Meie Elu = Our life, January 3, 1980

              NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL — THUIRSDAY, JANUARY 3 „Meie:Elu"nr.J (1559) 1980
- . PIA HEINE •"•
Sündinud 10. mail 1957 a. Torontos.
Lõpetanud Malvern Collegiate Insti-tutel
Ontario Scholarship'igä. Jätkas
õpinguid Toronto Ülikoolis maatea­duse
alal lõpetades B.Sc. kraadiga
1979. ä. kevadel. Õpib edasi arhitek­tuuri
alal Waterloo Ülikoolis. Aka­deemiliselt
kuulub Korp! Filiae Pat-riae'sse.
' .
v "ANNE KATRIN; JÄRVISTE
Sündinud 17. apr. 1955 a. Torontos.
Lõpetanud 1979 a. kevadel B. 'Ed.
kraadi Toronto Ülikooli Faculty of
Education, Special Education alal.
Varem lõpetanud Hon. B. Sc. kraadi
Toronto 'ülikoolis, psühholoogia alal.
Kavatseb edasi õppida. Akadeemili­selt
kuulub Korp! Filiae Patriae'sse.
MARJE KIRVES
Sündinud 5. aug. 1955 a. Lõpetanud
Lawrence Park Collegiate Institutel
Torontos. Jätkas õpinguid York Üli­koolis
lõnetades 1979 a. kevadel B.Sc.
kraadiga kehalise kasvatuse alal.
Õpib edasi York Ülikoolis taotledes
Master of Business Administration
kraadi. Akadeemiliselt kuulub Korp!
Filiae Patriae'sse.
. . KRISTI PAHAPILL •
Lõpetanud Humberside Collegiate
Institutel Torontos. Jätkas õpinguid
York Ülikoolis lõpetades möödunud'
kevadel B;A.- kraadiga psühholoogia
alal. Akadeemiliselt kuulub Korp!
Filiae Patriae'sse.
MARI ANN (TOMBAK) TAMMARK
Sundinud 30. mail .1956 a. Lõpetanud
Wexford Collegiate Institute. Jätkas
õpinguid Toronto Ülikooli Scarbo-rough
Collegels lõpetades 1979 a. ke­vadel
Hon. B. Sc. psühholoogia alal.
Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae
Pat riae'sse.
. V' RITA VALTER '
Sündinud 29. aug. 1957 a. Lõpetanud
Victoria Park Secondary Schoori.
Jätkas Õpinguid Toronto Ülikoolis
rohüteaduse alal lõpetades B. Sc.
(Phm.) kraadiga 1979 a. kevadel. Aka­deemiliselt
kuulub Korp! Filiae Pai-riae'sse.
.
tärn/. -s " u.. '.
LEENA-KREET KORE
Sündinud 12. nov. 1957. a. Torontos.
Lõpetanud St, Mildred's Lightbourn
School Oakville's. Jätkas õpinguid
Inglise literatuuri alal Toronto Üli­kooli
..Trinity Collegels lõpetades
1979 a. kevadel B.A. kraadiga (ho-räours),
omades ühtlasi Irene Dick-son
Pauli Prize ja U. of T. Lucy In­gram
Morgan Gold Medal in English.
Taotleb magistri kraadi Toronto Üli­kooli
juures Canada ^puncil Scholar-sliiplga
olles ühtlasi Trinity College
lunior Fellow ja abiõppejõud. Aka-
•, deemiliselt kuulub- .Korp! Filiae1 Pat-'
'S§€, . "'•/ ',
LIVI SUSAN VALVUR \,
Sündinud 11. okt. 1957 a. Lõpetanud
North Toronto Collegiate Institute'!.
Jätkas õpinguid York Ülikoolis App­lied
Mathematics ja Computer Scien­ce
alal lõpetades B.Sc. kraadiga 1979
a. kevadel. Töötab omal alal I.B.M.-
firmas ja kavatseb edasi õppida. Aka­deemiliselt
kuulub Korp! Filiae Pat-riae'sse.
lilllllllllllHIIIIIIIlllW
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
VOLDEMAR RIIMAND
lõpetas \ York • University
College'i BA kraadiga poliitiliste tea­duste
erialal.
