Meie Elu = Our life, January 3, 1980

              mm
na»
111111111?
M
Ka tänavu mälestab „Meie Elu" möödunud aasta jooksul elust
lahkunuid, peamiselt neid, kelle kohta ilmusid andmed leinakuu­lutustes.-:
/';•''•'
Surnud on: -\
Enn Aarens, 80 — Hamilton; Adolf
Ahermaa, 78 — Tallinn; Karl Albo —
Toronto; Vladimir Alumäe, 62 — Tal­linn;
Alfred Änderson(— Fort Lee,
HJ.; Rein Anjs, 6 0 T o r o n t o ; Erieh
&ser, 73 — Montreal; Viktor Arusoo
Montreal; Alide Äsmus, 87 — Gai-gary;
Albert Azka, 72 — Briti Kolum­bia;
Artur Aus, 60 — Göteborg; Fran-ciska
Aidla, 84 — Toronto.
Mart van der Bellen, 82 — Ottawa;
Leida Bonevics, 60 — Toronto; Alek­sander
Brutus — Stokholm.
Mikkel Jiason Coök, 2 — 'Vancou­ver;
Henrich Diner — Thunder Bay;
Christa Donaldson (s. Teras) —
Brockville; arch. August Esop, 80 —
Ottavva; Luciei Eicholz, 68 — Toron­to;
Olga Falkenberg— Austraalia.
Rhea Gillies— South Darthmount,
ÜSA; Adam Grünbaum — München
(tuntud aktiiyne estofiil).
Grigori Haiko, 72 —! Rootsi; Her­man
Hanslep — Götebobg; Karl Hai-;
lik — Tartu; JohannesIHannibal, 83
— Seattle (1978); Robert Hermanrir
Rudolf Hellak — Tallinn; Voldemar
Kindrikson, 76 — Ontario; Miina Hii-"
uväjn, 87 — Toronto; • Helga Huuk —-
Eesti; Felix Holland, 75 — Toronto.
Alma Jakobsoo — Pärnu; Nikolai
laanson,•" 93 — Tallinn; Melda Jäek,
81' — Toronto; Minni Jantra, 99;.—
Fort Erie; Alma Jeets, 83 — Tallinn;
August Jurs — Woodstok, Illinois;
Walter Joonsaar, 72- — Waterloo,
USA; Aurelie Jürgens, 84 — Jõekää­ru,
Ont.; Lydia Jürisoo; Elvida Jõgi
79 — Stokholm (1978)? Alide Juhafidi,
84 - Põltsamaa; Vanda lital, 89 -
Toronto, . Leo Jõemaa — Toronto;
Rudolf Jõks, 83 — Tartu; Uno Ivask
— B.C. Elmar Juhkason — München.
Salomia Kalamees; Leonhard Kaa­sik,
84 — USA; Alfred Kahro, 69 —
Toronto; Olev Kastepõld; Johannes
Kalep, 87 Pärnu; Arnold Kangup -
Toronto;. RosaIie Kapsta, 71 — Vari-couver;
Richard Kaupi, 82 — Barba-ra,
Kalifprnia; Sara Kauber — Root­si;
Helene Keerberg, 81 — Vancou­ver;
August Keskküla, 75 — Toronto;
Evald Kimberg; Rein Kivileht; Leo
K i i n— USA; Rinaldo Kilo, 50 — To­ronto;
Leonora.. (Nora) Korm. 87 —
Montreal; xMargaret Kooti), 74 — Mis-sissäuga;
Lovise Koit — Rootsi; El­mar
Kalmet, ;77 T Tallinn; Helene
Kauber, 73— Toronto; Saima Ku-mar,
77 — Montreal; Artemi Kukk,
69 — Toronto; Linda Kull; Gerhard
Kuut — Rõuge; Matile Kudre, 71 .
Vancouver; Johan Kuusk — Niaga­ra;
Ülo Kuhlbars, 5 9 R o o t s i ; Pee­ter
Kuum; Aleksandra K l a u s T o ­ronto;
Hans Kraav, 7*7 — Toronto;
helene Kauber, 73 — Toronto; Jakob
Kreilis — Toronto; Friedrich Külm,
86 — Toronto; Meeri Künnap, 67 —
Toronto; Jaan Köbler.
