1977-12-23-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MTIOI!AL;LIBftVRY O*1 ^i^cWoö Development . a 395 Wellington Stra Orde Ottawa, otit; s Secoad Class Mail Registration No.1354. Nr. 51 (1454) 1977 REEDEL, 23. DETSEMBRIL — FRIDÄY, DECEMBER 23 XXVIII aastakäik €Ü l il i i l l i l eras Sest Jumala öndsäkstegev arm dinud neile, et koguda neid elu on ilmunud kõigile inimestele, tuulistelt ja tormistelt teedelt : /Tiitus- 2 , . j a ; tuua rieid:;enda' juurde. .,,Tu^ 'Ige ftiinu'juurde-kõilü,'.kes-'te'.oIe-- :y. / j te 'vaevatud -ja. .koormatud, jä V: Jeesuse:. K r i s t u s e d läbi- Jumala öndsäkstegev 'arm - j M a t t -Ui 2 8 - ori ilmunud kõigile inimestele. ustuse sündimine on Juma- ,,Sest nõnda on Jumala maa- j ^ ^ meile. Ju-ilmä armastanud, et ta oma ai- i r a a l a öndsäkstegev arm pääs-ÕÕMSAW JÕULUPÜHI JA LUGEJATELE, KAASTÖÖLISTELE,. ÄRISõPRADELE JA KÕIGILE 'KAASMAALASTELE - ; SOOVIB frmeie,:Eiy'"vtomefys; ja. mm nusündinud Poja on andnud, et üksjki,-:kes-.'.usub., temasse, ei saaks hukka, vaid, et temal oleks igavene elu." Joh. 3, 16. Paganlik pimedus pidi põgenema ja ruumi andisa jumalikule valgusele, taevalikkude tõ% dede tulekule maa peale sureliku ja patuse inimese juurde. Jumala suur prohvet Jesaja oli ette kuulutanud: „Rahvas, kes tab, teeb tugevaks, rõõmustab ja ülendab meie hinged. Mis on lümala öndsäkstegev arm? See on Jumala suur armastus, suu-; rini armastus kahtleva, võitleva, igatseva, ahastava ja ootava •1 V V V s •s m -ITA [Al ii, j .MARCUS-VAN STEEN •(CANADIAN'SGENE)—Tõelised:, vanamoodsad jõulud — -nendest räägime igal aastal kui meie paneme põlema k ü ü n l a d , ; o t s i m e ; välja tradit-šcks söödetud hani. Kalkuneid võis neil päevil näha ainult vanemates farmides ning loomaliha oli saadaval väga harva, ainult nende kordadel. kui mõni vana härg tapeti enne kuita suri loomulikku surma. Kuid meil y siooniiised pühadetoitude retseptid oli küllalt jõulurõõmu rosmapudin-ning maalime jäälillede mustrid ak-j gu juures, mida eriti õiglaselt hin-naruutudele. Kuid kuigi meil on'' dasid meie noored..Lastel oli sel päe- _ võibolla võimalik elustada elavate; va! rõõmu laiali kuna meie sulane inimese vastu.' Õndsaks tegeva j küünalde sarmi ja põlevate kamina- j Martin valmistas neile väikese, kelgu armu- läbi saab ootavaks, igatse- 'te mugavust on meil siiski väga ras: : ja meie õueaia äärde oli luisanud vaks ja avatuks sinu süda. Jumal oma Püha Vaimu läbi valgustab sinu südant, et Jumala arm võib tulla sinu südamesse IPi Eks pühitseme jälle Kristuse sün- i.iline põgenik koes oma vanematega, dimise päeva. Igaüks oma .eluaasta- nagu seda oleme ise. te piires. Kuid inimkond 1977. korda.' Eesti rahvas oma ajaloo kestel on Sest niipalju aastaid tagasi sündis\ korduvalt otsinud varju võimu- ja Pühast Vaimust Petlemmas Joosepi naisele Maarjale Õnnistegija. Jõulud on selle sündmuse tõttu rõõmupühad. Sest Kristus ön tulnud maa peale inimkonda, lunastama. Sest ikka veel on inimkonnas nähteid ja avaldusi, mis lunastamist ja Õnnistegijat vajavad. Eesti rahvas on Kristuse sündi ja Jõuluid pühitsenud aga lühemat aega. Sest ristiusk tuli meie maale ,,tule ja mõõgaga", kui ilmusid lääne mungad ja vaimulikud meie inimesi ümber ristima. Kä siis elas eesti rahvas mitmete tagakiusämiste, röövkäikude, sõdade jä hävituse olukorras ja ei teadnud maa põliselanikena; keda uskuda. Üle maa pühkisid relvajõul ordurüütlid/ venelaste, ja tatarlaste salgad, siis võimutsesid taanlased, kord poolakad. Ka võideldi ristiusu pärast üksteise vastu. Lapsi, naisi ja mehi päästsid tookord ainult taaratammi-kud ning põlismetsad. Kuid kas ön ,: see palju parem praegu? Ometi, on ristiusu õpetus ja usk Õnnistegijasse meile nii sügavalt sisse juurdunud, et ka neil Jõuludel täidame oma kirikud, kuulame harduses jumalasõna ja murrame leiba oma perekondade keskel, Võib olla on meil endil hingesugulus selle õpetusega, nagu