Meie Elu = Our life, January 3, 1980

              NELJAPÄEVAL,, i. JAANUARIL —, ,,Meie Ehi" nr, 1 (1559)
B r a a m n i " IIILI.III HIIU1 1 17
„Meie Elu" nr
u i «mmmm mm
i l E§fe^iciii Weekly.
Fublished hy Estohiah Publishing CD. Toronto Ltd., Esto­nian
House^ 958 BrbadviewÄve., Toronto, Önt. Canada.
::M4K:2R6: / ; " . , — ^ : T e l . 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B, Parmirig, 473 Luhmann Dr., NewMilford, NJ.,
USA; TeL (201);. 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Äsut. Ä. Weileri algatusel 1950.
,(Meie Elu-j toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Avel; Toronto, Ont. !^4K 2R6 Canada .—-Tel, 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl.: 9 h.
-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p,l.
Tellimishinnad; Kanadas — ^ 3 k.
19.00. USÄ-sse 1 a. $29006 k. $15.50, 3 k. 9.50.Ülemere-maadesse:
1 ä: ^33,00,6 k. $17.00, 3 k. $ 10.00. Kiripostilisa
Kanadas:! a. $l4.50, 6 k. $7.25; Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 a.'$16.50,. 6 k. $8.25. Lennupostilisa ülemere^
maadesse•:. 1 ä. $32:75, 6 k. $16.40. ^
Üksiknumber — .50^. •.' - . ' :
Kuulutushinnad:;|l toll ühel veerul esiküljel $4;
tis $3.75, kuulutuste küljel$3.50.
IHIHlHIHilJIIHIM^
Minevik -on tuleviku isa. Seepärast
aasta 1980 v kujuneb sarnaseks, mis
minevik talle kaasa annab. Peale ras­kete
probleemide ei ole lahkunud
aastal uuele midagi kaasa anda. Rah-
VusvaheliseH ja sisemiselt seisab va­ba
maailm peagu \ kuristiku kaldal.
Tormipilved on kerkinud lältedal ja
kaugel ja nende hajutamiseks ei
paista uusi tuuli kusagilt.).'' '
Teise Maailmasõja õnnetud tule­mused
ja suur sõprus Nõukogude Lii­duga
on kolmekümne-nelja aastaga
võtnud uued värvused Euroopa ko­hal
ja tsiviliseeritud rahvaste mure­likud
pilgud on pöördunud itta, sest
tormipilved paistavad sealt. Moskva
neelud käivad I.ääne-Euroopa suunas
koos paisutatud relvastusega, mis on
neutraliseerimas NATO maade relva-
'Jõudu'.: •*..-. V • •
Moskva mehed teavad väga hästi,
et osa Euroopa maade sissevõtmine
nõukogude poolt ei ole kunagi andes­tatav
ja ei saa igavesti kesta. ^Oma
seniste vallutuste kaitseks ongi
Moskva soovid lääne suunas; et Eu­roopast
likvideerida kommunismile
ohtlikud riigikorrad ja need asenda­da
omapoolsega ja likvideerida lää­nepoolne
relvabäas Euroopas.
Relvastuse tasakaal Euroopas on
läänemaadele: jõudnud sedavõrd ohtr
likku olukorda, et USA on asumas
NATO maid ümberrelvastama uute
relvaliikidega, mis peavad katma va­hepeal
tekkinud lüngad. Sellega on v
niivõrd kiire, et 4us relvastus peab
kohal olema juba eeloleva kolme aas­ta
iooksui. Mis tähtsus on siis stra-teegiliste
relvade vähendamise püüd-luštel
(S ALT), millist lepet USA taot­leb
Nõukogude Liiduga? Mis tähtsus
on siis kogu detentel mõttel, kui vas­taste
vahel ei saa usaldust üldse tek­kida?
