Meie Elu = Our life, November 4, 1982

              ,;i!eie Elu" nr. 44 (1705) 1982
,^eieEIu"iir.44 (1705) 1982 MELMPÄEVAL, 4. MOYEMBRIL - THmSDÄY, M0VEMBEE4
mmm
on valimiš-
:L 11 e.I.-S õo
msHel
nad peavad
lun tehke,
hääbtüs-
982 ©mo
nud, siis
ta oma
ralimistel
•ARÄKE!
lida järi©-
[ |a ootamist
ungivalt
e kellct
lingOfficer
linn
Tuumrelvad®
küsimus polt
omavalitsuste ass
Dr. Boris Geloysky on pöördunud
Mawas Kanada Ülemkohtu poole i
falvega, et see keeliistaJcs eelseisva­el
omavalitsuste liiikmete valimis- -
pel küsimuse esitamise, kas valija
Doldab või mitte tüumrelv^^de pro-lutseerimist
ja kasutamist võimali-
|us sõjas, Oma ettepaneku põhjen-lamiseks'
dr. Celov§ky toob ette, et
lelvade produtseerimine- ja kasuta-pne
sõjas kuulub föderaalvalits^use
lompetentsi,. omaivalitsuse ametkoh-ladel
ei ole sellega mingit tegemist,
leiseks on' küsitous tõstetud üles va-laltpoolsete
ringkondade poolt ja
lelle tagajärjel võivad nende podda-bd
suuremal arvul tulla valimistele
p i teised ringkonnad ja oluliselt
fcõjustada valimiste tulemusi. Juba
liis, kui vasakpoolsete valijate arv /
bureneb 2 kuni 3%, valimise tule-pused
võivad olla märgatavalt eri-feyad
seniste .valimiste tulemustest.
pma>,õhtuleht", Tartu „Edasl"
lamuti satiMehte .pPikker".
r
0 0 e
(Algus esiküljel)
le koosviibimisele kogunenud küla­listele,
eelnesid mitmed sõnavõtud.
Vaimuliku kõne pidas praost And­res
Taul ja juübelipeolisi tervitas
EKN esimees Laaž Leivat, kes kriip­sutas
alla eesti ühiskonna toetust
rahvuslikule võitlusorganisatsioonile
30 aasta kestel. Ta ütles muuhulgas: -
„Vaenlased. on meid vihkanüd,
meid lõhestada püüdnud, mis väen-lasel
õnnestunud pole.
Meie organisatsiooni ridadesse on
väljalangenute asemele tulnud noori
ja teguvõimsaid eestlasi. See näitab
et ees^i. mõte ja .meel ikka tuksub
eesti' rahva rinnas.
Oleme eestlkstena eksisteerinud
aastatuhandeicl sama päikese all.
Oleme üle saanud suurimatest ras­kustest,
j^lle tõusnud tuhast ja tu­lest;
ja julgen ennustada et vaba
rahvana me tõuseme jälle Läänemere
kaldal."
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ütel­des
tänu eesti rahva poolt toonitas,
EKN suurt ja vastutusrikast tege­vust,
mis on saanud teoks kantuna
sügavast rahvuslikust veendumusest
nende ennastohverdavate tegijate
poolt,: kes sed^ on ilma hüvitusteta
aastate jooksul teinud, Ta ütles tänu
ka kõigile neile patriootlikele kaas-,
maalastele, kelle majandusliku toe­tuse
kaudu on see tegevus osutunud,
võimalikuks.
.:TERviTUSED:"5 V-^b^-./o
Järgnes teenetemärkide üleandmi­ne,
ja Riigivolikogu, liikme Mihkel
Hansefii sõnavõtt nende saajate ni­mel.
