingis meie minevi­ku
majanduslikel kujuhemistel elu?
list osa. Kuigi ühispankade tegevus
katkes okupatsiooniga, annab meile
selle võimaluse ka paguluses ühis­pankade
ellukutsumine ja edukas te­gevus,
üks neist Toronto Eesti Ühis­pank
Torontos ja teine ühispank
Stokholmis.
' Lehitsedes T. E. Ühispanga kirjas­tusel
ilmunud väljaannet „Ühistege^
line' kirjavara" näebki, et eesti ühis­tegelike
krediitühistute veneaegne
periood algas esimese krediitühistu,
nimelt Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse
tegevuse alustamisega Tartus 1902;
aastal. Selle kohta kirjutatakse: ^Sel­le
loomisel olid suured teened Jaan
Tõnissonil ja Tartu Eesti Põllumees­te
seltsil. Tartu ELHÜ-ga' pandi alus
eestlaste poolt LHÜ tüübi rakenda-
Ajalehed kirjutavad, et see on äär­miselt
häbiväärne, et Kanadas, mis
on üks .maailma maapõuevarade
poolest rikkamaks maaks ja kus lei­dub
piisavalt tehnikat, varandusi
iiing oskusi on üle ühe miljoni ini­mese
ilma, tööta. Kuna paljud on
kaotanud usu tööametite kaudu töö
otsimiseks.;;
Kuid samal ajal arvatakse, et on
midagi lahti ka Kanada rahvaga;
sest samal ajal.-; ettevõetud gallupi
uurimused näitavad, et enamik ka-ühistu
tüübr rakendamisega pandi n a d l a s i pooldab praegu liberaale,
alus eesti rahvuslike krediitühistute
hoogsale arengule, mida ajutiselt tõ­kestas
vaid 1905. a. revolutsiooni
mõju.
kogub
andmeid poltit-i
LUGEJA KIRJUTAB • '
„Meze Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi--- ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
esti Si
Eesti Sihtkapitali asutamine on
üks suurem saavutus Kanada Eest-laste
ajaloos. Nüüd on meil üks ju-
.riidiljne isik kinnitatud Kanada va-,
litsuse poolt mille eesmärgiks on
eestluse säilitamine siin võõrsil'. .
. Eesti Sihtkapital on heakstegevaks
otstarbeks loodud organisatsioon ja
seega on autoriseeritud andma tõen-
. deid raha maksmise eest teatega, et
nende annetuste eest ei ole vaja
maksta isiklikku tulunlaksu valitsu­sele.
Seega on võimalik annetusandja
-poolt arvestades kuluna isiklikul tu-lumaksulehel.
On võimalik anda ra­ha
paljutele eesti organisatsioonide­le
— lasteaedadele, koolidele, stipen;
diumiteks, võistlusteks sportlastele,
gaididele, skautidele! võimlejatele,
laul j atele, rahvatantsijatele; näitle j a-tele,
kunstnikele, kirjanikele, välis-
. võitluseks, ajaloolastele, sõjameeste
le, kirikutele, pensionäridele ja nii
edasi, on ainult vajalik, et Eesti Siht­kapitali
juhatus leiab, et see ön po-
' hikirjaga kooskõlas.
• Eriti tahtis ön see nendele eestläs
tele, kellel ei ole sugulasi ,ega tutta
vaid. Nüüd on neil võimalus jätta üle
jäänud maine .•• varandus eestlaste
heaks sellega, et testamendis jäta­vad
kõik Eesti Sihtkapitalile.
Teine võimalus bn jätta kõik Eesti
Sihtkapitalile, sooviga, et antakse
teatud organisatsioonile. Näiteks on
võimalik, et soovitada raha investee­rida
ja ainult protsendid maksta
. eesti üliõpilastele idatud plaani jär­gi,
kui-Eesti Sihtkapital, sellega on
nõus. Muidu läheb .-.see raha Eesti
iaaf
Lugesin teie lugupeetud ajalehe 14.
jaanuari 1977. a.. numbris kirjutist
V. K. sulest pealkirja all „Ajakiri,
mis peaks leidma tee Eesti kodudes­se",
milline kirjutis sisaldas „Eesti
Kiriku" möödunud aasta augustikuu
numbri sisu hinnangut. Seal torkas
mul silma lause: JLaiemat lugejas^
konda,: eriti ka nooremat põlve, võiks
huvitada Sergius Laose artikkel
„Teadus ja usk Jumalasse".