7 ;::.•'::• o\:::'. •/-:';.. s:::;
Samuti kanduvad lõppenud aasta
sündmused Iraanis üle uude aastasse
teadmata tulemustega. Uus teokraat­lik
rezhiim Iraanis on raskelt eba­ratsionaalse
iseloomuga ja sellest
võib kerkida kodusõda suurvõimude
sekkumisega põhjast ja lõunast, sest
mangus on Iraani ja naabermaade
õli. Võim, kelle käes on õlikräanid,
dikteerib ülejäänud maailmale just
mida tahab. Seeparast peitub Iraani
ja Lähis-Idä olukorras tõsine sõja-kolle,
kus peamisteks vastasteks on
Nõukogude Liit ja USA oma .'liitlaste?.:
ga. Kui algab relvastatud võidujooks
õiikraanide suunas, või^ kõlada esi­mene
lask, mis Uputab maailma tule
_ j a veVega. s '
Kriitilised n|hted!rahvusvahelisel
areenil Ilmnevad halvimal ajaL De­mokraatlikud
jfoaad on retsessioonis
slseriiklikuit: inflatsioon, tööpuudus,
majanduslik ebakindlus, seniste tuge­vate
vääringute kursilangus ja nüüd
lõpuks kallis krediit, ölikriis ja kiire
Mnnatõus aitab omaltpoolt nendele
nähetele kaasa ja ähvardab piiramis-tega
eraelus, tööstuses ja transpor­dis^
Halvim on' see, et selles komp­leksis
on olukorrad muutunud välja­pääsmatult
keeruliseks ja senised
majanduslikud teooriad j a rahvusva­helised
kujunemised pole suutelised r
küsimusi lahendama.
Sellel tagapõhjal ja seega halvimal
ajal on USA-le aasta 1980 presidendi
valimiskampaania aasta ja adminis­tratsiooni
ning poliitikute suur osa
tähelepanust on pöördunud poliitili­sele
võitlusele selle asemel, et otsida
lahendusi rahvusvahelistele ja sise­riiklikele
probleemidele. Sama teed
käib ka Kanada pärast konservatii­vide
vähemusvalitsuse 7 kuud otsin­guid
ja lõpuks langust. Kui valimised
toimuvad veebruarikuus, siis on kok­ku
raisatud ligemale aasta ilma, et
oleks midagi konkreetset saavutatud.
Kukutatud konservatiivide valit­sus
suutis selle aja jooksul ainult
näidata, et opositsioonis olles ei val­mistatud
ette keerulise riikliku apa­ratuuri
juhtimisele ja ei otsitud teid
ega asjatundlikku nõuannet problee­mide
lahendamisele. Sellest tulenesid -
lubadused, milliseid hiljem oli või­matu
täita ja järgnesid sõnavõtud,
mis kahjustasid olukorda.
Kuna valitsus kukkus esitatud eel­arve
pärast^ siis peatuvad mõnedki
projektid, rtagü uute õliallikate leid­mine,
keskvalitsuse vahekordade la­hendamine
provintsidega, mitmed
majanduselu ja maksumaksja olu­korda
puudutavad küsimused, kaitse
vägede uue varustuse tellimine jne.
Ning maksumaksja ei tea isegi, mil­lisele
maksukoormusele ta läheb vas­tu
oma tulumaksu lehe peatsel täit--.'
...misel, J\.
On selge, et eelseisvad valimised
lähevad vastu parteide omavahelise­le
võitlusele võimu ja mitte elanik­konna
heaolu pärast. Valitsuse ku­kutamisega
nii varajasel perioodil
käitus ka opositsioon vastutustunde­tult,
sest Kanada elanikkond ei soo­vi'
neid valimisi. Liberaalide partei
oli väga hästi teadlik, et valijaskond
oli küllastunud Trudeau valitsuse
pikaaja|isest laiutamisest ja soovis
anda konservatiividele võimaluse
kokkuhoiupoliitika teostamiseks.
Kuid opositsiooni isu võimu järgi
oli suurem, kui uudishimu konserva­tiivide
valitsuse tööarengu vastu.
