Meie Elu = Our life, November 11, 1977

              REEDEL, 11/NOVEMBRIL — FRIDÄY, NOVEMBER
• J U U i l l l l f • Illil „Meie Elu" nr.. 45 (1448) 1977.
Mm
Mulkide Seltsi juhatus: Vasakult
ja. V. Madisso (esimees).
)jasson> J. Vihma, E. Kink, J. Vares
Foto — 0. Haamer
^Kiilaspeade" orkester. Vasakult: Arno Kiilaspea -
pea — tsellb, Pia Kiilaspea — flööt, Paul Kiilaspea
— kannel.'..'.'."
kontrabass, Ava Kiilas-
= viiul ja Enn Kiilaspea
Foto — 0. Haamer
Pühapäeval; 6. nov. kella kolmeks
kogunesid poolteistsada „mulki" ja
mõned „muulased" Tartu Collegel
koosviibimissaali seltskondlikuks
koosviibimiseks ja ühtlasi ka organi­seerimise
koosolekuks.
Ajutise juhatuse esimees V. Ma-eiisso
tervitas koosolijaid ja tänas nii
suurearvulise osavõtu eest. Hiljuti
manalasse varisenud J. Kadäi'd ; ja
H. Kii|i.k'ut mälestati leinaseisakuga.
Senisest organiseerimise käigust
andis ülevaate J. Vihma. Tõuke maa­kondlikuks
organiseerimiseks andis
10. ;S(ept. DjeviTs Elbow suusamäel
asetleidnud" ..Nõupäev". Informatsi­ooni
koosolekule 21. sept. tülid 13
viljandimaalast. Koosolek otsustas
asutada maakondliku koondise ja va­lis
ajutise juhatuse koosseisus: J.
Aladisso (esimees), E. Kink,. J. Vih­ma.
J..- Vares ja V. Ojasson. Kõik
koosolekust osavõtjat otsustati Tuge­da
asutajaliikmeteks. Järgneval, ju­hatuse
koosolekul otsustati korralda­da
mulkide seltskondlik koosviibimi­ne,
mis oleks ühtlasi ka organiseeri­misel
koosolekuks. .Suurearvuline
osavõtt koosviibimisest näitab, et ju­hatuse
otsus leidis head vastukaja,'.
Esimees. V. Madisso selgitas koos­olekule,
et ajutine juhatus on Valitud
väga väiksearvulise valijaskonna
poolt ja arvas, et peaks valima uue
j imatuse. Koosolek ei leidnud uue
juhatuse valimist vajalikuks ja pi­kendas
juhatuse mandaati kuueks
kuuks. Koondise nimeks kinnitas
koosolek /.Mulkide Selts". \
. 1 - 4 _ . .
Asjaliku ja üksmeelse organiseeri-miskoosoleku
lõppedes.algas selts­kondlik
koosviibimine.
Eeskavališes osas oli koosviibijatel
eriline juhus kuulda „Kiilaspea'de"
orkestrilt: ..Mulgimaale" ja „Kaera
Jaan" (moodsas seades). Orkestri
koosseis: kannel — Enn .Kiilaspea,
viiul — Paul Kiilaspea, flööt — Pia
kiilaspea, tshello — Ava Kiilaspea ja
kontrabass — Arno Kiilaspea'. '•'.
Koosviibijaid tervitas Viljandimaa
viimane- • maavanem, M . , Hansen ja
Salme Ekbaum kandis ette paar oma
luuletust. Noor Karl Landra esitas
klaveril kolm pala. Kõik ettekanded
said teenitult tugeva .aplausi. •
Teadustaja E. Kinki ettepanekul
kõlas ühislauluna „Mu meelen .kuld­ne
kodökotus" ja hiljem „Mulgimaal,
seal on hea elada".
