Meie Elu = Our life, May 6, 1982

              .•>.'^:'-^••r'^^ff*.A•«:«•^»•vr.ra'»^•^^*r^..nvyrt».'«^r*^^^••>^
„Mili eLP'" ^ ,oOUi LIPI"i§f®ii§(§n WseMif.
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd./ Esto­nian
Houše, 9S8 Broadvkw AWc, Toronto, Ont. Canada.
' , M4K2R6 Tel. 466-0951
Toimetajad: k. Rebane ja S. Veidenbatim. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201^) 262^773.
„^EIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus'Kanadas.
Äsut. A. Weileri,algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 fro^dview
Ave, Toronto,. Ont^ M p 2R6 Ganada
MELJÄPAEVAL, 6. MASL - THURSDAY, MAY ö ,>8eäe Elu" m, 1% (1679) 1982
VASTASTIKUSED iUODISTUSED
KOOSOIEKUI
j;
, Telliiniste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., W. 9 %•
-5 p.l, esmasp. jineljap. k l 9 h.-8 õ,^^L^^
,,MEIE ELU" tellimiÄhad: Kanadas r^;a^
^ |18:00, 3 k. $13.00; USA-sse — l a . $37.00,6 k. imOO, 3 k.;
$14.00; Ülemeremaadesse: l'a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00; kirii^ostilisa Kanadas
ri- ja ahupostilisa ^SA-sse: l a . |26;00, 6 k. $13.00. Õfc
^.postiIisa::ülemerema^^^
tlksiknumber>~.65^. -
Küulutushinna^: 1 toll ühel veem^
.50, kuulutuste küljel $4.25^
MMILV TRUST COSPOBATIOH» REALTOR
105? KINGSTON RD.. SCARBORÖUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selje firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTOR LIBE
TEL KONTORIS: 694-3336
KODUS: 488^129
KINNISVARADE VAHENDUS!
Aleksander Haavaiült, kes andis .K. Jõgi soovitas äri tagastamist ~>
oma Owen Söuridis asuva aiaäri üSe või siis peatset müisld, kui see anne-
Eesti Sihtkapitalile Kanadas; saatis tajat rahuldaks,
märtsikuus ringkirja Toronto Eest! A. Haavaniit pooldas äri müüki
organisatsioonidele, sällles avaldab ning soovitas leida ostjat Euroopast,
rahulolematust selle majandamise Tema .arvates ei olt&vat ette näha
üle Ja tõstatab küsimuse, kes on sd- äkilist hin^^
le omanik praegu. Vastuse andis • H. Teder süüdistas hrl Haavaniitu,
Sihtkapitali esfanees J. H. Lüpp wm et see olevat omavoliliselt kasuta-liikmetele
peakoosolekul 25. apriM nud ära traktorit ja mitmesaja dol-
• - • • lari eest p#d jsi ffl
kinud. • '•.
V. Rein rõhutas veelkordselt
kökkuliejji^ va(jadüst, kujia muidu
võib kannatada rahva ussildüs ESK
vastu.v;^ ••, i-/;
A. Haavänüt, v^tates hr. Tederl
esitatud
elavaid sõnasite.
Tegevusaruandes süüdistati
äri jä puuifcõoli annetajat hr. Haa^
vaniitü koostöötahte puudumises,
eesti ajaJehtedey veergudel ettdlei^
(üUiuiiiiuiuinitniiiRT
[; mil paljud rahvad kardavad
Mvitavat aatoi&sõda Nõukogude Lii­du
ja USA valiei, toimuvad pisišõjad
tõsiste rekadeg» paljudes kohtades
uniber maaU^ on nagu sel-feks
» et oma rahvastes poliitilist
pinget hoida, et rähväs oma muga-wstes
uinuma ei jääks.