Tõnis Laar, 77 — Toronto; Vladi­mir
Laason, 84 — Norrköping; Ed­gar
Labent, 67 — Leeds, Inglismaa;
Maria Laidoner, 90 — Tallinn; Niko­lai
Lamb; August Läurismaa, 90;
Aleksei Linnus; Ferdinand Lüsi —
ÜSA; Maria Lepa, 84 — Toronto; Elf-riede
Lepp, 80 — Eesti; Ida ja Rudolf
Lepik — Eesti; Valerius Leithal, 76
— Vancouver - Leida Lepik, 75 —
Austraalia; Artur Lepp, 79 — Stok­holm;
Maria Lepp; Hans Lasna —
Austraalia; Juta Lender — Tallinn;
Ida Lell, 81 — Toronto; Robert Liin,
60 — Toronto;. Linda Liivamägi, 59 —
Toronto; Ottol Leesment — Viktoria;
Akuline Lillak, 88/— Toronto; Volde­mar
Liima, 68 — Toronto; Osvald Lil-leberg,
58 — Pääsküla; Elmar Lugus,
75 — Toronto; Voldemar Lüdig; Jo­hanna
Lõugas — Toronto; Linda
Luht, 72 — Toronto; Maria Lugman,
84 — Tallinn; Evald Loo— Stok^
hoim; Erika Lehela.
Leida Madisson, 75 — Toronto; Hu­go
Maider, 75 — Toronto; Atso Mat-.
kur — Sudbüry; Jenny Marks, 79 —
Toronto; Ed. ;• Medri, 86 — Norrkö­ping;
Hilja Mere, 79 — Toronto; Os­vald
Mets, 69 — Toronto; Richard
Mesikäpp, 72; Eustafi Miido — Ees­ti;
El vi Mosson, 44 — Norrköping;^
Karl Mossa, 74 — Thunder Bay; Ed­gar
Mutukas, 77 — Stokholm; Kai-hariha
Müttik, 85 — Toronto; Anna
Mullaste, 95 — Pärnu; Kärla Mäe­tamm,
70 — Toronto; Hilda: Mägi, 88
— Kirkland Lake; Jaan Mürk, 69—
Austraalia; Peeter Mani, 52 — Toron­to;
Adele Mootsa; 86 — Tartu; Herta
Maru,' ":' •;•';•• •,: J'.-'- ';
Hilda Nael — UhtnarVirumaa; Ju-
•lian Nelis, 70 — Toronto; Edgar
>epp, 63— Kingston,.Ont.; Mih­kel
Nõmm — Norrküping; Hugo
Oengo, 72 — Tallinn; Theodor Olu-per,
75 — Toronto; Ernst Olving, 89
— Seattle — USA; Votele Org —
Stokholm; Alide. Ots, 89 — Tallinn;
Marta Oinas .— Argentina; Olga Ots-ma,
81 — Vändra alev.
Augustin Paat; Alfons Pajuste, 72
— King City, Ont.; Eurilia Panzalis,
67 — Toronto; Helga Panchenko, 74
— Toronto; Ernest Urants, 66 — To­ronto
; Lilli Paluots, 80 — Tallinn;
Robert Polder, 58 — Rootsi; Elmar
Post, 99 — Toronto; Leonard Pook,
54 — Sault Ste. Marie; Ott Purre —
Uus Meremaa; Evi Pbrk-Teng; Heiti
Past; Ferdinand Petersen, 92 — USA;
Evald Pällo — Maara suvekodu,
Ont.; Blandine Paavel — Rootsi; Hel­ga
Põder, 70 — Tallinn; Alide Pressi,
79 _ Toronto; Miina Polli, 69 — Ed­gar
Põder — Valga; Helga Paimre;
Sinaida Pärn, 90 — Calgary. -
Ervin Rabadik, 70 — Toronto; Au­gust
Raidur, 65 — Stokholm; Liisa
Ramstein; 86.— Toronto;: Valter Rei-li
— Edmonton; Ivan Rosin, 92
Mustjala; Lydia Randmaa, 76 — To­ronto;
Jaan Ratnik >- Freemount,
USA; Eduard Rose, 75 — Toronto;
dr. Raotma, 50 — Göteborg; Mani-vald
Randla — Toronto; Eduard Ran­na—
New York; Jaan Ränk — Kihel­konna;
Selma Rebase; Härda Rudd,
50 — Toronto; Adele Rüüs, 94 —
• N.Y.; Peeter Raudsepp; Linda Rei-ning,
101 — Pärnu; Jüri Rudzinsky,
73 — Chicago; Josefine Reinmäe, 75
— Rio de Janeiro; Erna Räim; Dina
Nadezda Eist — Knoxville, USA; Hel­le
Räni, 53 — Toronto; Liidia Rät­sep
— ÜSA.'- •
Jüri Saatre, 75 — Montreal; Albert.