-L
Torontos avati
Kanada moodsaini
' raamatul
: Moodsaid ja avaraid raamatukogu
hooneid on Torontosse viimastel aas­tatel,
püstitatud õige mitmeid, mee­nutagem..
Scarboro, Islingtoni kesk­raamatukogusid
ja teisi, 'nendele li­saks
ülikoolide juurde ning Ontario
provintsi valitsuse raamatukogu jä
G i i i i i v i maju. Midagi erilist ja üllata­vat
aga. pakub uus Toronto Keskraa­matukogu,
mis avati 5. oktoobril suu­re
pidulikkusega leitnantkuberrier
s Pau li no MacGibboni pool t Ontario
\alitsuse. iToronto linnavalitsuse ja
raarituharidelise publiku juuresole­kul.
' V-'-""' ' •••''['•
Raamatukogu asub linna südames
Ypnsi.'."*a-B!oori ristumise kohal' (üks:
blokk Yonge ,Str. põhja pool). Viie
korruseline hoone,.mille keskosa hail
\ läbib kõik korrused on 95 jäl^ia kõr-
.iie. mida piiravad ülevalt neli palkoni
'. tao ii s t korrust. Hoone jätab- esime­s
t , vaatlusel suure teatrisaali mulje
uma rõdudega. Kogu põrandapinda
«in 564.000 ruuijalga.. Ehitamine nõu­dis
Hui kaks aastal ja see.:läks maks-:
ura 30 miljoni dollarit, selle .sees 7
niijon.it krunt. Hoone on kavanda-iasTii
eestlaste
Miami Eesti-Ameerika. Klubi pidas
oma korralise aasta-peakoosoleku nä­dalapäevad
tagasi, kuid juhatus, ja­gas
omavahel, ülesanded hiljuaegu ja
määras kindlaks, ka tegevuse raam-'
kava eelseisvaks pooleks aastaks.
.Üldkokkuvõttes hargnes kõik rutiini
kohaselt. Peakoosolekul tagasivali­tud
juhatus jagas ka ülesanded endi­se
mustri järele. Esimeheks sai edasi
Donald Koppel, abiesimeheks Karl
Oras, laekuriks — Juta Reinholm, te­ma
abiks — Emrna Meister, kirjatoi­metajaks
— Meeta Sepp, tema abiks
Vera Oras ja varahoidjaks — Ama-lie
. Mihk. Revisjonikomisjoni valiti
tagasi Ädolph Lell ja Linda Szeliga ja
uueks liikmeks sai Reet Rannik.
: Järgnevalt koostati põhiline tegut
semi.se raamkava kuni Eesti Vabarii­gi
aastapäeva tähistamiseni. Selle jä­rele
ootab Miami Eesti Maja oma ko­halikke,
ja kaugemaid külalisi:
17-dal detscmbril traditsiooniliseks
jõulupuu, koosviibimiseks: algusega
kell 4 p.I.; 3i-sel detsembril — vana-aästa
ärasaatmiseks ja uue aasta ter­vitamiseks
algusega kell 9 õhtul; 22-
sel. jaanuaril — Taliharja peoks; • .5-
daks veebruariks. — Vastlapäeva ki-
USA eesti gaid- ja skäutjuhtide aas­takoosolek
peeti 22—23. okt. s.a. La-kewoodis,
N . J., Järvemetsa laagriVäl-jakuil.
Avamiseks koguneti peamaja
ette mändide alla. Kaunil sügishom-mikul
oli kokku tulnud arvukas pere
noorte juhte suurte kauguste tagant.
Kanadast loitsid külla Peagaid, mõ­lema
maleva juhid koos juhatuse
liikmetega. Haaravas avapalvuses
õpetaja Reinaru pudutaš: tänapäeva
aktuaalseid probleeme korra kadu­vusest-
ja ühiskonna mõjudest noor­tele,
kus kirjandus ja TV on tekita­nud
segadust hea ja kurja äratund­mises.