Konfrontatsioon Inglismaa jäÄr-gentüna
vahel Falklandi saarestiku
pärast ori üks selliseid. Lõuna Geor­gia
saare ülevõtmine Briti merejõu-
V dude poolt oli nagu avalasuks, mis
oli vajalik selleks, et omale v ^
tus- ning peatusbäasi Ito. Ometi
peab lähem tiilevik! näitama tõsist
sõjategevust päriis Falklandil, mis,
asub Briti laevastiku blokaadi all.
USA välisminkerHaigi diplomi
tlUseä üritiisedmõleini poolega ei
^ ; a n d n u d . Esiteks ei soo^
^ vi ÜSA kulunusse praktiliselt sek­kuda
Ja teostab oma diplomaatiat
neutraalsuse pinnalt, kuigi nähtava
toetäsega Inglismaale.
led |se on oma seisukohtades järel-aridiiiätud.
Inglismaa ei o^^
naljaks oma laevastikku tuhande^
miilide t^^ šaatriuid, et aktsioonist
nüüd lodbudal Ärgentüha valitsus jei
saa oma ammustest unistustest
loobuda, s^t see võib valitsusele eis-»
dale saatuslikuks saada. t
^^^^^^ V^^
seega saacla traagiliseks sündmus^
mõlemale poolele. Esiteks istub
' Faiklandil juba kümme tuhat relvas-
V tatud meest Ja soomusvägede osad.
Briti laevastik ei kanna endaga kaa­sas
nii arvuliselt väge^d. Kuid Bri^
^ M merevarustus on võimsam, missi-:
lldtäpisemad ja lennukid moodsä^
mad. Inglismiaa võib oma tulejõuga
iasa teha ^elle Argentiina üleoleku
saarel, merel ja õhus. ' \ '
Küsimuse lahendamist j kiiremas
korras nõuavad inglastelt (rasked il-jniastikulised
oliid selle ümbruse ye-
Hel. Igasugused operaitšoonid^^^F^
läridi iimbruse topnlstel vetel tee-vad
inglise laevastiku rafekeks seal
: kauase püsfanise. 01eneb,| kas Ing­lismaa
oh sunnitud ootan^a varustu°
§e järelvedu Lõuna Georgiale Ing­lismaalt
või on kaasaolev varustus
küllaldane, J et riskida kallaletungi
Argentiina vägedele Falklandil.
Kui Inglismaa valib viimase tee,
siis võivad Ärgentüna üksused oo­data
hävitavat tuld sõjalaevadelt Ja
õhust Juba iäh^al ajal. Kuid see
hävituštuli peab siis õ l € ^ ülhnalt
effektüvne^ et hah^ata ja demorali-seerida
ArgentUna ütoste vastupa­nu
võimet Ja võimaldada inglastel
oma vägede maalesaatmist, et ^
hastada saar d(ssetungijaist.
Ilma maandimüseta ei saa ingla­sed
kaua oodata oocteohikorras.
Praktiliselt ori uiglastekallaktung^
Falklandile Juba ^alanud.Pt. Stanley
lennuvälja ja lennukeid ön juba tu­listatud.
Uusi aktsioone on oodata.
Kuid oUdisem kui tiüevahetus ka­he
vastase i vahel ,on rahvusvahelise
olukorra kujunemine.; Lõuna Amee­rika
maade vahekordadesse võib see
teravusi Ja uusi vastuolusid tekita­da.
Äsjasel Ameerika maade konve­rentsil
Washingtonis valitses kiili
suhtelisel rahulik meeleolu^ kuigi
USA väHsniinister Ä-jHa^^^^^
võtt võeti külnia vaikusega.