Saar; Leeni Sadul — Hiiumaa; Ilo
Sibul, 86 — Eesti; August Sermat, 90
— Tartu; Anna Sillaste, 76 — Pärnu;
Maria Sinberg, 85 — Kalifornia; Jo^
hannes Silvet — Eesti; Helen Simm
Hollywood, Kalifornia; Benita
Seiberg; Ernst R. Seim, 84 — Stok­holm;
Miina Saare, 82 — Tallinn; Ol­ga
Sutt — Kihnu; Boris Schnickwald,
77 — Kalifornia; Mare Schmüul, 88
^ Toronto; Roosi Saaroja; Amalie
Süda — Hiiumaa; Liisa Soopalu, 81
~ Deep Rivef; Amanda Seeberg —
Tallinn; Rein Suigu; 73 — Toronto;
Eimar Sügise, 72 — Montreal; Ha­rald
Suurallik, 70 — Toronto; Edu­ard
Soosaar; 68; Leo Soonpää, 76 —
Tallinn; Elmar Sonin, 72; Alexander
Sandre, 86 — Baltimore.
Maria Tallmeister, 83 ^~ Toronto;
Elfriede Talve, 57 — Toronto; Johan­nes
Tal vari; Leonore Tal ving; 60 —
Toronto; Tõnis Tambre, 73 — Toron­to
Hermilda Tikovt, 57 — Toronto;
Klaara Tammik; Elfrieda -Talve;
Magnus Timmelmann, 60 — Toronto;
Oivi Toivonen, 55 — Toronto; Evald
Torokvei, 65 — Toronto; Franz Tint,
77 — Baltimore, USA; Mette Tamme,
82 — Toronto; Liisa Truu — Toron­to;
Anna Türk, 72 — Kihnu; Herman
Tuberg, 75; Johannes Tünder — Aust­raalia;
Anette Trump, 80 — Eesti;
Oleg Tacchella, 80 — Kalifornia; Ro­land
Tõnismäe: — Buffalo; Juta
Thomson, 64 — New York; Konstan­tin
Treffner, 93 — Tallinn; Ülo. Tam-bek,
58 — Tallinn; Heino Truumees,
43 — Philadelphia, ÜSA; Jaan Treu-feldt
— Austraalia; Enno Talvet, 80
— Tallinn.
Linda Uuehendrik, 84 — Tallinn;
Oskar Uuetoa, 65 T- Halifax; Hilda
Uus, 68 — Toronto; Augustin Uesson,
• 68 — Toronto; Tiiu - tihib, 84 — Long
Island, USA; Hilda Ünt, 61 — Toron­to;
Augustin Urban, 72 — Tallinn;
Johan Udeküll — USA; Ilmar Ussi­soo;
Elmar Üksik — Nyköping, Root-
• si, -..";.•;:
Felix Vaher — Toronto; Olga Va-basalu,
79 — Tallinn; RoJand Vaht­ra,
56; Uno Wask — Thunder Bay;
Lydia Vaikla, 66 — Rakvere; Liidia
Valkla, 62 — Stokholm; Arnold Va­rik,
65; Karl Varju — New York;
Raimond Vasni, 50 — Toronto; Jo­hanna
V e r i— Eesti; Kustav Viljur,
79 — Long Island, ÜSA; Elisabeth
Viitre, 84; Johannes Väli, 82 — To­ronto;
Therese Väliste, 72 — Rakke,
Eesti; Jaan Villard, 65 — Toronto;
Uno Wask — Thunder Bay; Oskar
Veal — Tallinn; Ago Väli, 58 — Vää­na,
Eesti; Jüri Widrik, 50 — Kihnu
saar; Herbert Weide, 67 Toronto;
; Elsa Wint — Chicago; Rosalia Vana-us
— Rootsi; Maia Veeve, 82 — To­ronto.
Alide õunapuu, 80 — Hiiumaa.