meil on ajalooline .sarv nädüš Kristuse sünnilooga; -põgene- . misega ja tagasipöördumisega Pet- • 1 einmai,Juudamaal;.'j ; .;.:' Kas ei\ kutsunud kuningas Kerodes oma juurde Hommikumaa targad ja ei käskinud1 neil vaiia selgitada- Jee-suse1 sünnipaik, et teda siis hävitada? Kas ei täitnud siis Juudamaad häda ja ahastus,: kui Joosep ja Määr-' käib pimeduses, näeb suurt vai-qust, kes davad surmavarju tt ^ t t e ära siim rahutuse ning maal neile paistab valgus." Je-! t u l ' a sulle rahü.; Ta viib ära sinu s•a ja ya, ii« • . . •;!. -•u damest valu ia annat) sülle Jeesus Kristus ütleb meile ! l o o t l i s t ' , õ n H e ^ e 1 " ' apostel":Johannese'.läbi: •••.,-MJ.n?;.- Ju, mala õnü. s..ä..k š.t. eg.e v \ .arm. - ol. en ma- a'ilm- a valgus,- ki e• s ':x-m,-m' ti|!. :eeb;•: ..s u• id • •õ nneliku. k. s. Ta,;.tee•b• ... n jarel kaib,; see .ei.. ik.a. i. pimeaju -s••e s, [m, i.d-.- .v_e.e l.. r.;o nkem k-ui • õnneli- T - vaidj -te. mail .•-p eab.-.,ei-ui. .vailg u..•s, -o•le - i • -•:- ku• ks. •T a: -teeb- smd -.õndsaks.-Mis ke ette kujutada, n i i l l i h e o l i / e l u tõe- kõrge, lumehang, mis oli kõvaks liselt selles maailmäs-kuš mickgi ei/Vriumtünud' ja siledaks . külmunud, liikunud nii kiiresti kui vaike kahe- Sellesi külmunud künkast libisesid istmeline saan,;mille ette oli räken- ja rullusid üles ja alla James ja Ka-datud, mitu hobust. ; tie. See oli selge jõulurõõm kui vaa-: JõuludMiendel aegadel .tähendasid; tasime läbi külmunud aknaruutude lumega, kaetud maailma, kus. lume- neid . rõõmsaid külmast õhetavaid: massid katsid teid ja aedu ning kus: iiäsusid . . . ' ' . - ; ;: " '; ei leidunud vahendeid ega varustust. Nende külmunud aknaruutude kõr-lume. kõrvaldamiseks. Teerajad küb-. valdamine ei olnud selliseid luksusi; veklati siiski;hoolikalt puhtaks kus-' millesa Gatheririe Traill .oleks saanud 3n. õndsus?.Õndsus .on igaviku verejanuste kallaletimgijate eest. Ta oh'-korduvalt-abi saanud teiste poolt, kes on kallaletungijad' ära ajanud. K-a, neilt j .kes-risti ja mõõgaga meilo; ei-dilc ristiusu tõid. Võib olla just sellepärast ristiusk lõpuks ka meie rahvale omaseks sai. Või siiski usu vajaduse enda pärast! Meie ise õlerhe ikka veel poliitilised põgenikud oma maalt meie rahva vabadusiha, edasipüüdlikkuse, kuid ka ristiusu hing selle traditsioonide pärast. Seepärast koguneme-gi jälle säravate jõulukuuskede ümber, juba 33-dal korda pärast kodumaalt lahkumist, et kuulda. Kristuse surmi- ja rahusõnumit. Et kuulda ka iseendi rahva sündi 'ja elu, võitlusi ja kannatuni ja põgenemisteed täna" ;:äeva Herodeste eest, kes meie maad valitsevad.. .. Kuid meie teeme seda vabaduses. Ka nonde eest, kes kodumaal' oma j3i*le meenutavad hirmul ja kartuses lukustatud uste taga ja poolikute Jihakausside juures. Teeme seda lootuses, et kord võime võtta oma lapsukesed ning nende emad enesega 'ja -minna' tagasi oma sünnimaale, kui öe3dakse, et need on surnud, kes lapsukese hinge püüdsid. Ka" Joosep võitis oma lapsukese ja tema ema ja läks tagasi lišraeHmaale. Mii tahame ka neil Jõuluil oma sü- \VÄ ette manada . Kristuse sünmloo, kuulda >ohja kõrvus ammukiistunud aisakella, helinat IiodumaaU,: näha oma: niälestusis: koduseid radu ja armsaid nägusid, et röõmii tunda 'sündmusest --Petlemmas •'ja-lootust rüve-idada '••'; Herodešto . kadus. Ka meie kodumaal. • •'••''....-• • ma. Joh. .8, 12.,- . ."-•'••'•'., ... . . • ' • - r , i - ,..r .Evanstoms. Chicago.-.-.tähis. te, l.1, 1 - ra- hu tün-n e'; et Jumal on . sinugö a. ..r^-t. „ v . ' ^^i^ ^ v • -"+- + vvhab nimu jumalateenistustAe s+t1; ••See teadmineiJ a usk, et Jum. al aiinud mulle päästjaks ja -lunastajaks/ oma poja, kes minu vaest patust inimest lunastab ootust, surmast- ja i kurjuse väest, et mina Tema oma oleks, osa üks pime mees, /kes oli sündinud pimedana..