Meie Elu = Our life, November 11, 1977

              )
REEBEL/li;MOVEMBRIL--- FElDÄYi NOVEMBER 11; iele Elü^ sif. 45 (1448) 1977
:niimnn n m . . . n i r i . .,,,1
Kapten M. Randla «liaMaiia! l|Ulllll» i t | l l O l l | i J i l l i i i l i l l i|HjnailfllW
' 5. -nošembril pühitseb' oma 70-dat
sünnipäeva kaua-aegne Toronto .võit­lejate
ühmgxi esimees,' E K N mitme,
koosseisu juhatu,sliige: ja Kanada
võitlejate liidu juhtiv jõud — E. V.-
sv. kapten Mani vald Randla. .
Juubilar on sündinud 1907. a.
.Haapsalus ia on Läänemaa mehi, kus
tema isa oli vallasekretäriks," T'ä lõ­petas
1925. a. Haapsalu Ühisgümnaa­siumi:
Valis sõjamehe elukutse, lõpe­tas
E.V. Sõjakooli kaarcUohvitseride
klassi 1928. a,, ülendati noürem-leit-
•nandiks ja ! m ä ä r a t i . ' teenistusse
Scouts. üksikusse jalaväepataljoni.
Üõpetas hiljem erikursused ohivtsc-ridele
tanki tõrje relvade ja raske-
:'kuulipilduja erialal. Määrati 1937. a.
instruktoriks E. V. Sõjakooli ja hil­jem
Lahinsu
niks 24. veebr
vooli. Ülendati kapte-
'tiaril 1940. a. ja määra­ti
Kõrgemasse Sõjakooli minejate
hulka.. Kuid Eesti okupeerimine pu­na
vägede poolt\ tõmbas kõigest sel­lest
kriipsu läbi. Tegi Punaarmees
läbi kõik Eesti ohvitseridele osaks
langenud odüsseia ja vabanes ohvit­seride
laagrist Porhövi juures lugus-ti
kuul 1941. a. .
Võttis sellejärele osa Teise Maail­masõja
võitlustest algul kompanii ja
hiljem pataljoniülemana nii kodu kui
ka välisrinnetcl. taganes oma üksu­sega
Saksamaale ja oli pärast kapi­tulatsiooni
korduvalt valitud Flens-burgi
põgenikelaagri juhatajaks. Tu-
1i Kanadasse ja Torontosse 1951. a.
üle Inglismaa. Lõpetas Toronto üli­kooli,
juures raamatupidamise eri­kursused
ja tõotas üle,.20-ne aasta
Cons. Eng. & Maehinerv fco.Ltd.juu-res
kontori: juhataljana. Juubilar on
õv/ieükns abielus alates 1941. a. Älice
Siimaniga.
M. Randla, on nii kodumaal, kui
paguluses oma aega ja energiat
-k Neljap., 10. nov. Henno Sillaste
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
k Laup., .12. nov „Kadri-Mardi trall"
Põhjala Tütarde korraldusel Eesti
Majas algusega kl. 7 õ;
k Laup., 12. nov. Eesti Rahvusteater
•sitab St. Lawrence teatri Town
Hallis Arvo Mägi komöödia ,,Kihlus"
ilgusega kl. 8 õ.
k Fühap., 13. nov. Ants El keni keraa­mika
müüginäitus Tar^u Collegels
alates kl. 2 p.
^-Pühap., 13. nov. Eesti Kunstide
Ceskuse „Eesti rahvarõiva päev"
Tartu €ollege'is algusega kl 3 p.
& Reedel; 18. noy. Eesti Etnograafi-ise
Ringi ,,Rähvusliku kunsti õhtu"
Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
£ Laup.,- 19. nov. Välismisjoni Päev
Baptisti kirikus algusega kl. l~p.
% Laup., 19. nov. Montreali Eesti
Võitlejate Ühingu 25; aastap., Vaba­dussõja
alguse ja gaidide-skautide
Vanematepäeva tähistamise aktus
Jaani kog. saalis algusega kl. 5.30 p.
k Laup., 19. nov. õngitsejate ja Ja­himeeste
Seltsi aastapäeva pidu Ees-i
Majas algusega kl. 7 õ,
& Laup., 19. nov. St. Catharinesi Ees­ti
Seltsi sügispidu Folk Arts Mülticül-tural
Centrels, 185 Bunting Rd. algu­sega
kl. 7.30 õ.
iz Laup., 19.—26. nov. Richard Kaup-si
maalide näitus Baptisti kirikus.
