Meie Elu = Our life, September 3, 1981

              p,Meie:EIu"rir. 33
, S E P T E M B M 3
® .0 0
(Algus esiküljel)
hästi ettevalmistatud öli teätriringl
vestlus, mille juhatas sisse Valli
Voitk esitatud probleiemiga — paguy
lasteatri tulevikümuredest.^ Andres'
Raudsepa „Looming kui protsess"
rühmade arutusel: oli hästi plaanitud
ja sõnavõtt noortelt elav.Valli Nae­lapea
kirjandusõhtu oli ainulaadne
mitmete loomingute esitamisega,
mis kohapeal ioodud ja mille mõttest
oli raske äiii saada/kogu üritus oli
liiga kirev; kohati segane jaj^enis nii
pikaks, 'et osa kuulajatest • lahkus.
Väga palju oli noorte esinemisi sõ­nas,
laulus ja muusikas nii prograip-
°mi raames kui ka einetamisel, mis
lioidis kogu üritust elavana ja ergu­tas
noori - enese väi j endlisele.: • ' .
õpperingidešt oli kõige paremini
esitatud muusikaloengud dr. Roman
Toilt. Eesmärgiks oli seatud:.1) anda ,
võimalikult sügavat ja ajaloolist ning
. analüüsivat pilti ja-oskust eesti'rah-
\'aluule ja eriti; eesti rahvamuusika •
suhtes, 2) saadud informatsiobni toe­tusel
jätkata loomingulist tegevust'
a
Isi
' GEISLINGEM (,,Meie Elu" kaastööliselt)Saksa ml-'
mekamaid päevalehti „Bie Welt" avaldas esiküljel kahevee-lulise
kirjutise olukorra kohta Eestis. Selles öeldakse:
"Vanemuise'* t&ssa&d
OULU (M.EO Põhja-Soome SMiio
rimas erapooletus ajalehes „Kaleva"
ilmus artikkel Tartu Vanemuise teat­rist,
mille aiatorife dramaturg Evald
eesti rahvalaulu ja luule uurimisel.: ;^^"^P"S'
ÕPPE-'JA HUVIRIMGID .
•MUUSIKA huviringis rakendati ,õp--
peringidest> oodatud teadmisi .värs­kelt
valminud, eesti heliroomingü ..tut­vustamiseks.:
Kasutati Kristi' Aliiku
ja Peeter Tammearu' esitusi' katken­dite
näol nende valmivatest helitöö­dest.
Osavõtjaid oh 12—15 enamalt
samad. Kohale oli' toodud .isegi Re-menv
firmalt tiibklaver. '
Foto—- E. Briggs
TANTSU õppe- ja huviring paistis
olevat kõige populaarsem. Pidevah
\-õttis neist osa 12, .kuid Ip.ageli |öli ko­gu
väljak rõõmsaid huvilisi täis ja:
Annelv Riga pidi nii mõnegi puhke-tunni.
loovutania, et rahuldada teis­test
õpperingidešt naasnud iiuyilisi.-
Tantsu õpperingi sihiks oli õpetada
aru saama, mis on tants ja liikumine,
cus on kvaliteet, mis suunas'minna,
et pealtvaataja aru saaks, milles asi
seisab. Õpetati .rütmiõpetust, õpetus­te
hnikat, koreograafiat ja esitamis-kust.
Loengud ja omalooming toi­musid;
vaheldumisi. ; . ;
FOTOKUNSTI õppe^ ja huviring
o H kindlasti kõige tÖQkam., Kaame­rad
plõksusid pidevalt, igaüks valis
enda isiku maitse kohaseltv teema.
