Meie Elu = Our life, December 13, 1979

              i l
Jää
Ä I "
JI111111 1111
1
*5'f
«mmimil
, 13. DETSEMBRIL. - THURSBAY, DECEMBER 13
/TlTJ T*l^j e i't'
Kiri Soomest
1 „Meie Elu" nr. 50 (1557) 1979.
lõuiiivana ootab ka eelolevate jõu­lude
ajal heameelega kaarte ja kirju
lastelt kogu maailmas. Nagu möödu­nud
aastal, on ka tänavu tema posti­aadressiks
Pölarjõone Maja Põhja-Šoomes,
Rovaniemi linna lähistel.
Seal töötab jõuluvana kümne päka­pikuga
vastu võttes päeviti (alates
21, nov.) umbes 1500 kirja ja kaarti.
Kogemuse põhjal Jõülutaat teab, et
nüüdki teda oma kirjaga 40000 last
meeles peab ja telefonikõnesid tuleb
talle 10 000. Ja kindlasti^vastab ta ka
neile soome,, rootsi, inglise, prantsu­se,
hollandi, jaapani, hispaania ning
itaalia keeltes, 'kelledele Vanal pol­nud
möödunud aastal aega vastata,
Vastukiri; sisaldab sõbraliku Jõulu­tervituse,
labürindimängu Soome
kaardil, lõigatavaid jõülupüukaüniš-tusi
koos "värvipildiga Jõuluvanast,
päkapikkudest .ning põhjapõdra test.
Jõuluvana telefoninumbriks on: Soo­me
suund 4- Rovaniemi suund (991)
4- 61 711. Kõnetunnid on tal argpäe-viti
kl. 8.30—16.30 (Soome aeg) aad­ressil
Jõuluvana, Rovaniemi, Polar-foon,
Finland.
Moskva olümpiamängudelt trans­leeritakse
'kõik pildid kogu maailma
soome aparaatidega, eriti Tallinna
olümpiaregatilt J Äsja leppis firma
Eiri Eino RiihelaKy, selleks kokku
nõukogude võimudega: Tellimus hõl­mab
äparaatid ja seadmed Tallinna
regata pilditeenistuse jaoks.. Eiri saa­dab
seadmed -laboratooriumisse —
kolm ilmutamismasinat, värvifiltri-seadeldise
ning täieliku stuudio.
Transport algab juba käesoleva aas-;
Ha lõpul.
Omapärane kaubanduslik tegevus
toimub Põhja-Spomes (Oulu) vorsti-vabriku
Kotivara Oy ning Murmans­ki
vahel. Idanaaber tahab rohkesti
Põhja-Soome vorste, need peab aga
sinna transporteerima Põhja-Rootsi
kaudu, sest Lõuna-Soomes tegutse­vad
piiriekšporterid (N. Liiduga) po­le
sellest huvitatud. Senini on Koti-
•vara Oy toimetanud Lenf intorgile
Rootsi Haparanda kaudu vorsti um­bes
150 tonni, ja see läheb Murmans­kisse
veoautodega „Rootsi tootena".
Nõukogude teadeagentuuri APN ar­tiklis•;
käsitles äsja Venemaal ilmu­nud
pres. Kekkoneni kõnekogumik-ku
tuntud varjunimi Juri Komissa-rov.
Kogumiku nimeks on „Suomen
tie rauhaan ja hyvään naapuruu-fceen".
Vene kirjastuse Progressi
poolt on varem Kekkoneni köneko-gumikke
viis korda avaldatud. Ko-missarov
tähendab oma artiklis, kui­das
Soome ja N. Liidu vaheline vas­tastikune
usaldus jätkuvalt tugevneb.
Selle tõttu, et mõlemad osapooled
ausalt täitavad oma ^ohustused. Ar­tikkel
on suur ülistus pres. Kekkose
välispoliitikale, mille teemaks on ala­ti
olnud Soome, iseseisvana riigina
säilitamine. Kahju ainult, et Komis-saro
v on just see mees, kes; on kirj uu­tanud,
et Soome ei või olla neutraal­ne
riik, motiveerides seda just YYA-lepingu
põhjal..Kahjuks jätkuv .juu­rest
igavesest sõprusest" kõnelemine
teeb paljud soomlased umbusklik­kudeks.