Ä. R. --:
fLOWEflS i GIFTS
362-. Banfforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K
tet Wi).. 466-1951
• MEIE ÄRIS ÖN SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeeserneid —
KÜLLASEPA, MEREVAIGU, KERAAMIKA-, MAHA ja:
1 Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
i - ti
EESTI,KIRIKUÕPETAJATE ASETÄITJATE' KURSUSE õpilased olid hulga-:
Ilselt kaastegevad EELK New Yorgi Pauluse koguduse äsjasel 30. aastapäeva
pidulikul kontsert-jumalateenistüse! Peapiiskop K. Veemi ja piiskop K.
Raudsepa tervitused andis edasi praost R. Kiviranna, jutluse pidas õp. V.
Koppermann Chicagost ja kaastegevad olid veel abipraost M. Saar ja pastor
E. Kuušler. Rikkalikus muusikalises osas esinesid segakoor Maaja RoosiJ
juhatusel, sopran Ellen Parve<Valdsaar, tenor Hillar Saareste ja organist
Helen Tobias-Duesberg. Aktusel kpg. esimees V. Kangro rõhutas, et Pauluse
kogudus ei ole kahanenud, on elujõuline ja heas koostöös olev. Praost A.
Hinno teeneid selles kriipsutas, alla tema ja rohke tervitajaskönd, eesotsas/
peakonsul E. Jaaksoniga. Koguduse asutajaiks olid omalajal peakonsul J.
Kaiy, end. saadik K. R. Pusta, ins. V. Brunberg j.p.t. tuntud isikuid.
Pildil" praost Aleksander Hinno koos koguduse Albany-Schenectady
pihtk. esindaja William Ilvesega, kes ka kui õpetajate aset. kursuse õpilasj
i teenistusel kaastegev. Kogudusel on teine pihtkond veel Syracuses, N.Y.
• Pühad tulid tänavu vihmaga. Kolme päevaga sadas Torontos
kolm tolli, aga ilmajaam ütleb, et laks veel hästi. Kui oleks olnud
külm, oleksime saanud umbes 30 tolli paksuse lumekoorma.
Sadu oli küll ebamugav, kuid jumalateenistustest osavõtjaid
• oli vald veidi vähem kui mullu.•>'.'.'-
Peetri kiriku uste ees, kus üksteise
järgi jõuluõhtul peeti kolm teenis­tust,
ootasid varajased tulijad vihma­varjudega.
Vana kombe kohaselt vil­kusid
kalmudel küünlad sajuga või­deldes.
Vana Andrese kirikus oli jõulutee-nistusel
rahvast tuhat. Teenis kogu-,
duse hingekarjane A, Taul. Laulis ko­guduse
koor ja solist Tamara Mor-heim.
Peetri koguduse kolmel teenistusel
oli osavõtjaid kokku umbes 2300.
Teenis praost 0. Puhm. Teenistusi
kaunistasid pühapäevakooli jaleeri-eelsete
koorid, noortekoor ,.Lootus",
kammerkoor, solistid A. Kittask, Ö.
Läikve, K. Lenk, E. Valge, M. Urke,
P. Rapsöri, õed Lindaud.
Kolmainu koguduses, kus teenis
õp. O, Gnadenteich, oli kinkulisi um-.
bes paarsada. Jakobi koguduse jõulu-teenistüsel
teenis koguduse hingekar­jane
T. Nõmmik. Kinkulisi oli alla
saja.
''; Abipraost T. Nõmmik pidas kokku
6 teenistust — neist üks rootsikeelne
ja üks ingliskeelne. Hamiltonis oli ki­rikus
rahvast ligi 400. Laulis H.E.S.
Segakoor, ja MHelletajad". Samuti so­listid
V. Tali ja H. Sepp. Bramptonis
võttis j õul u teenistusest osa 15. Lau­lis
J. Krüüsel. Kitchener-Waterloos
oli kirikulisi üle poolesaja. Solist —
L. Hess. '
Jakobi koguduse teenistusel Sim-coe
ääres teenis H . Kivi. Osavõtjaid
40.
'. JõLiluteenistused peeti Ap. õigeusu
koguduses (E. Lepik), Baptisti kogu­duses
(K. Raid), Vabakoguduses (E.
Saraoja) ja .Evangeelses koguduses
(A. Laur). .
Sudburys teenis A. Kaldma ja
Sault Ste. Maries õp. U. Petersoo;
Selle aasta 27. novembril täitus 30
aastat v.Lembitu" lipkonna asutami­sest.
Kuna JLembitu" oli esimene
.lipkond Kanadas, siis tähistab vane-matepäeväl
terve Kanada Skautide
Malev koos'Lembituga Kanada eesti
skautluse 30-dät sünnipäeva.