Õpetati nii mustvalge- kui ka värvi­fotode
valmistamise protsessi ja au-diü-
visuaaise programmi koostamise
tehnikat. Osavõtjaid paistis olejat
tosina ringis. Huvi oh suur, ja tule­mused
head. :^ ",:,
TEATRr õppe-.ja huviringid olid
samad.. Selle sihiks oli õpetada noori
praktiliselt iriählema,^ diktsiocini, lü-kurnist,,
teksti: lugeniist j^a tunnete
väljeiidaThist.Osa.võtj-atele jagati.ko­he
olad, niille abil- arendati täiesti
mondtooTiseid esitusi kaunis heaj as-^
]aarmastaja::tasemeni.; Osavõtjaid: oli
12 ja üksikuid ösaajalisi. teistest rin­gidest.-
KIRJANDUSE õppe- ja huviringid
• olid 'tegelikult eraldatud..Valli Nae­lapea
väike rühmake õpetas noortele
\'aba eneseväljenduse tehnikat, kus
soovi tati kasutada ka looyat eesti:
keel t, täheiepanemata lause.ehitusi
ja reegleid, viies loova vaimu leidma
väljendusi vabast loodusest, mis^^on,
eriti oluline luuleloomingus. Prof.
Vello Salo õpperingis eesti, keele alal
oli sihiks saetud läbirääkida ja arti-tada-
„Eesti Raadio" nimelist, pro­jekti.
Selle nime all valmistatakse
lavalisi ja video kasette, mis jvars-kendavad
kuulajate ja vaatajate ees­ti
keelt. : 1
Huviringis vaadeldi keelt kui .loo^
mingut ja • sõnade loomist, tutvusta-les
Alo Raun'a yalmimasolevat et-monoloogilist
teadmikku — Jkuidas.
luua uusi sõnu uute mõistete jaoks, •
milleks pole sobivaid sõnu. Loomm-.
L^u tulemuseks oli uus sõna loodud
iü.tarlaste toale—-plikala.Valmistati
Algul loeme, 'kuidas seoses Tartu
nimega lugejate mõtted käivad kohe
ülikooli poole, mille rajamisest möö­dub
järgmisel aastal 350 aastat. Tar-,
tu^kuulub Baltimaade vanimate hn-nad-
e hulka.. Unna rahvaarv olevat
momendil 105 000;)
Siis tutvustatak^ lugejatele nime
Vanemuine algupäVa, mis tulevat
Kalevala: Väinämöisest, kelle „1800-
ndate aastate algul laenatud kuju
hakkas' juurduma ikui l);,vulpijumal
rahva teadvusse". „Tartus, Eesti rah­vusliku
liikumise ja kultuuri hällis
1865 a. asutatud meeste lauluseltsile
•sobiski hästi nimi Vanemuine.'' Siiski
aga olevat hiljem selgunud, et eesti
mütoloogia seisukohalt on Vanemui-ne
siiski ebaehtne jumal. Kõigest
hoolimata on aga aastast 1870 saadik
Vanemuise nimel loodud ehtsat teat-
••rit.-,:,;;,,.:.
Lydia Koidula jaanipäeval 111 aas­tat
tagasi alustas Vanemuise Seltsi
lavategevuse., Kampus jätkabki, et
võrreldes seda aega teiste kurtuuri-maadega,
kespühitsevad omi 200 või
300 aasta , pidusid, too aj astu pole
Eestis pikk. Selle põhjuseks olevat,
olnud aastasadu kestnud feodaalsed
orjaaastad. Vanemuine olevat kõige
vanem teater Eestis ja rahva teadvu-.
ses „on see midagi rohkem, kui vaid
ainult üks teater kümnest kutselisest >
teatrist". Vanemuine Seltsist on saa­nud
alguse kuulsad Eesti laulupeod
koos teiste rahvuslikkude üritustega.
