Meie Elu = Our life, December 13, 1984

              kir. 50 (181511984
I
1
I
pete Eesti Päeva-
|a tänavused To-
M mõlemad seo-
[ndmustega. Eesti
I suureks kogune-saavad
kasvada
Iteks. Sündmus
|tud eestlastele ja
tähtsust. Juba
)is oletada, et To-
|suur pugemispi- .
cs^ terve nädal
le, et nad laskäid
jntos toimuda. Et
iusega ühendust
[Imkond, kes neid
raamatud võiksid
lYõimaldades tea-
Ji keelt kasutada,
(ri organiseerida,
cõrtsis ei istuks,
pidustusi põhja-
Irjeldäda ja neid
]eerida neist osa
id peaksid' tuge-inatud
olema ja
It kohalikest juu-l:
ielles asukohas
lon, kasud kõige
]le, ükskõik, kui
ei tule.
Itlased paguluses
]reva ühiskonna,'
ile oleks aegsasti
tia päästa,:tuleks
|deid rakendada,
fet ma ei poolda
[d ajakirja, nagu
llab see ajakiri, et
]lhise vastu. Kui
velträäkimapan-et
eesti kultuur
RHIS Kivil Q
lausete
irras
a R. Bockfolrili
r. 46. K u i Teie
sept. 1944 Nõm-,
põgonejaile pu-
Imisosl Tallinna,
nu Toile! Ilma
loks vist milto
)dasi sõitnud oga
m\.
Ijärg. Ihk. 3)
!
li
1
„ * . i i ^ i e Elü" nr.
pantvangi
raam ruBinal
rani lennuväljal Kuwaiti reisilen­nukit
ja vabastas terroristide käest
9 viimast reisijat, keda terroristid
Sioidsid pantvangidena j a ähvarda­sid
mõrvata, kui Kuwaiti vilitsus ei
vabasta vanglast 17 terro^sti, kes
möödunud aastal korraldasid pom-miatendaadid
USA ja Prantsms©
saatkonnahoone vastu.
Rünnakrühm läks lennukisse ko­ostajatena
ja vangistas kaaperda­jad
nii kiiresti, et neil ei olnud
võimalust vastupanu avaldada ega
lennukil koos reisijatega hävitada.
Päästetud reisijate seletusi ko­haselt
oli see kohutav elamus. Ter­roristid
kohtlesid reisijaid väga
toorelt.: •..
Lennukikaaperdajad, kes rahvu­selt
osutusid kuwaitlasteks, antak­se
tõenäoliselt üle Kuwaiti võimM-dele
karistamiseks.
,,MEIE ELU" tam^^^^^^^
ja toimetiks op suletud
detsember 24., 25. ja 28.
EI ,•:
MINGIT ,
KOMPROMISSI
KOMMUNIS^.IDEGA
K; Päts-.1918.
üle saja osavõtja Majand
„SiHp-bondid on praegu eelista-investeerimismoodus"
selgus
neljapäeva õhtul Eesti Majandus­klubi
Kanadas poolt korraldatud
loengul Toronto Eesti Majas roh­kem
kui sajapealisele rahapaigutu­sest
huvitatud publikule. Teemal
„Huvitavad investteeringud täna­päeval"
kõnelesid Ilmar Martens
ja Lennart Kadak, kes mõlemad bn
abipresidendid Kanada suurtes.iii-vesteeringffirmades.
Loengu avas Majandusklubi Asi-mees
Hugo Later,.tervitades kohal­viibijaid
ning avaldades heameelt
rohke osavõtu üle viletsast ilmast
hoolimata.
Esimesena kõneles Lennart Kadcik.
selgitades lühidalt maailma praegust
majanduslikku olukorda. K u i maail­maturu
õlihind tõusis küm'nekord-seks,
siis andis see kogu maailma
majandusele nii tugeva hoobi, et sel­lest
pole enamus riike toibunud täna­päevani.