Tervitusi üilesjd Eesti Liit Ka­nadas
nimel esimees V. Hubel, Eesti
Võitlejate Ühingute Liidu nimel esi­mees
K. Tori, Toronto Eesti Seltsi
esimees A. Tüll, Eesti Abistamisko­mitee
Kanadas esimees A. Sepa,'kes
andis üle teotustsheki ja Eesti Skau-
• tide Malev- Kanadas vanem E, Soo­met.'
Kirjalikud tervitused luges et­te
t(!;adustajaiTõnLt Tõsine, kes ütles,
ka lõpusõna.
Eeskavalises osas; esines sopran
Liina Purje kahe Mart .Saare laulu­ga
ja lauluga operetist „Nahkhiir".
Teda- saatis klaveril Karel Rymal.
' Saali olr päevakohaselt dekoreerinud
kunstnik J, Saarniit. • :
Laudkond osavõtjaid EKN 30. aastapäeva pidulikul tähistamisel
Vasakult: aupeakonsul I. Heinsoo, Margot Heinsoo, õpetaja, end,
EKN esimees Udo Petersoo, Reet Petersoo, EKN abiesimees P.
Möldre, Nelly Hubel, Eesti LüdH esimees V. Hubel, Ellen Leivat,
EKN esimees L, Leivat. Foto — 0. Haamer
lESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADA!
Sopran Liina Purje esinemas
EKN-i koosviibimisel.
Foto — 0. Haamer
Kanada Eestlaste Kesknõukogu pi-duKkuIe
30. aastapäeva koosviibimi­sele
järgnes laupäeval üldkoosolek
Eesti Majas, kus Laas Leivat valifi
tagasi EKN esimeheks ja võeti vas­tu
tihe tegevuskava.
Selle olulisemateks taotlusteks on
Balti riikide konsulite nimede võtmi­ne
Kanadas asuvate diplomaatiliste
esinduste nimekirja. Kavas on kor­raldada
Metro-Toronto piirkonnast
valitud parlamendiliikmetele „Eesti
Õhtu" Granite Glub'is,^ et - saada nen­delt
kaasabi Eesti vabadusvõitlusli-kes
küsimustes, taotleda Kanada:
. parlamendi riigikaitser ja väliskomisr
joni juurde ametliku Balti parla­mentaarse
alamkomisjoni loomist,
teha eeltöid Ottavy^as vajaliku Balti
Büroo loomiseks ja välja anda ing­liskeelne
broshüür praeguse olukor­ra
kohta okuperitud Eestis. Euroopa-
- Julgeoleku Jätkukonverentsil järele­andmisi
inimõiguste kindlustamise ja
rahvaste enesemääramine õiguse
nõudmisel ja jätkata seal vangista­tud
\vabadusvõitlejate Marf Nikluse
ja. Veljo Kalepi vabakslaskmise
nõudmist.
Rahvuspolitilisel alal on tähtsa­maks
tegevuseks ettevalmistused
ESTO-84 heaks kordaminekuks, suu-,
rema huvi äratamine nooremas põlv­konnas
vabadusvõitlusliku' tegevuse
vastu ja astuda vajahkke samme ees­ti
vabadusvõitlejate kaitseks, nende
vastu esitatavate põhjendamata süü-
.('distuste puhul.
Rahvuskultuurilisel alal aidata
^kaasa Eesti kultuuri viljelemisele,
korraldada „Sõnaslld Kodumaale'' ja
olla Rahvusvahelise Karavani raa­mides
korraldatava Tallinna Paviljo­ni
käendajaks. Vabadusfondi alal viia
läbi laiendatud toetuste kogumise
aktsioon, et katet leida suurenevate­le,
väljaminekutele ja teha eeltöid
väljaspol EKN eelarvet ^500.000 ko-
EKN sümpoosionist osavõtjail Jones Falls'is. Esireas vasakult:
1. Romet, W. Pent, Henny Aruja, Lubor Zink, L. Savi, L. Leivat,
Ellen Leivat, pr. Soqsaar, Kadi Kaljuste. Teises reas: H. Lupp, P.