TÖökõrvalt stuudiumi alustamise
ja bakalaureuse kraadi saavutamise
ajendiks oli V. Riimandil, kes möö*
dunud suvei Sai 56 aastat vanaks,
rohkem teaduslik uudishimu kui ko«
gutud teadmiste rakendamise vaja­dus
elukutselises tegevuses.
Öhtukursuste tõttu pidi ta parata­matult
tagasi tõmbuma Hamiltoni
ühiskondlikust tegevusest, kus ta en­nem
ülikooli astumist oli olnud kolm
„aega" Hamiltoni Eesti Seltsi esi­mees,
oli kuulunud kuus aastat Ha-'
nSiltoni Esimese Luteriusu Kogudu­se
nõukokku ja olnud ühel korral
sjelle esimeheks ning olnud üks aas­ta
kohaliku Skaudisöprade Seltsi esi­mees.
On tõenäolik, et la taas asub oma
nõu ja jõuga kaasa lööma Hamiltoni
organisatsioonide tegevuses. Aka­deemiliselt
kuulub Üliõpilasselts Lii­vikasse.
OLJA MüLLER-EELNURME j a .
•'•WOLFGÄNG MICHAEL MÜLLER. /
omandasid mõlemad magistri kraadi
(M.Sc.) linnade ja piirkonna planee­rimise
alal (Urban and "Regional
Planning) Toronto Ülikooli juures.
Olja Müller on lõpetanud varem
McMaster Ülikooli Hamiltonis B.Sc.
kraadiga ja tunnustustega Bioloogia
alal. .•
Michael Müller lõpetas varem
Pratfi Arhitektuuri Instituudi (Prätt
Institute .of Ärchitecture)' B.Arch.
kraadiga.
4 x
TIINA RAMMO
lli|ii8M||lBiiBiiBiiBiiBMBilltiliiln|uiniii||iieiiDUDuDMaiiDiilM|n|ii|M|Mlii|ntnl|iigiiBimit0i<BiiQiiDu<)uBiia
sünd. 1957. a. lõpetas McMaster'i üli­kooli
kommerts osakonna nelja aas­tase
õppekava saavutades diplomi
omal alal (Bachelor of Commerce
degree).
Aastal 19.75 lõpetas ta Sir Wilfried
Laurierl gümnaasiumi cum laude'ga
(Ontario Scliolör) ja aktsepteeris Mc
Mas teri stipendiumi (Chancellor's
Scholarship). Aastal 1976 anti talle
ülikooli stipendium edasi õppimi­seks
(McMaster University Scholär*
ship).:;-'.;';-.-'
Praegu täiendab teadmisi tööstus­liku
arvepidamise alal McMasteH
ülikooli juures.
D .
tJ
Õ
a
. õ
D
õ
a
a
a
a
a
••; URMAS OLEV ANNIKO
sündis 11. veebruaril 1954 Winnipegis.
Keskhariduse omandas Nelson Mc*
Intire Collegiate's Winnipegis. Lõpe­tas
Manitoba ülikooli (University öf
Manitoba j õigusteaduskonna LLB
kraadiga. Võeti vastu advokaadi sei­susse
28. juunil 1979.
lõpetas 1976. a. American University
Washingtonis, DC. (ÜSA) kommuni­katsiooni
ja poliitiliste teaduste alal
(magna cum laude) BA kraadiga. Jät­kas
õpinguid sama ülikooli õigustea­duskonnas
ja saavutas tänavu aasta
maikuul J.D. (Juris Doctor) kraadi...
Õppetöö igakülgseks lõpetamiseks
õiendas k.a. detsembris advokatuuri
'eksamid.' .-•'•'u
üliõpilaspõlves ta tegi Eesti tut­vustamistööd
kõnedega ja ajalehe ar­tiklitega.
Ülikooli raadiojaama saate­kava
juhatajana koostas ja lindis­tas1976.
a. Eesti Vabariigi aastapäe­va
puhul pikema sonalis-muusikalise
saate Eesti ja eestlaste tutvustami­seks'.
:
Dr. jur Kaarel Jaak Roosaare isa,
ajakirjanik mag. jur. Evald Roosaare
on „Ameerika Hääle" juures vanem­toimetaja.
