Meie Elu = Our life, June 21, 1984

              :^,Meie Elu" nr. 25 (1790) l%m
Vietnamis
matu sõdu
Tõnu Parming, kes noore ohvit-
'inal Vietnamis oli Kontumi lähis-ühe
tugipunkti abikomandöriks.
ma vahendusel sai kutse ka II
iailmasõja veteran Jyri Kork kui
iti:võitlejate üh. esindaja.
SA tundmatud sõdurid, kes nen-
|näön maetud Arlingtonis maso-mi
juurde, on kõik lahingds lan-lud
ja Kongressilt posthuumselt
[äristatud kõige kõrgema aumärgi
USA Aumedaliga,
selpuhul ei ole huvitusega märki-
|i et Vietnami sõjas oli eestlasist
igeriuid ja kaduma jäänuid umbes
lih. 5 aastat tagasi Järvemetsa eesti
)rtelaagris sõjaväeliste austus-ildustega
ÜSA armee esindajailt
itud mälestusmärgi vastaval me-
Iplaadil ön küll seni pisut vähem
lesid, ent mõningail andmeil on
emalt langenuid arvult rohkem.
!a kinnitan ka l.ä. surnud eesti
liivi juhataja kapt. E. Luebik, lisa-
I, et mõned andmed on veelpuudu-idi
Vähemalt üks eestlane — len-
'äest Itn. Komendant jäi lahingte-usel
kadunuks.
uide ka Eestis oli onja tundmata
uri masoleum. See, kujutades
isest maapinnast ligemale lo
M kõrgust arhitektuuriliselt ja
istiliselt nägusat (valgest Saare-marmorist?)
sobivat ehitust, o l i
laiematele rahvahulkadele süh"
selt vähe tuntud. Seda peamiselt
i asukoha tõttu. Masoleum asus
:elt„Mäe" (Sidepataljorii) kasar-s
taga oleval väikesel sõjaväe-istul.
Tallinnas
:70.000 elanikk
lagu ..õhtuleht" kirjutab, onTal-las
praegu ligi 470.000 elanikku,
lastaga on pealinna elanike arv
kuvalt kasvanud. Põhjalikult on
itunud ka linn ise. Ühel pool on
d rhäjad jõudnud kunagi linnast
|gel eemal asunud Harkii järve
ie, teisel pool lähenevad uusehi-
|d aegamisi Maardu järvele.
?ht ütleb, et 470.000 tallinlase
bn, 2000 inimest, kelle töögaon'
lapiiride avardumine vahetult
jud; Need on Oktoobrirevolut-
Ini 60. aastapäeva nimelise Ehi-
Ipmbiriaadi töötajad. Kombinaat
Ikorgesti mehhaniseeritud toot-
Bttevõte/ mille lõpptoodang on
hajad. Elamuehituskombinaat
bdüstati 1961. aastal. 1962. aastal
li rajama tollase mõõdupuu järgi
Jitut Mustamäe linnaosa. Töö käi-lehitäjate,
inseneride ja tehnoloo-
Iraeiisterlikkus pidevalt suurenes.
I kuuga kerkisid viie-, seejärel
|ksakorruselised elumajad üha
jmini.'
ii süureülatusliku ehitustegevu-harjumatüd
tallinlased kolisid
1 uude linnaossa, uude .ko^teri••
e vastumeelselt.Mustamäedpee-'
idalinnast liiga kaugel asuvaks.
|egu jõuab kesklinnast ka viima-e
Mustamäe soppi 15 minutiga,
stamäe hoonestamine lõpetati
iliselt i97j|. aastal. Praegu elab
stamäel 81.000 inimest,
rgmine suur etapp Elamusehitus-ibinaadi
töös oli Õismäe elamu-konna
rajarhine. Esialgii oli see
andatüd 30.000 inimesele. Põhili-
[elamuehitus kestis Õismäel 1973.
i 1978. aastani. Praegu elab Õis-lel
40.000 inimest,
a lõpuks Lasnamäe. See on suu-elamurajoon,
mida Elamuehitus-binaat
seni on püstitanud. Plaani
la^elt hakkab Lasnamäel elama
000 inimest (meenutagem, et
01 aastal elas Tallinnas 160.000
mest), Elamuehituskombinaadi
tajad rajavad lagfedale paekaldale
lis omaette suure linna. Lasna-äed
hakati rajama 1977. aastal,
es linnaosas on kokku 9 mikrora-ni.