USA .sKimiriistratsioori pole selles
arenevas võitlüsesisüutriud päriselt
neutraalseks jääda. President kea-gani
seisukoht on, et Ärgentüna oli
kallaletungijaks Briti \saartele on,
seega agressor. Sellidena keelustab
USA nütmesugusäed^^^^
linaga, ^uid, m|s
Ileagki vihjas, et
kodumaalt
üheridused Ärgen
veelgi olulisem,
USA on valmis
asuvale Briti la^astikule ppmapool-set
abi andma vajaliku j varustuse
See on ka hästi mõistetav, s^t
Inglisriiaa on kauases sõpruses ol­nud
ÜSA-ga ja ori üks tugevaim USA
püüdluste tõeta jdd. Margaret
Thatcheri päevad ei Ole Chamber­laini
päevad Inglismaal enne teist
maailriiašõda. Peaminister Thätcher
on oma merejõududele temud kor­ralduse
uputada iga võõras laev blo­kaadi
all olevates Vetes, kaasa arva­tud
Nõukogude Lüdü laevad.
OUikordade ^ a^r^edes Falklandil
võib tekkida uusi seisukohti ka NA­TO
maade vastastikkuses anisaamis-tes.=
Ometi ei Jpailstä praegu veel
suuremaid arusaamatusi antagonist­like
suurriikide, jlJSA Ja N. Oidu va^
hei Ja see ei paista ka suuremat sõ­jaohtu
risüide rinäaihnale,^ kuid onie-ti
on šelge^ et algav sõjategevus
,j^õib paljude m vahel rikkuda
seniseid yahdkoridi^^
teks Ja see ^Jcehtib kõigepealt Lõuna-
•Ameerika'maade.•vahekordade koh-;
Esimerwi lahing Falklandi saarte
päralt võideldi I. mail. Lahmg sel­gitas
ke; on kes Ja kelle poolel keegi
seisab, ameerika Riikide OrganisaP
sioon (Oi^an?0ation of American
States) toetab moraalselt Argentii-nait
j-a USIA materjfl/aFiselt Inglisr
maad, Blõlema poole tähelepanu ori
koondunud Inglise peaministrile
Marear<!t Thatcherile, kui Irori La-dy'le,
kes kauge ettenäiR:elikkusega
juhib rahvusvahelist poliitikat jä ei
mõjusta seisukohavõtmist üks!
Ameerika rii^juhtide juures vaid ka
NATO riikide ja teiste, nendega seo»
sesoleväte riikide juhtide .Juures. Ka '
N.,Liit respekteerib teda.
Margaret Thatcheril-oli ;närvi saa-:
ta enamik Inglise laevastikust kau­gele
ikodümaast ilma erilise etteval­mistuseta
ja lasta sellel iaevasti'kul; •
otsökohe rünnata Falklandi saartele
asunud Ärgen'tiina sõjalisi ^õude. Ta ;
. on suutnud pidada vastu opositsioo- - ^
ni kriitikale parlamendis jä Jcindläl
sõnal selgitanud,: et sõjalise jõu ka­sutamine
antud olukorras oli pära.
tamatu' ning vajalik. MargaretThät-cJher
ei- ^pea võimalikuks viivitamist
- antud ' jlukorras Ja kui Argentiina
hünta: J ellest, aru. ei saa ega nõustub
oma väeosade äraviimisega Falklan- •
dl saartelt,/siis tõenäoselt Atlandi
laevastik kasutab oma täit tulejõudu
nende väeosade kutsumiseks korra- ;
le ning saatmiseks tagasi emamaale.
USA välisminister Äiexander Haig
hindab \ kõrgelt Margaret Thatcheri;'
kindlarleelsust ja toetab Inglismaad,.
tema p raeguses sõjalises konfliktii-.;
nagu taevad seda NATO riikide ju­hid
Ei roopas^; Inglismaa toetamine;:
tuleb nendele kõigile kasuks....; '/
;RAHUTA(ni.US'.LÄHIS-II)AS^^^.^^
25. apr. juudid laihkusid Siinai
poolsaarelt, mida nad olid valitse­nud
15 aastat, yalitsuš viis sealt osa
elanike st .väevõimuga ära, kuna need
keeldusid sealt' vabatahtlikult lah- .
