Meie Elu = Our life, November 4, 1982

              n.H.I,H'MW.U
. ..MEIE ELU" — „OÜR LIFi" Bi@mm W@©kly. -
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Esto-niah
Höüsb, 9 5 8 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 — ' Tel. 466^951
.Toimetajad : H . Rebaneja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Euhmann Dr., New Milford, N.J.,
ÜSA. Tel. (201) 262-0771 '
„MEIE ELU" väljaahdjaks on Eesti Kirjastus Kaaadai.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimeks ja talitus Eesti Majas, 9 5 8 Broadvlew
Ave., Toronto, Oht. M4K 2R6 Canada— Tel. 4664)951.
• ®- '
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl.,9 hm.
—5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õ., laup. kl. 9 hm.
—lp.l. ; !
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas i a. 134.00, 6 \.
$18.00, 3 k. ,$13.00; USA-sse - 1 a, $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
$14.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 _lf.
'$14.00. Kiripostihsa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k.'|li.70/&
ri- ja õhupostilisa USA-sse: l a. $26.00, 6 k. $13.00, ÖW",
ipostihsa ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24,15o ;
Üksiknumber —.65?^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
,50, kuulutuste küljel $4.25.
MUUDETI
OBiiiiuiiiiiiiiiiiiiniiiisiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eurropas ipötavad raadiojaaisisd
RFE (Raadio Vaba Euroopa) Ja RL
(Vabadusraadlo) said hiljuti uued ju­hised
ja uued juhid, et saata selg»-
masõnalisi ja tugevamaid saateid
raudrhriba taha. President Reagani
Ja kongressi ülesandel BIB (Board
of International Broadcasthig) esi­mees
Frank Shakespeare sõitis'
Münchenisse, vallandas oma kohalt |
RFE direktori dr. Glenn Fergussöiü
ja RL direktori.
RFE programmi direktorLks mää­rati
James Brown ja 'RL dlTektoriks
George Bailey. Nende ülesandeiks on
selgelt väljendada raudrimba taha
saadetavas mformatsioonis kong­ressi
ja presidendi poliitilised seisu­kohad.
Eriti positiivselt humatakse
Georg Bailey määramist RL direW
ri kohale. Bailey räägib 14 keelt,
kaasaarvatud saksa- ja venekeel. Ta
oli II maailmasõja lõpul tõlgüks liit­laste
sõjavägede 'Strateegilise Tee­nistuse
juures, kui kirjutati alla
Prantsusmaal kapitulatsiooni üriku­le,
pärast sõda ta on kogu aeg tege­lenud
Saksa ja Ida.JEurooparalivaS'-
te probleemidega. Alates 1974. a. ta
on obud dissidentide ajaki^ija „Con-tment"
kaastööline ja sellena, hästi
teadlik sellest, mis juhtub ja võib
juhtuda raudiWba taga.
„Vabadushääle" saated Jälievad
raudrimba taha rohkem kui 30 kee­les.
'Saadete koostamise ja levitami­sega
oh tegevuses rohkem; kui 1800
isikut. Need on palgatud peamiselt
Ida-Euroopa rahvaste seast
„Vabadlishääle" senine heatahtlik
või teravusteta suhtiimine N. LMdu
siseasjadesse pärines „rahuliku
koostöö" rõhutamise ajast. See sobis
eriti endisele „Vabadushääle" direk­torile
Fergussonile, kes sel • ajal oli
rahu heaks demonstratsioone (korral-dava
organisatsioom „Peace Gorps"
aseesimees ja saadetes" Ida-Euroopa
rahvastele hoidis neutraalset joont.
Muudatused RFE ja'RL juhatuse
koosseisus ja uued juhendid saadete
sõnastuse ning suuna kohta teostati
pärast seda, kui etniline ajakirjan­dus
hakkas terayalt ründama seni­seid
raadiojaamadele aiitud juhen­deid
ning hakkas nõudma kõvemaid
ja realistliltumaid saateid.