Akadeemiliselt kuulub ta
üliõpilasselts Liivikasse.
Ühe tähtsama eesti kultuurimehe,
Jakob Hurda üks sugukonnaliikmeid,
USA-s elav eesti endine kohtutegela-ne
Mihkel Hurt märgib 4. jaanuaril
1980 oma 80-dat sünnijuubelit.
Mihkel Hurt .sündis Tartumaal,
Põlva lähedal Himmaste külas, kust
pärinevad ka teised selle sugukonna
liikmed. Haridustee viis sealt hiljem
Tartusse. H. Treffneri gümnaasiumi,
mille lõpetamise järel 1922 juubilar
astus Tartu ülikooli õigusteaduskon­da.
Olles lõpetanud selle 1927, töötas
ta lühemat aega ühe Rakvere advo­kaadi
juures ja asus siis kohtuameti-kandidaadina
ette valmistuma kohtu-ala
karjäärile. Pärast vanema kohtu-ameti-
kandidaadi eksamite soorita­mist
Kohtukoja juures oli ta 1929. a.
alates tegevuses kohtu-uurijana Jõh­vis,
Narvas, Paides ja Rakveres. Mää­rati
siis 1935. a. abiprokuröriks Rak­vere
Ringkonnakohtu juurde, asuko­haga
Narvas, milliselt' kohalt nimeta­ti
sama. ringkonnakohtu liikmeks
1938. Sellel kohal töötas ta — välja
arvatud osa enamlaste ja osa saks­laste
okupatsiooniaega, mil eestiaeg­sed
kohtud ei tegutsenud — kiini ko­dumaalt
lahkumiseni 1944.
Olles viibinud Saksamaa põgenike­laagreis,
emigreerus Ameerika
Ühendriikidesse ja elab nüüd kesk­läänes
Chicago lähistel. Olles 1934.
aastast peale abielus Ida Juurupiga,
on perekonnas kaks last, poeg Taivo
ja tütar Tiiu, kusjuures poeg on
omandanud inseneri kraadi ja elu­kutse.
Juubilar on olnud agaralt tege­vuses
Chicago Eesti Maja juurde ko­gunenud
eestlaskonnas, olles üks sel­le
maja muretsemise elluviijaid. Ka
on ta tegutsenud sealse segakoori va-,
nemana,; nähes vaeva koori ühtsuse
hoidmisega ja tegevuse 'korraldami­sega.
Viimaseil aastail on haigus sun­dinud
enam tagasihoidlikumale elule.
Juubilar on võtnud osa vabatahtli­kuna
Vabadussõjast, algul 7, jalaväe­rügemendis
ja hiljem Tartu Kooli­õpilaste
Pataljonis. Akadeemiliselt
kuulub ta Eesti Üliõpilaste Seltsi, ku­hu,
kuulub ka ta poeg Hurtade sugu­konna
kuuenda liikmena. Avalikku­sele
on vähe teada asjaolu, et juubi­lari
lell Joosep Hurt Vene ajal sur­mas
kahevõitlusel kuberneri poja,
kes oli oma väljendustes teotanud'
eesti rahvast. Kahevõitluse eest kõr­valdati
ta kolmeks aastaks ülikoo-
.' list. • •• V
ca
n
ID
m
Kui kohusetrüülev heale ja sõbrali­kule
inimesele soovib juubeli; puhul
kõike head ja paremat suurearvuli­ne
sõprade jä seltsi vendade pere.
„Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma."
Pruugitud autod — uned anatoiäl «—
veoautod.
Müügid ja rentimine.
321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
" ' " U i l "
' o
õ
u
õ
• 3 '
õ
n
õ
D
Õ
O
O
õ
a
o
o
o
9
õ
õ
a
o
a
a
5
. õ
. a
a
See on üks sõna nii paljude tä­hendustega,
et nende loetlemine
oleks lootusetu ettevõte. Pööra­takse
niihästi patuseid uuele tee­le
kui ronge õigeile rööpaile ja
ühesuguse endastmõistetavusega
pööratakse pahupidi nii puhast
tõde'kui musti sokke.