kuma. Sõdurid hävitasid nende poolt
ehitatid asulad ja sinna püstitatud '
riiäleštasmärgid. Kõik selleks, et
kindlu; ;tada Iisraelile rahu tema; lõü- /
napiiri .See on Iisraelile eriti täh- v
tis, sest lõunapiiri taga asub Egip­tus,
tugevaim ning ifohikemarenenud
Arabiai riik, kellega.
taha spda pidada. V,
enesele rahulõunapiril Iisrael omab
. paremad võimalused piiride kaits'
. miseks idas jä$)õhjas,, Seal on Iis­raelil
küllalt tegemast palestiinlaste
rünftakutega, kes ei ^faiha leppida mil­legi
väheniaga kui iseseisva Palestii-iia
riigiga Jordanijõe läänekaldal.
väte ja halvustavate artiklite aval- süüdistusile^ ütlesy et ta ön aifiult
damises ESK juhatuseYvasUi; j^ lõ- ühe ^ š e taime viiWi Floridasse, et
puks eesti oiianisatsiconiddepõli-^^^^i^^ kas eesti kask ka sealses klii-jušetult
süüdistava rinsjkiija ' ^ t - j ^ a s kasvab. Ühdtordset traktorika-mises.
sutaniist ei pid^d annetaja süü-
Edasi riiäikisaruannie, et hr. Haa- teoks. j
vaniit, kiigutades alla 16. juunil 1978. H. Liapp teatas, et seaduse koha--
a.kimiisVai:a ülekande, ehk kirikeak- ^glt ei s a ä - a r u ^ e t arutada koos
tile, oli täiesti teadlik, et ettevõte
tulevikus kuulub ESK-le. Hr, Haa- A.iSepa ei pidanud'vajalikuks üld-vaniit
ei saavat läbi aiandusettevõt-te
praeguse mänedzheriga', teda põh­juseta
oskamatuses ^ süüdistades.
Aiaäri tegevus on olnud' aga väga
edukas, ja seda peariuselt-just hea
mänedzheri tõttu. " ;
; Ä. Haavantiduile kmilunüd jSprmg-mount
aiandüsettevõtet hakkb sel*
leks eraldi loodud ji^atus (aktsiad
selts), mille koosseisu võivad kuu­luda
ainult E S K v ^
se erikomipanii l<xMn!ist aiaäri juhti­miseks,
ktma Eesti Abistamiskomi­tee
Kanaidas, samuti ir^titekasu taot­lev
maksuvaba numbn;ga organisat-siöonj
juhib „Bhatare" tegevust otse­selt
paralleelorganisatsioonita.
H. Lupp pidas eriorganisatsiooni
loomist siiski vajalikuks. Mänedlzhe-ri
vallandamist ei pidanud ta õigus­tatuks
ja uue leidriiine polevat ker­ge.
Äri juhatusel on aga kavas saada
ketid, et Euroopat kaitsta ja tasa­kaalustada
N. Liidu rakettide löögi-võimet
ning hoiatada Liitu, et '
tuumrelvade kasutamisele võtmise­ga
N. Liidu sõjalised kaotused ei saa
olemä vähemad kui Lääne-Euroopas
või Ameerikas.; ' ;
M. Liit püüab tõkestada USA rel­vastuse
suurendamise programmi
hulgaliste ; reWaStüseyastaste de­monstratsioonide
;. esitekutsumisega .
Euroopas ja Ameerikas. Seni need
otseseid tulemusi pole- andnud,, sest y
Lääne-Saksamaa kantsler, pooldab
USA relvastuse suurendamise prog­rammi:
Läbirääkimised 1 Genfis; tuu­marelvade
vähendamiseks seni' min­gisuguseid
tulemusi andnud ei ole.