— Kuidas siis mõjutada ja
suunata eesti noorust kõrgemate
väärtuste poolel — Sellel aastakoos­olekul
oligi peamiseks arütlüšpunk-tiks
järgmisel suvel toimuv maailmä-laager
,,Koguja II" samas Järvemet-sas.
Kuiv viimases maailmälaagris
Rootsis .1975 a. küsiti noortelt, kas
on mõtet enam korraldada selliseid
suurüritusi nagu maailmalaagreid,
mis nõuavad tohutut ettevalmistust
ja vastutust pealegi, kus noored on
ise hakanud reisima küll eraviisil ja
organiseeritult, siis. vastati noorte
poolt kui.ühest suust — kindlasti, on
maailmalaagreid vaja rahvusliku'' vai­mu
ja kokkuhoiu tunde pärast! —
Niisiis läheb jälle käiku suur operat­sioon
noori kokku tuua üle,ookeani­de,
anda .neile .rahvuslikku süsti, õpe­tada'
meie eetikat ja kultuuri ja ti­hendada
sõprussidemeid, et nad jak­saksid
vastu panna maailmas valit­sevale
vaimu ja moraalilagedusele..
On imetlusväärne, kuidas töötab
gaidi j k ja skaut li k aparatuur ÜSA-s.
Kui Kanadas on Toronto kõige-tege­vuse
keskpunkt ja suuremaks kaugu­seks
on ehk Mon t real (Kanada lääne­rannikut
nimetamata), siis; maleva
juhatuse liikmed USA-s peavad tun­de
sõitma,: et koosolekule jõuda. Aas­takoosolekule
Lakewöodis oli tulnud
juhte: kokku Chicagost, Buffalost,
Connecticutist, Wilmingtonisl, New
Yorgist, Baltimorest jne. Oli eriti
palju noori juhte. Kauguste ületami­ne
on USA-s suureks probleemiks nii
üksuste juures kui. ka üldkogunemis-tel.
Ja ometi tullakse- toime suurepä­raste
ettevõtetega nagu „ suvelaager
..Noorusmaa" ligi- kahesaja osavõtja-qa.
osavõtt Kanada suurlaagrist ja
küllasõit lätlaste juubelilaagrissc,
kõik samal suvel. Kas see ei näita
tnerevat idealismi ja tegevustahe!!
Sellises vaimus näeme ka „Koguja
II" maailmalaagrit teostumas, Juht­kond
on juba valitud. Laagri üldjuht
on skm. L. Milles, ,tema abi nskm.
W. Yllo, gaidlaagri juht gdr. Epp
Vinkman, skautlaagri juht skm. Har-ry
Tarmo. Programmi juht id vasta­valt
ngdr. L'. Yllo ja skm; V. Nigol.
Samuti on terve rida juhte majan­duse,.
tervishoiu, toitlustuse, korra
Ine.. alal. Ka laagriläul on. valmis.
Tehti ringkäik laagriväljakutele ning
arutati kust harvendada metsa ja
kust tee läbi viia. Järvemetsa laagri-väljak
on liivasel pinnal mändide all.
Mõnus oli jalutada ja teha .plaane šü-giskirjus
looduses. Öeldakse ju, et
kõik mured ön väiksemad ja rõõmud
suuremad kui- neid. sõpradega jaga­da,
suur töö seisab, ees. Soovime
jõudu naabermaa- gaidsõsaratele ja.
skaudivclledele! Täname ka sooja ja
südamliku vastuvõtu eest! Lahkusi­me
sõpruses, lõkketuli hingedes, kin­gades
Xakewoodi valge l i i v . ..
sügavas
PAUL SANDER abikaasaga
Meie mälestusis
Sa elad.