Kolm neist on põhiliseh vai-s.
Töö käib neljandas. Praegu elab
snamäel üle 45.000 inimese. Kogu
a tegutsemisaja jooksul onTallin-
Elamuehituskombinaat peale ülal"
etletute rajanudka Pae, Karjamaa,
leldrimäe, Pelguranna, Lilleküla ja
änniku elamurajoonid.
^irjutise autoriks on Vladimi Tsion.
ARTO
TORONTO - Politsei konfiskee-lis
esimesed videolindid, mida hai-lati
ühes Spadina tänava kunstif
laleriis. Uks pikem ^ lint selgitas
komoseksuaalide seksuaalsust
Winister Robert Elgie seletas, et va-leolintide
konfiskeerimine ei o8-
kud nende sisu pärast, vaid pohju-el,
et nende näitajad ei olnud
ptnud kõiki nõudeid. Ontario va-
[tsuse korralduse kohaselt videc-jndid
kuuluval kontrollimisele
lamal viisil ja sama komisjoni
|oolt, kes teostab Kanadas näidu-ivate
filmide tsenseerimist
NELJAPÄEVAL 21. JU^^^ - THÜRSDÄY, lUNI 21
Peapiiskop Kpnrad Veem taasõnnistab aini-must-valge lipii Jakobi
MrikusStokljioImis. Lippu hoiab Ilmar Marand. Foto — Trummer
taasõnnistas
STOKHOLM (EPL) — Pühapäeval, 3. juunil toimus sini-must-valge
taasõnnistijmiue Jakobi kirikus peapiiskop Konrad Veemi poolt.
Pärast vaimulikku sõnavõttu, mil­les
ta kirjeldas eesti lipu õnnistamist
kui "pühitsemise talitust, mis on
võrdne ristimistalitusega" ja meie
lippu kui „Eesti rahva pühadust"
hing „usu lippu Jumala käes", õnnis­tas
peapiiskop Konrad Veem altari
ette toodud seitse siinsete eesti orga-msatsioonide
rahvusvärves lippu.
Need olid Eesti Üliõpilaste Seltsi,
Stokholmi Eesti Koguduse, Eesti Sõ­javeteranide,
Eesti Skautlike Noorte-
' maleva, Eestil Naiskoori, Eesti Rah­vusfondi
ja Stokholmi Eesti Osakon­na
lipud.
100 aasta tagasi Otepääl õnnista-
; tud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu rah­vus-
ja riigilipuks tõusmist kriipsutas
"alla täisarvuline kirik, noorte ja aka­deemiliste
organisatsioonide kohalo-
' |a selle sündmusterikkast! ajaloost-
• korielesteiinoldögi^ doktöülvät Pai- ^
jak, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistla­ne
ja juubeliürituse peakorraldaja.
Rohkearvuliste kirikuliste hulgas sil­mas
just eriti palju EÜS-i'vilistlasi ja
liikmeid oma lipuvärves sümboolse
märgiga musta peokuue rinnataskul.
Hardas leinaseisakus mälestasid
kirikulised meie mitmes vabadus­võitluses
langenud mehi ja naisi. Esi­mese
ja Teise maailmasõja ning oku-patsiooni-
aegade oh vreidi nende hul­gas
eraldi mainitud Jüri Kukke. Luu­letaja
Kalju Lepik kandis ette o^na
juubeli-poeemi „Sada aastat", milles
ta poeetilises vormis sidus eesti lipu
saatust käesoleva sajandi revolut­siooniliste
sündmuste, sõdade ja tä­napäeva
pagulusega Läänes.;
Peapiiskoppi assisteerisi.d piduli­kul
jumalateenistusel EELK Rootsi
praost Voldemar Täkkel ja assessor
dr. teol. Ivar Poell. ;
Kogudus ja koorid laulsid Harri
Kiiski juhatusel jumalateenistuse al­guses
samu laule, mis kajasid Eesti
Üliõpilaste Seltsi sini-muöt-valge li­pu
õnnistamisel 4. juunil Otepää k i ­riklas
100 aastat tagasi.
Vastaval komiteel on heameel tea­tada,
et meie ühiskond on väga soo­jalt
suhtunud meie sõja vigastatud va­badusvõitlejate
traditsioonilisele
vastuvõtule Esto '84 puhul Torontos.