Küna minu sülest ilmus omal ajal
eesti ortodoksse kiriku ajakirjas „Ju­mala
Abiga" (mille asemel nüüd il­mub
„Usk ja Elu") sama pealkirja
kirjutis, hakkasin . asja vastu huvi
tundma ja muretsesin endale „Eesti
Kiriku" vastava numbri (no. 4.1976).
Seejärel selgus, et mainitud peal
kirja all ja Sergius Laose nimel,,Ees­ti.
Kirikus" avaldatud artikli >näol on
tegemist plagiaadiga: see on sõnasõ­nalt
sama artikkel, mis ilmus minu
sulest ja mu nime all ajakirja „Ju
maia Abiga" veergudel 24. detsembril
1960 a., no. 4 (49) XI.
Muuseas kuulub see artikkel um­bes
30-st artiklist koosnevasse sarja,
mis ilmus mu sulest ajajooksul aja
kirja „Jumala Abiga" veergudel ala
pealkirja all „Väikseid mõttekilde
suurtest probleemidest".
Sergius Laos muutis minu artiklis
ainult nii palju,, et jättis välja ala
pealkirja. \ "
Olen saa,tnud ,,Eesti Kiriku" toime­tajale
fotokoopia ajakirja ;,Jumala
Abiga" vastavast numbrist koos pai
vega avaldda oma ajakirja veergude
sellekohase selgituse.
Jälgisin huviga Wirje.ldusi „Meie
Elu'-. 21. ja 28. jaanuari numbrites
Eesti vabadusliikumise kohta. Eriti
tõmbasid tähelepanu soovitused pa­gulastele
edaspidiseks tegevuseks
pealkiri ä all „Uüs peatükk Eesti: va­badusvõitluses".
Tahaksin mainida
sellega seoses, et selle tööga on juba
äiatud. - :
UBA-BATUN on üle kümne ,aasta
olnud agaras tegevuses ÜRÖ-s aren­damas
vahekordi mis võiksid tule­vikus
võimaldada Eesti, Lä,ti ja Lee­du
küsimuse ülestõstmist sel maail­mafoorumil.
Peab ütlema, et sel tööl
on olnud ka tagajärgi. Viimase täis­kogu
istungi ajal võtsid' Ameerika
esindajad kolm korda sõna Balti rii­kide
kohta. Kindlasti ei oleks seda
toimunud kui Ameerika delegatsioo­ni
ei oleks järjekindlalt informeeri­tud.
Ka poliitiliste vangide osas on
UBA-BATUN konkreetselt tegutse­nud.
Juba mitu aastat on korjatud
vangide kohta informatsiooni kõiki­dest
võimäliküdest' allikatest. Selle
põhjal on koostatud Eesti, Läti ja
Leedu poliitvangide nimekirjad.
(Need nõuavad muidugi järjekindlat
täiendamist, milleks loodame ka abi
saada kõikidelt kaasmaalastelt;)
Amnesty Internationali eeskujul on
UBA-BATUN ka organiseerinud seda
POC („Prisoners of Cönsuence)
gruppe. Iga grupp „adopteerib"
kaks või kolm. vangi keda nad proo­vivad
moraalselt ja majanduslikult
toetada kirjade- ja pakkidesaatmise-ga.
(See on eriti vajalik nendele bal­ti
vangidele kes ei ole Amnesty'le
vastuvõetavad, kas .= selle tõttu et
1910.' a. oli eesti rahvuslike krediit­ühistute
laenutusmäht ületanud ju­ba
50% krediitühistute kogu laenu-tusmahüst
ja see suurenes pidevalt
järgnevail aastail."
Tänu nendele kodumaalt, kaasa
toodud kogemustele, võiksime nüüd
ütelda, et näiteks Toronto Eesti
Ühispanga kiire start ja jõuline eda­siminek
sai teostuda; ainult tugine­des
nendele ajaloolistele kogemuste­le.
Oleme paguluses suutnud ühis­pankadele
anda endise sisu, kuigi
mitte krediitpankade; arvu päris aru­saadavail
põhjustel. Krediitühistute
juurdekasv kodumaal toimus pide­valt,
välja arvatud esimesele maail­masõjale
ja majanduskriisile järgne­vail
perioodidel. Krediitühistute liik­mete
arv kasvas pidevalt ja eriti kii­resti
20. sajandi algusest peale koos
krediitühistute arvu kasvamisega.
; Suuremate ja vanemate krediit­ühistute
ümber kerkis üha uusi ja
vähemaid ja suuremad keskused ei
piirdunud ainult ühe ühistuga. Edasi
kirjutatakse samas väljaandes: kre­diitühistute
hoiustajate arv pii üldi­selt
väiksem laenutajate arvust maa­kondades,.