Lertibitust on aastate jooksul välja­kasvanud
mitu skautüksüst. Kuigi
uute üksuste sünnitamine on vahest
olnud seotud valudega, ei ole kunagi
Lembitu tegevus soikunud, vaid ük­sus
on ikka julgelt ja kindlalt edasi
rühkinud.
Palju jõudu sulle Lembitu — järg­misteks
aastakümneteks! .
Ühenduses ESTO-80-ga Stokholmis,
toimub, vahetult enne Eesli Päevi
• Maailmalaager ,.Vikerkaare". Esialg­sete
andmete järele sõidab sinna
laagrisse Kanadast umbes poolsada
hundut, skauti ja juhti.
Et seda esindusüksust vormida
esinduslikuks ja harmooniliseks; on
väga tähtis, et kõikide lipkondade
juhtkonnad ja poiste vanemad aitak­sid
kaasa ja toetaksid esindusüksuse
juhtkonna soove ja kavasid. Ainult
ühise mütsi all saame väärikalt esin­dada
eesti skautlust Kanadas. .
Vanematepäeva puhul tänab Eesti
Skautide Malev Kanadas staap kõiki
neid poiste vanemaid, kes 30-ne aasta
jooksul on tõhusalt kaasa aidanud
meie tööle; Ilma vanemate abita ei
oleks meie organisatsioon nii tugev,
kui ta praegu on.
< Armsad emad ja isad, tanutähöks
võtke vastu skaudipoisi südamepöol-ne
käesurve! . :
| Skaudi hoolsusdiplom koos '.'märgi-:
kandmise õigusega on antud:
i- 1. Lindau, Juhan — Toronto Vi-king,
2. Lindau, Peeter — Toronto Vi­king,
3. Loorits, Andres Toronto"
Lembitu, 4. Lõugas, Peeter — Toron­to
Lembitu.
Eeskujuliku skaudi diplom koos
märgikandmise õigusega on antud:
1. Mägi, Allan — Toronto Lembitu,
2. Pede, Martin — Toronto Lembitu.
Skautmasteri väitekirjaJcaitsmise
õigus on antud:
1. Sepp, Toomas— Toronto Lem­bitu.
Endel Loo
teatfiagenf
Kultuurisidemete ühingu (VEK-SA)
poojat Põhja-Ameerikasse saade­tud
Evald Hermaküla ühemehe-teat-ri
siinpoolseks ringreisi peakorralda­jaks
oli Endel Loo, selgus ajalehest
„Kodumaa".
„Endel Loo oli see mees, kes kõik
etendusega seotud asjaajamise enda
peale võttis, ütleb näitleja oma pikas
tänuavalduses. „Endel Looga koos
on küllalt julge ka suuremaid asju
ette võtta, kui seda on esimene eten­dus
Ameerika eestlastele", tänu saa­vad
ka Endel Loo abilised — Mikk
Johan Peek Vancouveris, Jaan Püh­vel
Lps Angeleses, Liivi Jõe, Evi Vel-lenurm
ja Andres Männik New 'Yor---
gi§.
Jaak Järve võitis järjekordselt.Tor
ronto Eesti Maleklubi „Esto 1980"
maleturniiri. Ta saavutas sellel tree-ningturniiril
seitsmest võimalikust
kuus punkti. Teiseks tuli A. Kõre-saar,
kohtadele 3—5 L. Jöselin, A.
Mustel ja V. Puna (kõik 4 p.) Osa
võtsid veel maletajad J. Swallow, P.
Smulen ja V. Pikand.
Turniiride organiseerija L. Joselin
kinkis klubile uue rändauhinna „Ma-le
Entsüklopeedia". See auhind an­takse
jaanuari kuu.maleturniiri võit­jale.
Juhul kui turniiri vpitja edaspi­distel
võistlustel tuleb esikohale jääb
auhind temale kuid ta on kohustatud
rändauhinda kaitsma igal turniiril.
T. E. Maleklubi otsib uut sekretäri
kelle peamine ülesanne oleks male-õhtute
korraldamine. Kõiki asjahuvi­lisi
palutakse võtta ühendus esimees
Musteliga.