Märgatavat edu on viimas­tel
aastatel näidanud ainult USA,
väiksemad riigid rabelevad aga jät­kuvalt
suurtes majanduslikes ras­kustes.
Õlihinna tõusule järgnesid väärad
tulevikuhinnangud Läänemaailma
suurriikide poolt, kes,arvestades õli-hi
jätkuvat tõusu, püüdsid õlitarbe
osas isevarustajani jõuda. Uute õli-'
allikate otsimisel kulutati tohutuid
summasid, näit. USA's kahe aasta
jooksul ca. 500 biljon dollarit. Need
summad kujunesid peagu mahavisa­tud
rahaks, kuna Õlihinnad hakkasid
peatselt langema ja praegu on vaadi
hind Rotterdamis ca. 24 dollarit. Lää-:
nemaailma õlitooljad püüavad vaadi
hinda hoida 27—28 dollari vahel.
Kanada „õliliivast" toodetava vaadi
hind oleks kujunenud aga 40—50
dollari ümber.
Hiljuti Kanada bajandusminisler
Wilson kõneles Toronto Pressiklu­bis,
kuis Jaapanit külastades üks jaa­pani
majandustegelane kirjeldas
oma riigi majanduslikku seisukorda.
Jaapan on nagu mitmekordne maja
ookeani ääres tõusu ajal. Maja keld­ris
olid tekstiili ja plastika tööstused,
kuid nüüd ön need juba tõusuvee all.
Esimesel korral asuvad autotööstu­sed,
kuid vesi aina tõuseb. Maja tei­ne
kord on täidetud uustehnoloogilis-te
tööstustega, kus pole praegu upu-,
iuse ohtu Maja kolmanda korra töös­tused
jättis jaapanlane aga saladu­seks,.
/,
Kanadas pole aga veel teist korda­gi
välja ehitatud. Omame seal ainult
väiksemaid tehnoloogilisi tööstusi-maja
kolmandat korda pole aga ole-,
imaski. Praeguse valitsuse esmajär­guliseks
püüdeks Kanada majandus­elu
parandamisel on produktiivsuse
tõstmine-suurema , tööpanusega
väiksema rahakulu juures — mis
kindlasti viib vastuoludeni ameti­ühingutega.
Valitsuse teiseks ees­märgiks
on lähenemine vabakauban­dusele
USA'ga. Ameerika raha sisse­pääs
Kanad^ majandusse on juba
nüüd hõlbustatud.
Uudisena võiks märkida võimalik­ku
uute rahatähtede käibele laskmist
USA'st, tõenäoselt juba järgmisel
aastal. Uued rahad oleksid toodetud
uusirna tehnoloogia kohaselt nii,, et
nende seadusevastane • võltsimine
artens ja Lennart Kadak Majandusklubi kokku-
Foto — S. Preem
vagunikaupa põllumajandustooteid
commodities). Kõik need tehingud
on aga seotud küllalt kõrge riskiga, ,
kus võib palju võita, aga ka palju
kaotada.
Hiljuti tuldi välja aga täiesti uue
muutuks võimatuks. Teiseks pää- ideega vana asja.kasutades. Ameeri-seks
valitsus rahatähtede ümbervg- kas nimetatakse seda paiguti CATS,
slriphondilo iga protsendi jn iga ac!-
gumiso aja kohla. Kui osta praegu
lapsele 1000-doliarine striphond
12%ga, mis aogub 30 aa.sta pära.st,
siis maksaks sen praegu ainull 110 dol­laril.
Neid ostetud stripbondo ei tarvitse
mitte hoida kuni aegumiseni, neid
võib müüa börsimaaklerite ja trust-kompaniid()
kaudu igal ajal varem.
Ilmar Martensi informatsiooni koha­selt
pole nende müük kunagi raske,
väljaarvatud väga suurte summade
juures, kus müük võib võlla rohkem
aega. Samalaadselt võib osta strip-bondide
kuponge aegumisajaga tule­vikus.