(Avatud reedel ja laup. kt. 5—9 õ.)
& Pühap., 20. nov. õnne Laikve kont­sert
Congregation HaiVis, 175 'St.
Olaire Ave. W., algusega kl. 2.30 p^
& Pühap., 20. nov. Vana-Andrese ko­guduse
loterii.
&Neljap.; 24. nov. prof. Ernst õpik.
kõneleb Tartu ülikooli aastapäeval
Tartu ColIege'is algusega kl. 8 õ.
& Reedel, 25., 26. ja 27. nov. Arvule
Puström-Uus'i maalide näitus Eesti
Majas. .,..•
# Laup., 26. nov. esitab Eesti Rah­vusteater
Lembit Kooritsa komöödia
„Kiusatus" Monarch Park Seconda-ry
School'i auditooriumis, 1 Harison
Rd. algusega kl. 7.30 õ.
•ft Laup., 29; nov. Vabadussõja alguse
59. aastap. perekonnaõhtu Toronto
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Nagu vanemnõlve-rahval teada,
oli pärast sõda Rest-Saksamaal
arvukalt dipiilaägreid.; Paljudes
olid; UNRRA või TRO „ohvitseri-vitas
Herilane enne UNRRA asu- §
tisse minekut heita maoli ukse- §
matile, et kõrbed ,härrad ja daa- "
mid võiksid ta/turja peal oma' saa- H .
de" kõrval laagriülemateks, -juha- .patalladpuhtaks pühkida,
ta lateks või koguni -komandanti-deks
ka eestlasi, Üks -taolistest
kõrgeausustest valitses üht para-ia
suurusega laagrit kusagil Lõu-na-
Saksamaal. Oli oma ja rahva
Mannekeene1'mo
L. Laanemetsi
as. S. Reiman, L. Liigand ja
Foto — O. Haamer
w M - i "i •••••••'-V . - ' . j " ; i i • .. j f " ' I ä ning ametisõitudeks dzhiibi koos
Km palju silmailu võib uks ohtu deks on kahtlemata pr-d Lngand ja | j s o l l ° r . Viim a s e k oli hili d' "
sisaldada; seda näitas > kujukalt To- Saarniit,: Mõlemil õmblusala visti E n n Herilane kdle^oVta keeaUi
r o n t o I n v a l i ^ T ö e t a v ^ N a i s n n g o m^
traditsioonilisel moeriai^sel. See oh ^
ta kannab. Teda on lihtsalt nauding ö J O r ,
Põesaste polnud kurja südame- |
ga mees. Ta reageeris sellistele ?
na
tögamistele nohisemisesa. Ao;a'.š
oma meelt ta ei muutnud. Juba |
UNRRA asutise uk-se taga oli tal 1
lutu järgi olnud ühe kapsakeedu- kaabulott näpus. Herilase seletu- °
sel julges ta selle alles autos pähe. I
panna. .
, „Mees, ära mäilgi santi!" noomis '||v
Herilane. „Ise vana riigitegelane., |
aga UNRRA plikuskate eest kõht f '
lahti." ; .. §
Selle j utu peale käskis Põesaste |
Herilasel lõuad pidada. Hiljem ta =
ei kasutanud mõistet „lõuad"; sest J
•3'
Herilane ütles seepeale, et sinul ja ?
seal on lõuad. |
Ühel hommikul läks Herilane 1
oma ülemuse „kunturisse", et kü-1
sida, mis sõidud härra Põesaste |
täna kavatseb ette võtta. Tänu eel- ?
' ID •
misel ööl kordasaadetud tinutami- |
sele vasardasid Põesaste pealuus §
soome sepad. Seetõttu ta oli veidi |
verises tujus.: ' ; |
„Tule hiljem," ütles ta. „Mul I
• praegu tähtsad laagri asjad ja vär- |
gid ajada. Küll ma vilistan kui |
sind vaja on." |
Vihje Vilistamisele ei passinud |
Herilasele. Ta ütles: ?