Olukord 6n endine ja ;N. Liidu pre- ;
sidendi. Leonid Brezhnevi haiglane
tervis lubab eeldada et nii kaua kui
tema on prfesideridi kohalt, ida—lää­ne
.vahekord teravamaks ei muutu.
USA TAOTLUSTEL,OM' :
OLNUD EDU::. ^ . \
Rahvusvahelise kommunismi süur-ofensiiv
Kesk-Ameerikas on kanna­tanud
mitmeid tagasilööke ja USA
taotlused .olukordiade normaliseeri­miseks
ning reformide teostamiseks
hakata andma' tulemusi. On
liikmed. Hr. Haavamidu nõui on 61- asjatundlikku htoiangiit puukoolile
nud al^ti tetetulnüd, kuidi seda võib ja ajakohast müügihinda kogu ärile,
ta andk vaid juhatuse kaudu, ta
a'ga otseselt mainedžherile. hr. HaaVaniitii. i
Hr. päavariiit hindas-omä % i üle- A. Haavamit kord^ uuesti, et te-andmisel
1300.000-le, mis oti aga ma on alati soovinud koostööd juha-võrra
kõrgem tollasest amet- tuisega, selle asemel on teda aga oma
elutöö üleandmisel vaid haavatud ja
teotatud. Lõpuks avaldas ta umb­usaldust
aiaäri juhatusele ja lahkus^,
koosolekult.
• • t
iikust hinnangust. Praegu an
väärtuseks arvestada umbes ^350.-,
0,00. Kui kohalike seaduste muutu-'
des võiks seda maad kasutada äride,
tööstuste Või elamute jaoks, siis.
võiks selle hind niitmekordisituda.
ESK revi'sjonikomisjon ja ka vä°
lisrevident on leidnud äritegevuse
korras olevat ning ön selle eest ju­hatusele
kiitust avaldanud. Äri ju­hatuse
liikmed teevad oma töö tasu­ta
— kahe aasta jooksul on sõidiiku^
lude katteks välja makstud ainult
:SöNAViõTüB
A. Haavaniit oma sõnavõtus pä­rast
aruandeid laüsuis, et on raske
Iisrael enam ei
Kindlustatuna
OTE¥U§ PÜSIB :::
ÜSA püüdlus Saavutada sõjaliste
jõudude pariteeti N. Liiduga häirib
võimumehi Moskvas» Sealt hoiata­takse,
et N, Liit kunagi ei lase oma
käest libiseda praegust ülekaalu sõ­jaliste
jõudude osas jä vastab ÜSA
püüdlustele omapoolse sõjalise
võimsuse suureridamisega. Käimas"
on enneolematu võidujooks relvastu­se
suurendamise alal. N. Liit äsja
asetas positsioonidele bmä territpo-riümil
300 uuetüübilist^ keskmise '
lennuulatusega raketti, mis on suu­telised
hävitama Lääne-Euroopas
igat sõjalise tähtsusega objekti
tuumlaeng pommidega. USA samal
ajal sondeerib pinda, et tuleval aas:
tal paigutada positsioonidele Euroo­pas
umbes samasuguse võimega ra-tähelepandav,
et ikohalik rahvas in­diaanlaste
näol ei poolda kommu­nistlikku
korda ega sõjaväelist dik-,
tatuuri. Eriti Nikaraaguas on nende
võitlus šändinista vastu võtnud suu­re
ulatuse. Seal nõutakse demo­kraatliku
korra taastamist vabade .
valimiste, kaudu. Kunas, see võib
teostuda, pole veel ennustatav.
Salvadoris moodustasid viimastel
valimistel enamuse saanud pai^eiri-pöolsed
erakonnad oma koalitsiooni
ja kavatsesid ametisse seada pre­sidendina
reforme mitte pooldava
Roberto d'Aubuissoni. Sellele sei­sis
vastu USA president, kes loeb;
hädavajaliseks Kesk-Ameerikas maa­reformi
ja sotsiaalse olukorra ; pa­randamise.