Millele võib Kanada loota järgmis­te
valimiste' järgi? Tõenäolikult uue­le
vähemusvalitsusele ühest või tei­sest
leerist. Ning sellega ühenduses
üha suurenevale inflatsioonile, prob­leemidele
tööturul^ võimalikule küt­teõlide
kriisile, kõrgetele intressi­määradele.
Läänemaailma ühiskon­nad
elavad aasta vahetusel haige me­he
olukorras. Kuid seda rohkem om
põhjust Uueks Aastaks 1980 soovida
kõigile õnnelikku probleemide lahen­dust,
mis aitab edasi viia järgneva­tele
ja võimalikult parematele aasta­tele
kalendri jooksus: Head Uut Aas--
• tat! . "-:.--: ..'.,•:•• \r;:'y
:|tiilll!ltl!l!liitlllil9S!liiiiH!!il!!illi!l!lli!tliiillillllllililllil!^
SERVICES -
Asjatundlik töö
1V5
FILTSOS BROS.
' & "ÄSSOCIATE
Chartered Accountant
Sulte 600,55 UMversity Ave., Toronto, Ontario, MBl 2W1
Tel. 862-7115
>ATUN'i aktsioon
.Tl MEMORANDUM
IKMESRIIKIDELE
MWÄÄLSELTEBMAL
Ajal, kus käib ^
jest uusi riikeja rahvaid surutakse kommunistliku vagivallavalit-suse
alla, eriti Aasias ja Aafrikas, muutub elupilt N. Liidu sisemaal
ikka trööstitumaks ja viletsamaks. Seda ei ole suutelised varjama
isegi N, Liidu suured ja võimsad juhid ise. Nii nimetas N. Liidu
praegune presderit ja diktaator L. Brezhnev novembris peetud
Kommunistliku Partei tsenjraalkomitee koosolekul oma minist­reid
ja teisi juhtivaid tegelasi saamatuteks ja lohakateks. Ta mär­kis,
et Mi Liidu majandus on lihtsalt skandaalses olukorras. Sundi­mine
: ja-tööle ajamine ning tööliste hurjutamine on olulisem osa ka
N. Eesti propagandalehti sirvides. L. Brezhnev ja tema ministrid
teavad väga hästi, et viga ei seisa mitte inimestes, vaid süsteemis,
kuid praegused juhid ei ole seda tahtelised ega võimelised muutnraa.
SÖJAMASIN HÄVITAB EDU
Brezhnev tõi Kommunistliku, par­tei
keskkommitee liikmetele ette,, et
Venemaa majandus olevat lihtsalt
skandaalses olukorras. Paranemist ei
ole silmapiiril. See ei saagi teisiti ol­la,
sest see on see hind, mida N. Lii­du
'kodanikud peavad maksma selle
eest, et Kremli juhid võivad mängida
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress.Töimetus jätab endale^õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
I
t
Viimase hoobina Ameerika Hääle
eesti osakonna teenistujate turjale!
langes pisarmärg rõõmupidu koos
KGB usaldusinimestega „insener
Leesmendi muusikasalongis Wash­ingtonis''.
Kuidas oli selline endakao-tus
võimalik? See on sama tõsine kü­simus
nagu seegi, et kummast on siis
AH kuulajad Eestis rohkem huvita­tud,
kas sellest mis Ameerika sõpru­ses
Moskvaga „teeb ja mis ta on", või
sellest kuidas teostavad siin vabad
eestlased võitlust oma rahva primi-tiivsetegi
eluõiguste eest ning kodu­maa
kunagise orjusest vabanemise
huvides Kui arvestada ja anda Ees­tisse
edasi kõik see, mida USA viima­se
paari aasta jooksul näit. .välispo­liitikas
või Eesti rahva orjastajaga ja
maa väijäkurnajaga suheldes ,,on
teinud", eriti aga tegemata jätnud,
siis on raske ennustada sellest tek­kivat
rahulolu ja usaldustunnet. Na­gu
sellestki, kuidas „Kodumaa" ja
: ^Sirp ja Vasar" valgustasid vennas-tus-
õestus-pidu Leesmentide juures
Washingtpnis.
