Meie Elu = Our life, March 25, 1977

              USE!
Puhmile 65. sünni
• ossessöri Iculdrisf
Peetri kogudus piäas oma täisko- suitsetamine ja alkohol jm., ühe sp-gu
koosoleku pühapäeval, 20. märt- naga — probleemid kristlase igapäe-sil.
õpetaja 0. Puhmi avapalve järe
le asus koosolek käsitlema päeva­korda
ning esimesena kuulati ära in­formatsioon
ja aruanded 1976. aas­tal
toimunud tegevuse kohta. Kiri­ku
usulisest tööst andis ülevaate õp.
0. Puhm, koguduse üldise tegevusi
kohta andis kokkuvõtte kogudust
esimees K. Kadak ja siis järgnesic
aruanded koguduse juures tegutse-väilt
organisatsioonidelt.
Õpetaja 0. Puhm koguduse usulise
elu kohta- ülevaadet andes rõhutas,
et usuline -töö koguduses on olnud
intensiivne. Jumalateenistusist osa^
võtt on ennemini elavnenud kui ka­hanenud..
Teenistusi on kaunistanud
arvurikkad muusikalised ettekanded
ja eriti noorte panus on kasvaval
määral olnud rõõmustavaks nähteks.
Muusika osatähtsust võimaldab veel-vasest
elust.
Piibli tundide kohta andis ülevaate
nende ; juhataja Priidu Uusmann.
Tundide aineks on olnud piibli vali­tud
peatükke- millised selgitavad
piibli valgel tänapäeva usulist elu
sidemes isikliku elu probleemidega.
Tundidest osavõtjate arv on püsinud
samal tasemel.
Cantate Domino koori aruande esi­tas
Heldi Vastopä, Cantate Domino
on laulnud kirikus vähemalt kord
kuus. Peale muu on koor aasta kes-tel
sooritanud kontsertmatka Ühend­riikidesse,
kus esineti Long Islandil,
Lakewoodis ja New Yorgis. Lisaks
toimus novembris väljasõit Ajax'is-se.\
Koori juhatab Ch. Kipper.
Lootuse noortekoori juhatab pä­rast
Katrin Kuuskne lahkumist Lom­bil
Avesson. Koori koosseisus on 25
gi• enam_ m..i.t mek, esi.s t,a d,a uhe ano- !r pid,e va, lt o• s. avõ.t vat l, ii?g.e t. Koor' on
. . . . _ 0 Tiuums^e k, ogud.j use il"iilk me poolt ,k.m - aasta kestel esinenud kirikus 9 Kor-
TORCMTÖ EESTI
, APVENWbGÜDUS
ChristuÄches
804 Broadview Ave,
(Eesti Maja lahedal)
EVANGEELSED POTAKIRJA
ÕHTUD
Kõneleb õp. Ed. ffigi
ühendriikidest
Laup., 26. märtsil kl. 7.3® õht. kõ­neaine:
JEESUS JA PEETKU$.
Teisip., 29. märtsil kl. 7.30v õht. kõ­neaine:
JEE$ÜS JA 7 KOGUDUST.
«Neljap., 31, märtsil kl, 7.3® õhtul
kõneaine: JEESUS JA KIUSATU-SEB,
;, V/
Igaüks on 'südamlikult teretule­masti
gitud 4800 dollarit maksnud harpsi-kord,
mis on.' eriti sobiv instrument
klassikalise kirikumuusika palade
ettekandeks.
Õpetaja rõhutas jeriti tarvidust, et
"kogudus 1977. aastal oma võlgadest
täiesti vabaneb ning võiks osutuda
võimalikuks teise vaimuliku ametis­se
võtmine. 1.
da; väljaspool kirikuteenistusi To­rontos
6 korda ja väljaspool Toron­tot
4 korda. Aruande esitas koori esi­mees
Hillar Tork.
Vaimulik orkester on esinenud
aasta kestel jumalateenistusil 14
korda,. väljaspool kirikut Torontos
4 korda ja väljaspool Torontot 2 kor­da.