Möödunud nädalal valiti
Salvadori parlamendis presidendi
ülesannete • täitjaks Alyaro Magana,
kes on reformide pooldaja. Sellega
ön loota, et USA toetus El Salvado-'
riie ei'vähene. Terroristid- El Salva­doris
jätkavad oma rünnakuid asu­latele
ja valitsuse asutustele, ma­janduslikus
olukorras segaduste te-kitamiseks,
et kommunismil oleks
eeldusi võimu haaramiseks. Kesk-
Ameerika on kaugel rahust. '
Kana'da Etniliste Ajakirjanike ja
Kirjanike Klubi tähistas- Torontos
ajakirjanduse nädalat 23; aprillil pi­duliku
megäC^tario valitsuse Mac-
Dönald admnistratiiiythoones, kus
vääristati tunnustuskirjädega mit-kuülata
kui sind ralwaväenlaseks te- meid klubi liikmeid. Ligi' 200 osa-hakse
nende iKX)lt, kes ise põlege hulgas oltdpeammister P., E. '
rahva toetuseks sentigi andnud Arüi- Trudeau, Ontario pearriinister W.
andes olevat riiitmed punktid valesti^ D esinda-väljendatud.
Aiaäri' ei oldud' teadli- jad. KülÄkõrielejaks p^^^ Pntario
kult lohakusse jäetud, nagu aruanne minister Robert Elgie, kes koos klu-kinnitab,
Koostöö puudumises ole- bi presidendi dr. Sökolski^ga andsid
vat süüdi äri juhatusy kes teda vaä- tuimustuskirjad ajakirjanikele, kes
rikä kohtlemise asemel vargaiks ja kaasa on aidanud rahvusgruppide
valelikuks teeb. Varasema mäiiedzv' tegevusele Kanadas: ,;Latvi^ Ameri-heri
Erik Hessigä' olevat tal olnud ca" toimetaja ÄlexanderTKundr^ts,
hea läbisaamine jai teiyia ei soovinud „Hungarian Life" tdjimetaija Andiew
Hessi liikumist njagu; aruanneikin- Zigmand.jä /;Meie Eki" tdimetiaja
nitab. ' • ^ Heino Rebane, kes olnud 50 aastat ,
Edasi A. Haavaniit nentis, et puu- ajakirjanik, sellest 30 a. Kanadas,
kool, mis annab üle 50% äri siššetu- Edasi said tunnustuskirjad leedu
lekust, on hooletusse jäetud. Praegu-^ raadioprogrammide koostaja John
selt tnänedzheril ei olevat mingit ha- Simanavicius, Rogers kiaabeltelevi-ridust
sel alal, kuid Ifellegi 'peale siöoni etniliste kavade koostaja Ma-vaatamata
tema nõuannet ei võeta deline Ziniak ja CBC TV üüdistesaa-kuuldav
Alati pole võinlalik^
kaudu nõu anda, kuna tihtiipeale ^
tuleb otsustada kohe. r
A. Haavanit esitas pool tosinat
värvipilte, mis viitasid aiaäri tta-kde
hooldamisele: t ä i ^^
' sõfinikulaotaja jäetud vedelema ke-,
set umbrohupõldu, täiesti umbrohtu
kasvanud puutairiied,}i^^ Tõuskem, eesiti kunstnikkond ja
dud punase!ks küiimanud kadakad ja näidakem oma loomingu kaudu, et
kuivanud lehtpuud, eeilmisest talvest ka. eesti rahval on tulevikku!
veel kinniseotud puud augustikuul. . 19^^^ i,;:^-
Osa puukooli põldu on veel vee all, nadas, ESTO '84 raames, muude üri-kunä
kuivatussüsteeiiii eest pole tuste kõrval ka üle-vaba-maailmne
hoolitsetud ning see ön nüüd osali- Eesti kujutavkunstiüldnäitus. Kuna
selt ummisturiud. Okaispuid istutati kunstmäitus on seekord zhüriiga,
vee sisse nagu riisitaimi; • : võivad esineda kõik, kes eniiast
Ä. jHaavaniit soovitas aiaäri aruan- kunstnikuks ^avad: Ei ole vanuse-net
ette lugeda kõigile ESK pea- piire ega kunstilise hariduse piire.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast laupäevarii kl. 9 hom. — kl. 5 pl.