, Tekib mulje, et Karl Laantee kel­legi
asendajaks valimine AH-lde ja
nii kõrgele kohale mõjus New Yorgis
säärase üllatusena, et see vajab pike­mat
järelmõtlemise aega. KüsimusCs
seisabki rida raskeid märke. Kõiger
pealt, kõnealune „insener Leesment"
küll kuuldavasti ei kuulu Laantee
kaasvilistlasena samasse organisatsi­ooni,
kuid mehed on vanadest aega­dest
sõprussidemetes. Seesama keh­tib
mitme teise meelsuselt juba pike­mat
aega suurekaliibrilise küsimärgi
all seisva Washingtoni eestlase koh­ta.
Kas suudab Karl Laantee jääda
oma senistes poliitilistes vaadetes
kindlaks või tuleb pidada võimali­kuks
mõnesuguseid võnkumisi või­maliku
mõjuavalduse all? See on olu­line
küsimus, mis arvatavasti ootab
vastamist ka New Yorgis, jääb hu­viga
äraoodatavaksJa tähtsaks küsi­museks,
kas esiteks uus juhataja va­jab
muudatusi ka osakonna teenistu­jate
koosseisus ja teiseks, kas tal
avaneb võimalus väikeselgi määral
tõsta saadete senist poliitilist ja rah­vuslikku
kvaliteeti. See, kui seal mi­dagi
peaks olema võimalik saavuta­da
eeldab järgmise sammuna uusi
kaastöölisi ja uusi suhteid> eriti New
Yorgi ja New Jerseyga, kus elab ja
tegutseb suur hulk meie keskmistes
aastates võitluskaadri selgeimaid
päid. Kaasmaalastelt Washingtonis
on uuel juhatajal loota ainult nappi
abi, rohkem võib tulla Baltimorest.
^ i . lito. :
terve maailma ees tänapäeva maail­ma
sõjaliselt ja poliitiliselt tugeva­ma
riigi juhte. N. Liidu tohutu suure
sõjamasina käigushoidmine, rohkem
kui 4-ja miljonilise armee relvastami­ne,
toitmine, suured kulud uutele ra­kettidele,
lennukitele, tankitele, all­veelaevadele,
sõjalaevadeje, suurtük­kidele
ja sõjavarustusele neelavad
kõik N. Liidu majanduslikud resur-sid.
Pealegi tuleb jagada suuri toetu^
si teistele rahvastele ja oma välis­maadel
asuvale suurele luurajate ar­meele.
Mida rohkem N. Liit laiutab
Aafrikas ja Aasias ning mujal maail­mas,
seda rohkem tuleb N. Liidu ko­danikul
pingutada oma püksirihma.
s
Brezhnev, sõimates oma minist­reid,
hõõrus rõõmuga käsi kommu­nismi
suure edukäigu pärast väljas­pool
N. Liitu. Tal võis oHa tõsiselt
heameel, et ikka rohkem rahvaid hei­davad
ennast terrori ja vägivallaga
Moskva kommunistliku häda ja-vilet-'
süsssüsteemi alla. J. Carteri rezhiimi
mehkeldamisega suruti pika ja raske
võitluse kaudu Nikaraagua kommu­nistliku
korra alla. Tänu president J.
Carteri erisaadikule kindral Huvseri-le,
hävitati Lähis-Ida tugevam shahh
M. R. Pahlavi' kommunismivastane
kindlus ja sattus segaduste ja! revo­lutsiooni
keerisesse, mille eest USA
saatkonna liikmetel tuleb nüüd Tehe-ränis
taluda alandust ja piinamisi.