>MI TOU.iL JALAKAÜP
Soome uus tolliseadus, mis kuulu­tati
välja 14. juulil 1978 ja astus jõus­se
1. jaanuaril 1979, võimaldab tea­tud
kaupade, näiteks Piiblite, välja-
Veo takistamise N. Liitu ja Balti rii­kidesse
ilma et seda asjaolu seaduse
tekstis otseselt nimetataks,
j Uue tolliseaduse §5 punkt 7 järgi
:oE vastavad ametnikud tollikontroll
[teostamisel ^õigustatud, Soome teisi
rahvusvahelisi kohustusi arvesse võt­tes,
takistama teatud kauba väljaveo
maale, millega Soomel on leping sa­lakaubaveo
takistamiseks". •
Oluline on, et kui 24. aprillil 1975
Moskvas alla kirjutatud Soome ja N.
Liidu vahelises lepingus, mis puudu­tab
koostööd salakaubavedamise vas­tu,
öeldi, et .lepinguosaliste tolliva-litsused
hoolitsejad, koos'kõlas oma
tolliseadustega ja arvesse võttes mõ­lemate
riikide huvisid, kauba-, isiku-ja
postiliikluse tollikontrolli eest"
(§5) ja „oma volituste piires keela­vad
niisuguste kaupade väljaveo oma
territooriumilt teise lepinguosalise
territooriumile, mille sissevedu sinna-on
'keelatud ning astuvad samme 'nii­suguste
kaupade väljaveo piirami­seks
omalt territooriumilt teise le­pinguosalise
territooriumile, kus eri­lised
määrused on. maksvad nende
.kohta" (§8b):kuna uue 'tolliseaduse
järgi (§5, p. 7) nad peavad võtma ar­vesse,
missuguste kaupade sisseveo
teine maa on keelanud ja kas Soomel
on selle maaga leping koostööks tol-liasjades.
- Uus tolliseadus tähendab,
võrreldes teda Soome—N. Liidu le­pinguga
24, aprillist 1975, soome tolli­ametnike
kohustuste laiendamist, ja
tegelikult ka seda, et N. Liidu tolli-seadused
on teatud juhtudel jõus ka
Soomes. ,
Soomel on niisuguseid koostööd
tolliasjades puudutavaid lepinguid
ainult N. Liidu, Poola, Ida-Säksamaa
ja Lääne-Saksamaaga, mitte aga teis­te
riikidega. Kuid käesoleval juhul
on ainult leping N. Liiduga tähtis.
PIIBEL „§ALAKAUP"
Soome tolliametnikud ön seega ol­nud
1. jaanuarist 1979 saadik kohus­tatud
pidama silmas, mida näiteks
N. Liidu seadused teatud kaupade
sisseveost ütlevad. Ja Piiblid — nagu
ka näiteks alkohoolsed joogid, ui­med,
relvad ja lõhkained — kuulu­vad
päris ilmselt nende kaupade hul­ka.
Isiklikuks kasutamiseks võib siis­ki
ühe Piibli N. Liitu kaasa võtta.
Mitmed opositsiponierakondadesse
•kuuluvad riigipäeva liikmed, kes põ­himõttelistel
põhjustel on olnud mu­res
N. Liidu tolliseaduste rakendami­se
pärast Soome territooriumil ja ka
Soome hea nime pärast, arvustasid
riigipäeval järsult Kalevi Sorsa valit­suse
eelnõud uueks tolliseaduseks.
Rahvasaadik Kullervo Räinio (põ-.
hiseadusliku rahvaerakonna abiesi­mees)
ütles muuseas:
„Mina pühendan erilist tähelepanu
nõnda nimetatud piibMparagrahvile,
kuna siin tuleb võtta seisukoht selle
suhtes, kas meie riigis on jõus meie
või võõrad seadused. Meie peaksime
ka tolli tegevuses rakendama eelkõi­ge
oma seadusi ja mitte käituma nii
et antud seaduste pühuL tolliametni­kud
on sunnitud selgitama, missugu­seid
seadusi teistel maadel on jõus
— näiteks, missuguse seisukoha mõ­ne
maa seadused võtavad kirjanduse,
ja mitte ainult püha Piibli vaid ka
teist laadi kirjanduse, suhtes,
Ma leian, et ei ole kooskõlas ise­seisva
rahva mõtteviisiga; et pmad
ametnikud seatakse niisuguse üles­ande
ette.
Teiste sõnadega: seadusest ei sel-'
gu, mida ta sisaldab. Lepingust ei sel­gu,
mida ta sisaldab: Need asjad
peab kokku liitma ja alles siis on nä­ha,
et tegelikult alistatakse meie
ametnikud teenima võõraid eesmär­ke".