-ja on elanud 57 aastat pimedana siin maailmas; Tema ütles mulle :„Õpetaja, ma ei -näe",teid, -aga;ma ..kuulen teie' häält, kui teie räägite Jeesuse armsaid ja ilusaid sõnu minule, Sellepärast tulen ma teid kuula-ma. Jeesus Kristus ön sündinud siia maailma, et tuua meile valgust ja teha meid nägijaiks, et viia meid välja pimedusest ja päästanieid pattudest. Kui pattude koorem rõhub meid ja elu eksimuste ja valede hulk surub meid alla ja kaotused nmg kurvas tused tee vad väsinuks meie - vaimu ia meil ei ole säramas ühtki lootustandvat tähte, siis olles usus-ja-..palves, hakkab' meile. • särania Jeesuse Kristuse sünni 'täht, Petlenimä;taht meie südames. Meie' kuuleme.rõõmusõnumit : • Jumala inglilt-i- „Šesi vaata,;.mä;'kuulütan.:.'teile suure rõõmu; mis- saab osaks .kõigele .rahvalel-.sešt teile -on'•süftdniiid täna .Taaveti linnas 'Õnnistegija, juures mõlemale poole teed kuhjusid hoobelda. | Meil; päevil; leppisid; j n i - suured, hanged, mis ootasid kevadisi mesed sel!ega/;et nii sees kui 'välj. lume sulamist.. •-.;•" '...•.. ". oli külm.ning. seüe vastu ei saanud Meie. arvame nüüd, et nendel.aega-/midagiVparata; Nad leidsid, •et, neil d-el tuli; võidelda suurte 'raskustega, tuleb' jõuiu. esip^esel pühalykülmas kuid raskused reaalselt \ õtte.s on vä- toas üles lõusta ning nad pidasid s>. gäJs-Ubtelised; Tuhtlid •piöneer;.C.athe- i ela loomulikuks k u i j i a d pesid endid rine .-Parr T r a i l l , kes s a a b u s ; O n t a - / k ü l m a veega.. Cathei ine Traill r.i: :- riošse ;l'830-uendate . aastate kestel, nih sageli oma raamatutes,et ta.n-idi: ning. asus elama Kanada metsades-\ Veenõus • jää' enne katki suruma kui Svv mida meie. praegu-., tunneme Pe-1 ta sai pesta õrna-käsi. ja. nägu,- Võit-terboröughi piirkonna nime all; k;r- luses kliima vastu .olid .ainsaks va-. jutas 1861. aastal, et ..primitiivne elu- hendiks. soojad riided nii toas kin' Tema"Tiigis'';.Tema "'-'all elaks -.'-ja j. stiil on. peaaegu"• täielikult kadunud > v ä l j a s ning isegi magama mindi sok-- I r d ? teeniks igaveses õiguses J n n 1 " nieie kõik elame võrdlennsi, kides, mütsides ja paksudes öösärk i-: j • .'••••.- --.j • --^' /«v I h ä s t i / ' ;' , des. mis olid tõnTmalud villase uesu vagaduses ia õndsuses.. Meieni-, . . . . . . ..,•-. • y .... ••• ., • - • •' y- . . - •' " y- - - -' V-.. • • , j . Calherme Traill, kes onyiatnucl.ja--; peale .-. metame Kristust oma -Õnniste- r c ] e / huvitavaid ülestähendusi 19. sa- iy ; Vaatamata /sellele- kõigele teeksime.^ gijaks, .;•;; _ y jandi algaastate, pioneeride elust, oli j.suure- vea kui. meie. arvaksime,, ei Mõne aasta eest oli korralda- 1864.'aastal jäänud leseks ja saanud j jõulupühad sada aastat tagasi ei ol-in& laste jõulü koosviibimine vanaemaks. Ta kirjeldab jõulupüha- • nud kaugeltki nii rõõmsad kui prae- V,U^rn^c TeJiuvtaU 'milcrn- de/pühitsemist sel ,aas;tal, ..märkides,: | guselajal. On põhjust -arvata, et' see et „luksus ja mood eksisteerivad ise-; kyis, kes. a-rkas, 1877. aasia jõulupüha; gi meie farmi-kodus. Meie- ehtisime: hommikul külmas loas ningsammus oma maja paljude -. kuuskedega -..kuid ; läbi paksu lumepuuriida juurde, et meil puudusid astelpõõsad oma pu-; tuua pliidipuid,. mii-ede abil 'taile nasteyrõõnui tekitavale .marjadega, keedeti: kuuma pudru,, oli võiboua .i.aa.iu 2, io~-: itUS ii T ja piid.oina'lapsukesega Issanda ing- •: .Sest Jeesus -on tulnud. inimkonda: li käsul lahkunud kuuldes . sõnu: \ lunas-ta-mä, K a eesti rahvas rnimkõn-- .Tõuse üles ja-' võt-p-lapsuke 'ning te-/ na ühe osana vajab seda limas/, ust. - raa ema enesega ja põgene Egiptuse-maale". Nii ..sai ka Kristusest polii- '••";..• / V. Meie;;ajal' on maailmas palju Inimesi, kes kõi-rekaliiBua h^s?. Kalifornias. Teadustaja mikro foniga sammus läbi ridade, kündes igat last ja noorukit: „Mis iieeldib sulle kõigeröhkem jõu-hide luures ?" Harilikult tulid /astused: kingitused, mänguasja d, jõulupuu, anda midagi oma õrnale j.me. Viimati peatus ta 7 aastase; poisi juures, küsides, :Mis meeldib sulle kõigeröhkem jõulude juures?" Vastus oli jul- ?e usutunnistus ja samuti vapper süüdistus meie maailmale: -i,Mulle meeldib kõigeröhkem, et meie•'•••'P-äästia Jeesus. Kristus oli sündinud; et päästa meid; — aga •'Heie-kunagi"'ei".räägi sellest kpo- Iis>: sellest-kõnelda on riigi sea- .'