Meie Elu = Our life, July 15, 1977

              28 (1431) 1977 eie Elu" nr. 28 (1431) 1977 REEBEL, 15.. iuÜÜL FRIDAY, JIJLY 15;
RIMINI
saatsid Hel-lemörandümi,
lude võimudä!
|dfakte, rõhu-täitmise
osas
doileppe ees-pndanud
rest-
^amiselt järg*
ikke ajalehti .
imuti võima-
* -
lestis. '
loma sugulasi- .
kepakke ühe
liaštas. See on
imestele, kes
[ust ja kelle
>a väike. Hei- .
kirjutamisest
i" tollitasusid
200-300%."
I selges .-vastu*
I konstateeri-ms.,
Jühitak-
»oa Nõukogu
•astu võetud,.
kus samuti
lelsingi kok-ja
täitmise
,al ERN esi-
!oli võimalus
:si ajal Stok-
Isi^u konsul- '
lale ühiskon-lelise
õiguse
ekspertidega,
tibi ka ERN..
mütee juha- :
lud -ERN esi-irii
ja Ees^ti
Irich. Mark'i
leppele alla-,
uste, on me-nende-
riiki-
|dele, samu ii
;maä ajakir-li
levitamist
kandinaavias
kosu suve
> a r i i g i V a 1 i t -
n/adi konve-lerii.
kide va­li,
kus nou-
^enisi päeva-kiste
rikku-
Eesti Vaba-
>riaalse puu-
Liidu paolt,
a.oni J õpe ta­gatu
vse a pa­ised
Eesti.st.-
; ta mirie
jumal atee-
'•irii' • Luteri
'aneouveris-.
1.11. i c A dcl'
\ti vii ca. pai-
>rv.al ruumid:;:
tk uss J • 14-st'
liigkäik, ees-
•<ra;'-. /praost,
lut; õpetaja
:-e\vL)onakl"•
Lii k i i 11 s l;l
Iv.õne. ia";'õn-i
i c d L - tea-iliikaLtuse'
a-' .i.uilu.vtas
fcli t'u>'el,.' :iv-:
niiel: .kt-im
• kaunimad
••:iani-s-i'. Ülo'
is i x z u d u
in Alle. Eri--
liay Jääger,
:er Ihomas
[mas Muld,
it.av Pevter
[Xären. Ann
[vart; Pairi-nas.
Toby
./Värtina.:
y. ka/viima- '
püssi sihi-
L. loota Tati
ligast' ja nii
loö 'Balti'
!'.'matsiooni,
list koosoli-nitig-.
selle-.
|d,-toii'iü$i-av
raius/ J võia
Itekid me.)/.
.:ia 'korn.ls-
|Lmdaja' 47.
Oni.'
Moemaailm mõjub psühholoogili­selt
naissoole ja mängib tähtsat osa
riikide tööstuses, seega mõjutades
suuri majanduslikke ringkondi.
Suurärides liikudes näeme seal sel­gelt
naise tugevat osatähtsust. Alles
viimasel ajal on osa mehi ka edeva­maks
muutunud, pärlid kaela riputa­nud
jä neile on parfüümiosakondi
avatud. Oma konservatiivsuses ei la­se
aga mehed endid moevoolust mit­te
kergesti mõjutada. See on ka nii­moodi
parem, sest mees peab me­heks
jääma, kelle õlgadel on maail­ma
murekoorem kanda. Pitsivahus
ja pärlites meesolend jätab „kerge"
mulje nii nagu neid TV-s igapäev na­ha
võime. .'
* rk
Uusi moelehti sirvides näeme, et
uute riietusesemete valikul kehtib
ikka individuaalsuse nõue, pole mi­dagi
üldist. Selle isikupärasuse rõhu­tamisega
jõudsid noored narmenda­vate
pükste ja ürpideni välja, mis
raügastas - nende väljanägemise ja te­gi
nad haletsusväärseteks kujudeks,
kellest keegi ei hoolinud. 1
Isikupärane riietus hõlpaab aga yä-gandselt
tagant ülesse. Mugav „Ä"'
joon püsib) üldiselt on lendlevalt
'laiu seelikuid, eriti õhematel „jery"
kleitidel. Vöökoht on rõhutatud ja
vöö isftub kõikidel, esemetel oma nor­maalsel
kohal. Käised on pikad ja
kätistega. Triibulise materjali puhul
on käiste otsad, jakk ja tasku ääred
samast materjalist triibuga kaunis­tatud.