GANDHI TALUNNAI
Mida ütles' peamuiister yTrudeais
oma kolme kõnega? õieti, ütles ta
väga vähe, kui tal üldse midagi ütel­da
oli. Sedi ei olnud {tarvis ütelda,
et U miljonit töötut peavad läbi'
ajkma tööpuuduse fondide toetusest.
Ka ei olnud tarvis ütelda, et teatud
ühiskonna klassid peavad püksirih-liia
püigutama, sest teist valikut neil
Sest kui tööd ei ole ja raha on
lõpukorral, mida siis muud saabki
teha küi püksirihma pmgutada? Tm-deau
kolm kõnet jäid õõnsa kelluke-»
^ena õhku helisema ja kustusid.-
Kuid kas siiski? yõib olla öH see
siiski apell tühjate Icukiiite poole, et
oleksime rahulikud, usaldaksime ja
respekteerikshne valitsust ja mõis-taksime,
et mitte ainult meil pple ras­ke,
vaid kogu tööstuslikul maailmal
on raske. Et meie puudustkannata­vad
hulgad ei tungiks tänavaile ja
et eriti organiseeritud tööliskond
rahuneks paratamatuses oma töö-pinkide
juures. Kui see oli peaminist­ri
kõnede mõte, siis oli see positüv-m.
Meie ei vaja märatsevaid huike
®i tänavail ega ka parlamendihoone
©es ainidt sel lihtsal põhjusel, ©t mä-iratsemhie
ei aita.
Trudeau kolm kõnet tühja kellu­kesena
KanäBa valijaskonnale olid
võib olla süsfcl rohkem propaganda-lised
ja oma| erakonna huvides, nii
ütelda tuleviku polütiliste barjääri­de
kaitsmiseks. Sest võib juhtuda, et
Kanada valijaskond ütleb liberaali­dele
oma 1 „ei'i, kui kord valimiskas-Üde
juurde kutsutakse. Neid on küll,
ka meie ehdi hulgas, kes oni ikka
vaimustatud Trudeau maagikašt Ja
Intelligentsist^ küsimata tema töö
puudujäägilisi tiilemusi. Ja muidu­gi
ka neid, kes usuvad Trudeau sot­sialistlikku
Kanadasse, :mis on selle
maa majandusliku kuristiku äärele
viinud. Need on need; kes usuvad
ressursside ümberpaigutuse vajadüs-se,
mis võt^b teistelt ja annab neile,
kes on usu iseendasse kaotanude
Trudeaul olnuks paljugi asjalildm
Kanada rahvale ütelda. Näiteks, kui­das
neutraliseerida liberaalide valit­suse
valesamme väliskapitali ülevõt­mise
osas, mis on üks põhjuseid too­dangu
languse alal. Kuidas taas teki­tada
usaldust väliskapitali raken­damisel
siin, et töökohti juurde luua,
Kuidas korraldada majanduslikke
vahekordi- üSA-ga, et Kanada lõpe:
taks istumise nagu koer heinahun-nikul,
koer kes ei söö heina ise ja ei
anna ka teistele.
Miks ei rääkmud Trudeau bensii­nihindadest,
mis Kanadas kerkivad
üha, ajal mil mujal bensiini- ja õli-hinnad
langevad. Trudeau võinuks
isegi mipalju ütelda, et valitsusel on
palju raha tarvis, et oma välisvõlga
tasuda ja et bensiinihinnad võivad
ainult tõusta. Kuid tööstus, põlluma­jandus
ja transport töötavad õlide^
ga. Kuidas saab siis inimene püksi­rihma
rohkem pingutada, kui ta ai­nult
kapsast ja porgandit sööks?
Oleks tahtnud peaministrilt kuul­de,
mida ta mõtles oma töökabinetil
ümberpaigutustega. Miks ta arvas,
et mehedi kes ei saanud oma minist­ritoolidel
hakkama muude ülesanne­te
juures, kuidas saavad nad nüüd
hakkama uutes ja harjumata ressoo^
rides. Kanada publiku arvates mi­nistritele
uute ülesannete andmine
nagu kõrvalpõige opositsiooni Ja
publiku kriitikast, et viimast ainult
ajutiselt kõrvale juhtida.