Koori juhatab Inga-Pia Korjus,
Koguduse esimees K. Kadak ise , Inst,rumentaalsolistidena on esine-: v . ™ , T , „, •.
loomustas möödunud aastat kui ™ d KamToo^ Piret Kreem, Staar
igati edukat aastat nn usulise m ^ % * ™ ^ > J a a r a h ^
iui majanduse poolest Z. Jaan Vaikl a Tima-Ly.Haamer, Hejdi
ning- tõstis eriti esile seda tä^^^^^S*^: *ft 0 j a'
koostöövaimu, mis koguduse kõigis ff^1^^' f*f Simonlatser,
eluavaldusis valitseb. Majandusliku V a l d o 'Karelson, Linda Laur ja Hei-edukuse
parimaks tõendiks on anne­tuste
ja laekumiste kasv, mis lubab
loota et kogudus oma võlgadest 1977.
aasta lõpuks täiesti vabaneb. Järg-di
Klamas
Naisringi aruande esitas ringi abi-esinaine
M. Leetsmann. Ring on ko­gudust
toetanud peamiselt käsitööde
miseks sammuks koguduse elus J ^ m . ^ ja
koosviibimiste kohvilaudade korral­damisega.
Neile lisaks on Naisring
korraldanud ettekandeõhtu, kus.esi-öleks
siis teise • vaimuliku rakenda­mine.
..
Koguduse' allorganisatsioonidest: XT - .
andis Pühapäevakooli kohta ülevaa-j n e S V . K a n f o New Yorgist ülevaa­te
•koolijuhataja H. Joutsi^Koolis on! t e ^ . k i r ^ ^ h t a Eestis,jasamu-
44 õpilast ja koolis töötavad vanus-rühmadena
viis rühma, milliste tege-
EELK Konsistooriumi .assessor,
Kanada praostkonna praosti k.t.,
Toronto Peetri koguduse õpetaja ja
nagulaspastor par excellence Oskar
Puhm saab eeloleval 17. aprillil
kuuekümne yiie aastaseks."
Nägu teame, on eesti rahvas paari
viimase põlvkonna, kestel elanud
aegu, mis ön.olnud kõike; muud kui
normaalsed. Märkimisväärselt on
aga sama erakordne aeg tõstnud- esi­le
ka erakordseid inimesi, kes on
tõusnud elatava aja "poolt seatud
nõuete kõrgusele; Keed on inimesegi,
kes viivad elu edasi
Ka eesti kirik ei oleks säilunud sel
tasemel, kus ta tänapäeval ori, kui
meie kirikumeeste hulgast ei oleks
samuti esile kerkinud erakordsete
võimetega hingekarjaseid, kes oma
rahva .saatusele kaa^sa elades on tei­nud
eesti kirikuelu jätkumise '.pagu­luses
võimalikuks.. •
Kirikuõpetajaid on oma isiklike
omaduste ja kutseomaste kalduvus­te
poolest erinevaid, nagu erinevad
inimesed aina. Kahtlemata oleks Os­kar
Puhm kodumaal normaalsete
mälestab
SOOMŽPÖISTE KtUBr TÖliOKtöS
ast sšspra
Rudolf Kiviranna
65 Oo sünnipäeva
ARNOLD. LÄÄS'
Ootomatult manalasse varisenud armast sõpra
sügavas
ENDEL ja REGINA
Qatmmtnlt varises manalasse meie armas sõber
on
kooli koori j uhataja.
Leerieelsetega toimunud töö koh­ta
esitas aruande, leerieelsete töö ju­hataja
ikndres Tork. Leerieelsete ni­mestikus
on 55 õpilast. Tundidest
osavõtu protsent on olnud 70, mis
ti Tiiu Kadaka loenguõhtu Naisrin
- _ - ^ , g Š Uvma'\ f*]} tä s i t Ö 0 j a VVa"Iölüde" jiilkumiscr^.dlalj^,^
vust juhatavad Viima Pede, Margit I r 0 1 v a , S t , e palugu . Ka s^ustas Na,s- v a k s a s t o r i k S ) ^ just maapao.