Ampiir-joont on vähem, kuid siiski
püsib, Pikakasvuliste naiste käsuks
on mitmejärgulisi õhtukleite/ mis te­kitavad
visioone — pettepilte. Volte
on ees, taga ja külgedel vastand vol­tidena,
mis sageli langevad vöölt või
esimeselt puusajoonelt vabalt.
Must ümbrikseelik seotava vööga
oh sobitatud valgepõhjalise, musta-mustrilise
pluusiga, kusjuures pluu­si
ingliskrae ja kätised on seeliku
materjalist. Mõjub, lihtsalt, ja silmi-köitvalt.
Moes on igasugu kraed ja
keebid, millede ääred dekoratiivselt
läbi stepitud. Paljudel- moeloomingu-tel
on samast materjalist 15—20 cm
laiune pikk shall, millega fantaseeri-takse
ja ümber kaela kantakse. See
ga palju praegusest moemaailmast, on teretulnud mood vananevale kae
/millest paljud pole teadlikud. Kor- lale. Neid shalle võib kanda ka kont-ralikku,
sobivat riietust armastab
aga iga inimene. Kahjuks pole enam
autoriteetseid isikuid, keda rahvas
saaks võtta eeskujuks, vaid tuleb ise
leida tee ja Valida Imood, kuidas mõ­juda
originaalselt ja uuelt. Võime
vaid meenutada neid: aegu XVII-st
sajandist kui madame de Pompa-dour
(Lottis XV soosik) mõjutas oma
riietusega tervet maailma, või veel
meie ajal meeste moode Walesi
prints. 1936 aastal oli moes must
värv, siis terve Pariis ,leinas" isegi
.südasuvel. v . /.'
Suur naine, Inglismaa valitsejan­na
Elizabeth Il-se riietus ei pakku­nud
ta 25 aastase valitsemise juube
li pidustustel ka mitte midagi uut,
kuigi seda moemaailmas oodati.
New ~York'ist, Lincoln ; Bldg. an­nab
-igal'.nädalal ,,A Libra,ry of Dress
informalion" välja, mis annab moo
didest ja materjalidesti värskeid üld-vaaleid.
Paistab, et moemaailm on
üldisest inflatsioonist mõjutatud, ta
ei pulbitse ega kee enam loovalt/nii
hoogsalt, nagu siis kui hälliks õli
Prantsusmaa." Isegi Toronto, Spadi-na,
vabrikud sulgevad uksed ükstei­se
järgi. Meie piirdume ka enamuses
Montreali, California ja New York-
'iga. Praegustest sadadest Pariisi
.moemajadest on 'umbes kaksküm­mend
unionis, mille organiseeris.' Lu-cien
Lelong, kes ise omab kõrgeklas­silise
ja kallihinnalise riietuse salon-
, gi, mille ostjad on'miljonärid.
rast värvis ja kontoreist kuni kõige
uhkema ballini.
Lõiked on enamuses otsapandud
käistega, sageli õlalotsa kroogetega
nendel materjalidel (sünteetilised)
mis ei lase käise kaart sisse pressi­da.
Kimono. lõige on mitmesuguse
joone kõrgusega. Raglan käiste joon
peaaegu; kadunud. Noorematel näit­sikutel
on õhtukleidi juures õis pae­laga
ümber kaela. On võimalus teat­ris
teisi rõõmustada õiega juustes
kui väljas tuul ja tuiskab lund. Ha-vailanna
on näiteks aasta läbi õitega
juustes. Kui hibiskuse õis on vasa­kul,
siis ei ole süda enam vaba. On
õis paremal,; siis vallaline ja otse
kuklas — ma vaatan mehe järgi r in
gi, võid mulle järgneda. Seega mees­tel
väga selge pilt.
Pikad.pärlikeed oh kadunud kui. ti­na
tuhka. Kui midagi kaelas on, siis
olgu see' väärtuslik ja diskreetne
kuld. Sama kehtib kõrvarõngaste
kohta. Kinga konts on kõrge, aga kui
olete oma partnerist pikem, pange
madala kontsaga kingad jalga.