Mpldre, Leida Helde, Jurs, H. Teder, Juta Ristsoo, P. Ristsoo.
\ Kolmandas reas: A, Kängsepp, M. Pühvel, E. Salurand, Maiki And-re-
Lupp, M. Lupp, E. Lindaja, M. Pihl, Eneri Taul, Malle Pihl, Epp
Anija, T. Tõsine'ja Erika Pint. Ees Maarja ja Risto Leivatid.
gumiseks Va^dusfondi, et selle
protsendiga 'kindlustada vabadus­võitlust
ja rahvuspoliitilist tööd. Or­ganisatsiooni
alal on kavas kindlaks
määrata EKN liikmete miinimum-kohustused.
Koosolek alj^as palvusega, mille pi­das
õp. Udo Petersoo ja tervitusega
aupeakonsul Ilmar Heinsoolt. .iEnne
koosoleku rakendamist EKN esimees
L. Leivat kinnitas püskop Karl
Raudsepale rinda EKN teeneteinär-gi,
mille annetamine tehti teatavaks,
eelmisel õhtul EKN pidulikul aasta­päeva
koosviibimisel, z
ARUANDED
L, Leivat andis ülevaate eelmise
aasta tegevusest, peatudes pikemalt
algatatud ning lõpetamata tegevuste
luures, nagu ,,Eesti, õhtu" Granite
Glubis 3. dets, kus serveeritakse õh­tusöök
ja osavõtumaks on $100.00 isi­kult.
S. Kerson noorteoskonna esin­dajana
peatus küsimuse juures, kui­das
anda edasi rahvuslikku ^kultuuri­pärandit
noortele. P. Mölder, A. Jurs,
ja y. Kaldmaa (kirjalikult) andsid
lähemat informatsiooni - ürituste
kohta Montrealis, Hamiltonis ja,
Sudburys,-peatudes lähemalt koos-'
tööl teiste rahvusgruppidega. H. Ani­ja
kirjeldas Balti, Naiste Nõukogu'
tegevust ja pidas Soovitavaks, et see
Nõukogu astuks UDA naisklubide lii­du
liikmeks. See annaks Baiti Naiste
Nõukogule, suurema tegevuse võima­luse.
• • • I • •.:
; Piiskop K. Raudsepp selgitasy et
Luterlike Kirikute Maailmaliitu ei
tule ära segada suure vasakpoolse
kallakuga Kirikute- Maailmaliiduga.
Luterlike Kirikute Maailmaliit ori
kindlasti kommunismi vastane ja
kaitseb oma liikmete demokraatlilc-ke
õigusi.
A. Nõmmik, Eesti Vangistatud Va­badusvõitlejate
-Abistamise Toim­konna
juhatajana kirjeldas raskusi
vabadusvõitlejate ja nende perekon­naliikmete
abistamisel ja kuidas või­mu
nautiv valitsus Moskvas jätab tä­helepanemata-
kriitika ja palved. Ta
.^õpetas sõnavõtu dr. Stromase väi­tega,
ejt kommunistlikus ühiskonnas
totaalne''l^õim on partei kõrgeima
esheloni kaes. See võim ei ole jaga­tav
ega muudetav. Seda tuleb taluda
või murda. Edstläsed ei talu.
E.. Salurand esitas majandusliku
aruande. Selle kohaselt laekumised
olid kulutustest vähemad |2279 võr­ra.
Seda vahet ei loetud oluliseks ja
kõik aruanded kinnitati esitatud ku­jul.
TEGEVUSKAVA
Enne selle juurde asumist,'esimees
L. Leivat * peatus olukorra juures,
milles asume ja pidas. suurimaks
rahvusgrupi ebavooruseks apaatsust,
mis on nakatanud eesti ühiskonda
Kanadas; eriti keskmist generatsioo­ni.