Viia, Mai Musta, Maimu Käärmann j ™g;koguduse õpetajale entoa kasu- e r a n d l i k e s . oludeson ta isiksusepä-'
ja Hilma Joutsi. Koolijuhataja abii t a ? 3 , s e k f kirikuhoone ruumides. .; ^ 5 ; ^ pääsenud täiele Kehtiv*
Tralla. Margit Viia on ühtlasi f ^ « d u s e j a h a h s e aruande esitas L e l e -
laekur Lembit Valter ühes vaialiste ^ , „ , ' v sel, st.i-.t ust. esa •. Oskar Puhm a isas va.i mu.l.i.k u ise-seisvat
kutsetööd Ranna koguduses
Aruanne kinnitati nõukogu poolt Harjumaal, kus ta korjas kasulikke
esitatud kujul ja suuruses tasakaa- kogemusi seoses noore Ranna kogu-lus
72.000 dollarit. duse rajamise jä ülesehitamisega
Laekuri ettekandes esitatud nõu- Rannarahva hinge
'osutab .eelmise aastaga võrreldes I kogu ettepanek' 1977. aasta eelarve aga jätma jä põgenes 1944. a.apr il
tõusule, õpetajaiks on Virge Kase- kohta tasakaalus 80,500 dollarit osu- lis- koos perekonnaga Soome, kus
"kamp, Inge Tork, Heldi Vastopä, tab umbes 11 protsendilist tõusu ja tast sai eesti vabatahtlike sotilaspas
Tarvo Kass, Oskar Müllerbeck ja j seda suuresti inflatsiooni, elükallidu- tori Soome armees. Suhteliselt noo
Andres Tork. Tundide aineks on oi- Se tõusu ja nendega seotud palkade tele vaimulikule- asetas ülesanne ko
nud elukutse. valik, perekonnaelu,] tõusu tõttu. Eelarve on silmas pidä- hustused, mis olid mitmeti uudsed
nud kokkuhoiu tarvidusi, aga ka väi- aga nende täitmisele asus ta, suure
timatuid kulusid. Veel tasumata või- innu ja vastutustundega. Sellisena
M*'II C Ig a d e t a s u m i s e.'huvides, on, et ka need oli ta eesti hõimusõdureile julgusta- WSH©ni ä€S€irS@fi1 0 o » I koguduse liikmed, kes oma kogudu- vaks sõbraks ja toeks sõdurielu ki-
. se liikmemaksu kohustuste täitmises bedail hetkil, lohutajaks haav
(Algus lk. 7) on olnud leiged ja passiivsed, annak- ja viimseks saatjaks lahingute tules
niseens eesti punaväeosi ja oli lõ-sid.eelarve aasta kestel:oma Iisapa- langenuile.
puks eesti punase diviisi ülem. Oli n u f f • ; . . . ;. Soomest tõi pagulase rännutee ta
lühikest aega Eestis põrandaalusel _ Algatatud küsimuste all inform^
tööl. Lopetas/Leningradi ülikooli ja ns- koguduse^ esimees ^oosolekut : k a u d u Kanadasse, kus ta on andnud
oli seal ajalooprofessor. Pärast 1. eelseisva, op. O. Puhmi 65 sunmpae-detsembri
mässu ebaõnnestumist va tähistamise kohta. Sünnipäev on
1924 oli Jakob Palvadre äge Jaan An- pärast Ülestõusmise pühi pühapäe-velti
vastane, süüdistades teda 1. det- vai, 17. aprillil.. Sel pühapäeval toi-sembri
putshi kavandamises kerge- muvad kaks jumalateenistust ning | maa eesti kirikuelu mõttes tülli ja
meelsuses. Ta nimetas Jaan Anvelti mõlemal jumalateenistusel jutlustab paljas, õpetaja' O: Puhmil tuli alata
teguviisi „tantsuks surnukehadel", piiskop A. Raudsepp. Koguduse nõu- eestlaste koguduse ülesehitamist ei
Jaan Anveltil oli venelaste seas siis kogu on.otsustanud ära j ä t ta erilise millestki. • Äsjäsaabunüte kehvade
eesti iuteriusu vaimulikuna oma suu­rima
panuse:
Torontosse päralejõudmisel oli
pidanud päevakohaseks kinkida
oma õpetajale, kes on nüüd ka
EELK Konsistooriumi assessor,
assessori kuldrist.
veel poolehoidu ja Jakob Palvadre korjanduse korraldamise sünnipäe-opositsiöon
tõrjuti, maha, ta kõrval- va kingituseks ning loodab, et täis-dati
juhtivatelt kohtadelt poliitilisel kogu ühineb nõukogu seisukohaga,
. alal.-i mille järgi kingi kulu kaetakse eel
: Kui algas Stalini suur puhastustöö, arve korras. Nimelt on koguduse
, vangistati ka Jakob Palvadre ja nad | nõukogu
hukkusid koos. Anveltiga mõlemad
nendes puhastusaktsioonides. Nõu­kogude
entsüklopeedias seisab, et
nad on pärast surma hiljem rehabi­liteeritud..
. Iseseisvas ..Eestis, ilmus 1940. a
Eesti Biograafilise-Leksikoni täien-
. dusköide, mille peatoimetajaks oli ^.
Ta.rvel ja teisteks toimetajaiks Hans
Kruus ja J. Olvet. Viimane suri hil­juti
Kanadas. Enne Rootsist lahku­mist,
vahetasime mõned raamatud.