,,Vilista oma koera, aga mitte .§
'mind.";..--; ' .-. : ,• |
Põesaste- võttis oma. kirjutus- =
| aia riigikoguliige ning pärast seda
| muid tähtsamaid riigiasju ajanud.
| Nimetame teda siinkohal; Madis
1 Põesaste.' Oli: mitmekülgselt,tore;
I ta rahvale meeje järgi tegelane,
| kes 'oskas inimestega läbi saada
| ega nutnud taga kodumaale jäa-
| hud kolme korrusega ; kivimaja
| puust vundamendiga. Maal sündi-
| nud. mehena võttis nurisematult
| kätte kirvevarre, saepideme või
| turjale jahukohti. Ühe sõnaga- te- •
I gi kõik need tööd ja talitused, mis
I r?olnud mõnele vaevalt keskkooli
| lõpetanud vurlele seisusekohased
= ametid. Viina ja õlut viskas ka
§ koos nendega, kel polnud kaasa
| võetud korporandi värvimütsi või
| muud aupaistust tühja kolu üm-
I ber.
I Olnud mõne aja lihtsaks lao- ja
| metsatööliseks, ülendati Põesaste
| ühel päeval laagri j uhata jaks. Sai
| § omaette kabineti, naissekretäri —
Jõudis müügile
THE CULÄG
A v.
koites $15.95
El)
II
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 --Tel. 466-0951
parim, 'mis senini olnud, vaid oleks
võinud kümne moeloomingu võrra
lühem olla.
Saal oli kunstnik Mihkelson'i poojt
meeldivalt l;,Havai lill'es" nähtud de­koratsioonidega,
lõunamaiseks muu­detud.
Tantsumuusika valik, G. Iltal'i
kapelli näol, oli asjale kõigiti kastiks.
Marta Tiido oli teinud pikaajalise
suure ja hea töö. Lisaks kõigile, ta
ise demonstreeris veel oma loomin­gut
ja pole ime, et lõpufaasis avaldus
väsimuse märke.
•;• Teadustas Tiina Tuvike oma vilu­nud
viisil, kuid oli ise vist ka vaata­misest
võlutud ja'unustas mõnikord
õige jutu õigel kohal, must ja pruun
värv läksid segi ning mõni õmbleja
oskussõna viltu,'aga see. ei seganud
publiku meeleolulist kaasaelamist.
Värvi mainimist võib hoopiski väl­tida,
seda näeb. . '\
Algan .selle ringi tähtedega. Ncn-
BBKI
kulutanud seltskondlikule tööle. Ta
oR üks vaba maailma suurima ja teo-
\'õimeii.SLma võitlejate ühingu esi­mehi
k/jrduvalt Torontos, OInud pea­le
selle veel Võitlejate Ühingute Lii­du
esimehi ja. juhatusliikmeid. Tal
oa -suured Loened laskurklubi esime
hena jaskespordi:-arendamise alal.
Kuid.kõige tunnusväärsema ja ula­tuslikuma
panuse andis juubilar vii­mase;.
10-ne . aasta jooksul Toronto
Võitlejate Ühingu esimehena, milli­sest
kohast loobus möödunud aas-;
tal. Aastapäevade, suvepäevade, Va-badusvõi
tlusnädalate, Võidupüha
pidustuste ja ülemaailmsete sõja­mees
tepäevade korraldamisega on
•Toronto võitlejad jiliubilari juhtimi-
:sel süvendanud ja süstinud rahvus­likku
võitlusvaimu kogu eestlaskon­da.
Balti sõjaveteranide Corpsi kau-
,du ka. teiste- Balti rahvaste keskele.
Ta kuulus algusest, peale RVN välis­komisjoni
ja oli 6 aastat E K N juha-
• lusüikmeks. ja välisvõitlusetöö oli
lalle väga südamelähedane.. Akadee-ipilisc-
li kuul-ub korporaisioon Ugala
vnist!ask()nda. Teda autasustati Sv.
kindral Laidünerj
ÕIGE AEG OSTA' MEIE KAUDU
suurel hulgal sügavkülmutus e j aoks. Müüme, terve-, poole- ja vee­rand
loomaviisi. Esimese sordi liha. Tükeldame ja pakime teie soovi
kohaselt. SAADAVAL SUITSUKALKUNIT ja SUITSUSINKI.: '
eustaqe
Meie äri on avatud talveperioodil alates 1.1, okt. järgmistel• aegadel:
teisip — neijap.-kellä 8—6, reedel 8--8, laupäeval 8-^4..Esmaspäeviti
suletud.' •.
