Meie Elu = Our life, May 7, 1981

              1981
[uada
[on 1.
jsaata
Ldgar
Wes-
[u va­lsi
ka
lisada
I sisal­da
ja
I Eesti
kesk­se,
ipile
$200,
$150.
$125,
^70, 2.
Ed-kivat.
[e loo-tööd
|a aja-
[X. .
Istlane
lebrua-
[i. Igas
lit siis
fli; vä-tabeli
Väga
lormid
Jnidele.
Iga lät-
IToron-ta
igas
itlusel;
(75^
iljuti-jemanis
p:oImas
|us. 400
rikka-bvas
22
Btlüsed
(õistlus
helised
la esi-
Van-eesti
ide re-
' on pa-
Ermo
letus.
mm
3 14
p . 46
5; i,95
\s': 3.35
^5 • 7,45
- f::i
m
i
-J
^I^WWHW •
• AV.-,-, Wm ritud kodanikud oma töökohtadel
es.
d uniasta iial neid sõnu, mida
ütles üks itaalia päritoluga vanahar- m
ra m« esimesel Brasiilias danssse ^Sellel kollasel rassil*on suur elu­jõud
ja ühtekuuluvuse tunne. Teiste-
,JCes Brasiiliasse tulnud, on sisr- b rahvastele jnimigrantidele nad või-id
hing." t y"^^ ^^^^ mitmes suhtes eeskujuks.
Mül oli raske sellest anasaa^a. "si' Tänaseni nad on imeosavad ning vi­sad
põllumehed ja aednikud; 'Kui pal­ju
uusi puuvilja sorte on nad areta-nud
ja kui palju imelilli!
Kes teab, võibolla nende mandli-silmade
jõud seisab selles, et nad
vaatavad — sissepoole.
r * M a V TRUST C0«H>0«I*TI0N « « A U t O»
1052 KINGSTON RO.. SCARBOROIIGH. ONT.
Olen kaasmaataste teenistuses
selle firma juures Kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTORLIBE
TEL. KONTORIS:6943336
kOOUS: 281-5912
KINNISVARADE VAHENDUS!
/ 7
H.E.S. Segakoori juhatjus, kes on vastutav
mineku eest. Esimene rida, vasakult: Ines Foltov
¥alve Tali — sekretär, Viima Landers — ekinaine
koorivanem. Teine dda: Harino BoH —
km — koorijuht, Osvald Õunapuu —^laekur.
n —
Kopvll
H.E.S. Segakoor on -hoogsas töös,.
käies koos kaks korda nädalas, et
olla täies vormis onia aastaikontser-diks,
milline tuleb toime laupäeval,
9. niail Haniiltonis. Kontserdi kava
on valitud huvitav ja peaks pakkuma
midagi igale lauluhuvilišele, sest
omas ülesseades tuleb kontsert kahe­osaline.
Esimeses osas kuuldakse väl­javõtteid
meie koori pdhivarast esi­tades
sarnaseid helimeistreid nagu
Jürme, Kreek, Lüdig ja Päts, kellede­le
sel tsüväd veel Toi ning Purje. Tei­ne
kontserdi osa on pühendatud täie­likul
t möödunud suvd Seedriorul esi­tatud
ja suure populaarsuse võitnud
„Nipemaadi teelahkmel" muusikalise
osa esiletoomisele, mille autoriks on.
teatavasti Jüri Mandre. tsegi Niper-naadi
on lubanud •,,kandle kaela"
haarata ja kaasa lüüa, kuigi se^.pole
veel päris tema rändamiste ,,hoo-aeg".
Seekordne Nipernaadi ilmub
Avo Kittask'i kehastuses, milline
fakt ise peaks tagama kuulajaskon­nale
„seiklusrikka" muusikalise ela­muse.
Muidugi teevad kaasa täispa­nusega
ka koori omad solistid, nagu
Hilda Sepp. Valve Tali ja Aino Tera.
Kontsert poleks ka mõeldav ilma
Eva Rammo kindlakäelise klaveri­saateta
ning loomulikult sünnib kõik
see musitseerimine Olaf 'Kopvilleml
taktikepi all.