KESKNÄDALATEL suletud Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel.
482 RcmcesyaUes Ave., iy)ronto, (h^ Td.
kõik oleneb loomingust.
Esitada võite kuni kaks teost, mi^
ei ole kitsamad kui 16 toUi ega laie­mad
kui 4 jalga (40 cm — 122 cm).
Transpordikulud on kuiistnifcu en­da,
kända. Maalid, akvarellid, joonis­tused
(visandid) ja graafika peavad
raamitud. Skulptuurid ei to-
T T E D
^ Uued ja parandamine ^ öLI Ja GAASI AHJimEvahetamto®
^Kasutage riiklikicu toetust ^ ; Veetorude parandamine,
^Mõõdukad hinnad,^
ROLAND K U L L IK
^Queen St. B r t e o ^
Meil on rikkalikik valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
|a kärigastdgedel M põimimiseks, heegeldamiseks, tikM-i^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
. sõtaümišeks (macrariie).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID:; MATERJALE; KÄSITÖÖKS :
IflUŠTÄIGÄ:^ Kanvaa mitmes ^^^v ^ SOODSAD HINNAD^
AVatud: esmasp.-kolmap: 9ia--6, neljap., reedd^
Meie teine äri: j674 Broadidew Ave. Toronto — Tel. 469-2005, kell pl.
koosoliekul. Praegu saavad äri^tege-vuse
aruandega tutvuda ainult bsa
neistki väheseist liikmeist, kes ko­hal
on. See ei olevat küllaldane.
A. Sepa soovitas aiaäri aruande
lisamist ESK tegevusaruandele ning
lahkhelide lahendamist hr. Haava-niddu
ja ESK juhatuse vahel _
V. Rein rõhutas l e i ^ biks olla raskanadTkufio Sokuni
vajadust hr. Haavaniidü ja ESK ju- paarsada naela. Alused vatoiistatak-hatuse
vahel. Kui aga koostöö osu-s^
tub võimatuks, siis tuleks annetatud. Korraldajad ei vkstuta teoste kan-äri
k^s või annetajak tagasi anda,; natadasäamise puhul. Müügi korral
et säititadaSihtkapitaM headÄ^^
Hr. Havi soovitas praeguse mä-; või värvilised fotod esitatavatest
nedzhen ^ yaHandmla,^kun^ teoWšt-saata hilijemait 31. märtsiks
. . . ^ . . . . . . . . . . 1983 aadressil: Ant^ Vomm, 122 Bar-ker
Ave., Toronto. Ont. MC 2N9, Ca-asendamine
thenrio-akendega.-A' § tollised
kuues värvis. Rgästaalüste katmi^^^^
Keldri akendele dšsemurdmise yastu inetällkaitsed.
1.8324238
Kodus 769
s s o JI^VESTMEN'1^
10335 Keele StrM^^ Ontario LOJ lEÖ
tõendavad hoolimatut Idiakust.
SÜÜDISTUSED
Ä. Haavaniit uiuesti sõna võttes
mainis, et tema ei soovil oma anne­tuse
tagastamist. Küll aga oli .talle
üla^tuseks . jparandus • ommididokuf
mendil, kus ESK riim^ on maha tõm-^
matud jä asemele kirjutatud John
H. Lupp in Trust". Selle paranduse
juures pjuuduvad Haavaniidu iiime-tähed.