Moskva parem liitlane Hanoi heitis
Kambodzha Poi Poti terroririigi oma
alla ja praegu käib selle rahva sur­nuks
näljutamine. Afganistan on Pu-na-
Armee poolt okupeeritud. F. Cast­ro
Kuuba saarelt on teinud Moskvale
palju head. Isejgi Kirikute Maailma-liit
on ohverdanud naiivsete usklike
miljoneid selleks, et kommunistlikku
terrorirezhiimi laiendada Rodeesias,
Namibias ja mujal. Selleks, et kom­munistlikud
terroristid tapaks ja hä­vitaks
eriti sealseid valgenahalisi usu-vendi
ja kristlasi. '
PUUDUS: SUURENEB ;
Kuid kommunismi edukäik välis­maadel
ei paranda olukorda N..Lii­dus.
Vaid suurendab veelgi raskusi,
sest oma välismaistele liitlastele tu­leb
maksta juurde. F. Castro armee
ülevalpidamine Aafrikas ja Hanoi
toetamine on kallis lõbu.
N. Liit investeeris L..Brezhnevi ajal
põllumajandusse koguni 600 miljardi
dollarit. Kuid vaatamata sellele oli
selleaastane lõikus 25% möödunud
. aastasest lõikusest kehvefhi. Puudu­jääk
oli 'koguni 58 miljonit tonni te­ravilja
ja Moskva viljakaupmehed
on igalpool välismaadel, et osta kok­ku
vilja, et vene rahvast toita. Kom­munistlik
kolhoosisüsteem ei tööta
ja ei suuda Venemaad toita. Kuid see
on Moskva kommunismi üheks põhi­aluseks.
Ilma vaba talupojaklassi hä-vitamata
ei ole võimalik kommunist­likku
orjasüsteemi käigus hoida. N.
Liidus on kindlad hinnad, kuid vaata­mata
sellele suureneb inflatsioon ja
oldi sunnitud hindasid 18—50% tõšt-
'. rna.
N. Liidu tööstusetooüangu tõus oli
üks madalamaid maailmas. Vene
tööstus vajaks hädasti uusi ja pare­maid
masinaid. Need on alatasa rik­kes
ja palju töid tuleb sooritada kä­sitsi.
On suur puudus toormaterjali­dest,
terasest, söest, õlist, ehitusma­terjalidest,
sest raudteed ei suuda
neid õigel ajal köhale toimetada.
Raudteed on kulunud, vedurid ja va­gunid
rikkes. Euroopa õliallikad ei
anna niipalju õli kui vaja ja Siberi
õli kohaletoomiseks on vajalik õlito-
: • 'rustik, .mis•maksab .1.0 miljardi dolla-.'
NEW YORK — Noorema ja.,
keskmise generatsioonide balt­laste
võitlusorganisatsioon BA-TUN
(Balti Apell ÜRO-le(, on lä-biviinias
aktsiooni mis levitaks
45-2 Balti riikide kodanike me­morandumit
kõikidele ÜRO liik­mesriikide
saatkondadele maail­maorganisatsiooni
juures. Teata­vasti
tehti memorandum avali­kuks
lääne ajakirjanikele 23-daI
augustil Moskvas, milline kuu­päev
oli Molotov-Ribbentropil
paktile allakirjutamise 40-nes
aastapäev. Memorandum nõudis
Hitleri ja Stalini tookordse te­hingu
tühistamist, kuna mis puis­tub
Balti riikidesse on see ikka
veel tänase päevani jõus, ja Bal­ti
rahvuste enesemääramise õi­guse
taastamist.
Balti vabariikide akrediteeri­tud
diplomaatilised esindused
Ühendriikide valitsuse juures toi­metasid
edasi juba oktoobri kuu
keskel ÜRO peasekretär Kurt
WaldheinVile kõnesoleva memo­randumi
venekeelse originaalse
teksti, mis oli hiljuti saabunud
terviklikult läände, ja selle ing­lisekeelse
tõlke. BATUN'i nüüd­ne
aktsioon tagab memorandu­mi
leviku ka kõikidele ÜRO liik­mesriikide
saatkondadele, kas
üleantuna BATUN'i ešindajar?
isiklikel kohtumistel diplomaati­dega
või kirjateel.