Ja kui sõnast pööramine veel
küll ei piisa sedalaadi aktsiooni­de
kirjeldamiseks, siis on meil
tagavaraks sõnad nagu kääna­mine
ja keeramine. Sageli sobi­vad
need sõnad üksteise asenda­miseks,
kuigi igal neist on oma
ülesanne just teatava spetsiifili­se
mõistevarjundi ilmekamal väl­jendamisel.
Kui keel oma pildirikkuses nii
palju võimalusi pakub igasugus­te
asjade ja mõistete pöörami­seks,
käänamiseks ja keerami­seks,
mis ime siis, et maailmas
nii vähe asju järele on jäänud,
mis veel sirged öh.
Tänu meie esimestele keele­meestele,
kes ; ..pööramisest" te­gid
grammatilise oskussõna
võõrkeelse „konjugatsiooni" ase-
, mel, on sellel sõnal meie silmis
eriline tähendus inimlike suhete
seisukohasty kuna ta tegeleb isi­kutega
esimese, teise ja kol­mandaga,
kes on samasugune li­ha
ja veri, nagu sina ja mina.
Ja igaühte, kes retsiteerib —
,,mina olen, sina oled, tema on"
—'Valdab magus rahulduse tun­ne,
et isikud, esimene,' teirie ja
kolmas, nii õiglaselt nende täht­suse
järjekorras on ritta seatud.
Me kõik tunneme esimest isi­kut,
seda kõige tähtsamat, kõige s
paremini, sest meil 'pole tema.
ees mingeid saladusi.
Tähtsuse redelil ühe pulga võr­ra
madalamale laskudes seisa­me
silm silma vastu teise isiku­ga
— sinuga. Teise isiku puudu-'
sed ja nõrkused on meile hästi
tuntud, kuid meie südame här­dus
ei luba neid talle näkku pai­sata,
sest see oleks ju solvamine.
Teisest küljest aga, teda teeni­mata
loorberitega kroonida
oleks ju lausa võlts.
"Sellepärast isikuga No 2 su­heldes
kulub palju tähelepane­kut,
takti jä navigatsiooni oskust
kaljude ja peidetud karide va­helt
läbi purjetamiseks, et mõle­mad
pooled terve nahaga vastas­kaldale
jõuaksid.
Seevastu kolmanda isikuga te­gelemine
on lausa käkitegu. Me
teame temast,kõik ja tõenäoli­selt
veel paremini kui tä ise, sest
tema näeb ennast ainult peeglist
j a sedagi veel ümberpöördud ku­jul,
meie aga näeme teda igast
küljest ja igasuguse nurga all.
Pealegi kolmandale isikule lähe­nedes
muutume meie imelisel
•kombel nagu selgeltnägijaiks. .
Äkki meie teame eksimatult mit­te
ainult kõike mis ta on avali­kult
või salaja teinud, vaid ka
seda, mida ta teha kavatseb, või
mida ta mõtleb, kuid veel kelle­legi
pole avaldanud.
Alles pärast seda kui oleme
endile selgeks teinud kõigi kol­me
isiku omapärad, oskame me
sõnu nii pöörata, et tõde ilmsiks
tuleb. Selle asemel,, et üksi-sonu
lällutada: „minä kõnnin, sina
kõnnid, tema kõnnib", võime
kõhklematu veendumusega pöö­rata
sõnu nii:
Mina kõnnin
Sina hulgud
Tema tolgendab.
Või siis samal põhimõttel:
Mina võtan jutlemisest elavalt
; osa ••.
Sina oled jutukas
Tema onj latatara.
Kui tõetruult tegelik elu õieti
rakendatud pööramisel ilmsiks
tuleb, selleks mõned näited:
Mina olen kindlameelne.
Sina oled kangekaelne. ;
Tema on põikpea.
Mina i olen jookide konnuas-söör.
Sina ei ütle ära ühest heast
napsist. *
Tema on lakkekrants.
Minu silmad on väsinud.
Sinu silmavalged on punakad.
v Tema silmad on kangest pur­jutamisest
punased hagu kalal.
Mina olen teravmeelne.
Sina pole just suu peale kuk­kunud.
Tema edvistab oma teadmiste-nätükesega.
-
Mina riietun maitsekalt.