Evald Kampus rõhutab, et „Vane-.
muirie on olnud nagu rahva enese-tõstmise
sümboliks, mille sünniga
sai alguse teatriharrastuse levik üle
terve maa ning algas ka rahvuslik
näitekunst",- '
miSTEKÖHTÄ:^: :;-
Pärast Vanemuise ajalooga tutvus­tamist
autor pöördub praeguse teatri
kirjeldamisele. Ehitis asub kõrgel
mäel keset Tartut, saal mahutab 700
isikut, kontsertsaal 843 ning Vane­muise
väike • maja ehk endine saksa
teater 450 \ isikut! Näitelava peaks
olema tehniliselt kõige paremini va­rustatud
kogu N;.Liidus ja selle kont­serdisaali
on 1978 ä. paigutatud rah-vusvaheHselt
kuulsa tshehhi äri Ri-ger-
Klössi poolt valmistatud uus orel.
Vanemuine olevat N. Liidus ka ai­nukeseks
nn. • mitrpetoiminguteät-riks
(draamadest, ooperidest, ope­rettidest,
muusikandest, ballettidest
jne). Teatri personali üldarvuks on
425 isikut, kellest draamanäitlejaid
35, ooperilauljaid 21, koori hikmeid
45, pillimehi 55 ning tantsijaid 35;
Aastas antavat lavastusi 15—16 ja ;
kavas olevat pidevalt kokku 40 eri
etendust. Aasta kestel korraldatakse
umbes 540 etendust 230^250 000 vaa­tajale.
Peale selle annavad väikses
majas teised Eesti teatrid paar korda
madalas omi külalisetendusi;,, mis
omalt poolt lisab tartlaste teatriskäi­ke
veel 60 000 inimese, võrra, •
Evald Kampus mainib' edasi, kui-das
kontserdisaalis käib aasta jook­sul
umbes 100 000 muusikasõpra kuu­lamas
N. Eesti Füharmoonilise or-kestri,
Vanemuise oma sümfoonia­orkestri,
kammerorkestri või siis
popansambli „Fix"- kontserte.
Artikkel rõhutab uhkelt, et ^võrrel-des
seda arvu linna elanikkude arvu­ga,:
tõuseb teatriskäikude arv statis­tika
järgi maailma tipule. Aga Kam­pus
lisab kohe, et„ausal>t öeldes nen-'
de. inimest^ hulka kuuluvad ka tu­handed
külalised kolhoosidest, sov­hoosidest,
koolidest ja vabrikutest,
sageli 100-^200 kilomeetri tagant, sa­muti
Tartu teatrites on näha rohkes^
ti külahsi Tallinnast jne," Taolist
teatrientusiäsmi peab artikU autor
väga omaseks just eestlastele.
ÜLISTUS IRDILE : •
Mis puutub Vanemuise eeskava­desse,
siis Kampuse järgi valikus
peetakse silmas seda, et see huvitaks
linna peaaegu 10 OOOüliõpüast koos
õppejõududega, ^tööstusasutuste ja
ametiasutuste personali:ja maaasula-^
te elanikke.. •
Siis hakatakse muidugi lilistama
Vanemuise teatrijuhti NSV Liidu
rahvakunstnikku Kaarel Irdi, keson
tegutsenud aastast 1940 saadik teatri :
direktorina. Vanemuise omapära ole-.
vat ka see, et kõige andekamad draa­manäitlejad
esinevad, ka muusika-etendustel
ja vastupidi. Spetsialisee- ,
runud operettide esindajaid teatris
„Eestis käärib. Selle Bajti rii­gi
elanikkoiid, kes pärast ainult
22 a. iseseisvust N. Liitu liideti,
praegu veel nõukogude vabariik,
.paneb ikka.ja jälle vastu nõuko-kogude
ülemvalitsusele ja üle­kaalule.
Seda teatavad eesti
emigrandid Rootsis, kel teleforii-kontakt
elanikega kodumaal.
Ülo Ignats, „teise generatsioo­ni
eestlane", kelle janemad põ­genesid
neljakümnendatel aas=,
tatel Rootsi, on ^praegu tegevu­ses,
et kirjeldada neid tendentsie
iihes raamatus. „Praegu eksistee- ^
rib uus generatsioon julgeid nod-,
ri inimesi, kes ori muretud oma
^vastupanu järelduste ees", kirjel^
dab Ignats olukorda Eestis.