•duse vastuv: .." /Meie;'/eestlased oleme kaasa Minu inglise teenija Hannah meenu- õnnelikum kui tänapäeva laps, kel! tas. et järve kaldal kasvasid pikka- ei ole muud teha kui avada süv deyvärte otsas jõhvikadyning- meie j tilise jõulukuuse' .juures oma.'kinol ime sünnitud . nendega- leppima, / n i ng kellele maailma imed- on•'huoli- Siis saatsime saani,minu õe- ja- tema kalt pakilud temavigapäevaäse. .iv-Jt- • laste .'.järele.: Pühadeks1 utyeti 'rasva-- visiooni: programmi. - iSillilllll SOPI P P f ^ " A -.; (-CÄNÄÖrÄN'"SGENiE) — Jouluval- i d i k s tüve; vees, hoidmine, .Mõ-gus toob jõulupühade ajal palju rõõ-.'. plastist- püifd; o n " • Iide kard elav; mu. kui-i iv:3l aastal juhtub elektri- kuna, tei:-ed; kuilstii k u d p u u d ' õ.n ' u-ühenduste tõttu traagilisi tuleõnne-1 lekindlad. ;\jetallist valmista!ud i/u-iusi; mng;muüilei põhjustel, teisi oh- ilupuud .on. elCk-trivpolyv edasiandiyd netusi.' Canadian,/Standard .Assocla-ÜQU hoiatab, et paljud õnnetused tekivad /kulunud või puudulikust va-rönud onia eesti'.kiriku.-seadu-: ristusest:ning^sageli ka.hhtsaU h ycodgepu;,Ti-i ama; lapse,-.. j OIH luap Jeesuse - Kristuse . f>ündm'iBe unustanud..-Äsa abbšiei Paulny ojroas" klvias ' Tiiiusele ütleb:. vSest Jumala ..arm on.' iirriüniid kolgile iiimiesteie.''_ Tiit. .2. 11. Kristus on sün e:. ja:. kombed/, südametunnistü-e : la usu, y Meie peame '.kinni kuisest. Seda arvestades tülcb./jõu- ..;[ iu. ettevalmistusi teha-' ja jõulu ajal ud kõigiie.mi-mestele^: Mitte ainult' -õigetele, uhketele ja headele. Ta on sündinud ka neile, keda elu raskus ja lootusetus, ahastus ja hirm, elu viletsus ja meeleheide on viinud kaugele Jeesuse Kristuse juurest. Jeesus Kristus on süh-itsust, mida me/e:vanemact meie yüdamesse/ istutasid ;• ja/.peame Idimi usust" ja õpetusest,, mida' sesti. •: koolis: .usuGpetüseiunnid 'noife andsid, /Eestlased, - eesti vanemad ja: lapsed, meie ..pühitV; seme: ..jõulupühi / vagaduses,; ja; usus, Jõulu jumalateenistustel on eesti kirikud täidetud kiri-kulistest. Meie tahame jõulu rõõmusõnumit kuulda, Meile kõigile on ilmunud Jumala õnd-šakstegev arm. tegutseda'teatud ettevaatlikkusega. ; Ärge.^-kunagi ostke• 'sellist.' jõuiu- 1 misjon kuivanud.: Hoidke juiu-ning seetõttu, ci soo\;itata nende,iiu.<-. t ä r n i s t elektrit raalidega ja lampide; sa vaid he-hiiheitia-fcf-a. • :. • . K.aassiuutaaug.'e.' . --joiilupuuc ainult C.SA /' •rtified lampe ja miiu--' iray-iyone.. Jõul unun .'ei: kuni: kasutamiseni- \ a i j a s j a kui teie peate-teda. siseruumis.; hoidma,; siis •saagide-tü.ve otsast -maha ;väike jupp ja hoidke puu vees. Kui teie puu pü- 10o 1 • b;r)ke:uy;:/ ju-1 ••depää.sü akent1 - ie .jaluste;/"y-uleohu korral nipq •; ; iM.ilelr P'Mau"a;kv keemale, kardinaUv-1 isiest tule kolletest' narm sbda arnin'..'..!'. v;e.\äsiü.op.-iap?j*äadid ia ! i - .v iõülup' • -ja. ära\-isäiud/k;nkepakkidc pabereid.' ja muid' iu:.j'.;iy.r:'kke- maierjale. Kui hadek-s üles/seate, siis lõigake, tüve !: teie lahkute kodust, siis-, kustutage otsast diagonaalselt maha ü k s . t ü k k kindlasti jõulupuu tuled ja; asetage tüvi vette,:kusjuures vee nivood tuleb sageli kontrollida. Puude pritsimiseks on- müügil tuleohu- vastaseid kemikaale, kuid neid ei soovitata ning selle asemel peetakse paremaks .tulekaitse vahen-Ärge kasutage jõulupuu ehtimiseks kunagi elavaid küünlaid ning •kontrollige, üksikasjaliselt oma jõulupuu lampe, et seal ei oleks, kulunud isolatsiooni, lahtiseid pirnipesi ega muid defekte.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 23, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-12-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E771223 |