»aia
•'käskkirjaga .hoolsa"ja;kiiduväärt tee:
"nistuse eos!;
r
.1-
Ülemaa\lmne Vöitlejäte
v^:s cickoreeris ;teda hiljuti II
•!• U c v - või tiejäte. teeneteristiga;' O m a b
133 LAUD DR1VE, TORONTO,';6HT\
võii!eial'j'kuldteei-|ete m ä r g i , T l M a a -
;!^:v.sõja:\;õi[lLKmedaliija.teisi vääris-
. Juubilar on tuntud' • rahvuslikult
n1'C:desralud.. sõbraliku ja vastutule-iika-
ersti.. patrioodiu.:'.;" kes. j ^ s i i . - oh:
vLisori-ha :sisenclas iioor^õcinroissj
'':'f ' H us.i k ii. j a; sõ j a mehe 1 i k k u. • või. I li? s-.
vaimu:'.Ta andis suure -panuse -kodü-pinna.
kaitsmisel idavacnlase \'astu.
Kuid lema rahvusliku Itööpanuse
raskuspunkt on 'terriä tööl paguluses,
kus ta oma igapäevase toö kõrval sõ-javäelise
kohuselunde ja eestlastele
t!)-iia.se püsivuse ja innuga on väsimä-
, iuU töötanud eestluse säilitamiseks
j a rahvusliku meelsuse ja võitlusvai­mu'sisendamiseks
noortesse.
E!u-( söögi-; ja magomisfea
Modern eseiYseid feie tubade kmm-
Sl.©» Kontrollige meie hindu enne kui ostate.
Hinnad soodsad. Isiklik jä usalduslik teenindus.
Äri avatud: esmasp;, teisip;, kesknädalal. 10—6;
neljap., reedel 10—9 ja laup, 10—6.
(H.WY 401 2 bl. lõunasse)
Teid teenib sisedekoraator WILLY '.PÄENZER'.
lti"*""""''''fflmTnm;ii..iixuuu
eine luül@tusk<
vaatata. Esitlemisele tuli must püks-kleit,
eest ümber kaela kroogitud,
jättes selja dekoltee kuni vöö joone­ni.
Elegantne hall tualett, kirsipuna­ses
diskreetses kaunistuses. Siis hu­vitav
kompositsioon, mis koosnes
mustadest pikkadest pükstest ja pea-iekukkuvast
siidpluusist, mille üks
külg ja vasak pikk käis olid diago­naalsete
hall-valge-oraanzh triipude­ga.
Kleit, millega võis, õhtul igale
poole minna, koosnes kolmest osast:
must seelik, valgel põhjal kreem pits
pihik ja jakil krae ning kätised ka
pitsešt välja lõigatud. Gröönimaalt
oli soe sportlik kampsum ja müts —
mõlemil 12 sm•••laiune põiktriip mahe­dates
toonides — koos valgete püks­tega.
• ':• ••/';.•
Roheline pikk. seelik, musta lihtsa
,,topiga". Vöölt rippus kaks musta
paela ja samad paelad kahelt realt
seeliku all. Kaelas suur roheline so­biv
ehe. •
Elavalt ja nooruslikult mõjus, pu-nane-
beesh kahtepidi kantav, inglise
villasest, talvemantel. Olgu öeldud, et
sellist mantlit omades, on teda siiski
soovitav, vaid ühte pidi kända, sest
keha vormib eset,, eriti veel villast ja
la ei liibu, kehale kui pöörate ta rin­gi.
-Rätsep saab siiski pressirauaga
veidi aidata.- :
Hõbehallil, inglise sametist, .'õhtu
kleidil oli ,,V" joone dekoltee ees ja
taga. Pluusiosa kroogitud, võõl hõbe-vöö
ja kaelas hõbeehe.
Li igandi tualettides ei puudunud
ka moodne topeltkrae (turtle.) mille
ääres ja samuti ka käiste otsas 'ilut­sesid
vist samast materjalist valmis
tatud rõngasnarmad. Seelik oli plis-seeritud
ja värv rohekas-hall. ::
Pr. Saarniit esitas .oma. moeloomin-gut,
seega-tõusev täht meie moetac-
.. vas. Moodide demonstreerimisel aga
'avaldus seekord närvilisus näos. Ta
| algas, heleda minkkasuka ja. kübara­ga.
Järgnes kaunis must kootud'man­tel
triibulise pordega alaveeres. Siis
lüli; must kokteel sametseelik, mille
ülaosa sallist läbi paistis.- Salli nar­mad
olid seljataha keeratud. ,
Tütar lapselikult mõjus must zhor
zhejt kleit, mille krael kaks ..valget
triipu 'ja sama : ]<a seeliku all. Selg
.huvitava lõhega.