„Rahvušlikul opositsioonil on
eestlaste hulgas määratu- mo­raalne
toetus — 40 a; vene vähe-rnusvalitsüs
pole suutnud suruda
alla soovi iseseisvuseks."
j Tema kirjelduse järgi toimus
Eestis läinud ä. suvel vahista-mislaine.
enne olümpiaregatti.
Sama a. oktoobris puhkesid en­nenähtamatud
demonstratsioo­nid,
millest võttis psa umbes
5000 noort. Demonstreerijad ole­vat
hüüdnud: „Venelased, minge
koju Moskvasse!" ja „Rohkem
liha, vähem venelasi!"
Need paroolid on sellel taga-,
põhjal nähtavad, et eestlaste osa
omas vabariigis oli 1934. a., 88,2
protsenti, 1979. a. aga 64,7 prot­senti
1,5 miljonist elanikust. See
areng on eelkõige seletatav vene­laste
juurdevooluga. Eestlased
kardavad, et nad muutuvad vä­hemuseks
omal maal.
Nõukogude salapolitsei KGB
.'koos politsei ja punaarriiee ük­sustega
on alustanud dissidenti­de
jälitamist Balti vabariikides.
Nagu selgub Stokholmist saadud
informatsioonist, tugevdab par-teisheff
Vaino ihukaitset tipp­funktsionääridele.
" •. : •• -kk . •
r • . • .
Süüdistus politseile
Vasakpoolsetg
nimekirja hoidmin
kuritegu
Vasakpoolsete aktivistide „Praxis"
instituut Torontos Huroni tänaval
põles 18. detsembri ööl 1970 ^a. ja
samal ajal kadus sealt liikmete nime­kiri,
mis jõudis Kuningliku Ratsa-politsel
kätte. „Praxise" tegelased
süüdistasid, et nende peakorter on
süüdatud varguse teostamiseks ja
süüdistasid politseid. Nüüd McDo»
naid komisjon oma'aruandes ütle^j,
et RCMP käed on puhtad, kuid soovi­tab
Ontario peaprokuröril võtta sei­sukoht,
kuna politsei o^ hoidnud
seadusevastaselt omandatud doku­mente.
RCMP olevat ligi seitse aastat
säilitanud varastatud nimekirju. Ar­vatakse,
et nende alusel koostati
kahtlaste riigiteenijate nimistu.
Vasakpoolsesse „Praxis" organisat­siooni
kuulusid muide Toronto pro­fessorid
Abraham Rothstein, Steven
Glarkson ja akadeemikud Hovyard
vAdelman ja Meyer Brownstoue. En-
, dine direktor Howard Buchbinder
\ütles, et nad jätkuvalt üritavad nel°
ja politseiniku kohtu alla andmist,
kes nende arvates olevat segatud do­kumentide
vargusesse.
Evald Kampus
teatri drainaturg.
lihtsalt polevatki. Kampus mainib,
kjaidas teatri kõige tuntumad rez-
Mssöörid draama alal on- peale irdi
Jaan Tooming, Evald Hermaküla' ja
Kaarin Raid. Kõiki teatrikunsti liike
juhivad bailetmeister Ülo Vilima:a
koos Ida Urbeliga.
Tuuakse: esile Vanemuise poolt
sooritatud külaskäilc 1956, a. Mosk­vasse,
kus teater on senini: käinud
kokku kuus korda, Leningradis neli,
'Kiievis, Riias ja Kaunases kaks ning
Petroskois Ida-Karjaias mitu korda.
(„Meie Elu" kaastööliselt) — Saksa Liiduvaba­riik
pole veel sovettide poolt vallutatud tsoon, küll aga on siin ve­nelastel
täielik liikumisvabaduse Kõrged funktsionäärid tulevad ja
lähevad, annavad intervjuusid^ ja külastavad y,sõpru-'.