Ta märkis, et vaatamata suure­nevale
survele Eestis, on sealne põ­randaalune
aktiivsus suurem, kui
siin arvatakse. Seal riskeeritakse
raskete karistuste võimalusega aga
Soome loovutas
kaks põgpnikku
HELSINpI (M.E.) ~ Augustis va­histati
idapiiril, Kuusamos soomlas^
te poolt nõukogude kodanik. Ka Ta^v
vesõjaaegsel lahinguplatsil Suomu^-
salmis võeti möödunud suvel kim^i
piiriületaja. Alles septembrikuus kijr-jutasid
sejTest Soome ajalehed, mis
on heaks näiteks kuidas varjatakse
taolisi juhtumeid. On selge, mis neile
juhtus: nad saadeti külmalt tagasi,
kuna „ei palunud asüüli". Sisemmis-teeriumist
ütles ajalehtedele Erkki
Korhonen külmalt: „30. augustil ta­bati
Kuusamos välismaalane, kes
tulnud meie riiki loata ning ilma va­jalikke
dolmmentideta. Kuna asja­omane
ei palunud poliitilist varju­paika,
ta saadeti tagasi oma kodu­maale."
Ka Suomusalmis kinni' võetu ei
olevat tahtnud asüüli; saada ja mi
ta saatus oli selge — tagasi. Kuusa-mo,
Suomussalmi ja Salla on alad
idapiiril/kus on kõige rohkem piiri-ületamisi.
Avalikult räägitakse ida­piiri
läheduses elunevate hulgas, et
piiriületamisi juhtub üsna sageli.
Neist aga ei teatata Soome ameti­võimudele,
kuna teatakse pagulaste
saatust sel juhul. Kohalikud elani­kud
olevat mõnikord ise viinud oma
autodega idast tulnuid Rootsi, sest
sõit sinna kestab ainult mõne tunni.
Upsala rektor eitab ,
DEMONSTRATSIOONIDE KOHTA TARTUI
VASTUKÄIVAD ANDMED
Isiin nauditakse saavutatud rikkust
ning mugavat elu. Välisvõitlusest
hoitakse eemal ja. seda ei toetata.
Noorem generatsioon laseb end mõ­justada
rahu- ja kultuuriofensiivi-dega
VBKSA juhtimisel ja aktsep­teerib
kehtivat olukorda. Ühiskond
peaks hakkama paremini mõistma
ideoloogilist sõda.
Tegevuskava kohta ta andis täien­davaid
seletusi ning selgitas üritus­te
ajalist järjekorda, krvestades eest­laste
majanduslikku jõukust ja ni­metamisväärset
miljonäride arvu, ei
peaks olema raske kokku panna eri­fondi
$500.00 suuruses, välisvõitluse
tuleviku kindlustamiseks. E; Salu­rand
esitas uue eelarve,, milles tulu­dena
on märgitud J50,000 ja loodab,
et see summa kindlasti laekub.
SÕNAVÕTTE
J. Saarniit pidas oluliseks EST0^84
head kordaminekut. Üldnäituse kõr­val
ta soovitas korraldada antikom-
^ munistliku näituse ja lubas selle
korraldamiseks oma kaastööd. 0\Q-me
üleorganiseeritud ja selle tõttu
mõned olulised organisatsioonid on
jäänud tegevusvõimetuiks. Sellest on
kahju.
R. Antik märkis, et Vancouveri üli­kooli
juurde on asutamisel eestiaine­line
õppetool. Toronto, kui eestluse
metropol ei tule sellega toime. Te-,
gevus siin on loid ja pealiskaudne.
.Kultuuritoimkond peaks teotsema
palju aktiivsemalt.
L Kolk soovitas mõtelda järele,
kas „Eesti õhtu" kulud tasuvad end
ära. „Backbencherid" vaevalt meile'
erilist toetust annavad. '
E. Lindaja loeb Balti Lobbi kujun­damist
Ottawas üheks positiivseks
samrnuks ja arvab, et selleks on või­malik
raha koguda.