Pole ka kindel, kas „valdav
osa soomlastest" seisab Kekkoneni
taga, riaau Juri Komissaröv kirjutab.
. Venelased planeerivad tulla Soome
üle piiri, sest 19. nov. teatas N, Liidu
kaubanduslik esindaja M. V. Guba-nov
riikide vahelisel seminaril Ka­jaani
linnas, et selle lähedusse, täp­semalt
Sotkamö Talvivaarasše, raja­taks
ühine m.äemetalluurgia tööstus-keskus.
Sotkamo asub riigi kõige kit­samas
kohas. ja sealt on idapiirile
umbes 100 km ja; lääne Oulu veidi üle
200 km. Seminaril kõnelesid mitmed
soome poliitikud ja firmade esinda­jad.
Kainüu territoorium, kus Sotka­mo,
Kajaani ja Kuusamo asuvad, on
kõige suurem tööpuudus ja selle pä­rast
peetakse riikide vahelist kauban­dust
seal väga tähtsaks.
iie? toiduretseptide kogu
jes silm mõnedele mida teiega ta­han
jagada. \
JUURSELLERISALAT
Jüurseller, see meeldimaitsega
juurvili on praegu saadaval. Kasuta­me
suppideks, täidetult, salatiteks
jne. Salatiks võtamel suure juursel-leri,
koorime jä uhume külma veega.
Riivime vastava riiviga pikad kitsad
ribad või lõikame noaga tuletiku jä­medused
ribad.
, Umbes 2 1 keevale veele lisame soo­l
a ja Vi sidruni mahla ja; lisame, sel-leriribad.
Kui vesi uuesti keema töu-seb,
kurname sellerid ja uhume kül­ma
jooksva veega. Laseme hästi kui­vaks
nõrguda. Lõikame ühe õuna ri­badeks
või kuüpid^eks ja segame koos
selleriga kastmega.
Salatikastmeks maitsestame majo­neesi
sinepi jä sidrunimahlaga, vaja­duse
korral ka soola ja suhkruga,
luurde segame paar lusikatäit vahus­tatud
koort või rlead hapukoort. Ma­joneesi
asemel võime kastmeks kasu­tada
ka jogurti või hapukoort mille
maitsestame nagu eelpool. Salati ser­veerime
salatilehtedega vooderdatud
nõus ja üle riputame pähkliviilud ja
petersellilehti.
PRAETUD HANI : f V ' >'
Kui meie Mardipäevaks hanepraa­di
ei teinud siis ehk teeme nüüd.
1 hani, umbes 10 naela, soola, pi­part
Vi sidrunit. T^ide: õunad, ploo­mid.
Praadimisel: 2 tassi keeva vett,
J porgand, 1 sibul, hane tiivaotsad,
kael jne. või 2 tassi lihaleent.
Kastmeks: haudeleem, aroruutja-hu..
- . ,
Hani puhastada, eemaldame üle­liigse
rasva ning hõõrume seest sid­runiga
ja riputame soola, pipart. Täi­dame
hane õutega või õunte ja ploo­midega.
Sulgeme avause. Hõõrume
pealt hane samuti sidrunimahlaga ja
seome tiivad ning jalad kere külge ja
hõõrume soola ja! pipraga. Kahvliga
torgime hane rasvasemad kohad lä­bi.
Hane võime küpsetada kahel vii­sil,
kas kõrgema või madalama ahju
temperatuuri juures. Kõrgema tem­peratuuri
juures (375°F) paneme lin­nu
pannile kus keev lihaleem või
vesi juurviljadega on ja laseme küp­seda
ühe tünni. Siis võime hane pa­beriga
katta kui liiga pruuniks läheb.
Vahepeal kastame hane leemega. Ha­ni
küpsemise aeg on 3Vi—4
oleneb hane suurusest.
„Madalä temperatuuriga küpsetades
(325°F) asetame hane praepanni res­tile
rind all ja küpsetame ihna leent
lisades 1 tund. Selle järele lind üm­ber
pöörata ja edasi küpsetada..Küp­semise
aeg on pikem suurema hane
juures, umbes 5 tundi või pikem.