Trudeau kõne kolmes osas kergi­tas
ainult vanu küsimusi ja kriitikat
saamata vastuseid. Vastused Jäid
puudujäägi poolele. Kui need kõned
olid tõeliselt mõeldud propaganda-kõnedena
valitsusele ja liberaalide
parteile, siis ei täitnud nad oma üles­annet
ka selles osas. Sest Kanada
rahvas on Jiiga palju koolis käinud
selleks, et mitte eraldada vajalikke
fakte tühjade sõnade kõrval.
mniniiiimniiiiniiiiiiiiiniiiiiiiH^
Pokid Balti riikidesse \Q Venemaalt
Meie saed^iiie riid©» |@ j^tanSupehke kuni 1?%
sii@§lci ileffo. Kiik on tSielikylt kindlustofead
^ r i lahtioleku ajad: esmaspäevast — laupäevani kl.;9 hom. — kl. 5 pl.
KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTING CO.
482 Roiic»S8valles Ave., Toronto, Ontario M$R 2NS — Tel. S31-:
Seltsimes Brezhnev deklareeris pä­rast
India peaminister Indira Gand­hi
Venemaa külaskäiku „siirast ra­hulolekut"
Ja seda venelased võivad
õigusega nautida, sest nad olid jälle
ühe suure riigi pead lasknud Mosk­vale
nii vajalikku musta tööd teha.
Avaldatiühine Vene^India dekkr
ratsioon, kus korrati lauakõnedes ja
tervislj oomistel avaldatud liialdatud
- tundeväljendosi kahe maa sõprusest.
Lõppdekiarasioonis oli toodud ühi­ne
otsus, .et nende maade kaubavahe­tus
tõuseb poolteise kuni kahekord­seks
1986 aastaks ning, et jääb sama
suur kaubandusie kasv kuni 1990-da
aastani. Ameerika . d i varem India
suurim kaubanduspartner arenevate
maa^e hulgast, aga Venemaa olevat
nüüd selle koha omale kindlustanud
Kaubandus Venemaa ja India va­hel
oli 1980 aastal 3,3 miljardit dol­larit,
aga kommünikees ei öeldud, et
see peamiselt tuli relvade müügist
Indiale" ja need relvad on-hiljutises
Liibjanoni; sõjas osuttunud alaväärf
tiislikeks.\ ' 'V-Moskva^
pani kõik mängu, et de-monstreerida
külalisele Venemaa ja,
venelaste sõprust India ja selle ela­nike
vastu'. Brezhnev isiklikult j,uh-tis
Gandhi vastuvõttu Moskvas, kus
tuhanded inimesed' olid väi j akaman-datud
tänavatele, kust Icülaline läbi
sõitis.
Moskva televisioonisaates Gandhi
jagas kiitust Venemaale ja ta juhti­dele
ja deklareeris India erapoole­tust.
Tegelikult r aga täites Moskva
soovi, külastada okupeeritud Eesti
pealinna Tallinnat, ,peaminister de­monstreeris
'kogu maailma ees, et ta
eelistab Nõukogude Venemaa poliiti­kat
Ameerika omale, sest "ÜSA valit­sus
pole kunagi tunnustanud Eesti,
Läti ja Leedu annekteerimist.
TALLIMNM
Indira Gandhi jõudis Tallinna 23.
septembril. Järgmisel, päeval toimus
Eesti NSV Ministrite Nõukogus In­dia
külaliste kohtumine juhtivate
partei- ja „riigitegelastega". Tegeli-kult
toimus seal kokkusaamine oku­peeritud
Eesti Vabariigi kohapealse­te
'Moskva politseüneistrite esindii-sega,
kus üks eestlase nimega, nime­ga
Vaino, pöördus kõnega Gandhi
poole. Keegi ei teinud Indirale sel-
' geks, et praegu ei ole Eestis mingi^
suguseid riigitegelasi, sest tõelised
Eesti riigitegelased' vangistati 1940
aastal vägivaldselt sissetunginud
Vene }• -sõjaväe ja politseijõudude
poolt ja hävitati Siberis.