H. Lupp luges oluliseks leida moo­duseid,
kuidas tõmmata kaasa neid,
kelle koostööst ollakse huvitatud ja
nende osas, kes dn loiud, lasevad end
E^N koosseisu valida ja midagi ei
tee, 'tuileks koostada mmimaaliaete
kohustuste loetelu. L. Kolk lisas sel­lele
juurde, et sinna peaks kuuluma
miinimum toetus S25.00 suuruses.
— Noorte meeleaval­duse
kohta Tartus, millest Mrjütasiä
Rootsi lehtede järgi eesti ajalehed
läänemaailmas ( k a , , » l e Elu"), on
nüüd tulnud vastupidised andmed.
ERNf juhatuse koosolekul abiesimees
Ülo Ignats andis edasi Tartus viibi­nud
^Upsala Ülikooli rektori infor­matsiooni
milles ta eitab, et kokku-tulekul
Tartu raekoja ees oleks toi­munud
sellist protestidemonstrat-siooni
na^ Rootsi ajalehed kirjuta»
sid.
• „Teataja" järgi Ülo Ignats saabus
ERN koosolekule Raadiomajast, kus
nad koos rektor Holmdahriga and­sid
ülevaate viimase aja sündmusist
Eestis. Rektor viibis teatavasti sep-
. tembris koos Stokholmi ülikooli rek­tori
Staffan Helmfridiga Tartus Tar­tu
Ülikooli 350. a. juubelipidustusil.
Rektor Holmdahl toonitas raadio­saates,
et rootsi ^külalisil ei olnud
mingit raskust Tartus kogeda tuge­vat
rahvuslikku meeleolu, eriti noor­te
hulgas. Kogu pidustuste kava viidi
läbi eesti keeles. Ilmselt olid arves­tatud
juba pikemat aega kestnud
isüüdistUÄi illiigsi^' venestamise koh-*
ta. Tartu raekoja väljakule oli kogu­nud
üle 500O' üliõpilase ja et Rootsi
külalisi otse tormiliselt tervitati, oli
ilmselt omaette demonstratsioon.
Rektor Holmdahl eitas aga, et sa­mal
raekoja kokkutulekul oleks esi­nenud
noorte ja üliõpilaste demonst­ratsioone,
hagu sellest mõned^ rootsi
n;jalehed on hiljem, kirjutanud. Kui
sellist toimus, siis ilmselt kusagil mu­jal.
Samal õhtul toimus ülikooli ees
suur kroonikamäng Tartu ülikooli
ajaloo kohta ja rektor Holmdahl kin­nitas,,
et ülikooli rajamist ja Rootsi
aega esitati siin objektiivselt ja vää­namata.
Kui aga rektor Holmdahl
ülikooli juhtidele pakkus uut Gustav
Adolf n mälestusammast mahalõhu-tu
asemel, oU vastus sellele kategoo­riline
ei.
Ülo Ignats rõhutas, et vabale maa­ilmale
tuleb esitada kündmuste koh­ta
ikestatud kodumaal õigeid ja kont­rollitud
andmeid. Rahvuslik vastu­panu
on praegu Balti riikides nii tu­gev,
et kontrollimatu ja ebaõige in­formatsiooni
levitamine: selle kohta
on- ainult kahjulik.
Andmed on erinevad ka sini-must-valge
lipu heiskamise kohta Tartu
ülikoolihoonele. ,,Teataja" kirjutab
sellest:
„Dagenš Nyheteri" kaastööline
Teste kirjutas (DN 3. okt.), et üliõpi­lased
olevat N. Liidu liipu välja vahe^
tanud Eesti, iseseisvusaegse vastu.
Meieni jõudnud kontrollimata kuul­duse
järgi olevat tudengid nõudnud,
et N., Liidu plagu asemele peaks
sel pidupäeval Tartus lehvima ainult
ckup. Eesti lipp.
Sõnavõtte järgnes veel mitmelt ko-niisjoni
lükmelt ja selle järele kin­nitati
tegevuskava ja eelarve esitatud
kujul ühel häälel.