Jcuid tunduvalt suurem va­nades
linnades> mille põhjuseks oli
suurte pankade koondumine vana­desse
linnadesse. Koguklientuuri hin-
Lugupidavält.
Leonid Trett,
Adelaide.
kellede hinna ja kasumi kontrolli
seadusi, ön peamiseks tööpuuduse
põhjuseks. Kahtlemata . on üheks
tööpuuduse põhjuseks ka Kanada li­beraalide
valitsuse immigratsiooni­poliitika.
Ajal, kus tööpuudus on to
hutu suur Voolab kogu aeg viisade
ga Aasiast ja - Aafrikast uusi immi­grante
sisse. Ugandast ja Tshiilist ja
mujalt toodi erakorraliselt rohkesti
intelligentsi, keda koolitati valitsuse
asutustesse paremate kohtade jaoks.
Need eelistatud immigrandid võta­vad
kõik töökohad ära Kanada* noor­telt,
kes lõpetavad küll kutsekoolid
ja ülikoolid, kuid töökohti ori neil
raske leida. Samal ajal kavatseb va­litsus
400.000 illegaalsele; immigran­dile
Kanadas anda uut amnestiat,
sest need on turismi viisaga tulnud^
Kanadasse ja neid on valitsusel ras­ke
väi j a saata. Kõige ohtlikum ongi
tööpuudus noorte hulgas Kanadas.
Valitsusasutised püüavad näidata, et
noored ei taha tööd teha, kuid see
ei ole õige. Neile lihtsalt ei jätku
töökohti, sest eelistatud immigrant
did paigutatakse . eelistatud korras
töökohtadele ja noorte tööle raken­damiseks
ei ole valitsusel ühtegi
plaani ega programmi.
Parlamendis nõuti, et majandus­minister
D. MacDonald esitaks selle
aastase eelarve varemini ja esitatud
eelarve sisaldaks abinõusid tööpuu­duse
vastu võitlemiseks. Tuuakse
ette, et Kanadas seisab praegu 1/5
damisel .umbes 200.000-e 50—60°/o!
i - • ' i w j . , , , . : W l Y^A^ V - ii v
kõigist leibkondadest oleks o ln7u d!k ogu Kanada tööstuse masinatest
Sihtkapitalile kasutamiseks nii kui­das
juhatus soovib. See on suur või­malus
eestluse tuleviku kinnitami­seks.
kandnud.)
Ka nõudlustega poliitvangide va­bastamiseks
on UBA-BATUN olnud
aktiivne. Eesti Demokraatliku Liiku­mise
ja Eesti Rahvusliku Rinde me­morandum
ja kiri anti isiklikult üle
kõikidele ÜRO delegatsioonidele
(väljaarvatud Nõukogude Liit). 1975
a. ja 1976 a. esitati ÜRO Inimõiguste
Komisjonile lähemaid andmeid Tal­linnas
arreteeritute kohta. See infor­matsioon
võeti ametlikult vastu Ko­misjoni
poolt 'ja lisati nende konfi-dentsaalsesse;
teadaannete nimekirja
millest teatati ka Nõukogude Liidu
delegatsioonile. .
Praegu on Genfis just lõppenud
UBA-BATUN-i selle aastane aktsioon
Inimõiguste Komisjoni juures, mil­lega
olin ka isiklikult tegev. Levita-sin
kõikidele Komisjoni delegaatide^
le põhjalikuid andmeid 15-ne balti
poliitvangi kohta ja ühe leedulase
kohta kelle kodumaalt lahkumist ta-kistadakse.
Mul oli ka õnne saada
mitme delegaadiga isiklikult jutule,
nende hülgas A. Lowenstein Ameeri­kast
ja W. Montgomery ase delegaat
Kanadast. . •"
Tööd on meil muidugi ees veel pal­ju
ja UBA-BATUN loodab seda kõi­kide
baltlaste kaasabiga ka edaspidi
jätkata. • • " '
seotud krediidiühistutega. Ainuüksi
hoiustajate arv tõusis 36% leibkon­dadest.