Pannile kogunenud rasv kõrvalda-:
da, selleks kasutada vaakum imejat,
kastme-leemeks keedame eraldi hane
tiivotsad, kaela ning pugu, Hanemak­sa
praeme ning anname viiludeks lõi­gatud
koos hanega. Hane kõrvale an­name
keedetud või küpseõunad, ploo­mid,,
kastänipüree, pruunid ahjukar­tulid,
hapukapsad hanerasvaga teh­tud
või punakapsa. |
HAUTATUD PUNAKAPSAS , ' ; /
1 väiksem pea punakapsas,
2 spl. peeneks hakitud sibulat,
3 spl. võid, õli või hanerasva
2 õuna .
'2 tassi vett, sidrunimahla,
pruuni suhkrut, soola
sõstramahla või veini '«
Sibula hautame rasvaines, lisame
ribadeks. riivitud või noaga "ribasta-tud
kapsa, keeva vee ja laseme kaa­rte
all vähe aega haududa. Lisame vä­ga
õhukesteks viiludeks lõigatud õu­nad,
soola, suhkru sidrunimahla, ja
hautame pehmeks. Lõpupool lisame
soövikorral mahla või veini. j
Punakapsa anname hane, pafdi,
singi, searibi kõrvale. |
Piparkoogid, mis on kergesti rulli­ta
vad vahusta 1 '2 spl. vähem kui
•'2 tassi siirupit,
tassi pruuni suhkru ja M naela su­latatud
võiga. Lisa ! tl. ingveri, 1/3
tl..kanuli, 1/3 tl. nelki ja väga vähe­ses
vees lahustatud 1 tl. soodat. Lisa
I '-2 spl. vähem kui 1/2 tassi vahusta­tud
koort ja 2 2/3 tass ijahu; Lase
taignal seista üle öö. Rulli õhukeselt
välja ja küpseta soovitud kujulised
küpsised,
Vähem rullimist ori pähklikangide-ga.
1 tass pähklituumi (sarapuu), %
naela magedat võid, 1 tass jahu (sõe-latud),
vähe soola, Vi tassi suhkrut;
2 munakollast või l muna. Määrimi­seks:
munakollast, 12 tl.; piima.
Pähklituumad röstime kergelt 350°
AUTOT,
See võib olla surmav kombinatsioon. Eelmisel
aastal 58% isikutest kes jbhtisid autot ja said
õnnetut surma Ontario teedel olid joobnud
olekus. Ärge lõpetage seda aastat sama
•.statistikaga.;-.;'
Ontario
Roy McMurlry,
Procureur general
Solliciteur general
William Davis, premier ministre
J-PUUDU
T
CHICAGO. — Kesk-Lääne Eesti
Noorte Koondise XXII Sõpruspäeva-de
osavõtjate valdav enamus oli siin­seist
ringkonnist, aga o8i üksikuid
tulnud ka lääne- ja idaranriikult ning
mujalt Kesk-Laänest, nende seas mõ­ningaid
endisi KLENK1 tegelasi, kes
umbes kümne aasta jooksul polnud
saanud Söpruspäevile tulla. Vanema­te
chicagölaste osavõtt Päevadest oli
sMmapaistev ja tervitatav.
•KLENK'I,.TULEVIK
Päevad algasid reede, 23.170v. hom­mikul
Chicago Eesti Maja lähedal
asuvas ilusas Marriotfs Linconshire
Resort'is, kus väljastpoolt tulnud ka
ööbisid. Linda. Raun,' KLENK'i Va­nematekogu
tegelane algaastaist ala­tes,
andis ülevaate KLENK'i senisest
tegevusest ning avaldas mõtteid tu­leviku
kohta. KLENK on seni korral­danud
21 Sõpruspäeva, millest suu­rem
enamus.on olnud Chicagos (14),
teised'on olnud Urbanas-Champaign-
'is (1), Detroidis (3), Clevelandi.s (1)„
Columbuses, Ohios (1) ja Buffalos,
N.Y... (1). Neil Sõpruspäevil on pee­tud
üle saja loengu meie paremate
teadlaste, kunstnike ja avaliku elu
F ahjus umbes 10 min. kui vähe jah­tunud,
hõõrume rätiku vahel lahti­sed
koored ära. Ajame pähklid läbi
mandlimasina.