Description
Title | 1977-12-23-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MTIOI!AL;LIBftVRY O*1 ^i^cWoö Development . a 395 Wellington Stra Orde Ottawa, otit; s Secoad Class Mail Registration No.1354. Nr. 51 (1454) 1977 REEDEL, 23. DETSEMBRIL — FRIDÄY, DECEMBER 23 XXVIII aastakäik €Ü l il i i l l i l eras Sest Jumala öndsäkstegev arm dinud neile, et koguda neid elu on ilmunud kõigile inimestele, tuulistelt ja tormistelt teedelt : /Tiitus- 2 , . j a ; tuua rieid:;enda' juurde. .,,Tu^ 'Ige ftiinu'juurde-kõilü,'.kes-'te'.oIe-- :y. / j te 'vaevatud -ja. .koormatud, jä V: Jeesuse:. K r i s t u s e d läbi- Jumala öndsäkstegev 'arm - j M a t t -Ui 2 8 - ori ilmunud kõigile inimestele. ustuse sündimine on Juma- ,,Sest nõnda on Jumala maa- j ^ ^ meile. Ju-ilmä armastanud, et ta oma ai- i r a a l a öndsäkstegev arm pääs-ÕÕMSAW JÕULUPÜHI JA LUGEJATELE, KAASTÖÖLISTELE,. ÄRISõPRADELE JA KÕIGILE 'KAASMAALASTELE - ; SOOVIB frmeie,:Eiy'"vtomefys; ja. mm nusündinud Poja on andnud, et üksjki,-:kes-.'.usub., temasse, ei saaks hukka, vaid, et temal oleks igavene elu." Joh. 3, 16. Paganlik pimedus pidi põgenema ja ruumi andisa jumalikule valgusele, taevalikkude tõ% dede tulekule maa peale sureliku ja patuse inimese juurde. Jumala suur prohvet Jesaja oli ette kuulutanud: „Rahvas, kes tab, teeb tugevaks, rõõmustab ja ülendab meie hinged. Mis on lümala öndsäkstegev arm? See on Jumala suur armastus, suu-; rini armastus kahtleva, võitleva, igatseva, ahastava ja ootava •1 V V V s •s m -ITA [Al ii, j .MARCUS-VAN STEEN •(CANADIAN'SGENE)—Tõelised:, vanamoodsad jõulud — -nendest räägime igal aastal kui meie paneme põlema k ü ü n l a d , ; o t s i m e ; välja tradit-šcks söödetud hani. Kalkuneid võis neil päevil näha ainult vanemates farmides ning loomaliha oli saadaval väga harva, ainult nende kordadel. kui mõni vana härg tapeti enne kuita suri loomulikku surma. Kuid meil y siooniiised pühadetoitude retseptid oli küllalt jõulurõõmu rosmapudin-ning maalime jäälillede mustrid ak-j gu juures, mida eriti õiglaselt hin-naruutudele. Kuid kuigi meil on'' dasid meie noored..Lastel oli sel päe- _ võibolla võimalik elustada elavate; va! rõõmu laiali kuna meie sulane inimese vastu.' Õndsaks tegeva j küünalde sarmi ja põlevate kamina- j Martin valmistas neile väikese, kelgu armu- läbi saab ootavaks, igatse- 'te mugavust on meil siiski väga ras: : ja meie õueaia äärde oli luisanud vaks ja avatuks sinu süda. Jumal oma Püha Vaimu läbi valgustab sinu südant, et Jumala arm võib tulla sinu südamesse IPi Eks pühitseme jälle Kristuse sün- i.iline põgenik koes oma vanematega, dimise päeva. Igaüks oma .eluaasta- nagu seda oleme ise. te piires. Kuid inimkond 1977. korda.' Eesti rahvas oma ajaloo kestel on Sest niipalju aastaid tagasi sündis\ korduvalt otsinud varju võimu- ja Pühast Vaimust Petlemmas Joosepi naisele Maarjale Õnnistegija. Jõulud on selle sündmuse tõttu rõõmupühad. Sest Kristus ön tulnud maa peale inimkonda, lunastama. Sest ikka veel on inimkonnas nähteid ja avaldusi, mis lunastamist ja Õnnistegijat vajavad. Eesti rahvas on Kristuse sündi ja Jõuluid pühitsenud aga lühemat aega. Sest ristiusk tuli meie maale ,,tule ja mõõgaga", kui ilmusid lääne mungad ja vaimulikud meie inimesi ümber ristima. Kä siis elas eesti rahvas mitmete tagakiusämiste, röövkäikude, sõdade jä hävituse olukorras ja ei teadnud maa põliselanikena; keda uskuda. Üle maa pühkisid relvajõul ordurüütlid/ venelaste, ja tatarlaste salgad, siis võimutsesid taanlased, kord poolakad. Ka võideldi ristiusu pärast üksteise vastu. Lapsi, naisi ja mehi päästsid tookord ainult taaratammi-kud ning põlismetsad. Kuid kas ön ,: see palju parem praegu? Ometi, on ristiusu õpetus ja usk Õnnistegijasse meile nii sügavalt sisse juurdunud, et ka neil Jõuludel täidame oma kirikud, kuulame harduses jumalasõna ja murrame leiba oma perekondade