Vaino ütles veel' et Eesti Veab iga­suguseid
tehnilisi tooteid Indiasse,
jättis aga nimetamata, et valuuta
nende eest kasseerib Moskva endale
ja eesti töölised peavad töötama ai­nult
ühe kolmandiku reaalpalga eest,
võrreldes sellega, mida nad said ise­seisvas
Eestis.
Kui hiljem külaline vaatas kõrgelt
Toompea nõlvakult alla Tallinna lin­nale,
siis vaevalt keegi tegi talle sel-geks,
et ta vaatab üht genotsiidi ob­jekti.
Kui ÜSA president Kennedy
oma noorpõlves 1939. a. vaatas Tal­linna
linnale samast kohast, siis fe- ;
ti Vabariigi pealinn oli eestlaste linn.
Nüüd venelastest härrasrahvas on
Tallinnas enamuses -ja eestlased su­rutud
kolmanda järgu 'kodanikeks.
SÕPRUS'VENEMAAGA. _ T
India peaministri I. Gandhi külas­tus
ei ole mitte juhuslik. Pärast Tei-'
se maaümasõj a föppu, kui Indiat
esindas LRO-s nende tolleaegne tun­tud
riigimees Krishna Menon, siis ta
ühes New Yorgi televisioonisaates,
•tõi e,tte ja kinnitas Balti riikide osas
Moskva valed — vabatahliku liitu­mise
Venemaaga jne. Samuti Menon
toetas Venemaa agressiivset välispo­liitikat.
Neid samu vene valesid kor­rutab
ja toetab nüüd peaminister I.
Gandhi. Kui Gandhi hiljuti külastas
USA-d, siis ta ütles, et Afganistani.
vabadusvõitlejatele relvade saatmine
olevat Afganistani siseasjadesse se­gamine
(olgugi et ta oH nõudnud Ve^
ne vägede väljatõmbamist Afganista­nist!).
Samuti samal reisil ta pidas
Venemaa sõjavägede Afganistanis
olemist võrdseks Ameerika sekkumi­sele
Salvadoris! Huvitav on siin ära
märkida, -et Maailmapank |(Worid
Bank),annab'iga aasta Vene Valluta-,
misi toetavale Indiale laenusid ligi'
2 miljardit dollarit. Hiina aga, kes
nõuab fda-Euroopa. riikide vabasta­mist
Venemaa hegemooniast, on saa­nud
Maailmapangalt laenu ainult 260
miljonit dbllarit. Teatavasti Maail­mapank
kasutab Ameerika, Kanada
ja teiste Vaba Maailma riikide ra­hasid.
Need rahad laenude näol leia­vad
osaliselt tee Moskvasse India—
Vene kaubanduse varjus, milliseid
rahasid Venemaa kasutab IdaJEu-rpopa
orjuses hoidmiseks. Vastuta­suks
Moskva lubab sõjalist abi In­diale
Hiina vastu.
Peaminister L Gandhi külaskäiku
taustal Tallinna, peame kinni naelu^
tarna fakti, et India I. Gandhi juhti­misel
ei ole erapodetu suurriikide
rühmituses, vaid on muutunud Ve­nemaa,
liitlaseks.
KAIKAS
Shbppers Drug Mort - Momingside Mail
Prescriptlons ^ Patlent Record System for Senior Citlzm
Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Moralngside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL (416) 281-3®^
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANM iKu ^ — « Äris 291-ŠbS4
Gnev OIds Limited ^^"^ ^^s-^^^^
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9^
;Brpadview: Äve.^ Toroeto, ^
thendus^ on jõud
i MhorizedDesief
^ -'II,
A L C A N -••
VIHMAVEERENNID JA TORUD
AiUMIINIUM AKNAD JA UKSED
HMSTAALUSED JA PÄIKESEVARJUD.