', Hannoveris peetud saksa kompar­tei
kongressil oli 55 (viiskümmend
viis) delegatsiooni N. Liidust ja ida­blokist,
teatab Bonni päevalehe „Die
Welt" juhtkirjanik Herbert • Kremp.
Nad reisivad ringi ja peavad miitin­guid
kõigis Liiduvabariigi osades. Ja
nende teema on alati sama: kaitske
endid ameeriklaste ja NATO otsuste
:Vastu, _ • '
Nõukogude proplagändakompanii"
. del on vaba sõit ja kõikjal sümpati-seerijad.
Liiduvalitsus on selle kohta
avaldanud paaril korral pahameelt,
aga agitatsioon käib edasi. See v^ib
veel kasvada pärast seda kui vaHt-susparteid
on näidanud oma kaldu­vust
valedele rahuargumehtidele. .
Nõukogude propagandat kuulvad
poliitikud ei koge midagi uut. Nad
kuulevad vanu ähvardusi ja odavat
sõbrahkkust. Aga nad funktsiönee-ruvad
— sageli vastu tahtmist — im-periaalse
võimu ukseavajatena. Nõu­kogude
funtksionäärid ei esine dis­kuteerijatena,
vaid oma õigustele va­sardajatena.
Nad harrastavad hõüko-gude
õõnestamispoliitikat.
Vastastikkuse printsiipi ei ole. Lää­ne
poliitikutel pole võimalust oma
seisukohti V Ida-Euroopa avahkkuse
ees väljendada.
RAKETTIDE VASTU : :
Qma resoluutse ei kõigi masshävi-tusrelvade
vastu ütlesid katoliku ja
evangeelse kiriku pea- ja auametili-sed
kaastöölised Liiduvabariigis ja
Lääne-Beriiinis. Seega on nad ka
Ameerika keskmaarakettide paiguta­mise
vastu Euroo]^as.:,,Meie jaoks
,pole mingit sihti ega varandust, mis
õigustaks masshäyitusrelvade oma­mist
voi nende panust", seisab sele­tuses.
Seletusele allakirjutanud väi-davad,
et nad on „solidäarsed hirmu­ga
oma kogudustes".
MARXI UURIMISKESKUS
Trieri hnna, kus Karl, Marx sün-
.dinud, rajati tema sünnimaja läheda­le
uurimiskeskus. Friedrich Eberti
fondi poolt rajatud keskuses hakka­vad
töötama „teadlased", kes uurivad
Karl Marxi ja Friedrich Engelsi elu
ja tegevust; Uue keskuse rajarpise^ga
olevat loodud |iurijatele paremad
töötingimused,
AAFRIKAKORPUS
Alates 1970. aastast on „DDR" saat­nud
Aafrikasse 15.000 sõjaväelist
nõuandjat ja arenguabilist. Nad pea­vad
aitama kaasa „sotsialismi" üles­ehitamiseks
kommunistlikes riikides
ja loomulikult ka spioneerima.
•;^S000 POLIITVANGI ;
Poola ametiühing ^Solidaarsus"
andmeil peetakse „DDR"4, vangima­jades
kinni 5000 polntvangi. Kogu­summas
ori tsooni vangimajades
55.000 vahialust. Seega on leidnud
• 'kinnituse ,,,Amnesty Inteniational"
ja •„Töögrupp 13. august" hinnangud.
Alles hiljuti teatas „DDR", et maal
polevat ainsatki poliitvangi.
BÜROKRAATIDE UPUTUS
Siin on varsti vähem : käsitöölisi
kui töötajaid riigi-, maade ja oma­valitsuse
. teenistuses. Bürokraatide
arv on tõusnud 1980. a. lõf)üks
4.198.000-ndele. Käsitöölisi (Handwer-ker)
oli samal' ajal 4.228.000;. Saksa
käsitööliste liit avaldas need and­med,
et hoiatada riiki edasiste paisu-tamiste
eest, mis aitab ainult forssee­rida
bürokraatiat. •
: PEREKONNA SAUN : /
Šunset Beach |ld., P.O. BQX
Oak Ridge, Ontario LOG
ka lihtprogramme, mida kavatsetak- •
se viimistleda ja levitada. Osavõt-:
jäid OÜ 6—10, olenevalt ilmastikust.