mälestavad leinas "-';••'•
• REIN, LEIDA ja TÖNUKUUSMIK
. j
OO'
Hiljuti möödus 40 aastat Artur Sir­gu
surmast Luksemburgis,-kuhu ta
pärast Tallinna keskvanglast põgene­mist
Soome ja teiste maade kaudu
oli siirdunud eksiili. Selpühul korral­davad
ta omaaegsed akadeemilised
sõbrad ja grupp II Maailmasõja rin-demehi
mälestusaktuse, mis. toimub
New Yorgi Eesti Maja suures' saalis
pühapäeval, 27; novembril. A. Sirk
oli teatavasti vabadussõjalaste polii­tilise
liikumise ideoloogilisi juhte ja
peaministri võimalik: kandidaat. Na­gu-
kuuleme, on mälestusaktusel pea­kõnelejaks
end. vandeadvokaat: Ju­han
Kohjus ,kes kõneleb A. Sirgu isi­kus
t, Kaaskõnelejaks on sõjameeste
ringkonnist Elmar Lipping, kelle tee­maks
on „Miks tekkis vabadussõja­laste
liikumine?" Avasõna on A. Nae-riselt,
. ykimiilik sõnavõtt pastor E.
Kuuslerilt ja lõpusõna sõjakirjanik
H. Mengelilt, lühikesi isiklikke mäles­tuskilde
I. Raamotilt j.t. Aktuse ka­vasse
on põimitud ka. muusikalisi et­tekandeid.
Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa õe
viimsele teekonnale saatmisest osa võtsid. Eriline tänu vanadele
perekonna sõpradele ja kooliõdedele ligidalt ja kaugelt südamest
tulevate lohutussõnade eest. I>
: AINO TAUDEN koos sugulastega V
Südamlik tänu kõigile, kes minu unustamata kalli isa
eestlaste motell
Hiljuti omandasid abielupaar Oss
ja Maire Riisma'd uue motelli Pom-pano
Beachis, Floridas. Nad omasid
varemalt ,,Saltaire" nimelise 'motelli
Ft, Lauderdale'is, mida paljud kaas­maalased
on kasutanud Floridas puh­kust
veetes. .Kuna endine motel jäi
väikeseks, järjest kasvavale publiku­le,
siis müüsid nad selle sel sügisel
ja omandasid uue — Aqua Mar nime­lise
motelli Pompano Beaches,. mis
on suurem, moodsam, kus kõik kor­terid
on vaatega veele. See asub ko­be
kuulsa „Intra:coastal Waterway"
ääres, heas •rajoonis; Motel asub ligi­dal
äridele, ööklubidele ja ainul: 1
blokk ookeanist. Momendil käib mo­tellis
suur restaureerimine,: sest tä­napäeva
hea \publik armastab luk­sust.,
:•••';,";': , : • ' ..'••'.'' • :°
Aqua-Mar Mo tel - asub 555 N. Ri ve.r
side Drive, Pompani Beach, 33062,
Fiorida. .
surma puhul mind lohutasid ja tema leinateenistusest osa võtsid.
Eriline tänu õpetaja O. Puhm 'iie tema mõjurikkate sõnade eest
leinatalitusel; pr. Lydia Kööp'iie ja prl. Inga-Pia Korjusele, kes ära­saatmist
oma muusikaga kaunistasid.
Tänu kõikide kaunite lillede, sõnavõttude ja leinakuulutuste
eest.
Suurim tänu ka Eesti Üliõpilaste Seltsi kaasvendadele.
'']: TÜTAR
EKKi
I i uä iaananiasesL arhitekt R. Motiya-, revaks õhtuks ja 2>dal veebruaril
.mu poolt.
Riiulite ülclpikkus on 45 kilomeel-
Vi|t ja. need mahutavad 1,230.000.koi-det.;
Li!L'emislaüd on Hgi 900'istekoha­ga.