Külma jzõi ja jahu hakime -kahe
noa või taignahakkijaga kuni segu on
peeneteraline;
Segame või jahu segule pähklid
mis suhkruga segatud ja lisame mu­na
kollased voi terve muna* ja tööta­me
taigna'käte abil kiiresti läbi/Tai-gen
hoida jahedas üks tund ehk pa:
rem üle öö. Taigna rullime umbes
H tolli paksuselt välja j a lõikame
noaga 2,4 tolli pikkused ja i/2 laiu­sed
pulgad. Paneme määritud plaa­dile,
määrime pealt munakollasega
ja küpsetame 350°F juures -helepruu­niks.
• .
MAHLAJOOK
Ja lõpuks maitsev soe mahlajook
.'• 1 kl. mustasõstramahla, 1 kl. õuna-mahla,
1 nelk, 1 pulk kaneeli, 1 spl:
suhkrut, 1/5 tassi rosinaid,' 15 20
magusat mandlit. Keedunõus segame
mõlemad mahlad, lisame suhkru ja
maitseained ja kuumutame väiksel
tulel. Lisa rosinad'ja mandlid.
tegelaste poolt. Seitsmel korral oni
Söpruspäevadele kutsutud kirjanikke
ja muid esinejaid Rootsist: Ivo liis­te,
Ivar Grünth.al. Ilmar Laaban, Kal­ju
Lepik. Karl Ristikivi, Arvo Mägi ja
Andres Küng. Väliskülalised ön ala­ti
elevust toonud, eriti kirjanikud,
kes on esitanud ka oma loomingut.
Peale loengute on Sõpruspäevadel
korraldatud ka väljapaistvaid kont­serte,
raamatu- ja kunstinäitusi,
teatrit ja rahvatantse. Toomas Met­sala
Torontost on käinud oma tant­sijate
valikrühmaga ja . Asta Will-manni
ühe-naise4eatrit on paaril kor­ral
nauditud.
: Sõpruspäevadega on KLENK and­nud
Kesk-Läänele suure kultuurilise
panuse. Raamatukuu oli KLENK'i
algatus' 1961. a.. mis levis jka teistele
maadele. KLENK on korraldanud ka
suvepäevi, eriti esimesel kümnendil,
kus pearõhk oli spordil, mängul jä
laulul. Chicago ringkonnas on koos
käidud vestlusõhtuiks perekondades,
kus koduses õhkkonnas on mõtteid
vahetatud kultuüriteemade või päe­vaküsimuste
üle. KLENK ön korral­danud
ka eesti keele ja kultuuri kur­susi
(1960 Chicagos J a 1966 Minnea­polises).
.)•:'
KLENK'i esimeesteks on olnud:
Enn Ärike (asutaja), Erich Lühasaar,
Jaan Kruus, Allan Sibul, Toomas Re­bane
ja Urve Aüksi.;
KLENK'i juurde ön algusest peale
kuulunud ka Vanematekogu, mis on
peamiselt nõuandev organisatsioon,
aga on noorte ettevõtteid ka majan­duslikult
toetanud, eriti algaegadel:
Mis peaks KLENK tegema tulevi­kus?
Kui KLENK asutati 21 aastat
tagasi, siis seati selle eesmärkideks
eesti noorte koondamine laias Kesk­läänes,
eesti keele oskuse säilitami­ne
noorte seas j ä eesti kultuuri vilje­lemine.