45-e Balti riikide kodanike me­morandumi
tekstile7 ja sellega
kaasnenud toetusapellile nimeka­te
Moskva dissidentide poolt ees­otsas
Nobeli rahupreemia lau­reaadi
akadeemik Andrei Sahha-roviga,
on BATUN lisanud oma­poolse
diplomaatiliste tavadele
vastava saatekirja ja ühelehekül­jelise
seletuse kahe sündmuse
kohta mis on toimunud pärast
memorandumi avalikuks tege­mist
augustis.
Kõigepealt öeldakse BATUN'i
seletuses, et oktoobri kuu alul
jõudsid lääne teated, et Leedus
on kogutud ümardatult 35,000
allkirja memorandumi toetu­seks.
Sarnast avaliku arvamuse
ilmingut N.' Liidu piirides nime­tatakse
BATUN'i poolt pretse­dendituks,
mida on äärmiselt
raske läbi viia selle riigi poliiti­lises
õhkkonnas. See näitab, et
Balti .rahvaste tunded enesemää­ramise
küsimuses ön selgepiirili­sed.;.
:; /;•:
Teise asjaoluna tõstab BA-TUN
esile oma lisaseletuses ÜRO
liikmesriikide saatkondadele
paavst Johannes Paulus II kõne
lõpulauseid ÜRO Peaassamblee­le
2-sel oktoobril, paavsti külas-,
käigu jooksul Ühendriikidesse:
„Ma loodan, et kõik rahvused,
ka kõige väiksemad,'isegi need
kes veel ei naudi täielikku suve­räänsust,
ja need kellelt see on
vägivaldselt röövitud, saavad
kohtuma täies üheõiguslikkuses
teistega Übinenud Rahvaste Or­ganisatsioonis.
Ma loodan, et
Ühinenud Rahvad saavad jätku-vasti
ikka olema rahu ja õigluse
ülimaks foorumiks, tõeliseks
rahvaste ja üksikisikute vabadu­se
paigaks nende igatsuses pare­ma,
tuleviku, järele."
BATUN 'kommenteerib, et
paavsti üleskutse annab veelgi
kaalu juurde, kõnesolevas 45
Balti riikide kodanike memoran­dumis
väljendatud nõudele, et
ÜRO võtaks arutlusele Balti rii­kide
iseseisvuse taastamise, mis
on neilt ,.vägivaldselt röövitud."
BÄTUN oma .lisaseletuses väi-
. dab, et see Johannes Paulus Tei­se
poolt sõnastatud vihje kehtib
selgelt Eesti,-Läti ja Leedu koh­ta
kuna need on ainukesed Rah­vasteliidu
liikmesriigid kes ei ole
ka selle õigusjärglase Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni liik-
' rned. • ''•.:,•':'
BATUN'i delegatsioonid ürita­vad
külastada isiklikult vahe-mait
ühte osa 150-nest ÜRO liik­mesriikide
saatkonnast New
Yorgii. Kanada saatkonna diplo­maat
näiteks, kes võttis vastu
BATUN'i esindaja Juta Ristsoo-
Juksi oli vägagi teadlik balti kü­simustest
ja pii ka informeeri­tud
kõnesoleva 45-e kodaniku
memorandumi olemasolust. Lah­ketest
vastuvõttudest senini tu­leks
veel nimetada neid mis toi­musid
Austraalias ja Jaapani
ÜRO saatkondades asetleidnud
külaskäikude jooksul. BATUN'i
aktsiooni, rnis ei ole kerge mi
kui nii, on viimaste päevade
jooksul mõnevõrra komplitseeri-
: nud Iraani ja USA: vaheline kriis.
liiiiiiniiiiiiiiiiiisgesiiiiiititiiiiiiiiiisititiiiiiiiiiiii
lAAN. W:
Heroiline Vabadussõda, mis kestis
401 päeva, lõppes relvarahuga 3.Jaan.
1520, kell 10.30 Tallinna aja järgi.