Ta annetas mulle minu poolt kingi­tud
raamatute vastu ülalnimetatud
leksikoni täiendusköite ja lisas: „Šel-les
köites leiate ka Jakob Palvadre
eluloo, kes oli enamlik poliitikatege­lane
ja riigikohtunik Anton-Palvadre
\ vend. See pikem elulugu, mis kannab
allkirja .nagu oleks s;ee toimetuse
poolt koostatud, oli Jakob Palvadre
enda poolt kirjutatud, ainult, lõpu­osa
on leksikoni toimetuse poolt
tehtud. Jakob Palvare oli oma eluloo
saatnud ömä vennale riigikohtunik
Anton Palvadrele, kes selle manus­kripti
mulle edasi andis Biograafilise
, Leksikoni täiendusköitesse mahuta
miseks. Kui ma selle käsikirja Hans
"Kruusi kätte andsin, hakkasid tal
; ärevusest kaed värisema, kui ta Ja-l.
kpb' Palvadre autobiograafiat lu­ges
. . . Nii kadunud J. Olveti jutus
.:• tus. '•) -:-
New Yorgi Eesti kirikus tähista­takse
palmipuudepühal, 3. aprillil
piduliku jumalateenistuse ja koosvii­bimisega
koguduse kauaaegse hinge­karjase
mag. Rudolf Kiviranna 65-
sünnipäeva. Usulise töö kõrval on R.
Kiviranna olnud viljakalt tegev rah­vuslikul
võitlusrindel jä tai ort suuri
teeneid tuhandete eesti põgenike
US A:sse aitamisel. Tenia käigud
Washingtoni ametivõimude juurde
aitasid kaasa selgitada eesti sõdurite
küsimust, nende panust kommunis­mivastases
võitluses ja avada ka
nendele USA väravaid.
Rudolf Kiviranna sündis Võrus 22.
märtsil 1912: 401 aastat tagasi ta lõpe­tas
Tartu Ülikooli' usuteaduskonna
magistri kraadiga. FiTskop H. B. Ra­hamägi
poolt saadeti ta stipendiaa­dina
Ungarisse. Jõudnud tagasi 1938.
a. ta jätkas prooviaastat Tallinna
Piiskoplikus' Töomkoguduses, kus
teda teisel jõulupühal 1938 ordinee-riti
EELK' vaimulilaiks,
Rootsis viibimise ajal {1944—1948)
võttis ta osat1 peapiiskop dr. Johan
Kõppu poolt' ellu- kutsutud Eesti Ki­riku
juhtimise keskusest, olles selle
liige eriülesandega; Kiriku välissuhe­te
alal. Nendes ülesannetes ta teos
tas reisi läbi' sõjäpurastatud Saksa
maa Genfi, et Kirikute Maailmaliidu
peakorteris selgitada eesti põgenike
olukorda jä vajadusi, samuti ka
Eesti Ev.-Luteri Usti Kiriku tunnus^
tärnist vaba; maailma kirikute poolt
1947". a. lõpupoole tehti mag. Ru­dolf
Kivirannale ettepanek asuda
Ameerikasse ja võtta oma hooleks
New Yorgis 1898, a. asutatud eesti'
kogudus. Eesti Vabariigi aastapäeva
tähistamiseks 1948 oli uus õpetaja
juba kohal New. Yorgis, kus • teda'
mäieslavad leinas•';'.••.
• OTTO' ]a ELLA 'RANNAMÄE'
miGÖKÖHLER
AUGUST SOÖMRE
Armast
ÄHISTE
ipMestab kurbuses
perekond TENG
.. .•,;/)fl.W>.>;;V;
ei no
majanduslike võimaluste taustal- oli
oma kiriku ehitamise mõtte ümber! ootas väifekuid usuliselt ja rahvus
nii.pooldajaid kui kõhklejaid; Ometi' 1 5 M l u s t a v kogudus,
hakkas sihikindla teenäitaja järele'
kõndijate arv kasvama ning on
nüüdseks kasvanud suurimaarvuli-seks
eesti pagulaskoguduseks üle­maailmses
ulatuses. Kui tänapäeval
seisab keset Torontot eestlaste- —
igas mõteulatuses oma — kirik, siis
kannab see templihoone enne muud
Oma • otseste ametiülesannete kõr­val
New Yorgi suures koguduses m
R. Kiviranna andnud oma vabataht­liku
panuse Eesti Kirikule, olles
nüüd juba pikemat aega praostiks ja
EELK Konsistooriumi vaimulikuks
assessoriks. Tema suurimaks panu-
; INMEMORIAM:;/ '
Veefemarikuu viimasel, päeval! ta1-
rišes; maaalasse Hamiltonis,. QMa-rios.