Kõige kainema õhkkonna lõid aja­kirjanduse
esindajad. Osavõtjaile
näitamiseks valmistatud eesti keele
yideökasett tsenseeriti „Loomin'g 81"
juhtkomia poolt (olevat olnud liiga
kahemõtteline). Algusest lõpuni hoia-'
tati aeg-ajalt olla ettevaatlik enda
väljendustes ajalehe inimeste juures­olekul.
Eriti agarad hoiatajad olid
meie tuntud maestrod.
^oome teatritega on Vanemuisel ol-
: nud tugevad sidemed juba paarküm-
\: mend aastat. Start algas 1960 a., mil­lal
Epp Käidu juhtis August'Jakob­soni
näidendi „ K u m m i t u k s e d"
: (Kummitused): Jyväskyläs. Järgmi­sel
aastal soome teatrijuht Matti Ta-piö
külastas tartut lavastades seal
; :Maria Jotuni ,,Mieheri.kylkiluu'^(Me-
" he küljeluu). •
Praegu on sidemed sõlmitud ka
Tampere Teatriga, kus Vanemuine
• on ^juba kolrh korda'käinud ja järg­misel
aastal teevad tamperelased
vastuviisidi Eestisse teist 'korda. •
Vanemuisp välismaasõitudest loe­me.
edasi> et teater tegi 1972 a^ pika
reisi Budapiesti ning teistesse Ungari
linnadesse. 1979 a.-Vanemuine võttis
osa Belgradis korraldatud rahvusva­helisest
teatrifestivalist BITEF-st.
Ballettgrup olevat käinud Indias ja
ballettmeister Ülo Vilimaa oli pikal
esinemisreisil Jaapanis, Aafrika maa­des,
ja Mehhikos.
-Lõpuks soomlased saavad teada
Vanemuise pika, keerulise ning pro-pagandisthku
ametliku nime, mis
kõlab,järgmisel: ..Tööpunalipu Orde-r'-
a Eesti NSV Riiklik Akadeemiline
. GEISLINGEN (,.;Meie Elu kaas­tööliselt)
— Tuumaka artikli NATO
järelrelvastuse vajaduse kohta eel­seisvateks
.. desarmeerimis-läbirääki-misteks
kirjutas ajalehes „Donau-Bo-te"
ungari ajakirjanik ja Vaba Pres-siliidu
sekretär dr. Zoltan Mäkra. Ta
rõhutab oma artiklis, et läbirääki-wiised
on mõeldavad ainult jõu posit­sioonilt
ja täielik järeleandmine so­nettidele
tähendaks lääne allakäik??
, Dr. Mäkra märgib oma ^rtiklis ka
:n^oned näited nõukogude sõlmitud
lepingute väärtusest. Ta "kirjutab:
. mail 1920 sõlmis N. L i i i lepingu
Gruüsiäga, milles kinnitati ja tun­nustati
Gruusia iseseisvust. Järgmise
aasta veebruaris okupeerisid sovetid
Gruusia. •, l'. • ' '
Aastal 1920 tunnustati Eesti N. Lii-poolt
iseseisvaks riigiks. Septemb­ris
1939 sõlmiti baasideleping ja
järgmisel aastal okupeeriti Eesti so-
^^sttide poolt.
^^/^astal 1922 sõlmis N.Lnt lepingu
Ukrainaga „vastastikküseks abista-
™i^^eks". Juba samal aastal okupeeris
punavägi Ukraina.'
V ^Aastal 1932 sõlmis N. Liit mittekal-
^Q^^^^ngilepingu' Poolaga. Septembris
939 järgnes nõukogude invasioon
Aastal 1932 sõlmis N . L i i t mittekal-laletungipakti
Lätiga. Vnmane oku­peeriti
1940. ä.