Ka nendeostuhind arvestatak­se
praeguse, väärtuse kohaselt.
N i i striphondi kui ka kupongi os-lurisk
oleneb intressi kõikumisest ja
inflatsiooni tõusust. Praegu kõigub
riigilaenupaberi intress 12% ümber,
mida võib lugeda küllalt kõrgeks ja
mis praegu näitab alanemise ten­dentsi.
Stripbondide ja kupongide
ostmine on soodus siis, kuis intres­simäär
on kõrge ja inflatsioon suhte­liselt
madal. Tõusva intressi ja inflat­siooni
eel on igasuguse bondi ostmi­ne
kahjulik. Tulumaksu tuleb maks­ta
iga kupongi müügi puhul ja strip­hondi
omamisel arvestatakse laks
iga kolmiR aasta järel olenevalt intres­sist,
kui tulust.
hetuse teel Šveitsi pangahoiuste jäli-l^
v kusjuures suuremate summade
puhul tuleks tõestada J kuidas need
saadud ja kas kõik riigimaksud on
tasutud. Kanada valitsus püüab hoi­da
oma dollarit praegusel tasemel,
ilma valitsuse abita võiks see aga lan­geda
60 US sendi peale. Mida tulevik
selles osas loob.on praegu teadmata.
•• • e o im.—isiwf
hotellid HommifeM- Ja SMysööl
byss
Relsthuvilste koosolesk ja informatsioon elsmasp., 17. dets. kell 7.30 õ.
paiguti aga TIGERS, mis mõlemad
koosnevad pikema nime esitähte­dest.
Kanadas nimetatakse neid aga
,,alastivõetud bondideks", ehk
„stripped bonds".
Paar Ameerika börsimaaklerit tu­lid
ideele eralda tavalised riigilaenu-paberid
(bondidjkahte ossa ning
müüa paljas põhibond eraldi ja lahti­lõigatud
kupongid eraldi, Põhibondi
saab tema aegumisel rahaks vaheta­da
tema täisväärtuses. Kupongid ae­guvad
üksteise järel igal aastal või
igal poolaastal ning nende vahetus­väärtus
oleneb nende originaalsest
intressimäärast.
Huvitavama osana esineb aga
..alastivõetud võlapaber, ahk ,,slrip-
(ed) bond", kuna selle hinna määrab
tema praegune väärtus. lOOO-dollar-line
stripbond, mis aegub 10 aasta
pärast ja mille intress on kindlusta­tud
12% aastas, maksaks praegu os­tes
ainult 312 dollarit. Kasutades ta-õigus.
Võib mängida ka kogu aktsia- välist liitprotsendi valemit,võib välja
turu keskmise taseme peale, või osta arvestada praeguse hinna iga suuruse
BÖRSI OLUKORD
lärgnevalt Ilmar Martens andis
ühiülevaate praegusest Börsi olu­korrast.
Viimased aastad on olnud
väga muutlikud nii raha kursi, intres­si
ja Rörsi aktsiate osas. Börsimaak­lerid
ei anna aga kergesti alla. Nad on
viimastel aastatel välja mõtelnud uu­si
investeerimise mooduseid. Näit.
„option" aktsiate ostuks, kus inves­teerin
ostab ainult õiguse aktsia os­tuks
tulevikus fikseeritud hinnaga.
Aktsia hinna tõusu korral järgneb
profiit. languse korral aga kaob ostu-
• „,MEiEELU'-/:/'-v,:\,,.•::
' lugejad, ärge unustage om|i
sõpradele soovitamast
V MI^EIE ELU"
• Eksitus 0 V '
; (Algusihk. 2) -
Vastusena mainin, et iõnesolev
märkmik on lühisõnaline ega sisalda ^
palju muud peale nappide hiärkmete
põgenike nimede, peatiiskohtade,
•kuupäevade ja kellaaega'dega — Ees­ti
pinnal kuni 28. sept. Mäletavasti
^korraldati selle höbustevoori põge­nemine
eesmärgiga pääsedaVmitle-valliitatava
Tallinna taha sugulaste
suvilasse, kuni tagasi lüüakse vaen­lane,
kelle terrorit oli kogetud aastail
1940-41;
Keegi sellest 15-liikmelisest gru-
. pistVvist ei aimanud põgenemistee-konna
esimesil päevil hädaohu tege­likku
lähedust. Vastasel korral po­leks
ehk selliselt aegal^viidetud;
,,Lõunaks (20. sept.) Valgejõel, kus -
küpsetasime ja sõime hariepraadi."