Lisaks on kataloogide ruum,?au-dio,
koosolekute, näituste jt. ruumid
ning täiskasutamise juures kokku on
: 1,300 istekohta. '•:
. Selles suures labürindis on. aga ker­ge
orienteeruda. Osakonnad, on alade
.. järele paigutatud korrustele. Nii on
•esimesel (tänava) korrusel referents-ia
teadmeteosed. bibliograafiad, ka-taloogid'
jä lugemislaud ajakirjandu-
, sega. Teisel. — kujutav kunsti, muu­sika
.tcjatri, teaduse ja tehnoloogili­sed
väljaanded jne.
Eri rahvaste osakond n.n. keelte
oimiuale pidulikule Eesti Vabariigi
aktusele ja sellele järgnevale peole.
Mitmed eri-üritused oli'; plaanitse-misel.
keskus, on viiendal korrusel, kus
loendatakse 100.000 teost, 70-nes eri­keeles..
Siia kuuluvad ka eestikeelsed.
•- Hoone on lükitud teiste suurehitus-te
vahel ning. ei .ärata väljast vaada­tuna
erilist tähelepanu,; küll aga seest
oina imposantsusega, heleda toonide
jä valgusega, ning sisustusega. Oma
suursugusega on uus raamatukogu
.•atraktsiooniks.ka turistidele muidu
nii ilmetus Torontos. Äsja avatud
raamatukogu on moodsamaid kogu
Kanadas. R. A.
Toronto Eesti Maleklubi poolt kor­raldatud
turniir Eesti Majas möödu­nud
pühapäeval toimus 9 Voorus ja
mängu aeg oli 10: min. igal osavõtjal.
Üritusest' osavõtt oli elav ja huvi pak­kuv
nii osavõtjatele kui ka külaliste­le.
•:•.; / ; ::••'".
Kohtadele tülid: I. Liitoja 9 p. (9
võimalikust), 2. lP.;Beckwith:8 p., 3.
E.; Koplimägi 7 p., 4. B. Bockfeldt -5
p., 5. L. Joselin.ja W, Puna 4 p. Tur­niirist
võtsid osa; veel E. ;Taivo I.
Järve, A. Mustel ja V. Pikkanci/Or­ganiseerimise!
oli abiks O. Tuulik.
Kunstnik Ants Vommi poolt kinai-fud
E. Kalmari minituur-portroc anti
üle maleturniiri võitjale I. Liitojale.
Kingituse, üleandja 'palus Liitujat,
kui meie parimat noormaletajat, or­ganiseerida
eesti, noormaletajate
meeskond milline idee oli Kai marile
südamelähedane.
T. E . Maleklubi poolt väljapandud
auhindadeks pii kolm Kalmari nime
kandvat malendit (kuningas, lipp
kahur), millised malevõistluse.orga­niseerija
Joselini poolt pidulikult üle
anti võitjatele.
Järgmine kokkutulek toimub .4
detsembril kejl "2 p.l.; samas; kohas;
\\ Sl
12. nov. korraldavad gaidid Eesti
Majas maski peo. mis on .huvitav ja
omapärane. Noored ise on agarasti
ametis kava õppimisega ja vanemate­kogu
on teinud valmis •kohvilaua
plaanid. Külalisi palutakse ilmuda
võimalikult kostüümides, mis teeb
sellest lõbusa ja põneva olemise.
Kuuldaavsti on noortel kavas päeva­kohane
pantomiim ..Nõia-Ella" huvi­tava;
tegevuse ja kostüümidega, mil­lest
aga palju ei lubata ette ära rää­kida;
Tantsuks mängib-,.Kaja" orkes­ter;
ja kes jalakeerutusest väsivad,
võivad nautida kohvilaua mõnusid.
Gaidid loodavad pii noorte kui ka
vanemate elavat ^osavõttu, et mardi­päeva
traditsiooni: edasi kanda: ja
sellega koos saada osa meeldivast
õhtust.