Rahvasaadik Sauli Hautala (krist­lik
liit) ütles muuseas:
arutatav eelnõu tolliseaduseks si­saldab
seisukohavõtu, mis on meie
maa ajaloos erakordne. See puudu­tab
Piibleid. Esimest korda astutak­se
piiravaid samme selle raamatu
vastu. Selle tõttu see seisukohavõtt
on ajalooline. Kuid ta ei ole seda po­sitiivses
mõttes.
Hetk on selle tõttu väga tähtis. Pii­bel
ei dikteeri ju oma olemasolu pii­re.
Ta on sõnum tervele maailmale.
Selle tõttu ta puutumatus on osa
kristlikku maailmavaadet. Küsimus
on selle kaitsmisest".
HÄBIVÄÄRNE - i
Rahvasaadik Georg C. Ehrnrooth
(põhiseadusliku rahvaerakonna esi­mees)
ütles muuseas:
„Täna õhtul on olnud masendav
näha siin, kuidas mitte ainult pahem­poolsed,
vaid ka vanad mittesötsia-listlikud
erakonnad kõrvutavad Piib­lit
uimetega. Mõlemad on kaubad,
mille väljavedu Soomest ateistlikesse
riikidesse tahetakse keelata.
Igaüks, ks on olnud Poolas, nagu
mina, Rumeenias ja teistel taolistel
maadel, teab, et nad seal sooviksid
tutvuda Piibliga ja ammutada Piib­list
tõdesid. Ja meie Soomes, meie
tahame osutada nendele inimestele
niisuguse karuteene, et meie anname
järele nõudmistele või oletame, et
meilt nõutakse, et Piiblite väljavedu
tuleks ara keelata. See on, härra rii­gipäeva
esimees, häbiväärne! Meie
oleme selle vastu. Ühelgi juhul see ei
ole kooskõlas Paasikivi poliitikaga"
(J. K. Paasikivi oli 1946—56.Soome
presidendiks).
Rahvasaadik Veikko Vennamo
(Soome maaerakonna esimees) ütles
muuseas: ,
„Kõik iseseisvad riigid: maa peal on
ÜRO liikmed. ÜRO põhikiri kohus­tab
sõnaselgelt kõiki oma liikmeid
austama mõttevabadust. Selle tõttu
on seadused, milles Piibel tembelda­takse
salakaubaks, vastuolus ÜRO
põhikirjaga. Soome, .maaerakond
leiab, et Piibel ei või kunagi Soome
poolt allakirjutatud ÜRO dokumen­tide
järgi olla salakaup".
Riigipäev kuulutas 21. aprillil 1978
tolliseaduse eelnõu rutuliseks. Ta 200
liikmest hääletas poolt 117 ja vastu
20 liiget, üks pani hääle maha ja 61
oli ära. Poolt hääletasid eelkõige K.
Sorsa valitsust pooldavad erakonnad
sotsiaaldemokraadid, kommunistid,
keskerakondlased ja liberaalid ning
opositsioon ierakondadest konserva­tiivide
ja rootslaste enamus. Vastu
õlid opösitsioonierakondadest krist­lik
liit, põhiseaduslik rahvaerakond,
maaerakond ja konservatiivide vähe­mus.
Suhteliselt palju oli ära sotsi­aaldemokraate;
keskerakondlasi ja
konservatiive.
Kui samal päeval hääletati seadus­eelnõu
vastuvõtmisest või tagasilük­kamisest,
tulemus oli sama; poolt
117, vastu .20, üks keskerakondlane
pani hääle maha ja 61 oli ära.
leiti muinasjuttude
helilint
Fühadetervitusi
EKN kaudu
saadavad oma lähematele sõpradel®,
tuttavatele ja kõigile kaasmaalastele
üle maalima ja soovivad kõigi loo­tuste
ja soovide kordaminekut uuel;
1980. aastal peale eelmises numbris
avaldatute veel järgmised kaasmaa»
Aarend, Linda (Hamilton)
Hion, Jaan abikaasaga
Matsoö, Arvo
Möller, Ilmar ja Regina
(Royal Beaeh)
Möller, Karl ja Agnes
(Royal Beach)
Npvek,-Karl.ja Heljo....•
i Jõul u kuu algpäevi l i l mus ees t i mu i-nasjuttude
helilint, milline.on suuna­tud
algkooli ealistele noortele. Heli­lindil
võib kuulda lugusid Emajõe
sünnist, Vanemuisest, ussikuningast,
Kaval-Antsüst ja Vanapaganast jne.