Eelmises sõnavõtus (,,Meie E l u"
nr. 43] on mul eksitus lausete'järje­korras.
Palun andestust, k u i see on
ärevust tekitanud. Peaks olema:
„ .. .õhtuks (22. sept.) jõudsime Ris­tile,
kus ööbisime. Teeristil oli kaks
veoautot eesti sõduritega. Ühel seisis
Pilka ja õhutas inimesi mittepõgene-ma,
vaid vastu panema. 23. sept.
hommikul (kell 6) väljasõit Ristilt,'
^Palivere küla juures jäi meist maha
kaks perekonda." Märkmeid kirjuta­nud
13-a. põgenejal ei olnud aimu,
kes seisis veoautol ja kõneles. Täis­kasvanud
kaaspõgenejad olid need,
kes ütlesid ja kordasid tuntud admi­rali
nime. '
Jah, kihutasime ühe päevaga N õ m ­melt
Ristile. Teil on õigus,, et „ise ja
hobused pidid küll vatti saama".
Voori toredaim kõrb, higist leenien-dav,
väsis. Allfjs on muuhulgas ka
kooliailašesi rebitud Eesti kaart, niis
oli teekonnal abiks. Sõit läks edasi
Haapsalu poole, mis põles, edasi Ro­huküla
sadamasse kella 11:00 paiky
ja seai ülepeakaela lahkiivalele täis­kiilutud
praamidele ja nendel Heller­maale.
:
Minu mälestuste järgi oli sepiemb-ris
1944 loimunu eestlaste massiline
põgenemine barbaarsete! kommu-nisllikejõukudehaardest,
m i i l e l i h l -
• sall „kodumaaH lahkumine".
(iks kaaspõgeneja samalt leekön-
, nali, ke.s-hiljuti lahkus igavikku, jäi-
1 i .s j ä re 1 e V a n nutavad re a d (Marie
Underill):
Me ()0tam(!. ja truudust mi; ei murni.
Mii kergem elada ]a - uhkeni surra.
•On juhtuttieid, millest juhuslikult kuulete,
^ i d millest harva räägitakse. Ometi on see
brutaalne tõde. Aastast aastasse üks igast
kümnest naisest kannatab oma abikaasa kuritar­vituse
tõttu. Olles vaikima sunnitud. Ja kehali­selt
läbi pekstud — minestuseni, haiglaabi vaja­miseni
või koguni surnuks. Õigupoolest naiste
ründamisega on seotud iga viies mõrv Kanadas.
Kindlasti on igat l i i k i kehaline kuritarvitus
seadusevastane. Vägivaldsus naiste juures on
eriti vastik. Niisugustes kodudes üleskasvanud
Mapsed harjuvad kuritamistusega ja tarvitavad
omakorda vägivalda teiste juures.
NAISTE PEKSMINE:
ON AEG SELLEST RÄÄKIDA
Informatsiooniks kirjuta: BREAK T H E SILENCE, Queen's Park, Toronto,.Ontario M 7 A 1N3
mm
mis
S l "* 1
m
'AI ,i
w
Mm
1
m
m
m
mm
KÜSIMUSED
Ilmar Martensi ja Lennart Kadaka
loengule järgnesid küsimused kooso­lijate
poolt, kus esimesena avaldati
huvi laste nimel trustfondi avami­seks
stripfondide kaudu ning seetõt­tu
tekkivatest tulumaksu kohustus­test.