Eesti Kunstide Keskuse juurde on
organiseeritud foto. ja filmi osakond,
kes kavandab oma tegevuse semina­ride,
arutlusõhtute, foto tööõhtute ja
näituste ning vestluste kaudu nii
oma liikmetele kui ka laiemale foo­rumile.
Peale asütamiskokkutulekut
on selgunud tegevuskavad kui ka vas­tavad
foto, filmi ja audio-visuaal te-gevusvõimalused.
Neid alasid juhi­vad;.
;'
fotoala — Heli Ottas, diapositiivid
ja helisaade\r- K. Vagiste ja M. Ka­bal,
filmi ala,— L. Ennist ja M . Juk-kum.
Majändusala on Einar .Heinmaa
korraldada ja E K K vahendajaks Vel­lo
Muikma.
Leiti vajalikuks asutada fotoalane
arhiiv, mille kogudesse tuleks koon­dada
kõik materjal, mis on senini
organiseerimata ja võib minna kaotsi
tulevikuks ajaloolise materjalina.
See kogu peaks sisaldama materja­lid
vabast .Eestist, sõjaaegadest, Ees­ti
okupatsioonidest, põgenemisest
Eestist, esialgsest pealesõja aegadest
kui ka praegusest asukohamaast kõi­gist
eestlaste Tegevusest kui ka" isik-!
likest dökumentaalseist materjali­dest.
,V:: :•';-;'
Ajutiseks arhiivi organiseerijaks;
määrati Emil. Eerfne, tel., 447-2539.
Esimesed: kokkutulekud näitasid,
et paarikümnelisel liikmegrupil on
küllaldaselt fotomaterjale, mis so­biks
esitada näitamaks. Selleks on
korraldatud esimene fotonäitus, mis
toimub . E K K Rahvarõivaste Päeva
lisaüritusena, 13. nov. kell 3 p.l. Tar­tu
ColIege'i ruumes. Esitatud on üle
25 foto. Samas on võimalik saada in-
•formalsiooni uue foto ja.filmi organi­satsiooni
tööst ja kavadest. Fotohu-vilistel
on võimalus pildistada koha
peal eesti 'rahvarõivaid V. Muikma
juhendamisel.
MÜÜGID
Ehituskrundid
ÜÜGIL
Simcoe järve ääres, Beavertön'ist 4
miili põhja poole. Ilus liiva rand, so­biv
lastele. Veetorustik toodud iga
krundi juurde. Ehitusload kohe saa­daval.
Lähemaks informatsiooniks
helistada tel. 221-7754 või 1 (705) 426-
9155.
A
'l
1%
snmnsiaa
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
. Liidupatiamendis on viimastel päe­vadel
rünnakuobjektiks Kanada Rat-sapolitsei,
keda süüdistatakse Que­beci
provintsis pahempoolsete pea­kontorisse
ja uudiste agentuuri sis­se
murdmises ja kõige viimati oh lei­tud
kahe konservatiivi kantseleist
elektroonilisi kuuldeaparaate. Kõiges
selles peetakse vastutavaks politseid.
>•' '«'.oi
! ;;: H;A-U.;A.KIVID
Eesti ettevõte
; YONGE: MEMORIALS LTD.
2019 Yonge St., Toronto 7
' (Davisville & Eglintoni vahel)
487-2147, õhtuti 447-1206
NIGUL VIRRO
ivags
is--- •
76-e aastase senise välisministri abi
Vassiili Kusnetsovi määramine abi-
.presidendiks. ja:.'-seega L. Brezhnevi.
esimeseks asetäitjaks näitab, cl vana
kommunistlik kaardivägi kindlustab
oma võimu Kremlis. Arvatakse, .et
V. Kusnetsüv võtab üle l, Brezhnevi'
esindusülesanded, kuna viimane on
sageli haige ja ei ole võimeline, oma
ülesandeid täitma. Ta on aga liiga
vana selleks, et. saada L. Brezhnevi
järglaseks. '; '.•',•• :
lugflad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,,MEIE ELU".