Meile on laekunud $31,000 ja seega
võime külalistele pakkuda rohked/
kui seda arvasime komitee asutamis­koosolekul
Meie südamlik tänu paljudele rah­vuskaaslastele,
kellede nimesid on
siinjuures võimatu loetleda. Eriline
tänu Eesti Vabariigi Konsulaadile
Torontos, kõigile vabadusvõitlusega
tegelevatele organisatsioonidele, aja­leht
„Võitlejale", Eesti Abistamis­komiteele
Kanadas; Eesti Invaliide-toetav
Naisring Torontos, Eesti Siht­kapital
Kanadas, Toronto Eesti Ühis­pank,
Eesti Majandusklubi Kanadas,
Eesti akadeemilised organisatsioo­nid,
kirikud, Lennuväepoiste Klubi,
Seedrioru Suveharja pidustuste ko­mitee,
Eesti Gaidide ja Skautide Ma­levad
Kanadas ja paljud teised. Eri­line
tänu Ülemaailmsed Eesti Päevad
1984 juhtkonnale vaderiks-olemise
ja prii piletite eest.
Külalisteks tulevad laeliteist Sak­samaalt,
neljal on abikaasad kaasas,
üks Inglismaalt ja üks Argentiinast.
Elama nad asuvad Victoria College'-
sse, kolm peatuvad sõprade juures.
Nad saabuvad reedel, 6. juulil.
Esto '84 nädalal võtavad külalised
osa kõigist üritustest. Eriti tuleb tä­nada
küllakutsujaid maailmalaagns-se
„Eesti Lipp" Kotkajärvel, Seedri­oru
Suveharja pidustused, pidulik
jumalateenistus Vanä-Andrese kiri­kus
sini-must-valge lipu 100-aasta
juubeli puhul, Lennuväepoiste Klubi
vastuvõtt, Sõduriõhtu jne. Esmas­päevast,
16. juulist kuni laupäevani,
21. juulini toimub bussireis USA-sse.
Reisiks, on Greyhound õhu jahutuse­ga
buss ja juhiks tuntud eestlane Jaak
Kivik. Reisijuhiks on ValdekoRaiend
nikide
vadsei
Sydnev Eesti Seltsi esimees Tiiu KrollSimmul aktust avamas
,,Sim-must-¥aIge
on EestP
SYONE^(M.K.) - ^Sini-must-valge
on Eesiti. Oma maa, oma rah­vas,
oma riik koos sini-must-valge-ga
on Eesti. iSee on fakt ja seal ei saa
olla mingit kahtepidi mõtlemist.
Kui Pika Hermani tornis ei lehvi
sini-must-valge, siis oh see midagi
muud, mitte Eesti. Eesti rahvas
elab seal küll, kuid temal ea ble
Eestit.-.."'.
Nende sõnadega alustas Eesti Üli­õpilaste
Seltsi vilistlane Leonid Ram­pe
om^ kõnet eesti lipu 100. aasta
juubeli kontsertaktusel Sydney Eesti
Majas 3. juunil
Praost Einar Kiviste palvuse alu­seks
oli pühakirjasõna: „Olev ustav
surmani, ^iis tahan ma sulle, elu-krooni
andi." Avasõnas Sydney Ees­ti
Seltsi esimees Tiiu KroU-Simmul
rõhutas, et meie lipu eest on lugema­tud
kangelased oma elu andnud ja
kutsus üle leinaseisakuks kõigi Eesti
lipu kaitsel kannatanute ja lahkunu­te
mälestuseks.
Rohkete osavõtjatega aktusel laul­di
ühiselt EÜS-si lipulaulu, „Eesti-maa.
mu isamaa" ja hümni. Kontser­tosas
p n e s i d solistid, Eesti Mees­koor
Austraalias ja ühendkoor. Lõ-i945.
a. Yalta kokkulepe, mille
alusel Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti N.
Liidu totalitaarsuse küüsi, seisab
Inimsoo ajaloos ühe kõige vasti­kuma
aktina. Nende miljonite isaji>^
meste 8ilmiB,lcjeB elavad Poolas?
UkraiAas, Tšehhoslpvakkias, Un­garis,
Lätis, Eestis, Leedus, Bulgaa­rias,
Valgevenes ja Rumeenias, on
Yalta kokkulepe vaba maailma alla
andmine Ida-Euroopa orjustamise-le.
. • •
Yaltai kokkuleppe tähistamine
oleks suur võit kõigile, kes usuvad
vabadijsse ja õiglusesse, tühista­mine
annaks suurejooneliselt mö-toetust
neile rahvastele ja
e, kes tänapäevani võitle-e
iseseisvuse eest, mis Yalta
kokkulieppega ära anti N. Liidule.