Lõpuks materjalid'. Peale villase,
t.äissiidi ja. linase on kõrges hinna­klassis
need materjalid, mis oh sega­tud
puuvilla; siidi, villase või linase­ga.
Värvide valik on suur, mustrid
ilusad. See näitab, et tckstiilala
kunstnikud On tõesti teinud tõhusat
tööd. Moes on sügisvarvid ja palju­des
toonides sinist; ka rohelist. .
Rukkilillesimne õrnade veinipunaste
triipudega prantsussiidist kostüüm
Seeliku osa volditud, mis teha kerge
riide triipude järgi. Krae võib laht:
kanda. Kaelaümber samast materja
üst sall. Kuulub $600.— hinnaklassi
LAINE!] aniiiBno!iiiiiuiiiiitii|inf!!i)ii!iiiiiu.i!ii::i<'iB:i>iiaiiii.:«Kir.i:i;i
a
= : " ' . a.
Aastaid tagasi sai Montrealis üld-! tiste teenistujad, aktivistide gnippe' |
untuks eesti paruni' Hunniuse poeg ja „Extra-Parliamentai7-Opposition" |
^r ry> kes organiseeris vasakpool- • (EP.O) esindusliku demokraatia lik- |
seid üliõpilasi, kutsus nendele kõne- videerimiseks Kanadas. Enamik
ejaiks Nõukogude Vene saatkonna „mustas nimestikus'- olevaist isikuist
sekretäre ja toimetas üht vasakpool- on riigi teenistusest vabastatud, nen-set
ajalehte. Kui ta tegevus liiga tut- de seas ka pea-organisaator Martin
tavaks sai: kadus Gerry silmapiirilt Loney, kes nüüd. elab Inglismaal,
ja asus Torontosse. Siin ta kujunes Mõne vabastamise juures tuli ette
juhtivaks. tegelaseks uus-vasakpool- viperusi. Nii Walter Rudnicki nõu-sete
seas, toimetab nende ajalehte ja dis ja sai kahjutasu $18,000 eba-sea-õmab
mõjukaid sidemeid valitsus- dusliku teenistusest vabastamise
asutistes, nii et Solicitor-General lei- eest. Mõned on veel praegu 'riigitee-'
dis vajalikuks erilise kirjaga mmsst» nistuses.
rite tähelepanu sellele juhtida. Legaalseks, osaks .subversiiv-grup-i
pide organiseerimisel sai Praxis Gor-
Vasakpoolsete subversiivne tege- poration Torontos. Viimast kontrol-vus
Kanadas tuli avalikkuse ette par- livad kohaliku vasakpoolse ajalehe
lamendi-liikme Frank Oberle (PC) „Our Generation" toimetajad Gerry
küsimuse kaudu, - Ta küsis mis on Hunnius: ja Howard Buchbinder.
juhtunud isikutega keda Solicitor- Praxis Corporation kaudu nad kont-
General Jean-Pierre Goyer 1971. lu- rollivad „Jus-t Society't" ja selle kau­ges
ohtlikeks Kanada kehtivale kor- du aitavad uusvasaklastel infiltreeri-rale.
Selles nimestikus oli 21 Kanada da' valitsuse ja eriti hoolekande asu-valitsusasutistes
teeniva isiku nimed, tistesse. Kaasa ori arvatud Toronto
Sellele ..mustale nimestikule" oli Metropolitan Social Planning Coun-juurde
lisatud pikem.seletus, mis sel- cil ja United Ippeal. Nende, sidemete
gitas lähemalt subversiivset tegevust kaudu Praxis Corporation sai isegi
•Kanadas ja sellega seotud isikuid, valitsuselt toetuseks $68,000.
Nimekiri ja seletuskiri selle juurde Mustas nimestikus loetletuist Far-oli
täiesti salajased ja tulid avalik- reLTombs oli Toronto Ülikooli pro-kuse
ette alles möödunud aasta lõ- fessor ja Robert Rabinovitch Privy
pul. Toronto SUN avaldas ,,musta Council ametnik. Ta kirjutas kõne-nimestiku"
ja refereeris sinna juur- sid riigisekretär Pelletier'ile ja on
de kuuluvat seletuskirja. .;. nüüd Trudeau valitsuse sekretäri abi
Subversiivseks tegevuseks Kanada sptsiaal-poliitilistes küsimustes. Sel-,
valitseva korra vastu uus-vasakslus lena loetakse teda Peaministri ölt ili-organiseerib
endistest radikaalse- seks abiliseks,
test üliõpilastest, kes on valitšusasu-j ; • . Ä. M. '
noon
SUSAN SÜIT
2
5
m
5
• Tänavu on kleidi j ;
viisakalt allpool põlv
mantli, pikkus Kunstkiudainetest ön • Polyester
— kuni poole'; teinud suure triumfi — võidukäigu,
sääreni/vastavalt isiku vanusele ja sest teda on segatud villaga, siidiga
muidugi ka jalgade ilule. Igasugused, jne., kes neid saladusi- välja annab.
.•.„min'id" on kadunud. Tänu/taevale!' Fakt on see, et. meil on seda mater-
Oleks juba aeg, et inglise, kostüüm \ iali kerge korrastada, sest ta on mit-oma
originaalsel kujul ilmuks', sest! tekortsu-v, hoiab värvi,, (nailon plee-moering
ön niikaugel, kuid veek teps gib pesus ja päikeses); mugav kanda,
mitte.- ŠügiskostüümiÜ' on rohkem kuivab ruttu, pole triikimise muret,
sportlikku, laadi ja pealepandud tas- • Enamuses kangaid on 58"—65" laiad,
kiitega. Jaki pikkus 20—25 cm alla- 'mis võimaldab: ülejääkideta jüurde-poole
vöö joont, krae Heerätakse ele-ilõike ja rahalise kokkuhoiu. Selle
materjali üle oleme tõesti õnnelikud.
Ja hind? Polyester on oma hinda
väärt. Reisürõivastuses eriti teretul­nud
ja taskusse jääb puhastus raha,
mis tasub hinnavahe varsti mitme
kordselt,
Polyester segu materjalid ei hafg-ne,
õmblused jäävad puhastämata ja
sellepärast on õmblejatel soovitav
hästi teravaid kääre tarvitada. Kuid
olgu lisatud, et polyesteriL on ka
oma trikke, mis nõuab häid tehnili­si
oskusi. Polyester niit ,,Drima" on
Kanada;' produkät ja ..Teragel"
Prantsusmaalt. ... .
•••"' Nüüd kus ömblustööliste tasud on
;taevani tõstetud.on soovitav ise õmb-lema
õppida, kellel selleks kutsumus
ja talent. Ameerikas on hüüdlause,
et ole elegantne odava raha eest. See
pole nii kerge. Naiste peamine nõr­kus
seisab • selles, et ei osata oma
näole õiget värvi valida ja kantaks
väga palju juhuslikku. See. nõuab
kunstimeelt. Kui •olete omale h'ge.
.kleedi värvi, leidnud, siis on pool ilu
juba käes.
Omale riideid valmistades õnile
' keha tundma,'. missugusesse .figuuri
kategooriasse kuulute ja prak!iseen­des
avastate nagu'uue'maailma, mis­suguste
visuaalsete .lõigete joontega
saate enese ilusaks teha. Kui ümute
uude seltskonda, või kohta otsima,
siis tutvustab teid' esimesena^ teie
•riietus, siis hääl, käitumine jne.. See
on vastuvaidlematu tõde, et hästi
uuetalud isik mõjub usaldusväärselt,
tõmbab suurema sümpaatia ja res­pekti
kui see, kelle välimus on kor­ratu
El»
KU9DAS HUKKU!
cillveeS^ev^ kapten
S „ M E
Saksa lennukite poolt uputatud eesti laev S/S /.Merisaar".
Time-Life poolt väljaantavas sar«
jas „Teine Maailmasõda", üks raa­mat
kirj eldab meresõdä Atlandil
(The Battle of the Atlantic). Selle
raamatu 63. leheküljelt loeme, et
Saksa' allveelaev U-99, mereväe va­nemleitnant
(leut. Commander) Otto
Kretschmerl juhatusel oli 12. juulil
1940 teel okupeeritud Prantsusmaa
sadamasse Lorienti, väheste paran­duste
tegemiseks. U-99 oli hulljulgelt
rünnanud üht konvoid Pöhjä-Atlan-til
ja inglise destroiefid olid tema
hävitamiseks merre heitnud 107' sü-
| Susan Suit elab Burlingtonis. |
|on 18-aastane ja lõpetamas kesk-1
|kooli. Edasi kavatseb õppida me-!
5 ditsiinilisel alal. Ta on kasvanud |
|üles eestimeelses perekonnas, on |
Ikäinud Hamiltoni eesti lasteaias,!
s kiriku pühapäevakoolis-ja Hamil-J
| toni eesti täienduskoolis. Kuulub 1
\ varastest aastatest alates Hamil- i
1 toni gaidide lippkonda ja vanem-!
| gaidina on võtnud osa riiitmetest |
| suurlaagritest. f
š Gaidliku tegevuse kõrval Susan-1
J'iie meeldib sport; eriti jooksud |
J ja mängud. Teiseks huvialaks ralv l
ivatants. Ta. on tantsinud kaasa?
I MacMaster ülikooli rahvatantsu |
I rühmas, Hamiltoni rahvatantsu 1
| rühmas H. Toomsalu juhatusel jaf
| möödunud aastast alates ka To-|
= ronto Rahvatantsu Rühm Kung-I
š las. • . /" , " •
— -, .
I Susanll jätkub aega ka laulmi-1
= seks. Ta laulab Hamiltoni sega- =
| kooris ja kuulub Hamiltoni Helle-1
| ta jäte rühma. Juhatajaks on Olav, |
l Kopvillem. Helletajate rühma |
i koosseisus Susan on esinenud |
| mitmel pool, kaasaarvatud Tallin-1
= na paviljonis viimase rahvusvahe-1
| lise karavani ajal. Ta laulis kaasa l
| ka heliplaat ..Südasuvi" valmista-1
l misel. |
I Susan loeb eesti ajalehti, ajakk-1
| ju ja raamatuid, eriti' noorsooraa- ~
I matuid. Nendest meeldib temale "
? eriti Oskar Lutsu Kevade. Mood- -
§ sat kunsti Susan ei seedi. Rea- ^
I lism kujutavas kunstis on pildid |
| tegelikust elust. Eriti meeldivad *
f temale on vanade inimeste port-1
reed ja maastikumaalid. "
ŠusaiVi |aktiivsust eesti noorte f
^organisatsioonides ja väljaspool|
\ neid tiivustab eesti noorte uljus z
l Ta tunneb end eesti hoorte seas r
" kodusena ja kindlana. Mida suu-«
| remal arvul ori eesti noori koo$,ü
1 seda-.üllam ja armsam. Eesti noe>^
| red, arvab Susan, peaks end tõsi- °
|selt ettevalmistama selleks, ei»
! asendada vanemat generatsioom ^
I kultuurilisel ja poliitilisel alal. Ta|
1 tahtis osavõtta organisatsioonide ^
| juhtidele ettenähtud seminarist |
I Trent ülikooli juures, kuid jäi sel- j
eriolukorra tõttu . eemale.^
gavvee pommi. Vähemate vigastuste
ga allveelaev oli suutnud end siiski
päästa/ • '•/'../
Enne lõunat U-99 kohtas üht Kree
ka kaubalaeva ja laskis selle tolle­aegse
üldkorralduse kohaselt ilma
hoiatamata põhja. Mõni tund hiljem
la pidas kinni Eesti kaubalaeva „Me-rišaar'e"
ja käskis selle kaptenil:laev i ^ e s t , |
1 - Noored peaks korraldama rol)
Äsjane Toronlole elevust andev rahvuste Karavan on läinud ajalukku.
See oli järjekordne üheksas igasuvine ülelinnaline üritus, algatatud ja ju­hitud
Toronto ikahvakunätide Nõukogu (Community Folk Art Council of
Metropolitan Toronto) «poolt koostöös etniliste rähvusgruppidega. Algust
tehti 1969. aastal ning järjest on Karavan saanud sisukamaks ja populaar­semaks.
Ka Toronto eesti ühiskond oma Tallinna Paviljoniga ori algusest
pele kaasas olnud, vahele on jäänud aastal 1972 ja 1976 Ülemaailmsete Eesti
Eesti/Päevade tõttu.
Karavan pole ülekanadline ega ka
multikultuursu.se ettevõttel ega tõe­lusel,
kuid.Toronto ulatuses, teenib
- ta mitmekullüürilisuse ülesandeid
ja eesmärke vägagi efektselt, ja;taga-järjerikka]
t, püüdes rahvuste erine­vate
kultuuride, traditsioonide ja er.L
.nevuste tutvustamist, vastastikku
ning'enam populaarsel viisil, massi­de
kaasatõmbamisega. . .
Järüneval Toronto Karavani tule­na
nus ena, mitte ,,import kaubana".
Näiteks Amsterdami Paviljonis oli
Hollandist kohale toodud šisustis,
kaubad ja väljapanekud; Meksiko
Paviljonis samuti käsitööd ja muu
kaup. ning. ka esinejale ansambel.
Kõik küll tore ja imponeeriv, Kara­vani
piiresse aga/ vaevalt kuuluv,
enam küll vast mõnda kaubandus­messi.
Jaapanlastel oma riigi toetu­sel
ehitatud' moodne kultuuri keskus
.vai suvel, järjekordselt' kümnendat j jne; Nagu mainitud, oleme üks väik-
JLiubelikaravanina, on kavatsusel
korraldada suurejoonelisemalt. See
tingib paviljonide varajast kavanda­mist
ja ettevalmistamist.
Nüüd, mil äsja lõppenud Karava-
: nist on ülevaade ja muljed värsked,
poleks üleliigne peatuda viibete, ja
lähtekohtadega mööduva osas ja
mõttetera tulevikku.
semaid .rahvusühiskondi ega saa väl­ja
tulla 9 päeva kestel tihedate vahe­aegadega
mass-stšeenide ja program­midega.
Saame esineda vaid oma
mitmekesise kultuuripildiga ja kva­liteediga,
hästi kavandatult ja esita­tult.
Mõningad korrektuurid senisele
on tarvilikud. • ; ' /
Üldiselt kipub Karavan, enam res-
Kara\-ani üldpildis on Tallinna Pa- j to.rankultuuri harrastama, teenida
viljun ülesseatud, sihte; 'ja .otstarvet jlitsensita ja .maksustamata joodava
viijelnud vast kõige otsemalt ja jär-
.; jest tõhusamal\\ esitades rahvusliku
omapära ja kultuuri paljudel aladel
— laul ja muusika, rahvatants; vöim-vsema
olnud
emat
lemine, näitused jne. Ühe vai
rahvusgrupina Torontos ja v
rahaliste' ressursidegä 'oleme
Karavanidel' poolesaja suur
rahvuste hulgas, tasemelt üle kesk­mise.
1973, a. tunnistati Tail.inna-Pa-viljon
programmi poolest esimeseks
ja äsja mööciuÄ- dekoratsioonilt
kujunduselt koi mänd aks.; Seclä kõ;
ke.oma: kohanealsete jõududega \i
suure läbimüügiga. Ettekanded ja
programmid toimuvad söödava-joo-dava
laudadega', täiskiilutud ruui^iis.
Isegi Canadian Öpera Company oo­peri
'.ettekanded teatrisaalis. Vaid uk-iheste
l^rainlaste Kiev, lätlaste Riga, filipiin
^laste oma St. Lawrence Centeris ja
veel mõnes teises oli .restoran ja et­tekannete
osa eraldi
Ka meie Tallinna Paviljon võinuks
võita palju laudade kõrvaldamisega
ia j ettekannete saalist. Meie ruumid või­maldaksid
seda/ Kiev i Pavi lj on i sü s-ieem
või eeskuju sobiks rakendada
ka Eesti Majas. Ei kaoks tuluhanki-mine
söödava-joodavast, võidaks küll
ettekantav programm ja soliidsus
ning tuua veel enam esile meie "rah­vusliku
kultuuri ja iseäralsuse as­pekte.
On küllaldaselt ruumi ootaja^
te „sabale" (kaks eeskoda ja osa ko-ridoori:)/.
keskmine• saal einelauana,
kuhu lastakse .ootajaid ja sealt eda­si
ettekandeile suurde saali vastavalt,
i istekohtadele. See korduks nii ikka
iga täis tünni, järele. Nii saaksime esi­tada-
soliste ja gruppe, mitmekesista­da
programmi, teha nähtavaks ja
nauditavaks;. Saab ka mõnelauseline
seletus anda esitatu kohta' ja üldse
mõnest meie omapärast, ka kui rah­vusest.
Näiteks rahvatantsu /juurde
võik s kuuluda mõni viibe*, meie rah­variiete
kohta, mis' on ainulaadne ja
mitrriekesine.
Ka; etiketti ei tohiks ignoreerida.