Rindel võitlevatele väeosadele teata-'
ti sellest vaid mõned tunnid varem
telefonogrammidega. Nõuti tulista­mise
lõpetamist täpsalt ettenähtud
ajal ja äärmist valvsust, sest vaenlast
ei võinud usaldada.
Imelik oli tunne kui vaikisid rel­vad,
meenutab üks Vabadussõja ve­teranidest.
Suurtükimüra asendas
ääretu vaikus. Võidus oldi kindlad,,
kuid ei olnud tunnetust, et sõda on
lõppenud. Mehed jäid relvade juurde
ja relvad jäid laetuiks. Ei olnud juu-beldust,
laulu, üksteise kallistamist
ega vennastamist vaenlasega. Kõik
jäi endiseks, ainult relvad vaikisid.
Narva rindel, kus venelased tegid
viimaseid katseid eesti rindest läbi
murda, olid mõnes kohas kuhjadena
nende laibad. Nende väeosad olid ve­rest
tühjaks jooksnud, suurtükid ku­lunud
ja laskemoon otsas. See oli ot-rit.
Torusid tuleb osta välismaalt.
Paljud venelased kaugemates paika­des
elavad veel oma isa isade poolt
'kokkulopsitud onnides.
; SEITSE VILETSAT AASTAT
Sabad toitainete kaupluste uste ta­ga
N. Liidus pikenevad. See näitab,
et hüüd on saabunud Venemaale 7 vi­letsuse
aastat. Kui L. Brezhnev tuli
võimule, siis elati N. Hrustshevi va­baduste
ja uuenduste ajastu optimis­mis.
Selle ajastu hoog kandus edasi
ka L. Brezhnevi ajastusse. Kuid mi­da
enam L. Brezhnevi stalinistid
kruvisid olukorda kitsamaks. Mida
enam lämmatati ja piirati kodanike
tegevusvabadusi, seda raskemaks
läks olukord. Sõjamäsin ja välisabid
neelasid ikka rohkem rublasid. Mida
investeeriti Aafrikasse ja Aasiasse,
seda suuremaks kasvas puudus Ve­nemaal.
Kuid ainult kommunistliku partei
häälekandja Pravda on võimeline
selle halva mängu juures veel head
nägu tegema. Selles olukorras ta
peab valmistama, ette venelasi eel­oleval
suvel Moskva olümpiamängu­del
kogu maailmale naeratama ja
näitama, et Venemaa on rikas ja või­mas
maa. ,,Podemkini küla" on vene-lase.
d meistrid' ehitama. '.'••'
sene põjhjus, miks venelased relva­rahu
soovisid.
Kokkulepe relvarahuks kirjutati
alla Tartus 31. dets. õhtul ja astus
jõusse 3. jaan. kell 10.30. Seitse päeva
hiljerq pidi see olema lõplikult keh-
.. tiv. Eesti väeosad täitsid relvarahu
nõuet esimesest minutist arvates.
Relvarahule järgnes rahuleping N.
Liiduga. See: kirjutati alla Tartus 20.
veerJrJja N. Liit ütles selles lahti iga­veseks
ajaks oma suverään-õigustest
Eesti maa ja rahva osas.
•••:.•.. -:' • (•'', •.•••' •'• '•
Ohvritena Vabadussõjas langes 233
ohvitseri ja 3355 sõdurit. Haavata ja
põrutada sai 601 ohvitseri ja 13174
sõdurit. Võrreldes sõja kestvusega,
lahingute intensiivsusega ja vaenlase
; jõudude ülekaaluga need ohvrid olid
võrdlemisi väikesed. Seda põhjustas
eesti võitlejate kõrge moraal, suur
enesealgatus) vilunud ning nooruslik
juhtkond ja silmapaistvate annetega
ülemjuhataja, kindral Johan Laido­ner.
Ta eriliseks teeneks oli oskus sõ-
' jategevuse kandmine" väljaspoole
Eesti rahvuslikke keelepiire, mis hoi­dis
ära Eesti muutumise sõja taller­maaks.