VÄLIMISED)
Esimehe kohale esitatakse ainuke­se
kandidaadina L. Leivat ja valitak­se
tagasi ühel häälel. Samuti vali­takse
ühel häälel ametisse esimehe
poolt esitatud juhatus, 8 töökomisjo-ni
esimeest, aukohtu lükmed, esin­dajad
ülemaailmsesse Eestlaste
Kesknõukogusse, Balti Lütu ja Balti
Naiste Nõukogusse.
üksmeebe koosolak lõppes hümni
laulmisega.
MMILV T R Ü S T C O P P Q O A T l O N B E A L T O n
1052 KINGSTOf^ RD.. SCARBOROUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle lirma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Toros^tos
ja lõuna Ontarios.
VICTORLIBE
TEL. KONTORIS: 694.3336
KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!
Fl
age
IILASTEST KÄI^DIDAATIDELI
©mcivalitsusta valimisteli
TIIT HOLMBERG
PETER KIVILOO
- Simcoe Coiiiiity's Alderman'! koliak
- Toronto Board of Ediication'! ^
- §carboro's Ward !4 Älderman'!
kobale
Sault Ste Marieks Äldermanl koliale
.^^North,York Ward 5 Äldemnsin'!- :
kohale
- '2'oronto Board of Education'!
EESTUSTE KESKNÕUKOGU KANADAS
nnirnMmmninininiinRiRtfninRifninininiiinifiiniM
EI.:.:/..! -r'-
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMI^UNISTIDEGA
K; Päts— 1918
OaiilllllllllllllllllliltiliilillllllllillllilllllMllltiNlllllllilllllllKll
LMtl Sri
Downtown Woois Arts & Crafts
9 Queen St. E. Toronto (Yonge Juures) - r - Tel. 36S-30n
Meil on rikkalikus valikus importeerltud lõngu, iceland lopl lõng, a1>
paca, ancbor needlepoint lõng, kroy lõng J.t. Sobivad varrastel]
Ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
Ja eõlmlmiodcs (macnune).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis ^ SOODSAD HINNAD.
.Avatud: esmasp.,—kotenap. 9—6, neljap., reedel 9—j5, laup. 9.30—4.
Meie teine Sri: 674 Broadview Ave, Tor. - Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
Soomlastest vendade edukas ettevõte
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või
Jätkudeta vilimavee renne, siis pöörduge hinna saamiseks
ALUMINUM SIDfNG DESIGN
TEL. 416/755*0694
kvaliteediga tööd lür Tagasihoidlikud
Lic.B1767 Meriiber B.B.B.
hinnad
HILLSIDEBAKERY
and Delicatessen ,
2851 Lawrence Ave. E., 261^223^
(Hillside Plaza Brimley nurgal) ,
S a a d « v f l l S O O M E PAGAR
pagariraadiued Ja delllsatmid, soome kardensonisai, sepik Ja rukki-leib.
Maitsvad toidld Ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaltse-
Used pagarisaadused. 9 Spetslaal tordid Ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. 0 Euroopa delikatessid, konservid, juustud, sultsusln-sld;
suitsuribld Ja soolaheeringad. ® Sultsukalkuiild tellimise peale.
OMANIK AKE SAARINEN
4
TORONTO UNI
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEÄMÄNNE
Rjsmembrance Day,
(Hieliapäeval, l i novembril 1982.
Neljapäeval, 11. novembril 1982 EI OLE jäätmete äravii­mist,
i 1
Regulaarne neljapäevane (11. nov.) äraviimine toimub es­maspäeval,
15. novembril, !
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaasr ja metallpurkide ko­gumispunkti.
Augustikuu jooksul koguti 213 tonni ajalehti,
34 tonni klaasi ja 6 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks
helistage 367-7742.
R. M. BREMNER, P. Eng., F.LC.E.
Commissioner of Public Works