:LÄ1i:i ETTEVÕTE
2226 Bimdas St. Iv. Tor()ntd> Önt. M6R1X3
Omanik ARTUIS
yõtke iiSiendust linna omanikuga, r- Ei mingit vahemeest.
Elti" nr. 44 (1705) 1982
Hääietušpunlcf
päeval avatud kl.11 e.L-l
Kõigilel vdfsfaib saabub
postiteel kaart,, tm
teatatakse, kus
hääletama. Palu|i tehk^i
dndlaks Qma hääletus
punkti asukoh
Kui te olete pärast
20, oktoobrit 1982 omca
elukohta muutnud, siis
seate hääletqma
endise elukoha
puktil või eelvallmiste 1.
HMIETAGE VARAKULT
Selleks et vältida |ärie-korras
seismist \a ©otamist
soovitatakse tungivalt
.1
Roy V. Henderson
Gity Gl^rk and l^eturnini
5. november 1982 ^
icer
Uus informatsioon
Okupeeritud Eesti
kultuurilehtl
saab fellidd
Okupeeritud Eesti kultuurileht!,
mis äkki kustutati Nõukogude aja­kirjandust
vahendavatele firmadele
saadetud nimekirjadest on nüüd taas
teHitavad, selgub „Kodumaa'V 6. ok^
toobri numbrist. Leht on toonud tea­te
vastusena Järelpärimisele Root-*
sist, et endiselt saab välismaal telli­da
,Xoonüngut", „Noorust", „Skp Ja
Vasarat" Ja teisi Eestis ihnuvaid väl­jaandeid.
Vastava hiformatsiooni üt­leb
,;Kodumaa" olevat saanud Eesti
NSV Sidemtoisteeriumiit.
Teatavasti pärast Stalini surma
avati võimalus mõnin^te Nõukogu­de
ajalehtede Ja ajakirjade saatml-seks
Läände. Eeskätt puudutas see
parteiajakirjandust, nagu Eestis s©»
da on„Rahva Hääl", „SovJetskaJa
Estonija"-; «Noortel^t", .iÄommu^
nist" Jne., kuid näit. a. 1955 peale
võis tellida ka MrJandu^JaMrJa
„Loomtog*', kultuurilehte ,3irp ja
Vasar" ning muid erialalisi ajakirju.
Välismaale ei saanud aga tellida
kohalikke ajaleht!, nagii seiS;
Tuumrelvade
küsimus pole
omavalitsuste asi
Dr. Boris Celovslcy, on pöördunud
Ottawas 'Kanada ülemkohtu poofe
palvega, et see keelustaiks eelseisva­tel
omavalitsuste liikmke" valimis-lehel
küsimuse esitamise, kas valija
pooldab tõi mitte tuumrelvade pro­dutseerimist
ja kasutamist võimali­kus
sõjas. Oma ettepaneku põhjen­damiseks
dr. Gelovsky toob ette, et
relvade produtseerimine ja 'kasuta­mine
sõjas kuulub föderaalvalitsuse
kompetentsi, omavalitsuse ametkon­dadel
ei ole sellega mingit tegemist.
Teiseks on küsitaus tõstetud üles >va-sakpootee
ringkondiade poolt j ja
selle tagajärjel võivad nende podda-jäd
suuimal arvo^ valimistele
kui teised ringkonnad ja I oluliselt
mõjustada valimiste tulemusi. Juba
siis, kui vasakpoolsete valijate arv
suureneb 2 kuni 3%, valimise tule­mused
võivad olla märgatavalt eri­nevad
seniste valimiste tulemustest.
Unna ,,õhtuleht", T^rtu,,Edasi" jEse.,
le
• ni'
re
30
lai
e
e
<.
1(
r
d
V
n
c