Krediidiühistute seos põllu­meestega
oli juba liikmesuse tõttu
väga tihe/ sest põllumehist liikmete
arv üle 5 ha suurusega talundeist
tõusis keskmiselt 41%-le,"
Krediitühistute keskuste loomise
katsetega alustati mõned aastad pä­rast
esimeste eesti rahvuslikkude
krediitühistute asutamist. Kuid põ­hikirja
kinnitamiseni jõuti alles 1917.
aastal, millega loodi Eestimaa Laenu
ja Hoiuühistute liit, mis ei alustanud
aga tegevust valitsusvõimude vahe­tumise
tõttu. Krediitühistute vaheli­se,
tegeliku koostööga alustati aga ju­ba
1908,. a. „ajutise rahaliikumise
korralduse" alusel, millega loodi
ühendus kapitali nõudmise ja pakku­mise
vahel. Sellest koöstäöst võttis
osa 30 krediitühistu ümber ja selle
kaudu krediitühis tuile laenutatud
summad tõusid 1911. a. 600.000 rub-lale.
Iseseisvuse ajal • püüti lahendada
krediidiühistute keskuse" probleem
ühistullse keskpanga, Eesti Rahva-nende
kohta on vähe andmeid võUn^nga asutamisega, mis alustas te
et. nad on vabadusvõitluses relvi g e vust 1920. a. Tallinnas osaühisuse-
Enn Alfred
na. Ometi ei kujunenud Rahvapan
gast tsentraliseeritud krediidiühistu-tekeskühistuks,
vaid ühistegeliseks
keskpangaks. On mõistetav, miks
oma .keskühistu järgi. puudub vaja
dus paguluses. Esiteks puudub ühis
tuslik liikmeskond. Kuid teiseks täi
dab seda osa üldine ühispankade liit,
kes on võimeline vajadusel jõu ja
nõuga abiks olema ilma, et see kui
dagi meie oma ühispankade rahvus
likku iseloomu tagaplaanile tõrjuks
y lai istele tule
võtta kindlustus
Ühel; Rochesteris, N.. Y. eluneva
kaasmaalasel; õnnestus pärast aega
võtnud asjaajamist saada oma Ees
tis elunev õde külla, õde saabus siia
maale just mõni päev enne jõule
Paar päeva pärast külalise saabu­mist
ühel hommikul leiti ta maga
mistoast täielikult, halvatuna. Õn­neks
haige paranes niivõrd hästi, et
kahe nädalalise haiglas, viibimise jä-:
reie lasti ta kodusele' ravile. Vend
muidugi informeeris, haige Eestis
elavat; poega, kes hakkas romäle vii­sat
taotlema) et ema .tagasi /koju
tuua. Mõne nädala järele- jõudiski
poeg siia.- -
mitmesugustel põhjustel. Peamiselt,
et nende töölerakendamine ei tasu.
Kanada ametiühingud on kruvinud
tööliste palgad nii kõrgele, et Kana­da
tööstuse saadused v ei ole; enam
võimalised maailmaturul võistlema.
Pealegi ön töö produktiivsus suures­ti
langenud, sest troopilistes! maa­dest
saabunud töölised ei ole Kana­da
külmas ja karmis kliimas võime­lised
sama tempoga töötama, kui sel­le
maa omad töölised.
Majanduse elustamise vahendite­na
soovitatakse praegust kõrget
müügimaksu tööstussaadustelt alan­dada.
Tuleb valmistada odavamaid
mööblit ja odavamaid autosid. Siis
ostetakse neid rohkem ja töölised
leiaks tööd. Aryalakse,. et uute ma­jade
ehitamist tuleks elustada sel­lega,
et ehitamiseks antakse odavama
protsendiga laene ja majade Jhüpo-teegi
intressi tuleks alandada. Reri-dikontrolli
ei julge keegi kõrvalda­da,
sest siis kaotaks see partei üür­nikkude
hääled, kes tahavad elada
odava üüriga majades. Kuid enne.
kui üürikontroll on kaotatud ei ole
loota uute majade ehitamisele asu-"
mist, sest praegu ei tasu üürimaja­desse
kapitali paigutamine.
Arvatakse ka, et föderaalvalitsus :
peaks korraldama suuri häda-abi
töid,, uute maanteede, sildade, jõu­jaamade,
kanalite jne. ehitamist va- '.
litsuse rahadega, et võimaldada töö­tutele
tööd.
Kanada õnnetuseks on ka veel as­jaolu,
et valitsusaparaat' on üks
maailma kallimaid. Kanadas on kol­meastmeline
valitsusaparaat. Föde^
raal-, provintsi- ja lokaalne linnava­litsus.
Torontos jaguneb see veel ka­heks,
metro ja kohalikuks linnavalit­suseks.
Need sisaldavad suuri amet­nike
hulki hästi kõrgete palkadega'.