Helilindi valmistamise mõtte alga­taja
ja jutustaja on gdr Saima Va-rangu,
väljaandja Eesti Gaiderite Ko­gu
Kanada Koondis. Lindi kestvus
on üks tund.
Igale eesti hellakesele, hundule,
noorele gaidile ja skaudile ning täi­enduskooli
õpilasele on helilint sobi­vaks
kingiks, .rr •
Helilindi hinnaks on $5.50 koos
saatekuluga. Tellida saab: Maie Kask
55 Stanland Dr.. Scarborough, Ont.
M1M2G5, tel. 267-8027.
Eesti Gaiderite Kogu Kanada
Koondise juhatus
KGBlook^
endiselt Jüri Unes
STOKHOLM — Eestist saabuvad
teated kõnelevad, et KGB pole lõpe­tanud
Jüri Lina tuttavate hirmuta­mist,
tagakiusamist ja ülekuulamist.
Kampaania, mis algas mai algul, jät­kub
taie hooga. Selle eesotsas on Tal­linna
KGB major : Valdur Timusk.
Teatavasti reageeris Jüri Lina too­kord
sellega, et hakkas kirjutama
inimõiguste rikkumistest Eestis ja
teistest võimude ebaseaduslikest akt­sioonidest.
Valdur Timus'ki agaramaks abili­seks
on viimasel ajal kapteniks tõus­nud
Viktor kuzlov Tartust. Ühele
ülekuulatavale tudengile oli ta näida­nud
masinaga trükitud lehti ülevaa­tega
Jüri Linast. Seal seisnud kirjas,
et noormees tegutsenud parapsühho-loogia
ja UFO-de alal, filmiklubis
,,Amfo", hiljem kä poliitikaga. Abiel­lus,
emigreerus. Lõpuks veel musta­vaid
märkusi. Olevat meenutanud ha­gu
mingi paskvilli eskiisi. Ülekuula­tav
päriS) miks neil Jüri Linaga enam
asja, kui too on ära sõitnud. Vastati:
kas te siis ei tea, mida ta välismaal
teeb Ülekuulatav ei teadnud.;. KGB
mehed seletanud lõpuks, et tegemist
olnud profülaktilise , hoiatusega"
ühenduse pidamise suhtes Jüri Lina­ga.
Üle oli kuulatud ka sama tudengi
ema, kes elab teises linnas.
Viimased ülekuulamised olid no­vembris.
,Jv1EIE ELU"
i lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
,,Vle}e Elu"
Sööme
EESTI
Aastas
het kertovl
rohkesti
Käesoleva]
ühe eesti vi
le autoriki
oludele vai
.Eesti hõi:
Maailmasoj;!
kahe suurrij
nud ründaja
ja „vabastai
elanikkonnal
nud võitlusi
Oli aprilli
a. Meil oli
linnas kodul
rast õigel a
mugavalt p|
teevagunitc1!
Jõudis ro
aga ei juht
ge pahema il
de kaupa o{
Siis sõiti
kaubarong,j
uste avamij
revalt riietil
vangidega.
Miks nadi
rongi pool*
.Asi selgu
nis meie vas
ja esitama
les.
— Palun
reisi tõttu
teie reisikaj
meie välim!
sõltu. Et
jutt..
- Meil oli
sitlema. Po|
PÖÖRANE
- Võib-c
kommandol
antud teadi
üteldi, et VI
olid eelmisi
rindest üle
nud töo- j ;
maalt ühel
ga tagasi.
Selles lal
eesti saati
misj. olime |
ja ettevaai
Teostamist)
test tahtis I
pikk ja v.
surmaga kl
Eesti vai
eesti sõ<
ST(
miskeski
oleval ai
tetud ri<
PAPSOf
ril oma >|
on sündiil
Esnas, Jil
kunstikool
mööbliku!
laamikun.1
janduse 1\|
raatorina-.
nav 109.
Teet Pai
kriminaai!
sel sõjaväl
mises. Okf
augustil
taks sunri
duste jänj
tümises
süüdimõi'1
Ülemkoht
linna rah
soni abiel
Merja-Tui
oleva aasl
vait nurjd
dused omi
jäetud ra|
Teet PŽ
saadetisec
misel aac
Vainu täi
Kuna Vas
mõistetudl
linna kes!
soni kini
teadmata,
misel
Moskvas:
denie p/yi