tuntud seltskonnategelane- ja
tubli', majjandusmees Heino. KeicL Te­ma,
afeasaatmise leinataljtusi toimus,
teisel märtsil Dowsworthimafcusemä-jäsv,
M š kadunu puhkas tugevas; täin-imepuui
kirstus ümbritsetud.väga. pal­judest
lilledest ja pärgadest, saade­tud',
tai omaste, sõprade: jäi organisat-
:Si'onMe poolt. Leinatalituse pidasid
piis-kiop K. Raudsepp; jä Hamiltoni
'koguduse õpetaja T.- NõlimnlL Ma-
| tusemaja saali oli kogunud hulk
;rahvast, kes olid tulnud' manalasse
värisenud hamiltönläseie: viimast
austust avaldama.; '. :
Piiskop Raudsepp oma sisukas kõ­nes
tuletas meelde HV: Reiot. aegadest
millal alustas Hamiltonis emakeel­sete
jumalateenistuste pidamisega ja
koguduse asutamist. Siis oli H. Reio
igati kaasa aidanud nii jumalateenis­tuste
korraldamisel kui ka Hamilto­ni
koguduse rajamisel. Leinajate lo­hutuseks
tõi piiskop ette, kristlikust
Tallinna Tütarlaste Kommertsgüm­naasiumi
vilistlaste jä end', õpifaste
koosviibimine toimub pühapi, 27.
märtsil kell 4 p.l. A. £aanes'e kodus,
I? Shamokin Dr., Doni Mis; Osavõ­tust
palume teatada tel. 4.44)4820' —
Aino Laanes või 44720852' — Helmi
Lepni.
teenistus on ühtlasi kontsertjumala-teenistus,
kus esinevad kõik kiriku
koorid. Mõlemale jumalateenistuse­le
järgneb kohvi koguduse saalides,
kusjuures õnnesoovide üleandmine
•toimub hommikupoolsel kohvil.
Muid sõnavõtte algatatud küsimus­te
all ei olnud ja koosoleku juhata­ja
lõpetas ladusalt laabunud koos­oleku
tänuga osavõtjaile. ^
Risti üleandmine Õp. O. Puhmile toi- õpetaja 0 Puhmi taht 1' dl' '
muks esimesel jumalateenistuselI^e v t ö ö ^ ^
piiskop A. Raudsepa poolt. Ohtupool- p a g u l a s k i r i , k u s ü m
sel jumakteenistusel .jutiustab sa- n e m i s l Q 0 d s a a k s / k e e s i
mutipuskop j i m g ;mdulik jun^
õpetaja Oskar Puhmi osa selles kus­tutada
ilma, et sinna jääks, järele
suur ja silmapaistev tühi koht.
Toronto eestlasile on Oskar Puhm
tuntud kindlameelse ja tööka inime­sena
ning tõsise usumehena ja hin­gekarjasena,
kes oskab oma kogu­duse
liikmeile tulla lähedale ~
rõõmsal kui kurval tunnil.
seks'Eesti;Kiriku usutööle praegu ja seisukohast, väga veenva lohutuse
Ta' selgitas- kmdas meie m^ine keh
saab mullaks millest ta võetud, kui
tulevikus on tema vaimne looming,
mis on leidnud omale väljenduse sa-pagulaskiriku
sündmusrikka"'^Jju: dades artiklites, mis ori ilmunud va-
"'• • ba maailma eestlaste, ajakirjades ja
ajalehtedes ja millele ta on lisanda­nud
kaks suurt jütlustekogu: „Jüma-la
armastuse vangid" (ilmunud Root- •
sis Eesti Vaimulik Raamat.kirjastu­sel,
232 ;lk.) ja,„Räridurid tolmu, ja
tähtede vahel'- (1971; New Yorgis,
Kirjastus Kultuur, 335 lk.). Mõlemad
teosed on levinenud üle vaba maa­ilma
jä on saanud ka nimekatelt kir­nu
J!
Kõik kindlustusliigid.