Kontsert toimub 9. maU algusega
. kell 7.00 õhtul. Koht on tuttav juba
paarist eelmisest kontserdist ja sel­leks
on First Place Auditoorium, 350
King St. East, Hamüton. Koht on
kättesaadav kõigile — südalinnas.
Toronto poolt tulijate'le: 403 pealt
välja sõita Main St. E. Main St. möö­da
sõita kuni Wellingtori St. (tuled).
Üks tänav edasi on East Ave., keera­ta
vasakule ja ongi First Place :sisse-ikäik
King St. pealt. Auditoorium on
teisel korral.
Pääsmed kontserdile saadaval eel­müügil
kooriliikmeilt ja muidugi ka
enne kontserti kohapeal.
katsus selgitada!,
jMul on siin õnne olnud rohk^
kui võinuks loota. Olen suutnud tõus­ta
kõrgemale kui seda ehk oleksin
jõudnud kuskil teisel, maal või mana­ni.
Olen hästi kindlustatud mate­riaalselt;
mul on kinnisvarad, raha
pangas jne. Pean ütlema, et Brasu-lias
võib hästi elada ja isegi rikkaks
saada. Aga... kui südame häält kuu­lata,
siis... Annaksin kullas oma ke­hakaalu,
kui saaksin tagasi oma en­dise
elu ja Itaalia." .
See oli 40-ne aasta eest. Olen neid
gõnu korduvalt revideerinud. Ja pean
tunnistama, et nende sõnadega on
lausutud palju tõtt ka meie, eestlas­te
'kohta. Võiksin ütelda ehk paremi­ni
veel: selles tões on sissepargitud
meie eestlaste oma nahk.
Kui ladina rassi kuuluv ja ladina
eluviisiga mees sedasi rääkis, mida
ütelda siis meist nordikuist— põh­jala
poegadest ja tütardest?
40 aastat on mu esimesest hädaaas-tast
möödunud. Suuremal arvul rah­vuskaaslastest
saab siin elatud üle
50-ne aasta. Ja on ka neid kes hiljem
tulnud, pärast Teise niaailmasõja al­gust.
Aga kõigile meile üldiselt on
olnud esimesed aastad siin häda-ajaks,
kui mitte ütelda --^ surmaaas-taiks.
KODUAIA!
Brasiilia on ladina maailm. Oh,se­da
täielikult 40-ne aasta eest — 100%
meile eestlastele võõras. Polnud mi­dagi
kodust siin, ei maas, ei vetes
ega ka taevas. Kõik vdõraš: rahvas,
keel, elukombed, usk, rahva hing ja
veri..,.'
Paljud inimesed mõtlevad eksli­kult,
et lõunamaalane on rõõmsa
ning elava iseloomuga. Qtse ümber­pöördult,
brasiillane on sentimentaal­ne
ja kurvameehie. Aga ka sensuaal­ne.
Ja see ladina veri ehk süda on
nagu magav vulkaan, mis võib äkit­selt
elava tulena hiilata. Kas õnneks
või needuseks.
Ometi siin Brasiilias, selles, suu­res
sulatispotis, kus kõigi maade ja
mandrite ras-se ja rahvaid on kokku
valatud, on ka koht kainel anglosak-soonil
ja jonnakal nordlkul. Ladina
veri ja eluviis siiski valitseb siin tä­napäevani,
MEIL OLT V Ä G A MSKE , 0 0
Raske, väga raske oli meil, eestlas­tel
see kokkusulamise valu ja ülemi­nek.
Aga polnud teist võimalust. Pidi:
me astuma üle surmajoone. Kes kir­gastus?
Kes läks kaduma? Mis muu­tus?
Mis püsima jäi? Sellele võib ai-iks
ise meist vastata.
Eesti Kodu
toiger, V. Voika-(^eljaga)p H. KIv!, l.Feot, I. Maar, E. Talve Ja
o i » 0 /*'
Eesti Kodu huviringidest ja klubi­dest
kõige . aktiivsem, on olnud Pil­jardi
Klubi oma ligi 40; liikmega,
neist üks naisliige. Teist aastat kor­raldati
piljardi (snooker) võistlused,*
lõpupunktiks oli auhindade jagamine
8. apr. omavahelisel koosviibimisel.