A. Nõmmik
Raskused
idudi-Araabia
Iraani moslemi usuliste shiitide
terror ja vägivald laieneb teistesse
moslemite maadesse. Mekas, Saudi-
Araabias terroristid okupeerisid kõi­ge
pühama moslemite moshee. Pä­rast
seda on tekkinud samasugused
raskused ja mösheede okupeerimised
Medinas ja mujal.
Saudi-Araabia on raske surve all,
et võetakse ette suuri uuendusi, kuid
shahhi muudatused Iraanis viisid re­volutsioonile.
USA saatis Põhja-Jee-meriile
koguni $400 miljoni eest rel-i
vi kommunistliku Lõuna-Jeemeni'
rünnaku tõrjumiseks. Nüüd aga sel­gub,
et need relvad lähevad vastase
käte, sest Saudi-Araabia surve all oli
Põhja-Jeemen sunnitud võtma vastu
relvi ka N. Liidult. Iraak ründas Iraa­ni
piiri äärseid piirkondi, sest Iraak
ei talu, et Khomeini revolutsiooni le­vitatakse
Iraakis. Türgimaal mõrvati
4 USA töölist.
il
I
m
imi '
S.v1
m
m m-
; (Ale;
Pot, keda süü(
miljoni oma K
arvatakse olev
parteikaaslaste
mijssuliste pea
ikka veel võit!;
suliste ja H;
kommunistide
Kambodzhas \
mässulisi toet;
sega Hiina.
USA- t a o i l r i.
ganisatsi*H;ni <
gune kaubava:
hoitakse vant1'
konna 50 liisic!
mete usulahk
. mustanahalisi
"konna- pcTSon,
kosti viima; M
dadcs o;i puh
. kord m ä s s a va
: luchid, kos CK
^piirkonnas, i
. taotleb auton;)
• Panamas
kes protesteer
la vile assüiili
susväed kasut
laste laialiajai
® Nr. Liit ".ori A
'korras, kui 'oli
•mis. Nad- korr
javaelaste ah:
.pöörde: .kuid
on kõmmu ne­likult
vaitu.
ton andis .,v<
' .'vaba.dusvõiilc;
Moskva - saa.tJN
' diviisi tankide
gu :arvat;akse
vene sõduri. M
laevastiku ük.
opereerib: lahe
® Inglismaal:
ti peaministri
japoja, Briti o
vahekord Liib
kaasa, 38 aas
taotleb lahu
, nõuab mehes
miljardi, dolla
peetakse ühe
naiseks jä ta t
elustiili. Tal o
kit, Rolls-Ro-korterid
mi ui
kesti armuke.
(Ai
kirja ,,Sillas"
nisa ts ioon id
ehises, kaugu1
Traditsioon
konna seminc
õnnestus häs
res oli ühe r
rahvusgruppi
•Ettekanded ;
päeval • o l id i
.misel' olid r
leemi d.
-'Eeloleval a
jselt töötama
Eestlased Ka
lisaköite; väi
•sel on -ka ee';
damine nem
korrspondeni
Sdlase kaasa
Koostöö u',
et üle Kanad
ganisatsiooni
koostöö/ koi"
ulatuses. See
\ usgrupile.
LOOTUS NO
. —• Kui "asti
• se, siis teeme
ei vähenda n
ja üldise 'nii
vastu, rõhul
Petersoo.
Pigem IUY
vad, sest '\'õ.
kandnud, ku
liikmed, on
baalsetes.se
nistlik elenu
kutse deni:
Peame olein
anda ka ne;
kele, kes M
Eriliselt ooi.
ja . kes-kmis^
omavad, suu
konnas kui
dcl' ja eiruu
meid vabad;
:maluse isiki
kohus on s
võidelda ka
ledel see p;
Oht, mis me
lahkuma kc
sest meist :
ise selle häv
UUEAASTA
Uue aasta
kaasmaalast
tervitused
olukord ei (
tusse vabas
meie tegevi
meie rahva
maa helgem
Keskorgai
lõpetasid oi
ühiste taot
kuks ja pa:
uueks aasta