keskel, Võib olla on meil endil hingesugulus selle õpetusega, nagu meil on ajalooline .sarv nädüš Kristuse sünnilooga; -põgene- . misega ja tagasipöördumisega Pet- • 1 einmai,Juudamaal;.'j ; .;.:' Kas ei\ kutsunud kuningas Kerodes oma juurde Hommikumaa targad ja ei käskinud1 neil vaiia selgitada- Jee-suse1 sünnipaik, et teda siis hävitada? Kas ei täitnud siis Juudamaad häda ja ahastus,: kui Joosep ja Määr-' käib pimeduses, näeb suurt vai-qust, kes davad surmavarju tt ^ t t e ära siim rahutuse ning maal neile paistab valgus." Je-! t u l ' a sulle rahü.; Ta viib ära sinu s•a ja ya, ii« • . . •;!. -•u damest valu ia annat) sülle Jeesus Kristus ütleb meile ! l o o t l i s t ' , õ n H e ^ e 1 " ' apostel":Johannese'.läbi: •••.,-MJ.n?;.- Ju, mala õnü. s..ä..k š.t. eg.e v \ .arm. - ol. en ma- a'ilm- a valgus,- ki e• s ':x-m,-m' ti|!. :eeb;•: ..s u• id • •õ nneliku. k. s. Ta,;.tee•b• ... n jarel kaib,; see .ei.. ik.a. i. pimeaju -s••e s, [m, i.d-.- .v_e.e l.. r.;o nkem k-ui • õnneli- T - vaidj -te. mail .•-p eab.-.,ei-ui. .vailg u..•s, -o•le - i • -•:- ku• ks. •T a: -teeb- smd -.õndsaks.-Mis ke ette kujutada, n i i l l i h e o l i / e l u tõe- kõrge, lumehang, mis oli kõvaks liselt selles maailmäs-kuš mickgi ei/Vriumtünud' ja siledaks . külmunud, liikunud nii kiiresti kui vaike kahe- Sellesi külmunud künkast libisesid istmeline saan,;mille ette oli räken- ja rullusid üles ja alla James ja Ka-datud, mitu hobust. ; tie. See oli selge jõulurõõm kui vaa-: JõuludMiendel aegadel .tähendasid; tasime läbi külmunud aknaruutude lumega, kaetud maailma, kus. lume- neid . rõõmsaid külmast õhetavaid: massid katsid teid ja aedu ning kus: iiäsusid . . . ' ' . - ; ;: " '; ei leidunud vahendeid ega varustust. Nende külmunud aknaruutude kõr-lume. kõrvaldamiseks. Teerajad küb-. valdamine ei olnud selliseid luksusi; veklati siiski;hoolikalt puhtaks kus-' millesa Gatheririe Traill .oleks saanud 3n. õndsus?.Õndsus .on igaviku verejanuste kallaletimgijate eest. Ta oh'-korduvalt-abi saanud teiste poolt, kes on kallaletungijad' ära ajanud. K-a, neilt j .kes-risti ja mõõgaga meilo; ei-dilc ristiusu tõid. Võib olla just sellepärast ristiusk lõpuks ka meie rahvale omaseks sai. Või siiski usu vajaduse enda pärast! Meie ise õlerhe ikka veel poliitilised põgenikud oma maalt meie rahva vabadusiha, edasipüüdlikkuse, kuid ka ristiusu hing selle traditsioonide pärast. Seepärast koguneme-gi jälle säravate jõulukuuskede ümber, juba 33-dal korda pärast kodumaalt lahkumist, et kuulda. Kristuse surmi- ja rahusõnumit. Et kuulda ka iseendi rahva sündi 'ja elu, võitlusi ja kannatuni ja põgenemisteed täna" ;:äeva Herodeste eest, kes meie maad valitsevad.. .. Kuid meie teeme seda vabaduses. Ka nonde eest, kes kodumaal' oma j3i*le meenutavad hirmul ja kartuses lukustatud uste taga ja poolikute Jihakausside juures. Teeme seda lootuses, et kord võime võtta oma lapsukesed ning nende emad enesega 'ja -minna' tagasi oma sünnimaale, kui öe3dakse, et need on surnud, kes lapsukese hinge püüdsid. Ka" Joosep võitis oma lapsukese ja tema ema ja läks tagasi lišraeHmaale. Mii tahame ka neil Jõuluil oma sü- \VÄ ette manada . Kristuse sünmloo, kuulda >ohja kõrvus ammukiistunud aisakella, helinat IiodumaaU,: näha oma: niälestusis: koduseid radu ja armsaid nägusid, et röõmii tunda 'sündmusest --Petlemmas •'ja-lootust rüve-idada '••'; Herodešto . kadus. Ka meie kodumaal. • •'••''....-• • ma. Joh. .8, 12.,- . ."-•'••'•'., ... . . • ' • - r , i - ,..r .Evanstoms. Chicago.-.-.tähis. te, l.1, 1 - ra- hu tün-n e'; et Jumal on . sinugö a. ..r^-t. „ v . ' ^^i^ ^ v • -"+- + vvhab nimu jumalateenistustAe s+t1; ••See teadmineiJ a usk, et Jum. al aiinud mulle päästjaks ja -lunastajaks/ oma poja, kes minu vaest patust inimest lunastab ootust, surmast- ja i kurjuse väest, et mina Tema oma oleks, osa üks pime mees, /kes oli sündinud pimedana..