Kutsutud külalistena olid reisibüroo
omanik Hans,Kivi ja Eesti Kbdu^esi-mes
Richard Metslang. H. Kivi andis
üle üldklassi auhinna^ alates Kivi
reisibüroo rändauhinnast meistrile,
kelleks tuli klubi esimees Hans Pent.
Samuti H. Pent võitis' pr. Alviine
Oluperi rändauhinna (ta abikaasa
Theodori mälestuseks) senior-klassi
meistrile, seda teist aastat järjest.
Pr. Oluper sai õnnetult surma^m.a.
detsembris, rändauhinna jä muud se­nior-
klassi auhinnad andis üle, R.'
Metslang. Auhindade jagamisef ja "
võidu-lintide rinda panemisel abista-
-sid klubi julfätuseliige Endel Toiger
ja auliige Vambola Võika. .
Võistlustest võttis üldklassis osa .
mängijat, neist 10 ka senior-klassis
(65 a, ja üie). M!a. suurmieister Heiki
Kuld määruste kohaselt ei saabud
rohkem võistelda kui ainult kaitse­da
suurmeistn tiitlit üldklašsi meist­ri
H. Penti vastu. H. Kuld võitis teist­kordselt
Anette leivatööstuse ränd-
. karika võitude vahdkorraga 3:1.. Kah­juks
tal ei olnud võimalik koosviibi-misele
tulla, karika ja sellega kaas,u-va
jäädava auhinna ta sai hiljem.
Auhindadele tulid järgnevad võist­lejad:
Üldklass: 1) Hans Pent 27,5 punkti,
2) Rein Raud 26,5, 3) Arvo Pallop 26,
4) Hugo Aaslepp 25, 5) Edvard Si-monlatser
25. lohutusauhind Evald
Mathiesen.
Senior-klass: 1) Hans Pent 2!
punkti, 2) Arvo Pallop 20, 3) Edvard
Simonlatser 17, 4) Elmar Maldre 14,
5) Endel Toiger 13, 6) Tõnis Hurt 13.
Võistlused olid väga tasavägised,
paljudel juhtudel võidu otsustas vii­mase
inängupalli sisselöömine. Tasa-vägisust
näitab seegi, et möödunud
aasta meister üldklassis ei pääsenud
auhinnale. Võrdse pünktide-seisu pu­hul
järjekorra määrasid lisamängud.
Piljardi Klubi lähemas tegevuska­vas
on kevadel „handicap" võistluste
korraldamine, s.o. mängüpunktide et­teandmisega
võistluste tugevamatelt
nõrgematele.' '.
i '•••E.T. ,
'Pea meeles: see on uus maailm,
kus vaUtsevad uued tõed: õpi tund­ma,
mis siin on võimalik ja mis või­mata
ning lepi paratamatusega. Siin
suures sulatispotis valatakse uut
rassi ja rahvast, siin sünnivad riigi
kodanikud mitme protsessi ja rist-sugutuse
läbi. See on uus sort inime­s
i . •
Ära võõrasta enam mustnahalise
käepuudefega pea inetuks pakse
neegrihuuli! Ka sellel rahval on õi­gus
elule. Samba koolid; karneval ja
Imanja' (Veteema) kultus, -mis sinule
üpris võõras, on nende südamelaul.
Vaata jaapanlasi nende töökuses
ja tõsiduses. See rahvas on saanud
Brasiilias maa õnnistuseks. Üpris
vaesed ja suures osas kirjaoskama­tud,
nad tulid siia kitsast kodust, kus
elanud kokkusurutuna n^gu silgud
'karbis. Siin nad nägid avarust: kui
palju maad, kui palju tliihja maad!
Maad igale inimesele, kek armastab
mulda ja põldu.
Siin nad siis hakkasid siblima ja
kõplama mulda, visad ja väsimatud
nagu sipelgad, kes töötasid koidust
videvikuni, argi- ja pühapäevadel.
Need esimesed Jaapanist tulnud.
Ning varsti sündisid haljad aiad
ning põllud orgudes ja lausikutel,
linnade külje all. Täna on jaapanlas­tel
oma kooperatiivid, koolid, kirikud
jne. Ja'nende lapsed käivad kõrge­mates
koolides või on juba diplomee-
NÄHÄ J A Õ P P I D A , .„
•Siin Brasiilias võid sa nü palju nä-fe
ja õppida. Võid kaaluda paljude
rahvaste tõde ja võrrelda su omaga.