• Lilleline shif.oon oli; volangiga all,
kiisas pikk seos ümber kaela. Õige
joone andmiseks oleks too modell
vajanud enam materjali. Märkima
peab ka kallist, kaamelikarva segu
materjalist.mantlit. Pr. Saarniit esi-ias
enamuses must-valge efektset
kombinatsiooni. ; , ;:•'
Tiido ;suurtualetid olid professio­naalsed.'
Kirjeldan neid nii nagu nad
I hästi kõva sõnaga. Kirjaoskuselt
| ületasid ta võimed laagrijuhataja
| oma.
| Kõigi kiiduväärsete ' omaduste
1 juures oli ka Põesaste! oma väike
| viga küljes. Olgugi, et ta oli tur-
| jäkas parajas keskeas mees, ta
§ millegipõrast lõdises UNRRA suu-
I ruste ees. Ka nende ees, kes poi-:
| nud mingid suurused, vaid segas- •
I tel aegadel omaarust tähtsaks, saa-
I nud. Isegi plikahattide ees, kes
| töötasid sekretäridena mingis kes-
| kuses, oli Põesaste! hirm nahava-.
" ..hei;.;. /V: ;
Autojuht Heriia,ne seevastu ei
omanud taoliste asjameeste ega
-naiste ees põrmugi aukartust ega.
respekti. ; ' : . ; • '
. ,,Oma kodumaal kõlgutasid need
hai uid sadamakail paljaid päkka-
? sid ja pommisid kilukarp pika tel
ba otsas üle laevapoordi 'suppi,
aga siin mängivad laia pommi,''
tavatses la öelda. Põesastele soo-nagu
oodanuks fotografeerimist. |
Herilane takseeris tähtsat tegelast J
asjatundliku pilguga ning jätkas |
teeseldud sõbralikkusega: §
. „Kui ma sind — Põesaste — siin |
laua taga vaatan, siis kerkib mi- =
nus aukartus ja lugupidamisetun-1
ne eesti rahva vastu." 1
Põesaste ajas ennast laua taga §
hästi ahukaks just nagu kehas-1
taks ta eesti rahvast ja tema tub-1
lidust. Herilane jätkas: |
„Oota, ööta, papi! Ma pole veel J
1 õpetanud. Kui sinusugused vagla- 1
rauad ja kesavaresed seal riigite-1
gelased olid j ä see rahvas omade- =
ga portsu ei läinud, siis pidid eest-1
lased tõesti üksi tubli rahvas ole-1
ma." . : .' ?
Järgnes vabamaadlus, mis lõp-1
pes Herilase •seljavõiduga esime- |
sel minutil. Müdina peale jooksid §
naaberbüroodest uudishimulikud ?
kohale. Keegi hambamees küsis: 1
„Kas Herilane käis põestaštes?" i
iiiiaiuiiiBii-DUBiiinflurHiijfluauriiiiiiirtmifuiiiiiiniai^
JU-
?1
Manivald Randlale selle tõhusa töö­panuse
eest tema aupäeval suurim
tunnustus ja' tänu. Kuid ühtlasi ka
kõige siiramad tervitused ja palava­mad
õnnesoovid. Antku Vana Jumal
ise Sulle tervist ja jõudu, et Sinu sir
ge sõjamehelik isik veel kaua1 liiguks
meie keskel noorematele moraalseks
toeks ja ülevaks eeskujujks.
.. Loodan, et nende soovidega .ühine
Luuletuskogu ilmub hiljemalt veebruaris 1978. Raamat tuleb
leheküljeliRe, esitatud 251 luuletust seitsmes osas. Kujult sarnane
„Minü hingele".
Ette tellides toetate autorit kui raamatu väljaandjat ja ettetelll
jäte nimed tuuakse ära raamatu tagaosas „Tabula Gratulatorias".
Ettetellimise hind $7.00. Paluks saata raamatu ilmumiseni aadres­sil:
ANTS VOMM, 122 Barker Ave., Toronto, Ont. Canada, M4C 2N9
mu mällu jäid. Vast parim ja imeilus
neist oli -kohe esimene: ühevärviline
õhtukleit kokteel pikkuses, peal kan­tava
pluusi .ja seelikuga. Selle kleidi
võlu seisis alaveertes oskuslikult väl­ja
venitatud piissees..Hea idee!