-ja on elanud 57 aastat pimedana siin maailmas; Tema ütles mulle :„Õpetaja, ma ei -näe",teid, -aga;ma ..kuulen teie' häält, kui teie räägite Jeesuse armsaid ja ilusaid sõnu minule, Sellepärast tulen ma teid kuula-ma. Jeesus Kristus ön sündinud siia maailma, et tuua meile valgust ja teha meid nägijaiks, et viia meid välja pimedusest ja päästanieid pattudest. Kui pattude koorem rõhub meid ja elu eksimuste ja valede hulk surub meid alla ja kaotused nmg kurvas tused tee vad väsinuks meie - vaimu ia meil ei ole säramas ühtki lootustandvat tähte, siis olles usus-ja-..palves, hakkab' meile. • särania Jeesuse Kristuse sünni 'täht, Petlenimä;taht meie südames. Meie' kuuleme.rõõmusõnumit : • Jumala inglilt-i- „Šesi vaata,;.mä;'kuulütan.:.'teile suure rõõmu; mis- saab osaks .kõigele .rahvalel-.sešt teile -on'•süftdniiid täna .Taaveti linnas 'Õnnistegija, juures mõlemale poole teed kuhjusid hoobelda. | Meil; päevil; leppisid; j n i - suured, hanged, mis ootasid kevadisi mesed sel!ega/;et nii sees kui 'välj. lume sulamist.. •-.;•" '...•.. ". oli külm.ning. seüe vastu ei saanud Meie. arvame nüüd, et nendel.aega-/midagiVparata; Nad leidsid, •et, neil d-el tuli; võidelda suurte 'raskustega, tuleb' jõuiu. esip^esel pühalykülmas kuid raskused reaalselt \ õtte.s on vä- toas üles lõusta ning nad pidasid s>. gäJs-Ubtelised; Tuhtlid •piöneer;.C.athe- i ela loomulikuks k u i j i a d pesid endid rine .-Parr T r a i l l , kes s a a b u s ; O n t a - / k ü l m a veega.. Cathei ine Traill r.i: :- riošse ;l'830-uendate . aastate kestel, nih sageli oma raamatutes,et ta.n-idi: ning. asus elama Kanada metsades-\ Veenõus • jää' enne katki suruma kui Svv mida meie. praegu-., tunneme Pe-1 ta sai pesta õrna-käsi. ja. nägu,- Võit-terboröughi piirkonna nime all; k;r- luses kliima vastu .olid .ainsaks va-. jutas 1861. aastal, et ..primitiivne elu- hendiks. soojad riided nii toas kin' Tema"Tiigis'';.Tema "'-'all elaks -.'-ja j. stiil on. peaaegu"• täielikult kadunud > v ä l j a s ning isegi magama mindi sok-- I r d ? teeniks igaveses õiguses J n n 1 " nieie kõik elame võrdlennsi, kides, mütsides ja paksudes öösärk i-: j • .'••••.- --.j • --^' /«v I h ä s t i / ' ;' , des. mis olid tõnTmalud villase uesu vagaduses ia õndsuses.. Meieni-, . . . . . . ..,•-. • y .... ••• ., • - • •' y- . . - •' " y- - - -' V-.. • • , j . Calherme Traill, kes onyiatnucl.ja--; peale .-. metame Kristust oma -Õnniste- r c ] e / huvitavaid ülestähendusi 19. sa- iy ; Vaatamata /sellele- kõigele teeksime.^ gijaks, .;•;; _ y jandi algaastate, pioneeride elust, oli j.suure- vea kui. meie. arvaksime,, ei Mõne aasta eest oli korralda- 1864.'aastal jäänud leseks ja saanud j jõulupühad sada aastat tagasi ei ol-in& laste jõulü koosviibimine vanaemaks. Ta kirjeldab jõulupüha- • nud kaugeltki nii rõõmsad kui prae- V,U^rn^c TeJiuvtaU 'milcrn- de/pühitsemist sel ,aas;tal, ..märkides,: | guselajal. On põhjust -arvata, et' see et „luksus ja mood eksisteerivad ise-; kyis, kes. a-rkas, 1877. aasia jõulupüha; gi meie farmi-kodus. Meie- ehtisime: hommikul külmas loas ningsammus oma maja paljude -. kuuskedega -..kuid ; läbi paksu lumepuuriida juurde, et meil puudusid astelpõõsad oma pu-; tuua pliidipuid,. mii-ede abil 'taile nasteyrõõnui tekitavale .marjadega, keedeti: kuuma pudru,, oli võiboua .i.aa.iu 2, io~-: itUS ii T ja piid.oina'lapsukesega Issanda ing- •: .Sest Jeesus -on tulnud. inimkonda: li käsul lahkunud kuuldes . sõnu: \ lunas-ta-mä, K a eesti rahvas rnimkõn-- .Tõuse üles ja-' võt-p-lapsuke 'ning te-/ na ühe osana vajab seda limas/, ust. - raa ema enesega ja põgene Egiptuse-maale". Nii ..sai ka Kristusest polii- '••";..