Eks vaata huvitavat portugaallast!
Mees sageh ei oska kirjutada oma
nime, aga oskab meelitada oma kuk­russe
rahva raha. Pagariärid — rah­va
igapäevane leib — on ju nende
käes. Ja sageli linnaosades või küla­des
ilusamad ja kõrgemad majad on
nende omad. Rahva suu läbi on ta
sõimatud eesliks (burro) aga me ei
või unustada, et just see rahvas on
Brasiilia rahva aluspõhi. Portugaalla-sed
olid ju Brasiilia avastajad — Ped-ro.
Alvares Gabral — ja esimesed ko­loniseerijad.
Itaalia on annud Brasiüiale palju
immigrante ja riigi kodanikke, Sao
Paulo linnale ehk lõviosa. Itaalia
rahvas on mõjutanud ja kujundanud
Brasiilia rahva mõtte- ja hingelaadi:
usk, elukombed, tõekspidamised jne.
Muuseas olgu märgitud, et see
mees oli itaallane, kes aastal 1925. an­dis
esimese hädaabi eesti immigran­tide
grupile, milline sai löödud välja
immigrandihoönest südaööl troopika
vihmavalangu kätte. Põhjus: nad
tõr^kusid minemast orjadeks kohvi-mõisasse.
Sao Paulo. linn itaallaste, poirtu-gaallaste
ja hispaanlaste kõrval ma­hutab
enesesse ael suurel hulgal
juute, süürlasi, liic jineeše, türklasi ja
araablasi (tööstus; kaubandus). Pole
vist maailmas rahvust, kelle liikmeid
süt ei leia.
Sellest rahvaste päritolu kirevusest
kõnelevad selget keelt restoranid.
Siin on tüüpilisi vene, saksa, itaalia,
hispaania; portugali, jaapani, araabia,
süüria, austria ja hiina restorane^
rääkimata brasiilia omadest.
Xõuna-'Brasiilia koloniseeriti omal
\ a'jal sakslaste poolt, kuhu juure kuu­luvad
veel mõned teised vEuroopast
tulnud immilgrandid (hollandlased,
belglased). Kuni tänaseni Lõuna-
Brasnlia (Rio Grande do Sul, Santa
Catarina).on euroopaliku ilmega ja
eluviisiga. Seal oii arenenud põllun­dus
ja karjapidamine. Ka kliima on
seal rohkem euroopalik ja puhuti
talveajal mõnedes kohtades langeb
temperatuur mitu kraadi alla nulli
ja sajab lund.
Hispaania päritoluga rahvast elab
ka Sao Paulos kaunis suur arv, ome­ti
ei s^a neid kõrvutada itaallaste või
ka portugaallästega, ei tööstuses, äri
või ka muul alal.
Selle rahva iseloomu ja kombeid,
eriti südant, on Garcia Lprca oma
luules meisterlikult edasi annud.
Mul oli kord juhus'kõnelda härja-võis
tluse üle kellegi auväärse tra- •
ditsioonilise hispaania härraga! Ta
imestas väga kui ütlesin, et minu
meelest härjavõitlus on toores ja ala­arenenud
rahva lõbu, mineviku häbi
ja mitte tänase kultuurrahva jaoks.
Ta imestas ja ütles, etsee on ilus,
sangallik surm. Tapatällis surm tu­leks
niilkuinii. Vilets siirm. Areenil on
aga uhke surm. Ja lisaks need här­jad
oma elu ajal on väga hästi toide­tud
ja hoitud.
Sageli olen mõlgutanud mõtteid:
kui palju võimalusi on mulle antud
siin Brasiilias, et näha ja õppida. Või­malusi'
kõigi rasside ja rahvaste
tundmaõppimiseiks.. Milline rikkus
saada osa kogu maailma südame ja
hingevaradest! Su ees on lahti suur
Rahvaste Raamat, mida sa päevast
päeva loed ja kust alati on sul mi­dagi
õppida.
Su mõte ja hing on muutunud ava­ramaks,
su meel leplikumaks. Sa
mõistad nüüd, mis on õige patriotism
ja mis on illusioon või ainult rek­laam.
Sa oled nüüd rohkem sa Ise ja
enam — eestlane.
V Toronto, Ont. M6R IVS
ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos Brothers ^ Associate^
§ Q u ^ St. E;Tonmto (YcMge juiipes) Tel.
O H rikkalikus valikus impoileeHtud lõngu, Iceland lopl löng, al-paca/
anchor needlepoint lõng, kroy lõng j.t. Sobivad varrastel
(
MATERJALE KÄSITÖÖKS
vMs ^ SIH)DSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,--4dlmap.9--6, neljap./reedel 9-€, laup. 9.30-4.
il^ve. Tor. — Tel. m-im, keU 3—5 p.l.
Kogedes suurt hinna tõusu
viljade ostmisel paneb see meid mõt­lema,
kas neid mõningal määral ei
saaks kasvatada koduaias. Kahelda­matult
on see võimalik, kui leidub
selleks sobiv maatükk ja kui sellega
ei kahjustata olemasolevat iluaian-duslikku
osa.
Ei meenu ühtki köögivilja mis
kasvaks vilus, seega tuleb nende
jaoks leida päike!S,epaisteline koht.
Muldasid esineb koduaedades mitme­suguseid.
Ideaalsem oleks keskmine
huumusmuld, mis korraliku harimise
'kõrval vajab vaid vastavat väetamist.
Siis on liivamaa mis struktuuri pa­randamiseks
nõuab tublit annust
freesturvast (Peat moss>, komposti
ja sõnnikut. Sageli on maja ehitami­sel
ümbrus täidetud saviga ja kivi-räbuga.
Köögiviljade jaoks peaksime
suutma vastava ala tubli labida sü­gavuselt
ümber kaevata ja kivid
välja korjata. Savimaa kipub jälle
vajuma kõvaks, seepärast vajab kae­vamisel
samuti freesturvast, kompos­ti
ja sõnnikut. Sõnnik mida keedu-viljaaias
kasutame olgu soovitavalt
poolkõdunenud.
KOMPOST .
Mõnikord mahub aia nurka, ipõõ-saste
taha komposti hunnik. Siia ko­gume
jäätmed, niidetud rohu, lille­de
ja muud varred ning ka puude le­hed.
Viimaseid on soovitav kihitada
muu materjaliga, suurema kogusena
kipuvad nad ,,põlema" ja muutuvad
kuivadeks ega kodune. Huniiik tuleb
ümber kaevata kord aastas, keera­tes
välise kihi sisse ja seesmuse väl­ja.
Kompost on vaevalt tarvitamis-kõlblik
enne paari aastat.
Viimasel ajal pakutakse koduaed-nikele
komposti „tehaseid". Need on
metallist, -põhjata tünnid, kaaned
peal ja maapinnal luugikesed. Pealt
täidetakse tünni äeg-ajalt oleriiasole-vate
materjalidega ja selle kõdune­mise
järgi saadakse kompostimuld
kätte alumisest luugikesest. Asi näib
olevat hea ja lihtne, tünn värvituna
ei riiva silma, on käepärane ja puhas.
Esimest „toodangut" peame aga siin­gi
ootama paar aastat ja see ei saa
olla kuigi suur.
tomat vähemalt mehe pikkust tugi-teivast,
kuid need kestavad ka aas­taid
Koduaeda istutame tomatid ritta
60 sm vahekaugustega, teibad lööme
mulda enne istutamist, taini on soo­vitav
paigutada lõuna poole teivast.
Tomati kasvatame toe najal ühe või
kahe harulisena, lehekaenaldest il­muvad
harud kõrvaldame, taime leh­ti
kunagi' ei kärbita.
Hiliseid, majja järelvalmimiseks
vndud vilju ei tarvitse hoida valguse
käes, valmimist mõjutab siin peami­selt
temperatuur.
Tomat on tublisti väetist nõudev
• taim. Mõnel aastal esineb viljadel to-mati-
viljatipumädanik, mil esinevad
vilja tippudes mustad, ümarikud lo­hukesed.
Nende põhjustajaks on tea­tud
bakterhaigus kuid suurel määral
ka ebajärjekindlus kastmisel ja; väe­tamisel.
Topiati kasv on algul aegla­ne
ja nende igasse vahekohta võib is­tutada
üks salati taim. Viimase tarvi­tame
varakult ja tomatitele jääb siis
küllaldaselt ruumi.
BAKLAZAAN (Eggplant)^ on sooja-nõudlikum
tomatist,' hooldamisvõt-ted
aga samad. Kasvatatakse peami­selt
põõsana, ei vaja tugi teibaid.
Koduaednikul on tavaliselt endal
plaanitsetud milliseid köögivilju aias
kasvatada, küllap aga esimesena tu­leks
kõnesse tomat. Neid on palju
sorte, sageli on huvitavani tieiste hul­gas
kasvatada ka .vähem tuntuid. Es­majoones
võiksime istutada paar tai­me
„Sv^eet-100". See on varajane,
võrdlemisi kõrge sort sõrmeotsa suu­ruste
viljadega mis asetsevad vastas­tikku,
paari kaupa kuni 18 ühes ko­baras.
Maitselt ori nad magusad ja
vaevalt meenutavad tomatit.
. teine ebaharilik on „Trip^LCrop",
mis võiks aias olla teatud kurioosu­miks.
See kasvab üle 4 m kõrgeks,
on hiline, vajab varajast külvi et tai­med
oleks tugevad välja istutamise
ajaks, viljad on tal hästi suured. So­bib
müüri või seina äärde või olgu
siis vajaük pikk tugiteivas tagava­raks
ja vastav redel.
Tomati taimi võiks istutada ka lil-le-
peenra tagumisse ritta. Siin vajab
ta mulla ettevalmistamist ühe kuup-jala
ulatuses. Kui pole tegemist kää-bussordiga
„Tiny Tim" j.t. siis vajab
SALAT, HERNES, P O R G A N D ^•
SALATrtiike ja sorte esineb arvu­kalt,
peamiselt tegeletakse kas pea-või
lehtsalatiga. Allakirjutanu pool­dab
esimesi kuna hea hooldamise
juures kasvavad need suureks nagu
„kaap^kübarad". Neist on saadaval
ka pruunikirju lehiseid sorte. Tüütu­ma
kahjurina esineb neil tigu. Tõr­jeks
puistatakse taime ümber vas­tavat
mürkhõrgutit juba enne kui
,^pea looma hakkab".
AEDHERNES on saadaval palju­des
sortides, madalad, keskmised ja
kõrged. Esimesed on kõige varajase­mad
ja vajavad võrdlemisi lühikesi
keppe, kõrged kasvavad üle pea ja
siis on tarvilikud pikemad kepid või
lööme mulda tugevamad teibad mil­lede
vahele pingutame nöörid või
traadid.
Madalaim on vana, timtud sort
„Ameerika ime" (American Wonder),
põlve kõrgune, seda kasvatasime ju­ba
kodumaal, snn on see pisut kõr­gem.
Torontos külvame esimesed
herned aprilli algul. Kiiremaks idane­miseks
hoiame seemned ühe öö vees.
Kui taimed on vaksa kõrgused, on
soovitav neid mullata, kohe järgneb
keppide panek. Herne alt vabaneb
maa võrdlemisi varakult. Kui kõrval -
kasvavad näiteks kurgid, mis vaja­vad
enam ruumi, on võimalik nende
kasve juhtida berne alt vabanenud
maale.
Herned ei vaja värsket väetist, see
paneks neid asjatult „kasvu taga
ajama". Neil endil on mügärbakterid
juurtel, mis toodavad vajalikul mää­ral
lämmastikku.
PORGANDI sortidest nõuab esma­joones
märkimist tömbiötsane ^Nan­tes"
millist kasvatasime juba kodu­maal.
Teisi sorte on koduaednikul
soovitav uurida seemneärides pilti­dega
varustatud pakenditelt. Por­gandi
seeme idaneb väga aeglaselt,
seepärast toimugu ta külvamine ko­he
kui pind võimaldab, kodumaal
külvasime neid vahest ka juba sügi­sel.
On soovitav porgandiga koos kül­vata
samasse ka vähesel määral re­diseid.
Viimased tõusevad varakult
ja märgivad rida kust porgandid il­muvad
^hiljem. Redistest sobivad siia
ümarikud, väiksed sordid millede
välja kiskumisega suuresti ei kah­justata
nõrku porgandi taimi.
(Järgneb)
ARVID VILMS