Tulumaksu osas teatas Lennart
Kadak, et tulumaksu seadused või­vad
tunduvalt muutuda. Uue valitsu­se
sihiks on kaotada taks „capital
gain'ilt", kuigi seda pole võimalik
otsekohe läbi viia. Tõenäoselt järg­mise
aasta aprillis esitatakse uus riigi
eelarve koos uue pensioni reformiga,
mille järel järgmisel sügisel tuleb uus
tulumaksu reform..
Koosoleku poolt avaldati arva­mist,
et stripbondi omamisel tuleb
liiga kaua oodata, enne k.ui kasu
paistma hakkab. Selle asemel „con-vertible
bond" looks kiiremat ja kõr­gemat
tulu.
Ilmar Martens vastas sellele, et
„convertible bondid" on erakompa-niide
võlapaberid, i^iik neid ei levila.
Erakompaniide juutes on risk tavali­selt
palju suurem hing suurema riski
juures on võidu jakaotuse võimalu­sed
samuti ..suuremad. Riigi võlapa­berite
intressid on praegu^ülehinna-tud.
Lennart Kadak lisas juurde, et
riigibondide juuras loetakse nor­maalseks
intressi )a inflatsiooni va­heks
3%, praegu on see vahe aga 7
kuni 8 protsenti, arvestades inflat­siooni
4%-le ja intressi 7 kuni 8%-le.
Esitatud küsimusele: mis suunas
muutuvad intressi määrad tulevikus,
vastas Ilmar Martens, et seda ei tea
keegi ette ennustada, kuid lähemas
tulevikus näivad need langevat. Int­ressi
kõikumine on stripbondi ostmi­sel
ainult siis oluline, kui seda osta
spekuleerimise otstarbel lühemaks
ajaks. K u i stripbond ostetakse inves­teerimise
otstarbel ning seda hoitak­se
aegumiseni, siis pole oluline, mida
intress vahepeal teeb. Kahju võib
saada aga siis, kui inflatsioon kohu­tavalt
tõuseb, või riik läheb pankrot­ti"
Hugo Later juhtis koosolijate tähe­lepanu
RRSP osas sellele, et kuigi
seaduse järgi tuleb RRSP realiseerida
71 aastaseks saamisel, võib seda igal
ajal teha 60 ja 71 eluaasta vahel.
Kõige soodsam on RRSP hoiused
vahetada „annuity'ks" siis, kui
hoiuste.intress on kõige kõrgem.
Küsimuse alla tuli ka kulla prob­leem.
Kas on mõtet praegu kulda
osta? Lennart Kadak vastas sellele, et
' kul|a toodang on praegu maailmas
küllalt kõrge, umbes 1360 tonni aas­tase
Lõuna-Aafrikas umbes 600 ton­ni.
Venemaal umbes 300 tonni, Kana­das
umbes 50 ja Ameerikas umbes 30
tonni ja mujal. Maailmas on praegu
kulda umbes 80,000 tonni ja seda ei
lähe palju kadunia. Endised suured
kuUaostjad^Indias ja Aafrikas ori vae-suslunud,
Araabia riigid kindlusta­vad
oma riikide majanduselu ajaks,
mil õli sissetulekud lõppevad. Prae­gu
ei ole ette näha kullahinna suure­mat
tõusu, see võiks sündida ainult
siis, kui Ameerika dollar langeks tu­gevasti,
või inflatsioon tõuseks väga
kõrgele. Sama viletsad väljavaated
on teemantidega, kus toodang on
kõrge ja turg on väike.
' Lõpuks Eesli Majandusklubi Ka­nadas
esimees Hugo Later tänas kõi­ki
osavõtjaid õnnestunud ja elevus-rikka
majanduselu ülevaatliku õhtu­pooliku
eest, millest osavõtt oli kõi­gile
lasuta.
-m
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikiss.
Helistage elle 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale