1985-04-18-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ilu^ViniF.ie (1833) 1985 OB Meie E l l " m W (1833) 198S S [ur4„Reguiem op.48". jellekskümneliikmeli-te grupp, kes koosnes loli muusikafakülteedi [lelega olid liitunud ka 56 noored. Selles pi-lös laulsid sooloosa jopran) ja Jaan Medri ;jstusvääriv tütarlaste tähelepanelikkus ja mastatud juhi Maaja a nüansi järgimisel, sitati viies erinevas , on märkimisväärne^ tõeline võlur, kelle timme tõi kõik need jäljal mis neis sitketes a see võrratu koostöö küš oligi, mis jäi õh-estusena iga kuulaja vaatamata oma noo-nii kõrgetes soprani 'madalates aldi too- 'ortes ja kandev pia- Ann Brown täitis et pianisti osa suure- |erdi lõpul anti koorile kimp lilli. TänusÕ- |r Kaljo Raid. õne oli dr. Aarand itles maailmas valit-a vahekorda. Sõnu-kes armastate Juma- ! Õhtu lõppes palve, [ja koguduse lauluga. ' " K.V. IVilNE Soome Ühis- Ikl. 10—10, IšideMall imior Citšž@fD ILTD Ui6) 281-3000 t |tt, et nad kiiremini |sti ajamiseks lastak-išu.;.;: ka, kuidas väikesi ihendada. Seda teha evama taru laelaud |annakse peale ajale-jn kahvliga löödud pannakse nõrgem fedüuri mõte on see, sama lõhna, muidu mesilased üksteist liihinemisel tugevam [a tapab nõrgema. Jikült kümme karge, controllida, kas tuleb ma. Jet mesinikud regis-lesilad, et mesindui-neid kontrollida ja la anda. • |t loositi klubi liikme-ptali poolt annetaud iie võitjaks osutus W. ttekandes M. Lepik |illed ei ela alati üle lühikest aega ja vähe- |ügissuvel: Seevastu J: suvelilled õitsevad [ on umbes üheksa-d väga paljudes vär-latame seemnest. Ke-seemned maha, nad padja hilissügisel võra. Mõned suvelilled [nd ise ja hakkavad lisel kevadel mulda ^öist.Osasuvelilliva-kasvuaega, nende [külvata varakevadel või osta taimed ja Jui külmaoht on möö-- Ihr. Lepik näitas hulk latest suvelilledest. 25. aprillil toimub jekul laudkonnavest-levad aias." Lektorid J. Kuris ja M. Lepik. 9 9 MANA" nr. 5: Märtsis ilmus ja on Torontost kõikidele regulaarsetele tellijatele postitatud eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirja M A N A 52. number. Uue kaanepildi on teinud Torontos töötav noor kuntiline kujundaja Uno Ra-mat. Numbri juhatab sisse kunstiajaloolase Rain Rebase kirjutis Erik Haameri loomingust, mille juurde on trükitud rida Haameri maalide reproduktsioone. Kunsti osas leiame veel pilte Austraalias elava Karl Manbergi ja Ühendriikides asuva Tiit Raidi taiestest. Kirjanduslikku loomingut esindab Elmar Maripuu näidend ,,Sündmused^su^^^^ pla- Segakoor „LeeIo" algas jälle tegevust ja harjutab 4. mail toimuva 20. aastapäeva kontserdi kava. Klaveri needir , mida on lavastatud mi eesti .. m - i ^ • JJ if kui inglise keeles. Ilona Laamän, ees koonjulat Eenk Purje. Foto — 0. Haamer Helga Nõu ja Enn Nõu on kirjutanud ,, Seitse lugu kolmele keelele'', milles igaüks neist esitab oma variatsiooni seitsmele eri teemale. Paul Reetsilt on aforistlikud „Märkused", Salme Raatmalt luuletsükkel ja L Grüntha-lilt järg tema värssromaanile „Laulu võim". Pikema analüüsi kirjanik Arvo Mägi löoniingust annab Ilmar M i k i ver pealkirja all ,;Arvo Mägi ja varjaagide sugupõlv". L. Trett jätkab oma mälestusi A.H. Tammsaarest, kusjuures pikemalt käsitletakse Tammsaare mõtteid oma loomingu kohtaja tema suhtumist K. Pätsisse. Jüri Kurman kirjutab ameeriklase 0 md Kolk: „£lu edeneb". Romaan. Kaas: 0. Mikiver. 190 lk., E. Kirj. Kooperatiiv, Liind 1984. Nii majanduslik kui ka ühiskondlik areng Eesti Vabariigis alates 1933-dast aastast lubab nimetada seda „edeneva elu" ajastuks. Ülemaailmse majanduskriisi selgroog Lou Goble'i fantaasiaromaanist oli murtud. Raha ilmus rohkem liik- „The Kalevide", Paul Laan I. Ivaski vele ka Eestis. Meie karjamajandus uulekogust „Verandaraamat",.Hei- sammus ülesmäge, väliskaubandus lar Grabbi I Külveti novellikogust võttis jõudu juurde. Sisepoliitiliselt „Kuhu.kuulud,Kristjan",M, Valge- lõi „vaikiv ajastu" suurema korra mäe Rein Andre teatrimälestustest majja nii erakondade lõputu „lehma- „Südarambitules" jalvar Grünthal kauplemise" ja rahvaesinduse re- V. Grossi romaanist„Ülekoormatud kordkõnede kui ka vapside joonel, paadis". Karl Inno vaatleb, kuidas järgnesid kodukaunsitamine, maa-eesti teadlased on tõlgendanud Taci- noorte hoogus liikumine, nimede, tuse poolt kasutatud muistset rahva- eestistamine, Raamatu-aasta. nimetust\„aestii". Kaido Kamalt on Kõike seda on asunud lõunaeesti- Korp! Fidentia korraldusel toimub 28. aprillil Tartu Gollege'is kell 6 õhtul meie tuntud lauljanna Helmi Betlem'! juubelikontsert. TO|rontos pikki aastaid laulu alal. tegutsenud Helmi Betiem'} tunnevad väga paljud eesti lauljad kui oma laulupedagoogi- ja häälpkujundajat. Laiem ringkond ee&tläsi on teda kuulnud esinemas kontsertidel, kirikutes, aktustel ja paljudel muudel sündmustel, ning alati on tema meeldiv hääl, hingestatud esinemine ja soe laulu tõlgendus köitnud kuula- Muusikapedagoogina on Helmi Betlem töötanud kodumaal erastuu-dios ja Konservatooriumi õpetajate romaani sõlmi, näit. seoses Koidula ja Kristjaniga. Raimond Kolk on ehitanud algusest.peale üles paljutahulise int-riigipõimiku, lugejale midagi peale sündimata. Kuigi ta jutuajamisel allakirjutajaga kinnitas, et tal ei olnud kavas kirjutada Ahkuna ja ta inimeste isikuromaani, on ikkagi ka ühis-konnaromaani aluseks inimesed nende olemuse, kujunemise ja saatusega või rolliga ühiskondlike olude loomisel. Ükskõik kui suure kiirusega Raimond Kolk oma kõnealuse romaani seniste köidete käsikirjad ka trükivalmis kirjutas, meil seni raamaturiiulil olevad köited tunduvad pigem hästikavandatud pikemat tööd sissejuhatavate osadena. Seisame alles 1935.a. lõpus. Veel on meil ees vähemalt 4 tüsedat ülesehitusaaštat vaba rahva „elu edenemisel". Aga ka inikirjutis meie kauge hõimurahva man- Üse päritoluga Raimond Kolk nüüd meste vaimsel, karjeristlikul ja muul ^ e ehk vogulit^ .suurmehest Petõ^ vaatlema seni veel selgumata numb-' üS^kujünemisel! T u ^ ^ ^ Sheshkinist, keda^ta 0 ^ riga ühiskondliku põhisuunaga ro- . kõige ilukirjanduslik kujutamine on lastanud, millele H. Grabbi on lisa- niaanisarjas. Neist ilmus esimene — ^ . , : * ^ , M i ...iJ. , koosseisus. Ta ütleb, et kodumaal oli, riud kommentaari obiugrilaste aja- „\f^llavanema pärandustomp" — õpetamine kõige viljakam, kuna ^oost ja saatusest. J. Kiviloogilt on im, ja teine, pealkirjaga ,,Elu ede-artikkel „Eesti laste nimisõnavarast nebM984. aastal. Millal valmib kol- Mootsis", Felix Oinas retsenseerib ja mas köide, seda ei oska momendil annab kõrge hinnangu P. Saagpaku ütelda ka autor ise,; kuna - nagu ta sjiurele eesti-inglise sõnaraamatule, rõhutab - ta ei ole pärast päevaseid .Karl Aun kritiseerib nõukogude eesti töötunde ega pühapäeviti, vaid ainult ajaloolase H. Arumäe uurimust oma puhkenädalail kirjutaja. J. ANTON Helmi Betlem on esinenud kodumaal, Rootsis, Kanadas|a külalisena mitmel maal.iLaulüõpetajana on.ta': töötanud juba 50 aastat. Ta algas oma õppetööga, olles ise ainult kahekümne nelja aastane. Helmi' Betlem ön sündinud Kose kihelkonnas. Harjumaal. Väikese tüdrukuna saadeti ta Tallinna algkooli, mille lõpetamise järele astus • Tallinna Linna Kommerts Gümnaa-siumi. ' Kuna ta armastas laulda juba lapsepõlvest alates, siis arvas, et see ala oleks edasi õppimiseks sobiv, kuna lauluhääl oli ilus ja laulmine noorele väga südamelähedane. i6-aastaselt Helmi Betlem astus Tallinna Konservatooriumi, kus ta õppis kaheksa aastat. Alul oli tema õpetajaks Emilie Hellm^n, pr. Hell-mani pensionile asumisel jätkas Hel- ; mi Betlem õpinguid Aleksander Ar-deri lauluklassis, kelle lauluklassi ka Konservatooriumis 24-a^astaselt lõpetas. Kirikumuusikat õpetas Helmi Betlem'ile prof A. Topman, kes õhutas ja andis oma õpilasele sageli võimalusi esineda sooloosadega oratooriumide esitämistel ja tutvustades teda kirikumuusika põhielementidega. SOOV LAULDA Kui küsida Helmi .Be|tlem41t, kas tal oli lauluõpingut alates mõni suur eeskuju, kes teda tiivustanud, siis ütleb ta ei. Tal lihtsalt pn alati olnud soov laulda, väljendada end laulus. Ta tegi seda jubal oma yaneijnateko-dus lapsena, noorukina. Helmi Betlem on rahul ^oma ala valikuga, ta ei oleks kunagi tahtnud teha midagi muud, ta on leidnud rahuldust oma töös. Kunstnikuna on ta muidugi pettunud nigu kõik teisedki sama ala inimesed, kaotades oma kodumaa, kaotades kindla pinna töötamiseks ja esinemiseks. Paguluses on kunsthike esinemine olnud ikkagi väid juhuslik ja lünklik. Aga ta ütleb, et pagulüseb, võõrastel maadel on kunstnil^el silmaring laienenud, nad on õppinud palju juurde, ja kui nad oleksid saanud minna tagasi oma kodumdale, oleksid nad olnud palju rikkamad oma andeid jagama. muusikakoolis õppisid kõiki kõrvalaineid, nende muusikaharidus oli professionaalsem. Nimeikama õpilasena Helmi, Betlemi kodumaa ajast on laulukarjääri teinud Naan Põld, kes oli neli aastat lauljataH õpilaseks. Põgenemistee kodumaalt lahkudes viis alguses Rootsi — Stokhol-mi. Rootsis 5 pagulaasta jooksul aur dis pr. Betlem mitmed iseseisvad kontserdid, kus ,,Stockholm Tide-ningen" ja „Öster Gotlands Dagblad" tõid väga kiityaid arvustusi: ,,Helmi Betlem — sopran,kelle hääl on alati soe, köitev,'rikka tooniga ja hästi koolitatud, distsiplineeritud, siiski loomulik hääl". „^Võitlus Balti liidu ümber" ja T. Reter Park vaatleb Taagepera-Misi-linase raamatut „The Baltic States — Years of Dependence, 1940-1980. Vä-liseesti teadlaste tutvustamise sarjas Tema romaanidesarja kaks esimest köidet on surutud sündmustikult väga lühikesse aega. Algab „Vallavanema pärandustomp" üle maailma poliitiliselt juba rahutu on ülevaated arstiteadlaste Heldur ja 1933. aastaga ja lõpeb järgmise aasta Silvia Meema ja psühholoogiadoktor 12. märtsi sündmustega. Sealt jätkuv Vello Sermati elust ja tööst. „Eiu edeneb" lõpeb samavõrra dra- Uue numbri lõpetavad, reportaazh maatilise vapside mässuplaani likvi- MANA 25. aastapäeva tähistamisest deerimisega 8. dets. 1935. Isamaalii-kirjandusõhtu ja . kunstinäitusega du esimese kongressi eelõhtul või Austraalias koos rohkete fotodega, südaööl. Olev Mikiveri lugejakiri ning ingliskeelne sisukokkuvõte toimetajalt, H. Grabbilt. MANA nr. 52 saab hinnaga Can S15.00 „Meie Elu" talitusest. Heinsoo lnsurcin€@ Eesti Majas Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefoai 4614764 Torontos ja ümbruskonnas ostke ja müüge läbi HEINO PiEMSALU Broker Kanadasse asudes valis lauljatar elukohaks Toronto. Torontos on ta õpetanudlaulu juba 35 aastat. Torontos esinevast laulukaädrist on suurem osa tema stuudio õpilasi, kuid end täiendamas on käinud ka vanemad lauljad. Kui küsida Helmi Betlemilt tema tööst, siis vastab: „Oma tööst lauljana saan ma ainult laulda, ent oma tööst lauluõpetajana võiksin palju huvitavat jutustada. Lauljana on iga esinemine elamuseks/kui laulja tunneb, et ta on annud midagi kuulajaskonnale. Küsimusele, mis oleks Helmi Bet-lem'i suurimaks sooviks, vastab, et oleks tore, kui rohkem noori õpiks laulu. Kuna Helmi Betlem'il on väga suur eesti laulude noodikogu (isamaalikke, rahvalaule jne. — solisti-' dele), siis kahjuks noori lauluõpilasi on tulnud juurde väga visalt. Lauljataril oli õnn õppida ajal, kui suur hulk eesti heliloojaid veel elas, ta on nende laule õppinud nende endi juhatuse all. Paljuid ei ole enam, oleks hea edasi anda nende soove ja mõtteid, nii nagu nad seda tahtsid^ noorema põlve lauljatele. Toronto ajastul pn Helmi Betlem esinenud nii iseseisvate kontsertidega kui ka solistina Kanadas, . ' . '• , •.' • ' . Montrealis, Ottawas, Sudbury's ja ' mujal. USÄ-s on olnud mitmed esi- ku registriga", need on olnud nende nemised New Yorkis, 1961. aastal oli kommientaarid. Helmi Betlem'il iseseisev kontsert - Korp! Fidentia loodab näha 28. Carnegie Häiris, kus pool kava, nagu aprillil, juubilari kontserdil; arvukalt -harilikult, ka mujal pr. Betlem'il olid meie laulu- ja muusikasõpru, kus eesti heliloojate jaulud. Torontos esinedes ka mitmetel kontsertidel, on Kanada muusikakriitikud, John Kraglund, Georg Kidd jt. alati kiitvalt arvustanud lauljannat: Helmi Betlem kannab ette ainult eesti heliloojate töid, kas veel kodumaa ajast või tänapäeva pagulaspõlve heliloojate uuemaid laule. . Klaverisaade on kõigile tuntud an- „Soe, haruldaselt ilusa tämbriga sop- deka muusiku Charles Kipper'i kä ran,kaasaköitev, värviküllane; hästi tes. kooiitatudja stiilikindel, laiaulatusli- Romaani esimeses köites ajab ühe ootamatult surnud Lõuna-Eesti vallavanema Albert Teeksi „Ahküna" talu pärimisasja kõige energilisemalt lahkunu linnakallim Leila Sõster, kombineerides abielu kaudu surnud vallavanema naisevenna Artur IJm-verkiga operatsiooni õnneliku lõpu. Albert Teeksi ja popsitütrest Metsa-otsa- Lüne poeg Eedi Karu kui sea-duslikum talu pärija lepib lepingu aluse] lubatud hariduskuludega läbi gümnaasiumi kuni ülikooli lõpetamiseni. Leila kõneleb isegi talu tegelikule juhtimisele asumisest. ..Elu edeneb" toob kõigesse pöörde. Pärast Ahkuna kulul ilma tulemusteta arsti ja õigusteaduse „õppi-niist" järjega usuteaduskonda jõudnud ja vahepeal vapsina ,,Piirilinna Teatajat"- toimetanud Arturist qn saanud nüüd maakondlikult juhtiv isamaaliitlane (maakondlik sekretär?), Leilale ei olnud meeltmööda vapsid, nüüd ei meeldi talle isamaaliitlased. Talupidamisest ei tiile midagi, inventar müüakse vabatahtlikul oksjonil, talu antakse rendile, abielu lahutatakse ja pooled leiavad uuedeluseltsilised. Eedilon gümnaasiumi jõudnuna kummaline harrastus mängida öises linnas koos ühe klassivennaga mingit „eradetektii- .vi", ta elab Eha ja Artur Ümverkide juures, kuid külastab tihti ka Leila ja Leo Vahtereid. Nõnda lõpebki see köide Eedi järjekordse külaskäiguga Vahterite perekonda ja arutlusega, kas on tulemas uus sõda. Just siis, kui saavad teatavaks 8. dets. sündmused Tallinnas. i Ümverkide noor abielu ei „ edenenud". Kuidas on uute abieludega? Kuhu tüürib ja jõuab välja Leila Sõs-ter- Umverk-Vähter? Kuidas kujuneb , Arturi uus abielu? Milliseks kujuneb linna toodud Ahkuna vara.teenija Truuta osa Arturi ja Eedi edasises elus? Seal on iveel rida teisi umb- Kultuuriauhind New Yorgi Eesti Naiskoorile ja Ilmar Mikiverile Eesti Kultuurfondi Juhatus oma koosolekul Eesti Majas New Yorgis 7. märtsil 1985. aastal otsustas määrata Kultuuriauhinna 1985. aastal New Yorgi Eesti Naiskoorile ja Ilmar Mikiverile. ' Vastava esildise Fondi Juhatusele tegi Kultuuriauhinna žürii järgmises koosseisus: dr. Viktor Kõressaar (Eesti Teaduslik Ühing), pr. Radi Ta-niloo- Tekkel (kirjandus ja teater), helikunstnik Juta Kurman (Eesti |ieli-kunsti Keskus), Kari Niider (kunst) ja ex officio liige Villi Kangro (Eesti . Kultuurfondi esimees). Žürii põhjendas oma otsust järgmiselt: N^ew Yorgi Eesti Naiskoor asutati Eesti Vabariigi-aegsete koori-traditsioonide säilitamise eesmärgil Välis-Eestis. Seda sihti on Naiskoor silmas pidanud innuka visadyse ja ' hea kunstilise eduga. Järjekindlate kontsertide ja sooloesinemistega Ühendriikide idakaldal, Kanadas ja mujal on koor — viie koorijuhi kujundusel — progresseerunud standardiga lauluansambliks Ameerika Ühendriiges. • Koori ulatuslikus repertuaaris on märkimisväärselt tutvustatud ka nüüdismuusikat. See on andnud heliloojaile uusi loominguimpulsse ja eesmärke. Koor on leidnud tunnustust nn rahvuskoorina, kui ka Eestile head.nime teinud lauluansambli-. na rahvusvahelisil foorumeil, New Yorgi nimekamais kontsertsaales, raadios ja muudel esinemistel. Ilmar Mikiver isikus on tegu teatri- ja kirjandusteadlase, esseisti, kriitiku ja luuletajaga.' Saabunud 50- nendail aastail Ühendriikidesse, liitus ta kohe New Yorgi Eesti Teatriga dramaturgina; hiljem samuti tarbekorral näitlejana-la vastajana. Ta lõi ka teatri juurde stuudio kasvatamaks noori lavajõude, mis töötas edukalt ja osutus tõhusaks teguriks ansambli täienemisel. 1968. aasta Eesti Päevadeks lõi Ilmar Mikiver August Gailiti romaani Toomas Nipernaadi aluseks võttes meisteriiku laulumängu „Ni-pernaadi teelahkmel", mille viisistas kadunud helilooja Jüri Mandre. Ilmar Mikiver on eriti hästi tuntud ' J . Ä ^ ' l L ^ ^ ^ i i . ^ ^ Ä ^ ; ^ . i ; . ^ . ^ . ^ ^ sõnavärske ja vaimuka esseistina nii ' kirjanduse kui ka teatri alal, kelle ettekanded ja kirjutised paeluvad oma selguse, sisutiheduse ja uudselt algupäraste lähtekohtadega. Suuri teeneid omab Ilmar Mikiver ka eesti keele kultiveerijana ja stiilimeistrina nii oma loometegevuses kui ka,, Ameerika Hääle" raadiosaadetes, mille juures ta on olnud vastutavalt tegev juba aastaid. autoril kavas ja et võime loota laiapinnalist ühiskonna-romaani meie riikliku iseseisvuse viimasest aastakümnest. Ahkuna pole mingi Vargamäe, kuid autor näib olevat toiminud õieti, kui ta - kaalutletult, nagu ise jutuajamisel märkis — valis selle ääremaa-talu intriigide üheks sõlmeks. Koiga dialoogid ja keel on rahvalikud, stiil lihtne, kompositsioon ilma ülearuste keerdkäikudeta. Puuduvad venitatult pikad looduskirjeldused ja ülearused ajaloo traktaadid. Karakterite väljajoonestamine on sujuv, kui arvestada sündmustiku ajalist lühidust. Romaani kaks senist köidet meelitavad võtma neid kätte \teis-kordseks lugemiseks. • JOHANNES KAUP ' KÄI MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595.. 390 Princess Ave., Willowdale EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. Ilmus MälGStustoos: TUNDMATA TULEVIKKU (Ajakirjanikult lugejale) Autor: S. Veidenbaum. Saadaval ja tollimised: Eesti Kirjastus Kanadas, 958 Broadview Avo. Toronto, M4K 2R6, Canada Hind $20.00 Oma Press, 1955 Leslie St. Don Mills MSB 2M3 pluss postikulu Canada. • . . ESTO^ ESTO '84 ALBUM Esinduslik pilditeos ilmumas, ff^utake! Eeltellimise hind: Kanadas $31.25. mujal (International Money Order) Can.$33.00 vöi USAs isiklik tšekk ySS27.00 Tšekid ja ümbrik kirjutada nimele „Esto '84 album' 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6 RUTAKE! PEALE 1. MAID V Ä H E M A L T $5.00 KALLIM.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 18, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-04-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850418 |
Description
Title | 1985-04-18-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Ilu^ViniF.ie (1833) 1985 OB Meie E l l " m W (1833) 198S S [ur4„Reguiem op.48". jellekskümneliikmeli-te grupp, kes koosnes loli muusikafakülteedi [lelega olid liitunud ka 56 noored. Selles pi-lös laulsid sooloosa jopran) ja Jaan Medri ;jstusvääriv tütarlaste tähelepanelikkus ja mastatud juhi Maaja a nüansi järgimisel, sitati viies erinevas , on märkimisväärne^ tõeline võlur, kelle timme tõi kõik need jäljal mis neis sitketes a see võrratu koostöö küš oligi, mis jäi õh-estusena iga kuulaja vaatamata oma noo-nii kõrgetes soprani 'madalates aldi too- 'ortes ja kandev pia- Ann Brown täitis et pianisti osa suure- |erdi lõpul anti koorile kimp lilli. TänusÕ- |r Kaljo Raid. õne oli dr. Aarand itles maailmas valit-a vahekorda. Sõnu-kes armastate Juma- ! Õhtu lõppes palve, [ja koguduse lauluga. ' " K.V. IVilNE Soome Ühis- Ikl. 10—10, IšideMall imior Citšž@fD ILTD Ui6) 281-3000 t |tt, et nad kiiremini |sti ajamiseks lastak-išu.;.;: ka, kuidas väikesi ihendada. Seda teha evama taru laelaud |annakse peale ajale-jn kahvliga löödud pannakse nõrgem fedüuri mõte on see, sama lõhna, muidu mesilased üksteist liihinemisel tugevam [a tapab nõrgema. Jikült kümme karge, controllida, kas tuleb ma. Jet mesinikud regis-lesilad, et mesindui-neid kontrollida ja la anda. • |t loositi klubi liikme-ptali poolt annetaud iie võitjaks osutus W. ttekandes M. Lepik |illed ei ela alati üle lühikest aega ja vähe- |ügissuvel: Seevastu J: suvelilled õitsevad [ on umbes üheksa-d väga paljudes vär-latame seemnest. Ke-seemned maha, nad padja hilissügisel võra. Mõned suvelilled [nd ise ja hakkavad lisel kevadel mulda ^öist.Osasuvelilliva-kasvuaega, nende [külvata varakevadel või osta taimed ja Jui külmaoht on möö-- Ihr. Lepik näitas hulk latest suvelilledest. 25. aprillil toimub jekul laudkonnavest-levad aias." Lektorid J. Kuris ja M. Lepik. 9 9 MANA" nr. 5: Märtsis ilmus ja on Torontost kõikidele regulaarsetele tellijatele postitatud eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirja M A N A 52. number. Uue kaanepildi on teinud Torontos töötav noor kuntiline kujundaja Uno Ra-mat. Numbri juhatab sisse kunstiajaloolase Rain Rebase kirjutis Erik Haameri loomingust, mille juurde on trükitud rida Haameri maalide reproduktsioone. Kunsti osas leiame veel pilte Austraalias elava Karl Manbergi ja Ühendriikides asuva Tiit Raidi taiestest. Kirjanduslikku loomingut esindab Elmar Maripuu näidend ,,Sündmused^su^^^^ pla- Segakoor „LeeIo" algas jälle tegevust ja harjutab 4. mail toimuva 20. aastapäeva kontserdi kava. Klaveri needir , mida on lavastatud mi eesti .. m - i ^ • JJ if kui inglise keeles. Ilona Laamän, ees koonjulat Eenk Purje. Foto — 0. Haamer Helga Nõu ja Enn Nõu on kirjutanud ,, Seitse lugu kolmele keelele'', milles igaüks neist esitab oma variatsiooni seitsmele eri teemale. Paul Reetsilt on aforistlikud „Märkused", Salme Raatmalt luuletsükkel ja L Grüntha-lilt järg tema värssromaanile „Laulu võim". Pikema analüüsi kirjanik Arvo Mägi löoniingust annab Ilmar M i k i ver pealkirja all ,;Arvo Mägi ja varjaagide sugupõlv". L. Trett jätkab oma mälestusi A.H. Tammsaarest, kusjuures pikemalt käsitletakse Tammsaare mõtteid oma loomingu kohtaja tema suhtumist K. Pätsisse. Jüri Kurman kirjutab ameeriklase 0 md Kolk: „£lu edeneb". Romaan. Kaas: 0. Mikiver. 190 lk., E. Kirj. Kooperatiiv, Liind 1984. Nii majanduslik kui ka ühiskondlik areng Eesti Vabariigis alates 1933-dast aastast lubab nimetada seda „edeneva elu" ajastuks. Ülemaailmse majanduskriisi selgroog Lou Goble'i fantaasiaromaanist oli murtud. Raha ilmus rohkem liik- „The Kalevide", Paul Laan I. Ivaski vele ka Eestis. Meie karjamajandus uulekogust „Verandaraamat",.Hei- sammus ülesmäge, väliskaubandus lar Grabbi I Külveti novellikogust võttis jõudu juurde. Sisepoliitiliselt „Kuhu.kuulud,Kristjan",M, Valge- lõi „vaikiv ajastu" suurema korra mäe Rein Andre teatrimälestustest majja nii erakondade lõputu „lehma- „Südarambitules" jalvar Grünthal kauplemise" ja rahvaesinduse re- V. Grossi romaanist„Ülekoormatud kordkõnede kui ka vapside joonel, paadis". Karl Inno vaatleb, kuidas järgnesid kodukaunsitamine, maa-eesti teadlased on tõlgendanud Taci- noorte hoogus liikumine, nimede, tuse poolt kasutatud muistset rahva- eestistamine, Raamatu-aasta. nimetust\„aestii". Kaido Kamalt on Kõike seda on asunud lõunaeesti- Korp! Fidentia korraldusel toimub 28. aprillil Tartu Gollege'is kell 6 õhtul meie tuntud lauljanna Helmi Betlem'! juubelikontsert. TO|rontos pikki aastaid laulu alal. tegutsenud Helmi Betiem'} tunnevad väga paljud eesti lauljad kui oma laulupedagoogi- ja häälpkujundajat. Laiem ringkond ee&tläsi on teda kuulnud esinemas kontsertidel, kirikutes, aktustel ja paljudel muudel sündmustel, ning alati on tema meeldiv hääl, hingestatud esinemine ja soe laulu tõlgendus köitnud kuula- Muusikapedagoogina on Helmi Betlem töötanud kodumaal erastuu-dios ja Konservatooriumi õpetajate romaani sõlmi, näit. seoses Koidula ja Kristjaniga. Raimond Kolk on ehitanud algusest.peale üles paljutahulise int-riigipõimiku, lugejale midagi peale sündimata. Kuigi ta jutuajamisel allakirjutajaga kinnitas, et tal ei olnud kavas kirjutada Ahkuna ja ta inimeste isikuromaani, on ikkagi ka ühis-konnaromaani aluseks inimesed nende olemuse, kujunemise ja saatusega või rolliga ühiskondlike olude loomisel. Ükskõik kui suure kiirusega Raimond Kolk oma kõnealuse romaani seniste köidete käsikirjad ka trükivalmis kirjutas, meil seni raamaturiiulil olevad köited tunduvad pigem hästikavandatud pikemat tööd sissejuhatavate osadena. Seisame alles 1935.a. lõpus. Veel on meil ees vähemalt 4 tüsedat ülesehitusaaštat vaba rahva „elu edenemisel". Aga ka inikirjutis meie kauge hõimurahva man- Üse päritoluga Raimond Kolk nüüd meste vaimsel, karjeristlikul ja muul ^ e ehk vogulit^ .suurmehest Petõ^ vaatlema seni veel selgumata numb-' üS^kujünemisel! T u ^ ^ ^ Sheshkinist, keda^ta 0 ^ riga ühiskondliku põhisuunaga ro- . kõige ilukirjanduslik kujutamine on lastanud, millele H. Grabbi on lisa- niaanisarjas. Neist ilmus esimene — ^ . , : * ^ , M i ...iJ. , koosseisus. Ta ütleb, et kodumaal oli, riud kommentaari obiugrilaste aja- „\f^llavanema pärandustomp" — õpetamine kõige viljakam, kuna ^oost ja saatusest. J. Kiviloogilt on im, ja teine, pealkirjaga ,,Elu ede-artikkel „Eesti laste nimisõnavarast nebM984. aastal. Millal valmib kol- Mootsis", Felix Oinas retsenseerib ja mas köide, seda ei oska momendil annab kõrge hinnangu P. Saagpaku ütelda ka autor ise,; kuna - nagu ta sjiurele eesti-inglise sõnaraamatule, rõhutab - ta ei ole pärast päevaseid .Karl Aun kritiseerib nõukogude eesti töötunde ega pühapäeviti, vaid ainult ajaloolase H. Arumäe uurimust oma puhkenädalail kirjutaja. J. ANTON Helmi Betlem on esinenud kodumaal, Rootsis, Kanadas|a külalisena mitmel maal.iLaulüõpetajana on.ta': töötanud juba 50 aastat. Ta algas oma õppetööga, olles ise ainult kahekümne nelja aastane. Helmi' Betlem ön sündinud Kose kihelkonnas. Harjumaal. Väikese tüdrukuna saadeti ta Tallinna algkooli, mille lõpetamise järele astus • Tallinna Linna Kommerts Gümnaa-siumi. ' Kuna ta armastas laulda juba lapsepõlvest alates, siis arvas, et see ala oleks edasi õppimiseks sobiv, kuna lauluhääl oli ilus ja laulmine noorele väga südamelähedane. i6-aastaselt Helmi Betlem astus Tallinna Konservatooriumi, kus ta õppis kaheksa aastat. Alul oli tema õpetajaks Emilie Hellm^n, pr. Hell-mani pensionile asumisel jätkas Hel- ; mi Betlem õpinguid Aleksander Ar-deri lauluklassis, kelle lauluklassi ka Konservatooriumis 24-a^astaselt lõpetas. Kirikumuusikat õpetas Helmi Betlem'ile prof A. Topman, kes õhutas ja andis oma õpilasele sageli võimalusi esineda sooloosadega oratooriumide esitämistel ja tutvustades teda kirikumuusika põhielementidega. SOOV LAULDA Kui küsida Helmi .Be|tlem41t, kas tal oli lauluõpingut alates mõni suur eeskuju, kes teda tiivustanud, siis ütleb ta ei. Tal lihtsalt pn alati olnud soov laulda, väljendada end laulus. Ta tegi seda jubal oma yaneijnateko-dus lapsena, noorukina. Helmi Betlem on rahul ^oma ala valikuga, ta ei oleks kunagi tahtnud teha midagi muud, ta on leidnud rahuldust oma töös. Kunstnikuna on ta muidugi pettunud nigu kõik teisedki sama ala inimesed, kaotades oma kodumaa, kaotades kindla pinna töötamiseks ja esinemiseks. Paguluses on kunsthike esinemine olnud ikkagi väid juhuslik ja lünklik. Aga ta ütleb, et pagulüseb, võõrastel maadel on kunstnil^el silmaring laienenud, nad on õppinud palju juurde, ja kui nad oleksid saanud minna tagasi oma kodumdale, oleksid nad olnud palju rikkamad oma andeid jagama. muusikakoolis õppisid kõiki kõrvalaineid, nende muusikaharidus oli professionaalsem. Nimeikama õpilasena Helmi, Betlemi kodumaa ajast on laulukarjääri teinud Naan Põld, kes oli neli aastat lauljataH õpilaseks. Põgenemistee kodumaalt lahkudes viis alguses Rootsi — Stokhol-mi. Rootsis 5 pagulaasta jooksul aur dis pr. Betlem mitmed iseseisvad kontserdid, kus ,,Stockholm Tide-ningen" ja „Öster Gotlands Dagblad" tõid väga kiityaid arvustusi: ,,Helmi Betlem — sopran,kelle hääl on alati soe, köitev,'rikka tooniga ja hästi koolitatud, distsiplineeritud, siiski loomulik hääl". „^Võitlus Balti liidu ümber" ja T. Reter Park vaatleb Taagepera-Misi-linase raamatut „The Baltic States — Years of Dependence, 1940-1980. Vä-liseesti teadlaste tutvustamise sarjas Tema romaanidesarja kaks esimest köidet on surutud sündmustikult väga lühikesse aega. Algab „Vallavanema pärandustomp" üle maailma poliitiliselt juba rahutu on ülevaated arstiteadlaste Heldur ja 1933. aastaga ja lõpeb järgmise aasta Silvia Meema ja psühholoogiadoktor 12. märtsi sündmustega. Sealt jätkuv Vello Sermati elust ja tööst. „Eiu edeneb" lõpeb samavõrra dra- Uue numbri lõpetavad, reportaazh maatilise vapside mässuplaani likvi- MANA 25. aastapäeva tähistamisest deerimisega 8. dets. 1935. Isamaalii-kirjandusõhtu ja . kunstinäitusega du esimese kongressi eelõhtul või Austraalias koos rohkete fotodega, südaööl. Olev Mikiveri lugejakiri ning ingliskeelne sisukokkuvõte toimetajalt, H. Grabbilt. MANA nr. 52 saab hinnaga Can S15.00 „Meie Elu" talitusest. Heinsoo lnsurcin€@ Eesti Majas Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefoai 4614764 Torontos ja ümbruskonnas ostke ja müüge läbi HEINO PiEMSALU Broker Kanadasse asudes valis lauljatar elukohaks Toronto. Torontos on ta õpetanudlaulu juba 35 aastat. Torontos esinevast laulukaädrist on suurem osa tema stuudio õpilasi, kuid end täiendamas on käinud ka vanemad lauljad. Kui küsida Helmi Betlemilt tema tööst, siis vastab: „Oma tööst lauljana saan ma ainult laulda, ent oma tööst lauluõpetajana võiksin palju huvitavat jutustada. Lauljana on iga esinemine elamuseks/kui laulja tunneb, et ta on annud midagi kuulajaskonnale. Küsimusele, mis oleks Helmi Bet-lem'i suurimaks sooviks, vastab, et oleks tore, kui rohkem noori õpiks laulu. Kuna Helmi Betlem'il on väga suur eesti laulude noodikogu (isamaalikke, rahvalaule jne. — solisti-' dele), siis kahjuks noori lauluõpilasi on tulnud juurde väga visalt. Lauljataril oli õnn õppida ajal, kui suur hulk eesti heliloojaid veel elas, ta on nende laule õppinud nende endi juhatuse all. Paljuid ei ole enam, oleks hea edasi anda nende soove ja mõtteid, nii nagu nad seda tahtsid^ noorema põlve lauljatele. Toronto ajastul pn Helmi Betlem esinenud nii iseseisvate kontsertidega kui ka solistina Kanadas, . ' . '• , •.' • ' . Montrealis, Ottawas, Sudbury's ja ' mujal. USÄ-s on olnud mitmed esi- ku registriga", need on olnud nende nemised New Yorkis, 1961. aastal oli kommientaarid. Helmi Betlem'il iseseisev kontsert - Korp! Fidentia loodab näha 28. Carnegie Häiris, kus pool kava, nagu aprillil, juubilari kontserdil; arvukalt -harilikult, ka mujal pr. Betlem'il olid meie laulu- ja muusikasõpru, kus eesti heliloojate jaulud. Torontos esinedes ka mitmetel kontsertidel, on Kanada muusikakriitikud, John Kraglund, Georg Kidd jt. alati kiitvalt arvustanud lauljannat: Helmi Betlem kannab ette ainult eesti heliloojate töid, kas veel kodumaa ajast või tänapäeva pagulaspõlve heliloojate uuemaid laule. . Klaverisaade on kõigile tuntud an- „Soe, haruldaselt ilusa tämbriga sop- deka muusiku Charles Kipper'i kä ran,kaasaköitev, värviküllane; hästi tes. kooiitatudja stiilikindel, laiaulatusli- Romaani esimeses köites ajab ühe ootamatult surnud Lõuna-Eesti vallavanema Albert Teeksi „Ahküna" talu pärimisasja kõige energilisemalt lahkunu linnakallim Leila Sõster, kombineerides abielu kaudu surnud vallavanema naisevenna Artur IJm-verkiga operatsiooni õnneliku lõpu. Albert Teeksi ja popsitütrest Metsa-otsa- Lüne poeg Eedi Karu kui sea-duslikum talu pärija lepib lepingu aluse] lubatud hariduskuludega läbi gümnaasiumi kuni ülikooli lõpetamiseni. Leila kõneleb isegi talu tegelikule juhtimisele asumisest. ..Elu edeneb" toob kõigesse pöörde. Pärast Ahkuna kulul ilma tulemusteta arsti ja õigusteaduse „õppi-niist" järjega usuteaduskonda jõudnud ja vahepeal vapsina ,,Piirilinna Teatajat"- toimetanud Arturist qn saanud nüüd maakondlikult juhtiv isamaaliitlane (maakondlik sekretär?), Leilale ei olnud meeltmööda vapsid, nüüd ei meeldi talle isamaaliitlased. Talupidamisest ei tiile midagi, inventar müüakse vabatahtlikul oksjonil, talu antakse rendile, abielu lahutatakse ja pooled leiavad uuedeluseltsilised. Eedilon gümnaasiumi jõudnuna kummaline