, 21. jaanuaril 1932 kirjutati alla mit-tekallaletungileping
N. Liidu ja Soo­me
vahel. Novembris 1939 järgnes
sovettide rünnak Soomele.
Augustis 1939 sõlmis N. Liit mitte-kallaletungipakti
Leeduga. Järgmise
aasta juunis okupeeriti Leedu puna­armee
poolt.
12. detsembril 1943 sõlmis N. Liit
„scprus- ja koostööpakti" Tshehho-slo-
vakkia eksiilvalitsusega. Aasta
1968 marssisid sovettide ja tema sa­telliitide
üksused Tshehhoslovakkiäs-
.se.-"- . .' \ ,•'•:.,
Need on ainult vähesed näited N.
Liidu „rahupoliitika" kohta."
' • V -kk
Pc
^ MAALID MÜÜGIL suures valikus.
• Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
y M i MMMMf.- MMM
BENSIIN JÄLLI
KALLIMAKS
Bensiini hind tõusis jälle. Nüüd
maksab gallon juba $1,82, seega tõus­nud
viimase aasta jooksul 40 senti
gallonilt. Jõuluks on bensiin Kana­das
kallim kui USA-s. Liiduvalitsus
ähvardab kodanikke ikka uute ja uu­te
hinnakõrgendustega. Kuigi maail­maturul
on õli külluses ja Saudi
Araabia ei tõstnud hinda, nagu kom­munistlikud
maad soovisid.
Pääsfearmee lahkus
Maailmaliidust
Päästearmee lahkus Kirikute Maail-,
maliidust põlfjusel^ et Maailmaliit
ajab vasakpoolset polntikat ja on.
unustanud oma ülesanded usuüse
teenimise alal. Näitena tuuakse ette,
et Kirikute Maailmaliit on üks tõhu­samaid
kommunistlike geriljade
toetajaid eriti Aafrikas, kuid ka Lõu-na-
Ameerikas, Kesk-Ameerikas ja
mujal. 140-liikmehne Kirikute Maail­maliidu
Keskkomitee avaldas kahet­sust
Päästearmee lahkumise puhul.
Konflikt äigas juba;l978. a. kui K i ­rikute
Maailmaliit andik oma täie
majandusHku ja moraalse, toetuse
Rodeesia kommunistlikule Tatriooti-lisele
Frondile. ,
Politseile jääb õigus
Toronto ajalehed On asunud kaits­ma
seaduse rikkujaid. „Star" valab
krckodiihpisaraid sellepärast, et po­litsei
tohib maanteedel autoga ajada
taga pangaröövleid ja muid roima­reid.
Viimati tehti kampaaniat, mille
eestvedajaks on Ontario liberaalide
partei juht S. Smith, et politseilt tu-
Jeb võtta õigus roimareid maantee­del
püüda. Kuid Ontario kohtumi-
.nister R. McMurtry ütles avalikult,
et vaUtsus ei kavatse võtta poUtseilt
õigust roimareid jälitada, kuigi selle
juures võib juhtuda õnnetusi. ,
GILJOTIIN
DO
'Uus prantsuse president F. Mit-terrand
täitis ühe oma valimisluba-duse.
Prantsuse revolutsioonist saa­dik
hukati kuritegijaid giljotiiniga
tapamasin suure teraga, mis lõikab
inimesel pea otsast). Nüüd kaotati,
surmanuhtlus ja ajalooline giljotiin
läheb „vanarauaks". . ^
Tegelikult ei ole giljotiini kasuta­tud
aastast 1977 alates. Giljotiini lä­bi
hukati muuseas kuningas Louis
XVI, kuninganna Marie Antoinette
•jt. • • " '• •
QQEflS sm
K INSURANCE
13 Wfitmers Drlv®
SulttZOO
issdale, Ontario M9V
Ttl.74S-4622