958 Broadview Ave„
Süite 203
Toronto, Ont,
Tel.: 461-8900
hing asub surmaga, nagu piltlikult
öeldud, teise ruumi ukse taha kus
ootab jällenägemine. Palvuse pidas
õpetaja Nõmmik. Järelhüüdeks Jüri
Müür, Hamiltoni Eesti Seltsi ja ta
allorganisatsioonide nimel jä poolt,,
audis tänuliku tunnustuse H. ReioJe
tehtud töö eest kui seltsi asutaja ja
kauaaegsele .esimehele, soovides ra­hulikku
puhkamist. Järgmisel päeval
oli jälle kogunud matusemajja hulk
jandusteadlastelt tunnustava arvus-;kaasmaalasi ning kohalikke::inimesi
Maapao olustikus oh eesti kirik
omandanud hoopis uued dimensioo­nid
ja ülesanded mitte üksi rahva
usulise juhtijana, vaid ka rahvusliku
kooshoidjana vja eestluse edasikand­jana.
Kirik jääb meie viimseks kind­luseks
ja kantsiks, :
'.. On siis hea, kui meil on kirikume­hi,
kelledel on sama usulist tõsidust
ja rahvuslikku kõvadust, kui seda on
ilmutanud Peetri koguduse õpetaja
Oskar Puhm.
Peetri kogudus avaldas oma õpe-1
tuse osaliseks. Mõlemad raamatud
on püsiva väärtusega ristiusu tõdede
vahendajad,. Nendes kajastub kuju­kalt
töö, mida praost R. Kiviranna
on New Yorgis teinud ligi 30 aasta
iooksul.
koguduse esimees
ta j ale jä ta abikaasale sügavat tänu
ja soovib kätte jõudva tähtpäeva pu­hul
südamest tulevat õnne.
'•'-..'• K. A. Kadak
kes saatsid H. R. pikas autode rongis
Hamiltoni Metsakalmistule, kus õpe*
ta ja Nõmmik toimetas matmise ta­lituse.
Nii asetati väsinud töömees ja
lugupeetud hamiltonlane igavenele
puhkusele;
Heino Reio sündis 1904. a, 11. mail
Väike-Maarjas, Virumaal. Sai põllu- [
majandusliku erihariduse ja töötas
seakasvatus konsulendina, E.T.K.
teenistuses ning viimati valitsuse
poolt määratud ametlikuks kaalu­jaks
Eesti Lihaexpordi tapamaja
juurde; Põgenes 1944 a; sügisel Root-si,
kus töötas põllumajandusliikus la­boratooriumis.
Asus^ Kanadas Hamil­toni
linna .1948. ai; sügisel.. Sellest
ajast peale hakkas ka Hamiltoni saa­buma
suuremal hulgas; kaasmaalasi
põgenikke. Ühiselt asuti organisatsi­oonide
loomisele.. Selles töös lõi H.
R. täie jõuga kaasa olles koguduse
asutajaid, Eesti; seltsi • asutaja ja
kauaaegne esimees ning taibuka ma-.
jandusmehena im. kontakti tuntud
kohalikkude inimestega asutades
Kanada-Eesti klübVkust sai abi ja '
nõu nii töökohtade leidmisel kui elu
korraldamiseks uutes' meile võõras­tes
oludes.
Algatusvõimelise mehena ei taht­nud
ta töötada teistele, vaid asus
oma ettevõtete soetamisele. Ta oli
üks esimesi Hamiltoni ma j aomanik-ke.
-Selles majas leidsid mitmed uus­tulnukad
ulualust ja ka ajutist pea­varju
kuni töö ning korteri leidmi­seni,
-Kõva ' töö, suurte riskini iste
ning pingutusega suutis tema saavu­tada
majanduslikult märkimisväär­seid
tulemusi. Lahkudes jättis järe­le
makaronivabriku, kastitööstuse,
hotelli,, korterimaja ja mitmeid teisi
ettevõtteid. Ega kõik ei läinud temal
mitte kergelt, vaid oli mõnigi kord
väga tõsiseid raskusi millistest ta
•suutis üle saada. Mõnigi meist oleks
alla arintid, kui jõululauale peale lei­va
ei olnud palju panna. Tema aga
ei. annud alla ja suutis- kõik rasku­sed
võita., Teda. võiks noortele sea-dida
eeskujuks püsiva töö ja pingu­tustega
majanduslikult edasi jõud­miseks.
I Heino Reiot jäid leinama ta abi­kaasa
Varju, poeg Rein abikaasa ja
kahe i pojaga ning laialdane sõprade
ringkond. Me kõikide südame soo­viks:
puhka jumala rahus tubli töö­meest"
'
• . Gustav Paloots