harrastus mängida öises linnas koos ühe klassivennaga mingit „eradetektii- .vi", ta elab Eha ja Artur Ümverkide juures, kuid külastab tihti ka Leila ja Leo Vahtereid. Nõnda lõpebki see köide Eedi järjekordse külaskäiguga Vahterite perekonda ja arutlusega, kas on tulemas uus sõda. Just siis, kui saavad teatavaks 8. dets. sündmused Tallinnas. i Ümverkide noor abielu ei „ edenenud". Kuidas on uute abieludega? Kuhu tüürib ja jõuab välja Leila Sõs-ter- Umverk-Vähter? Kuidas kujuneb , Arturi uus abielu? Milliseks kujuneb linna toodud Ahkuna vara.teenija Truuta osa Arturi ja Eedi edasises elus? Seal on iveel rida teisi umb- Kultuuriauhind New Yorgi Eesti Naiskoorile ja Ilmar Mikiverile Eesti Kultuurfondi Juhatus oma koosolekul Eesti Majas New Yorgis 7. märtsil 1985. aastal otsustas määrata Kultuuriauhinna 1985. aastal New Yorgi Eesti Naiskoorile ja Ilmar Mikiverile. ' Vastava esildise Fondi Juhatusele tegi Kultuuriauhinna žürii järgmises koosseisus: dr. Viktor Kõressaar (Eesti Teaduslik Ühing), pr. Radi Ta-niloo- Tekkel (kirjandus ja teater), helikunstnik Juta Kurman (Eesti |ieli-kunsti Keskus), Kari Niider (kunst) ja ex officio liige Villi Kangro (Eesti . Kultuurfondi esimees). Žürii põhjendas oma otsust järgmiselt: N^ew Yorgi Eesti Naiskoor asutati Eesti Vabariigi-aegsete koori-traditsioonide säilitamise eesmärgil Välis-Eestis. Seda sihti on Naiskoor silmas pidanud innuka visadyse ja ' hea kunstilise eduga. Järjekindlate kontsertide ja sooloesinemistega Ühendriikide idakaldal, Kanadas ja mujal on koor — viie koorijuhi kujundusel — progresseerunud standardiga lauluansambliks Ameerika Ühendriiges. • Koori ulatuslikus repertuaaris on märkimisväärselt tutvustatud ka nüüdismuusikat. See on andnud heliloojaile uusi loominguimpulsse ja eesmärke. Koor on leidnud tunnustust nn rahvuskoorina, kui ka Eestile head.nime teinud lauluansambli-. na rahvusvahelisil foorumeil, New Yorgi nimekamais kontsertsaales, raadios ja muudel esinemistel. Ilmar Mikiver isikus on tegu teatri- ja kirjandusteadlase, esseisti, kriitiku ja luuletajaga.' Saabunud 50- nendail aastail Ühendriikidesse, liitus ta kohe New Yorgi Eesti Teatriga dramaturgina; hiljem samuti tarbekorral näitlejana-la vastajana. Ta lõi ka teatri juurde stuudio kasvatamaks noori lavajõude, mis töötas edukalt ja osutus tõhusaks teguriks ansambli täienemisel. 1968. aasta Eesti Päevadeks lõi Ilmar Mikiver August Gailiti romaani Toomas Nipernaadi aluseks võttes meisteriiku laulumängu „Ni-pernaadi teelahkmel", mille viisistas kadunud helilooja Jüri Mandre. Ilmar Mikiver on eriti hästi tuntud ' J . Ä ^ ' l L ^ ^ ^ i i . ^ ^ Ä ^ ; ^ . i ; . ^ . ^ . ^ ^ sõnavärske ja vaimuka esseistina nii ' kirjanduse kui ka teatri alal, kelle ettekanded ja kirjutised paeluvad oma selguse, sisutiheduse ja uudselt algupäraste lähtekohtadega. Suuri teeneid omab Ilmar Mikiver ka eesti keele kultiveerijana ja stiilimeistrina nii oma loometegevuses kui ka,, Ameerika Hääle" raadiosaadetes, mille juures ta on olnud vastutavalt tegev juba aastaid. autoril kavas ja et võime loota laiapinnalist ühiskonna-romaani meie riikliku iseseisvuse viimasest aastakümnest. Ahkuna pole mingi Vargamäe, kuid autor näib olevat toiminud õieti, kui ta - kaalutletult, nagu ise jutuajamisel märkis — valis selle ääremaa-talu intriigide üheks sõlmeks. Koiga dialoogid ja keel on rahvalikud, stiil lihtne, kompositsioon ilma ülearuste keerdkäikudeta. Puuduvad venitatult pikad looduskirjeldused ja ülearused ajaloo traktaadid. Karakterite väljajoonestamine on sujuv, kui arvestada sündmustiku ajalist lühidust. Romaani kaks senist köidet meelitavad võtma neid kätte \teis-kordseks lugemiseks. • JOHANNES KAUP ' KÄI MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595.. 390 Princess Ave., Willowdale EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. Ilmus MälGStustoos: TUNDMATA TULEVIKKU (Ajakirjanikult lugejale) Autor: S. Veidenbaum. Saadaval ja tollimised: Eesti Kirjastus Kanadas, 958 Broadview Avo. Toronto, M4K 2R6, Canada Hind $20.00 Oma Press, 1955 Leslie St. Don Mills MSB 2M3 pluss postikulu Canada. • . . ESTO^ ESTO '84 ALBUM Esinduslik pilditeos ilmumas, ff^utake! Eeltellimise hind: Kanadas $31.25. mujal (International Money Order) Can.$33.00 vöi USAs isiklik tšekk ySS27.00 Tšekid ja ümbrik kirjutada nimele „Esto '84 album' 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6 RUTAKE! PEALE 1. MAID V Ä H E M A L T $5.00 KALLIM. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-18-05