Mäletame E. V. aastapäeva .-tervitus
külalistele" • (nii seisis - kavalehel),
kuid esimesena nimetati, mitte küla­lisi,
vaid omi. Karavanil, teadustaja
tutvustas Miss Tallinn, Mayor of Tal
linn jt. Need tõusid kusagilt saali-,
nurgast. Pidanuks: viibima teadusta
ja läheduses poodiumil ja- polnuks
üleliigne ütelda k|a :tervitus .külalis­tele.
Kõrged külalised (neid oli see­kord
. õige mitmeid, parlamendiliik­meid,
senaatoreid, linnapead jt.) võe­ti
vastu, asetati aga laudadasse/sel­jaga
ettekannete poole, kuna omad
võtsid kohad sisse näoga lava poole.
Ja aplausis tuleks hoida külaliste
juuresolles. parajus!ust. Mitte nii,
nagu ema, kelle lapsi küllalt Liide­tud,
omalt poolt püüab vee-1 üle
trumbata. Ka mõned vahelhüüded
teadustajale' -räägi, eesti keelt" '.võik­sid-
koju. jääda, sest Karavan pole
üksi omadele, vaid pai j uid keeli, kõ­neleval
le. •'
•' Kuna/. Karavani 'mõte on lähcnda-ra
ja kultuuri võimalikult.paljudele
ja paljude paviljonide kaudu,: siis'
üheks vahendiks on ka etniline press.
Paraku seni iga oma" rahvuse ajaleht
kirjutab vaid. omadest.; Mitte vast
tahtlikult teisi ignoreerides,/, Viga'
seisneb selles, et / ajakirjanik, kui la
pole just kohaliku suurlehe juurest,
peab samuti sabas seisma ja nro-grammi
vaheaegu ootama. Nii ei jõu­ta
kuigi palju paviljone külastada.
Karavani üldnõukogus võiksid meie
esindajad selle küsimuse ülesse tõs­ta,
samuti ka restoranlikkuse osa­tähtsuse
vähendamise • võimalusi.
Meie paviljonis peaks kindlasti esi­tatud
olema ka raamat, nii muukeel­ne
kirjandus meie üle" kui ka suur­teosed,
nägu; ,,Kalevipoeg" jt. Ker­gesti
ülevaateid pakkuvad pildid ja
diagrammid^ekstid. meie minevikust
ja olevikust täiendaksid meie osa­tähtsust.
Meenutagem selle poolest
esijoones ungarlaste Budapesti pavil­joni.
Nii siis edasi parimate püüd­lustega!
/ • •
: % : Valdur Muul Seattlest, Washing
toni osariigist viibis Torontos ja jut
lustas Baptisti ja Evangeelses kiri
kus. Teel Kanadasse ta külastas Fre-derick'is,.
Md. oma sõjaväearstist
Poega major Illar Muuli. Valdur
jutlustab Seattles eesti usklike
Sapile ja on luteri koguduses puna­da
rahvusi, tutviislada nonde omapä- päevakooli juhataja. /';
/viia Bordeaux; sadamasse, hoiatades
selle juures, et kursist kõrvalekaldu­misel
laev ja /meeskond saab suure
karistuse osaliseks; ..Merisaare'' kap­ten,
võitis korraldust tõsiselt ja- hak­kas
sõitma. Bordeaux sadama suu­nas.
Jõudmisel Prantsusmaa ranna-vete
piirkonda, ründasid ,,Meri saart"
saksa Focke-WuII: pommitus 1 uurelen­nukid,
mis. allusid Saksa allveelae­vastiku
ülemjuhatusele ja uputasid
iaeva.- ; ,/:',:;
3800 tonnine kaubalaev „Merisaar"
kuulus Hiiua •laevaühinguie: Alerilaid.
Sellel ühingul oli.4 kaubalaeva: „Me-risaar",':
„Kuressaar", ,,Naissaar" ja
..Osmussaar". ..Naissaar" ja ..Osmus­saar",
jäid venelaste kätte. „Kures-saar"
sõitis kaua meredel päras-t sõ­da
ja müüdi viimaks ' vanarauana
New Yorgi sadamas. -;.„;;:
Saatusl-iku! sõidul oli ..Merisaar"
teel Inglismaale. paberi ja laudade
laadungiga. Meeskond oli, 26-liikmc-li
ne, kapten . A ugu st S m i dt. . Lae va­ti
h i n g M eri 1 ai di üks o sa n i ke s t - „M e r i-šaare"
I tüürimees- Karl Küll, kes
elab Kanadas ning tegi kaasa selle
saatusliku sõidu jutustas „Meie Elu­le",
et allveelaev U-99 kapten käsu­tas
..Merisaare" kapteni 'ja meeskon­na
paatidesse; laskis sõita allveelae­va
lähedale, ning nõudis, 'et kapt.