H ;7 ! 'vv. •'^^
Hr. Künnapuu avaldas soovi, et
kõik konfliktid saaksid lah^^tud*
Ka pidas ta õigeks, et aiaäri asja*-
ajamine kaintakssöi et^e E ^ pea-nada.
Tel. 416-425-7^74.
ANTS VOMM- ^
.ESTO '84, -kujutävkunst
BI
KOMMUNiSnDEOA
mmmmm
Elu" nr. 18 (1679) 1982
EKK kultuurilaureaatide austai
diumi paljud laulu- ja muusikav
dil akordionist Tiina Kiik võtab
ja sooja käepigistuse Stella Kers
§. Veidenbaum võtab vastu lille
janduse alal.
Igaaastane Eesti Kunstide Kesku
se kultuurilaureaatide teatavaks te
gemine, tunnustusdipiõmite ning õp
pe -Ja tunnustusstipendlumite väi
jaandmin^ tolmus Eesti Majas ree
del,3Ö. aprillil pärast idtarrikunstnl
ku Boris BJom Baggerl Ja Elisi
beth Stephani (sopran) kontserti.
EKK Kultuurifondi nimel te^
Abel Lee teatavaks käesoleva aast
kultuurilaureaadid. Kirjanduse ais
on valitud laureaadiks prof. Iva
Ivask, kes sai Kaarel Eerme Mälei
tusfondi rahalise auhinna $250.-
Muusika alal on laureaadiks dr. R(
man Toi ($200.—)• Kui tuuril aureai
diks kirjanduse alal on Arved Viii
laid, saades rahalise auhinnan
S200.-.
Vastav diplom antakse A. Viirla
dile üle tema 60-da sünnipäeva t
histamise aktusel.
Tunnustuskirjad teenete eest saii
õp. 0. Puhm — muusikakultuu
toetamise eest, K. Arro — ajakirja
duse alal, S. Veidenbaum ~ ajak
janduse' alal. Tunnustuskirjad sa
ka Mai"viRicker eesti kultuuri ti
vustamise eest väljaspool ja Ha
Westerblom foto- ja audio-visut
alal ; • '
Stipendiumi siajateks Maie Sui
alliku Mälestusfondist: näitekun
alal — Karin Tari $150.— ja küns
alal Reet Lindau-Voksep $100.—.
- • ' .•• • . - ' • •'• •. '
Aleksander Haavaniit'! Fond
said stipendiumi: laulu alal — P
ter Heinsar 150.H, klaveri alal,
Ingrid Saarkoppel. $150.—, viiul.
Kristina.. Saarkoppel $150.-^, Ka
Raidi heliloomingu alal — Mar
Kiik $150.—, dirigeerimise alal
Norman Reintamm.$250.—, kom
sitsiooni alal — Kristi "Allik $200
kitarr—Boris Bagger $150.—, c(
laulu repertuaari õppimiseks —
na Purje $100.—,audk>visuaal,ku
ti alal — Maie Liiv $200.—..
Eesti Abistamiskomitee stipenc
ml said: Erika Pahapill — kla
$100,—, Lisa Norheim ja. Linda N
heim — klaver, kumbki $100.—,
Metsala — viiul $100.—, Lembi \
kimetsi— klaver $100.— Ricky I
— akordion $75.--, Trina Läte, De
Ewen ja Thomas Olvet "j— igal
$75.— klaverimängu õppimiseks.
T.E. Baptisti kiriku stipendii
$75:—. sai Marika Krabi-Will
(laul ja klaver),. T.E, Baptisti kii
ja A. Haavaniit'i stipendiumi $10
sai Desiree Me'dri (viiul). Vana-j^
rese kiriku stipendiumi $100.—
IngiJMai Loorand (klaver). Or
Daniel sai klaverimängu õppimij
sDrugM
Prescripttoiis ^ Patten
T. GUDOFJ
255 Momfaigsljde Ave., West H
f . -