• / V. Meie;;ajal' on maailmas palju Inimesi, kes kõi-rekaliiBua h^s?. Kalifornias. Teadustaja mikro foniga sammus läbi ridade, kündes igat last ja noorukit: „Mis iieeldib sulle kõigeröhkem jõu-hide luures ?" Harilikult tulid /astused: kingitused, mänguasja d, jõulupuu, anda midagi oma õrnale j.me. Viimati peatus ta 7 aastase; poisi juures, küsides, :Mis meeldib sulle kõigeröhkem jõulude juures?" Vastus oli jul- ?e usutunnistus ja samuti vapper süüdistus meie maailmale: -i,Mulle meeldib kõigeröhkem, et meie•'•••'P-äästia Jeesus. Kristus oli sündinud; et päästa meid; — aga •'Heie-kunagi"'ei".räägi sellest kpo- Iis>: sellest-kõnelda on riigi sea- .'•duse vastuv: .." /Meie;'/eestlased oleme kaasa Minu inglise teenija Hannah meenu- õnnelikum kui tänapäeva laps, kel! tas. et järve kaldal kasvasid pikka- ei ole muud teha kui avada süv deyvärte otsas jõhvikadyning- meie j tilise jõulukuuse' .juures oma.'kinol ime sünnitud . nendega- leppima, / n i ng kellele maailma imed- on•'huoli- Siis saatsime saani,minu õe- ja- tema kalt pakilud temavigapäevaäse. .iv-Jt- • laste .'.järele.: Pühadeks1 utyeti 'rasva-- visiooni: programmi. - iSillilllll SOPI P P f ^ " A -.; (-CÄNÄÖrÄN'"SGENiE) — Jouluval- i d i k s tüve; vees, hoidmine, .Mõ-gus toob jõulupühade ajal palju rõõ-.'. plastist- püifd; o n " • Iide kard elav; mu. kui-i iv:3l aastal juhtub elektri- kuna, tei:-ed; kuilstii k u d p u u d ' õ.n ' u-ühenduste tõttu traagilisi tuleõnne-1 lekindlad. ;\jetallist valmista!ud i/u-iusi; mng;muüilei põhjustel, teisi oh- ilupuud .on. elCk-trivpolyv edasiandiyd netusi.' Canadian,/Standard .Assocla-ÜQU hoiatab, et paljud õnnetused tekivad /kulunud või puudulikust va-rönud onia eesti'.kiriku.-seadu-: ristusest:ning^sageli ka.hhtsaU h ycodgepu;,Ti-i ama; lapse,-.. j OIH luap Jeesuse - Kristuse . f>ündm'iBe unustanud..-Äsa abbšiei Paulny ojroas" klvias ' Tiiiusele ütleb:. vSest Jumala ..arm on.' iirriüniid kolgile iiimiesteie.''_ Tiit. .2. 11. Kristus on sün e:. ja:. kombed/, südametunnistü-e : la usu, y Meie peame '.kinni kuisest. Seda arvestades tülcb./jõu- ..;[ iu. ettevalmistusi teha-' ja jõulu ajal ud kõigiie.mi-mestele^: Mitte ainult' -õigetele, uhketele ja headele. Ta on sündinud ka neile, keda elu raskus ja lootusetus, ahastus ja hirm, elu viletsus ja meeleheide on viinud kaugele Jeesuse Kristuse juurest. Jeesus Kristus on süh-itsust, mida me/e:vanemact meie yüdamesse/ istutasid ;• ja/.peame Idimi usust" ja õpetusest,, mida' sesti. •: koolis: .usuGpetüseiunnid 'noife andsid, /Eestlased, - eesti vanemad ja: lapsed, meie ..pühitV; seme: ..jõulupühi / vagaduses,; ja; usus, Jõulu jumalateenistustel on eesti kirikud täidetud kiri-kulistest. Meie tahame jõulu rõõmusõnumit kuulda, Meile kõigile on ilmunud Jumala õnd-šakstegev arm. tegutseda'teatud ettevaatlikkusega. ; Ärge.^-kunagi ostke• 'sellist.' jõuiu- 1 misjon kuivanud.: Hoidke juiu-ning seetõttu, ci soo\;itata nende,iiu.<-. t ä r n i s t elektrit raalidega ja lampide; sa vaid he-hiiheitia-fcf-a. • :. • . K.aassiuutaaug.'e.' . --joiilupuuc ainult C.SA /' •rtified lampe ja miiu--' iray-iyone.. Jõul unun .'ei: kuni: kasutamiseni- \ a i j a s j a kui teie peate-teda. siseruumis.; hoidma,; siis •saagide-tü.ve otsast -maha ;väike jupp ja hoidke puu vees. Kui teie puu pü- 10o 1 • b;r)ke:uy;:/ ju-1 ••depää.sü akent1 - ie .jaluste;/"y-uleohu korral nipq •; ; iM.ilelr P'Mau"a;kv keemale, kardinaUv-1 isiest tule kolletest' narm sbda arnin'..'..!'. v;e.\äsiü.op.-iap?j*äadid ia ! i - .v iõülup' • -ja. ära\-isäiud/k;nkepakkidc pabereid.' ja muid' iu:.j'.;iy.r:'kke- maierjale. Kui hadek-s üles/seate, siis lõigake, tüve !: teie lahkute kodust, siis-, kustutage otsast diagonaalselt maha ü k s . t ü k k kindlasti jõulupuu tuled ja; asetage tüvi vette,:kusjuures vee nivood tuleb sageli kontrollida. Puude pritsimiseks on- müügil tuleohu- vastaseid kemikaale, kuid neid ei soovitata ning selle asemel peetakse paremaks .tulekaitse vahen-Ärge kasutage jõulupuu ehtimiseks kunagi elavaid küünlaid ning •kontrollige, üksikasjaliselt oma jõulupuu lampe, et seal ei oleks, kulunud isolatsiooni, lahtiseid pirnipesi ega muid defekte. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-23-01