Need eesmärgid on ka täna­seni
jäänud KLENK'ile ning peaksid
jääma ka tulevikus. Olukord on aga
ühe generatsiooni jooksul tublisti
muutunud. Tänapäeva eesti perekon­dadest
pärinevate noorte eesli keele
oskus on palju piiratum kui
KLENK'i. algajal. Oleme jõudnud nii
kaugele, et noortel on raske eesti:
keelseid loenguid jälgida. Nähtavasti
tuleb tulevikus Sõpruspäevadel loen­gute
osatähtsust vähendada ja pan­na
rohkem rõhku laulule, rahvatant­sule,
teatrile jne. Teatrit saaksid noo­red
tubli juhi all siiski harrastada,
ükskõik et nad aktsendiga eesti keelt
kõnelevad. Tuleks ka kõiki vahen­deid
kasutada eesti keele oskuse pa­randamiseks,
ja õppimiseks: korral­dada
kursusi/soovitada Metsaülikoo­list
osavõtmist jne.
KLENK on Kesk-Lääne traditsi­oon,
seda tuleks jätkata ning arenda­da/
tarbe korral ajakohastada.
.ETTEKANDED ;
Dr. Vello Salo ettekanne Uku Ma­singust
oli mõeldud ühtlasi tema 70-:
aastase sünnipäeva tähistamiseks.
Masing ön praegu populaarne luule­taja
Kodu-Eestis, tema laule on vii-
"sistatud ja neid lauldakse kohvikuis.
Masing on välja jäetud Eesti kirjan­duse
entsüklopeediast,, mis-on skan­daal.
Keegi ei avaldanud Eestis tema
70. sünnipäeva puhul ühtki kirjutist,
arvatavasti sellepärast,, et ta on teo­loog.
Vello Salo huvitavat ettekannet
elustasid tema enda deklamatsioonid
ja Mark Teose (Torontost).laul.Ma­singu
sõnadele, samuti Priit Pedaja
(Eestist) laul helilindilt Masingu sõ­nadele
,,Läind esivanemad ja nende
valud."
Eesti keele õpetamine rütmi ja
muusika abil — dr. Taavo Virkhaus
on uurinud seda küsimust ja esitas
uudseid ideid eesti keele õpetamise
alal. Eri keeltes" on eri rütmid, mõ­ned
on sobivamad jaulmiseksjtui tei-
. sed, näit. itaalia, prantsuse, saksa,
küs lauldes muusika tavaliselt ei
. moonuta keelt. Kõneleja arvab, et
Rimski-Korsaxövi kool Peterburi
konservatooriumis, kus enamik eesti
vanemaid heliloojaid õppis, on süü-di
se.lies, et meil on nii palju laule,
kus pole arvestatud eesti keele oma­pära;!
välteid, seega tähendust moo­nutades.
Kuna välted on nii raske
küsinjius eesti keeles, siis soovitab T.
V. märkida rütm teksti kohale, teis­te
sõnadega, märkida noodid luule-
' ..tu.se või proosa kohale, et õiget hääl­damist
õpetada.
Osa Päevadest ösavõt jäid läks üh­te
hotellitUDpa, kus Taavo Virkhaus
refereeris äsjailmunud vene kompo­nisti
D. Shostakovic'i memuaare, mis
esimesena on ilmunud välismaal ing­liskeelses
tõlkes, vene keeles nähta­vasti
pole veel olemas.
• TALENTIDE ÕHTU .
toimus reedel Chicago Eesti Majas
Mari Ann Kärolini korraldusel. Tea­dustajana
esines Siim Sööt. Chicago
noortest esines Linda Meyer humo­ristliku
loosa ..Kõrbelaul", illustree­rides
kõneldut klaveril. Ingrid Jaan-son
esitas klaveril Sindingi „Rustles
of Spring." Wisconsinist olid kohale
tulnud Andres Peekna abikaasa ja
10-aastase tütre Heliga, kes esitasid
kolmel kandlel mitmeid eesti tantsu­lugusid.
Rein Ruus, kes oli koostanud
humoristliku loo jõuluvanast ja te­ma
naisest ning esitas selle silma­paistva
näitleja-andega. Mark Teose
(Torontost), laulis neli kukerpillide
laulu, mis olevat nüüd populaarsed
Kodu-^estis. Pettumuseks oli, et sel
õhtul ei esitatud üldse eesti rahva­tantse.