Sina püüad moega sammu pi­dada.
Tema iihkeldab ikka veel ,sama
kleidiga, mille ta UNRiRA'lt põ­genikelaagris
sai.
Minu autole jäi üks käpard
oma autoga jalgu. -
Sinul juhtus autoõnnetus.
Tema sõitis oma, autoloksu
jälle. kägarasse. -
• „Mina panen nüüd sule.käest",
ütleb Pedestri Jaan loo lõpetu­seks
ja paneb kiiresti punkti,
enne kui teine ja kolmas isik
jõuaksid oma suid avada.
o
õ
IX
õ
D
D
Õ
Õ .
Õ
õ
O
a
5
CD
ca
õõ
õt
5
õõ
• 5
m
w
an
5
m
• -
'n
£
õ
D
Õ
Õ
n
õ
õ
õ
. õ
a
. D s
õ
Õ
õ
õ
u .
n
õ . õ.
õ
a .
õ
§
õ
- 5
£
õ
a
õ
õ
E
5
õ
•D
C
õ
õ
õ
s
o
õ
õ
£
õ
5
õ
5
õ
õ
• n
ä
õ
õ
iiaiii!iOMOiioiiQ!'aMaMBMBi)(iiBuBiioiiaiioiiBiisiiaiiBiiDnoiiBi!BuaiiBiiQiiii!Biii>!aiiciiaiiaM
ERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH AVE. — Tel. 463-3331
Soome pagafisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad. •
Soome rukkileib
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7, laup 9—3.
.Esmaspäeval suletud.
Inimene, kes usub oma pärijate ar­mastusse,
on oma aru kaotanud.
Arrogantse alatooniga vaikimine
võidab ka kõige tugevamad argur
mendid.
;;>-;;4;:r;/,:; ;
:; .,
Hobusejõud olid ohutud, kui nad
alles peitusid höbüstes.
Kui habe oleks tarkuse tundemär­giks,
oleksid kõik kitsed Sokratesed.
õige mehe hukkamisel lastud pau­gud
on sisuliselt aupaugud.
On inimesi, kel pole sihti, kuid nad
jõuavad ka sihile.
Kui, võtta arvesse suurt veeupu­tust,
võib v$ita, et .vesi on nõudnud
rohkem surmaohvreid kui alkohol.
Ön hunte lambanahas. Selle tõttu
yabakssaanud hundinahku võivad
vajaduse korral kanda lamjbad.
Vanasti kirjutati hanesulgedega.
Tänanaeval kirjutavad mõned haned
juba ise.
Paljud mehed, keda arvatakse sur­nud
olevat, on ainult abiellunud.
Varem oli valimisõigus ainult va­badel
meestel. Tänapäeval võivad va­lida
ka naised j a isegi abielumehed.
Kui oleme kõik unustanud, mida
oleme õppinud, jääb üle ainult hari­dus.
• . . ;• ;'. i
Kogunud. MMITS
HAUAD
Vanem daam pahandab kosjakon­toris:
. ' .-...'
..Avaldasite lehes mu kuulutuse
koos fotoga, aga ma pole ühtki vas­tust
saanud."
>,Avaldame uue kuulutuse," tröös­tib
kosjakontori pidaja; „Aga see^
kord teeme seda antikyiteetide rub­riigis.
Butler vanale lordile:
..Vabandust, härra lord. Ma pole
juba kuus kuud palka saanud."
„Ma vabandan."
„See ravim teeb teid 20 aastat noo­remaks,"
ütleb arst vanemale daami­le.
. •.• .
„Härra doktor. Kas teie saaksite
kirjutada midagi muud?"
..Miks?"
,.Kui saan 20 aastat nooremaks,
siis ma ei saa enam pensioni."
Kohtunik: vargapoisile:
,;Kus teie olite ööl vastu esmaspäe-va^
.
„Aga aulik kohtuhärra. Teie olete
Juba sama uudishimulik nagu imx
naine."-
..Millega erineb^kommunist idioo*
dist?"
„Idioot ei oska valetada."
„Mis vahe on sissemurrul ja säar^
luumurrul?'
,.Esimesel juhul pead istuma ja tei­sel
juhul lamama."