Ametnikel on j streigi õigus ja nad on
alati j streigi ähvarduses. Kõige ine­tumad
on politseinikkude, kooliõpe­tajatel,
postiametnike, prahivedajate
jne; streigid. -
Ottawa parlamendis toodi konser-.
vatirvi L. Älexander'i poolt ette, et
praegune tööpuudus Kanadas võtab
rahvusliku onu mõõtmed., ja vajab
seller, ärast : erakorralisi abinõusid.
Seda seisukohta ei jaga aga paljud
liberaalide poliitikud. Tööminister
Bud Cullen märkis, et ei ole põhjust
mingiks paanikaks. Peaminister P.
E. Trudeau leidis, et tööpuudus on
põhjustatud; sellest, et kanadlased
elavad üle jõu ja raiskavad liiga pal­ju.
Robert Stanfield küsis P. E. Tru­deau}
t, et mida ta mõtleb raiskami­se
all Kas seda, et kanadlased ehita­vad
'omale ujumisbasseine, nagu P.
E. Trudeau omale laskis ühe sellise
rahva rahaga- ehitada. Sellele R.
Stanfieldi küsimusele ei antud vas­tust
P. E . Trudeaule vastati, et tema
valitsus ise kulutas sel aastal 13,5%
rohkem^ kui eelmisel aastal ja elab
sellega üle jõu ning suurendab inflat-siooni.
' Kokkuvõttes ei saa muud ütelda
kui, et Kanada majandus on raskus­tes
ja ei ole praegu silmapiiril abi­nõusid
ja võimalusi Kanada majan­duse
paranemiseks, sest nähtavasti
Quebeci separatismi kartuses on Ka­nada;
rahvas ühinemas oma praegu­se
juhi P. E. Trudeau ja tema kont-röversaalse
poliitika toetamiseks.
• :':\AJK :-.
18. märtsil aktsia hind $4.96
145 King Street West; Süite 900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131;
Õhtul tel. 925-6812
ufakse tagasi o ao
STOKHOLM (EPL) - Viimasel
ajal on Rootsis ja mujal eestlaste
asukohamaades Nõukogude saatkon­nad
pööranud erilist tähelepanu pen­sionäridele,
kellele on. propageeritud
võimalust Eestisse asumiseks selli­selt,
et neil oleks võimalus järele
saada oma -läänes välja teenitud pen­sioni
Teatavasti on teatud eduga sama­laadset
propagandat varem teinud
Poola, kusjuures on palju dollaripen
sjonäre UŠA-st tulnud tagasi Varssa
visse.
; Need vähesed aga, kes propaganda
järele on talitanud,d on mõne aja
järele kogenud, et nende pensioni on
kärbitud
Ettenägematuse tõttu* siinsetel
omastel ei olnud võetud mingisugust
kindlustust külalise jaoks. Selle tõt­tu
on nüüd sugulased vastutavad ra
vimisega seosesolevate kulude; eest
Teadaolevatel andmetel olla see arve
üksi haiglale üle paari tuhande dol­lari
Olgu siinjuures teadmiseks kõiki­dele
kaasmaalastele kellede SLigula
sed-tuttavad neid siin mandril külas
•täda kavatsevad, et vastav kindlus­tus
on tingimata vajalik, et ära hoida
majanduslikku katastroofi selliste
juhtudel. )'•'.'•"•/ •'.'.'.''•••"_
Tök4ak; tök-tak!
Kas mind sa kunagi veel kuulda .
;';•-.'' •: saad,..'
või kas su enda lapski kõnnib
seda rada?
Kes on süüdi? Võid selles
; süüdistada
sa ainuüksi ainult USA-d? •.•)
Veel elab meelemõlgus
vana ait, koobas— laste pelgulinn.
Rehe kõrval kõigus.
Kivil küna. Käev ja kaevuvinn.
' Siin ja säälpn mälestuste viidad—
kuusekuuel, peal kase valge särgi,
ajahallil kambriläve piidal
leiad lapselapse viiesõrme märgi,
õlgpuned nagu tuvikesed."
Jäljed harali varvaste veel
— pääle äikese vihma siis —-
sääl tantsivad praegugi savisel
. teel,
mis kallakult koplisse viis. '
Eha eel, kui küsib väike Ae:
„Ema, kas sa täna õhtu ka
mu läilasid sooja veega pesed? ;;
mu põlv ei ole katti — ära kae!"
Leepakul lõppes isa päevatöö.
Piip põsest põrandale kukkus.
Tulid tarre videvikuväed...
Lõngakera .vanaema vakas lükkus.
Jäid rüppe ristakile käed.
Kilk ahju taga araldt pilli timmis.
Ukse suises öÖ.;
Kiviojal, kevadkuul.
* Väikesed; vihmaussid
rakus.
Võru mur-