•Palju tööd näitas must pitsloo-ming,
mille seelik koosnes viiest jäl­kust
jä sealjuures viimane voiang.ei
omanud voodrit nimi andis võimatu-se
ilusatel jalgadel läbi paista. ;
:Vahuviina värvi lilleline pits oli
keebigaVsobival shatäänvoodril, Kah-tevärvi,
beesh'..ja pruun, Põikitriipu
siidsameti kleidi efekt oli hea, kuid
mõjus.raskepäraselt ja."ei meelita jä-reitegemisele..
Sellevastu aga kallist
inglise sametist (kõneall on moodne
samet) beesh,: pluusili.ku ülaosaga
kõneles heast maitsest, samuti siT
muskoeline'õhtukleit, millel olid kel­lukese
käised. ; •
Moodide esitajaid oli tosina ümber..
Nad kõik olid head ja tõsiselt, asja
juures. Polnud ühtegi värvivaliku vi­ga
ja kõik materjalid vastasid moele.
See on hea edu!'.
: Eriti tuleb; esile - tõsta noori, kes
tõid elu ja ilu. Kõige elavam oli S i l
viä Reinian, kelle jalad kippusid vä­gisi
•tantsumuusika takti Oleks või­nudki
neid tantsiskeles lavale saata,
see ju väga moes. Sandra Reiman ia
•Kübarsepp esinesid kostüümklciti-des,
hiljem noortele omases sportli­kus
riietuses nii armsalt, et mõnigi
pealtvaataja, mõiles „Tahaks olia
veel noor!" Õed Reimailid esitasid
oma loominguid/ Läänemets^ ülla
kreppmaterjal oli Pariisist .kaasa.
toodud. Tema must lühike ja volan- .
giga seelik, millel suur punane, roos
saba ehtis, koos roosa ülaosaga, jät-.
tis Carmenliku mulje.
VoogIäid'ilt [oli mink kasukas ja
äärega mink kübar. Teine moeloo-ming
oli õhtu haruldus — nimelt tu­mepruun
voiang kraega zhorzhett õh­tukleit
— see sisaldas õige rikkaliku
materjali hulga ja andis seega liiku­des
elava voogavuse. Kolmas oli häs-tiistuv
inglise koslüüm.
Sille võlus põikitriipu silmuskocll
se- kleidiga, mis sobiv külmade tuul­te
hooajaks j ä roosa mantelkleidiga,
mille seeliku tagumine .lõhe oli nöö­pidega.
Sportliku riietuse juures oli 'kõiki­del
modellidel säärikud, mille kontsa
vahet .hiilgas kas hõbedane või kul­lane
metall, triip. Soengud' väga
head, .'•'•
'Helesinise ja türkiissinise vahe-'••:
pealne õhtutualett, mis kuulus Pa-juäär'ele
oli k u i igatsus, merest. Kü­barsepp
ristuva paeltega seljal õhtu-kleidi
seelik oli „interirock", võis ühe
osa ait kõrvaldada, et. saada lühike
seelik. Oli huvitavaid triipude paigu­tusi,
käsitsi: kootud / veste: telgedel
valmistatud seelikuid jne. Ühesõnaga:
vääris,vaatamist- kuid puudus siiski.
üks moodne, ese, ,s.o. barett-müts.
Eha Tarme! Toomberg
'Al «j/f
IV. b - l * •
korsJ h
i l l i t » Sfii
sütsb i s^stj- mis*-
— VÄLJALÕIGATÄ - — —
vad Sinu tähtpäeval kõik Sinu sõja­meestest',
akadeemilisest perest ja
mujalt rohkearvulised sõbrad kau­gelt
ja lähidalt, KÕjk need, kellega
Sinu rännakuteed möödunud eesti
rahva saatuse ja tormide aastatel on
ristlenud. y..
- A. JJ. Kala
Mm Särev on kauaae^
abiessmees
Saksamaa, eestlaste keskörga-nisatsi
oonis, mitte esimees, nagu „Meie
Elus" nr. 41 ilmunud Saksarnaa-kir
jas on märgitud. Palume vigaTahkes
ti vabandada. . :.
kuulsa International Waterway ääres. Motellis deluxe korterid ja muud tänapäeva luksu­sed;
I blokk ookeani randa ja mõne miriutiline jalutuskäik äridesse ja ööklubidesse.
. Aadress: 555 N. Drive, Pompano Beach, Florida 33062 telefon (305) 943-8S00
; ' • ' ; ' . . • ' ••' • ) ' . • • ' • • ' . • ' • ' ' . -
:-\ Omanikud OSS ja.MÄlRERilSMM
endised „Saltaireu omanikud Ft. Lauderdale
p p J U l H J
,/