EESTI SAASTAMISPROBLEEMID
Laupäeva hommik algas dr. Mare
Taagepera ettekandega. Põlevkivi va­rud
Eestis on ühed maailma väikse­mad,
ometi toodab Eesti praegu roh­kem
põlevkivi kui ükski teine riik
maailmas. Eestis on seetõttu ka maa­ilma
suurimad põlevkiviga seotud
saastamisprobleemid. Põlevkivi tööt­lemise
tagajärjel on õhk reostatud,
viljarikas pinnas ja taimestik hävita­tud.
Põlevkivi põletamisel kuhjub
tuhk maapinnale, tekitades Eesti
kõrgeima mäe Kiviõlilähedal.. ,-V..;
Eesti'põlevkivi on Loode-N. Liidu
peamiseks energiaallikaks. Praegu on
plaanis uue soojuselektrijaama ehi­tamine
ja põlevkivi toodangu kahe­kordistamine.
Niisuguse intensiivse
ammendamise juures jätkub Eesti
Põlevkivivarusid ainult umbes 20 aas­taks,
varemalt arvestati 200 aastaks.
LIBAHUNT
Libahundi-uskumused ja Kitzber-gi
Libahunt" oli prof. Felix Oinase
ettekande teemaks. A. Kitzbergi tun­tud
draama aluseks on õieti tenia ju­tustus,
mille Kitzberg avaldas 30 aas­tat
varem. Ka eestlaste naabreil on.
libahundi-uskumusi, näiteks lääneme-re-
soomlastel, baltlastel ja släa^las-
Kõneleja väitis, et Soomes tuntud
„viron susi" (eesti hunt) on tõepoo­lest
Eestist. Soome läinud libahunt.
Soome uurijad Kaarle Krohn ja E.
N.Setälä väidavad, et „viron susi"
mõiste pärineb Rootsist (war-ulf,
saksa Werwolf). Need väited ei pea
paika. „Viron susi" tähendab liba- •'.
hunti, kes muutunud hundiks, enne
kui ta Soome läks. Kuna Lääne-Soo-mes
ei leidu „viron susi" nimetust,
siis ei võinud see Rootsist Soome
tulla.
KLENK'i peakoosolekul teatas Ur-ye
Auksi, et järgmised Sõpruspäe.vad
toimuvad loodetavasti Columbuses,
Ohios, kus Mati Vaga oleks nende
„ korraldajaks.
Laupäeva õhtupoole oli veel elav
diskussioon naiste olukorra üle Ees­tis
ja mujal. Vestluse juhatas sisse
Mare Taagepera.»
Sõpruspäevad lõppesid laupäeva­õhtuse
traditsioonilise sõpruspeoga.
!'3
B
t l .
„Meie Elu" d
NAISS1
Toronto E^
koos 25 aas
toimus 6. di
saalis jä osu|
Msemaks, ses
ka seltsi 25
Naisseltsil oi]
22. aprillil s.i
Naisseltsi
avasõna oli
eesmärgiks
töökate naisi
ja toetada w\
vaja. Naissel
nud laste sul
et eesti lapsj
kõlbelises va
ja lapsed ki\
gel on kõrtsi
T. E. N. sii
on 25 aasta
Laste Suvek|
del. See aga
liikmel olek|
• seisak. Tori
suurima liiki
nisatsioon tl
Meenu tageni
liiget.
Pikas aasi
jud tublid et
seltsi töös
jatena, juruj
komisjonis,
' ringis, õpetj
nejatena jn)
ras tänu . ji
suutnud pü|
nud mitmet
kes kindlas]
sihte ja aa]
suutnud ho|
Naissel ts y
pühitseda,
loota seltsi.
tuurringi j
oli haiguse
• H." NovekV
nes õpetajal
-Ehaji
KA!
Kas rah
kirjandus
ära. Kuts
sel' lihtsal
kannab rn
desigap
vad, siis 1
Vabari
konnal ja
ja käed
ga rahvar
nedes teis
aga peagi
mitmekesi
vuste rahv
Mäletan
Rahvarõivl
vi tas ja p
tada Lind
janduskoi
sekooli di
Varma po
ka Tallin
õhtul. Ta
raamatu
mi teesse
kirja lõpl
Varma, E
vaev.
Nüüd
Rootsist 1|
... ki, misTül
kui seda
'80" piduri
Esimest]
holmis.
Olime 1|
purjeka