Smidt tuleks allveelaevale ja I tüüri­mees
viiks laeva Bordeaux/sadamas­se.
Kapt. Smidt vaidles sellele vastu,
tuues ette, et suure lainetuse juures
I tüürimehel on • raske; laeva Bor­deaux
sadamasse viia. U-99 kapt.
nõustus sellega ja lubas meeskonnal
tagasi asuda laevale. Jõudmisel
Prantsuse rannavete piirkona ründa-sid
/..Merisaart" ootamatult saksa,
lennukid. Esimesed pommid- süüta­sid
põlema tekil oleva laadungi, kuid
meeskond kaotusi kandmata sai asu­da
paatidesse. Teisel rünnakul alla­heidetud,
pommid, viisid laeva põhja.
Pärast triivimist ühe öö tormisel
merel, Üks Prantsuse, rannavalve
paat viis meeskonna Lorienl • sada­masse.
Seal räägiti, et Eesti on liide­tud.
N,. Liidu külge. ;"• ' ; \ .
Ei ole'selge, miks mereväe - vanem­leitnant
K.retschmet. kohtles Eesti
= kem suuremaid kokkutulekuid.?
| see julgustab j a innustab noori?
| aktiivsusele ja tõmbab neid kaa-E
| sa, kes on eesli/ühiskonnas kõi:-J'
| vale jäämas. Ta hakkas just selle-
I pärast sõitma Torontosse ja lant -1
\ sima Raliyatantsu Rühm Kunglas."
= et seal käib palju noori koos. Tal-"
| linna Paviljon rahvusvahelise Ka- Õ
š ravahi koosseisus on täriuväänte
| ettevõte. See arendab aktiivsüsi °
1 ja toob noori kokku suuremal ar- ^
\ vul. Ükskord tahaks ta meeleldi °
| eestlasega abielluda. Küsimuse °
| peale, miks paljud eesti noonhe-1
| hed abielluvad teistesse rahvus-1
1 tesse, arvab Susan, et mehed šel-|
?Ies eas ei mõtle tõsiselt, ega otsi -
| omale elukaaslast eesti tütarlast
| te seast. Sellest on kahju. I
D ...... ^:
D- • j . . . . :i
.3. i : . a : . 0 " l i : j s :j D: B! C D -I i:-i::n:.c I CI
/ (M£i£ ELU" asutas eesti ühis-kõnd
ja seisab eesti ühiskonrta im.
kaubalaeva ja selle meeskonda teisi­ti
kui Kreeka kaubalaeva ja se:le
meeskonda, O. Kretcshmer läks me­re
sõja ajalukku kui allveelaeva kap­ten,
kes pidas ^sportlasena" jahti
laevadele merel ja ..sportlasena"/
omas. teatud respekti eestlaste suh­tes.
'•' / •
Pikem kirjeldus „Mprisaare" upu.a-mise
kohta laseb1 järeldada, et Ot • o
Kretschmer nõudis selgitust miks.
pommitati põhja tena poolt:sääsie-tud
eestlaste laev )i. selle selgituse
kaudu sattus ,.Merisaare" uputamise
kirjeldus II Maailmasõja ajalukku,
'.-: Otto Kretschmeri legendaarne >ö-
. j a käi k a 11 vee 1 ae va Atlandil, m il le kes-tel
ta uputas 44 laeva, kokku 266.629
tonni, kestis ainult 1,5 aastal. Märt­sis
1941 ta langes vangi ühe rünnaku
puhul ja veetis ülejäänud sõjaaastacl
vangistuses. Võimalik, et ta,elab veel.
.kusagil Saksamaal ja'väärib' tunnu:>-
•luse.'..Merisaare" meeskonna :'sääst­mise;
eest,- •.' ;L': : ;•'. v ; ' . •';•;'''
- A. K. -