Ühendriikide Kongressis on se-maator
Robert Kasten ja alamkoja-liige
Tom Corcoran esitanud ähis-resolutsiooni
Yalta kokkuleppe tü­histamiseks.
24-ndal juunil mitmed
vabadusgrupid mitmetes linnades
üle Ameerika korraldavad de-monstr^
Eitsioone selle resolutsiooni
toetuseks. Samal päeval, s.t. püha­päeval
24-ndal juunil, Canadian
Goalition for Peace Thfough St-irength
korraldab ka Torontos de­monstratsiooni
Kasten^i' ja Corco­ran'!
resolutsiooni toetuseks. De­monstratsioon
toimub Ühendriiki­de
konsulaadi ees, 360 University
Ave., algusega kell 3:30 p.l. Kõik
eestlased on palutud osa võtma sel­lest
tähtsast aktsioonistl
ja kaasa sõidavad veel paar koi&itee
^iget ning tuntud vabadusvõitlejad
%ust Jurs ja Ülo Tamte. Reis on
šõjavigastatutele ja perekonna liik-öietele
tasuta.
Reisikava on järgn^ine:
Esmapäeval buss sõidab välja täp­selt
kell 9.00 hommikul Victoria Col-lege
juurest. Niagara Fallsis on kahe­tunnine
peatus ja õhtuks jõuame
Wüliamsporti, kus on juba reservat­sioon
tehtud Holiday Innis.
Teisipäeval sõidame edasi Balti-öioresse.
Sama -päeva õhtul korral­dab
Marylandi E.V.Ühing ksv. A.
Kuklase kodus vastuvõtu.
Kesknädalal sõidame Washingto­ni
ja sealne E.V. Ühing aitab korral­dada
ringsõitu pealinnaga tutvumi­seks
ja Arlingtoni Tundmata Sõduri
hauale. Washingtoni E.V. Ühingut
juhivad sõjavigastatu ksv. Jyri Kork
ja Saksamaal Meerbeckis noore poi­sina
elanud ksv. Mäido Kari. Õhtuks
tuleme tagasi Baltimoresse öömaja­le.
V :
Neljapäeval reisime Lakewoodi,
kuhu jõuame kell 1.00 p.l., kus meid
ootab kohalik E.V. Ühing eesotsas
esimehe ksv. F. Tammaniga. Oleme
nende külalised kuni laupäeva hom­mikuni.
Reedel toimub pärja panek kaas­võitlejate
mälestuseks kohalikus sur­nuaias,
külastame kirikut ja Eesti
Arhiivi ja õhtul toimub E.V, Ühingu
ja Lakewoodi Eesti Ühingu ühisel
korraldusel Eesti Majas pidulik vas­tuvõtt
ja koosviibimine.
Laupäeva hommikul reisime New
Yorki lühemaks peatuseks Mannhat-tanis
ja Torontosse jõuame tagasi
mitte palju enne keskööd ja meie reis
lõpeb jällegi Victoria Colleges. Taga­silennud
on 23. ja 24. juulil, mil
soovime külalistele Auf Wiedersehn
ja läheme ka ise puhkusele.
V;RAIEND
Sõjavigastatute Komitee esimees.
Sõjainvaliidide Komitee
külalisteks on:
Bergman, Edgar, Karlsruhest (Tar-
,tu mees); Kepp, Gustav, Meerbeckist,
sünd. 1919, abikaasa Helga ja poeg
Kristian (Laheda vald. Võrumaa);
Kriis, Henno, Stuttgardist (Tartu
mees.); Liivak, Harald, Bocholtist,
rsiind. 1911. tutremees Uihb Ziemins-
Id. sünd. 1949. (Lehtse vallast, Jär­vamaalt.);
Mäesalu, Arnold, Olden-burgist,
sünd. 1915, (Meeksi vald.
Tartumaal.); Nassar Johannes, Geis-lingenist,
abikaasa Luise. (Võru-maah.);
Nurmik, Eldor, Bielefeldist,
sünd. 1923, abikaasa Ellinor. (Ravila-
Harjumaa ja Tallinn.); Oraste, Endel,
Argentina ^.V. Ühingu esimees.;
Puidak, Voldemar, Schönaust, (Tar­tumaalt.);
Pruul, Albert, Oftershei-mist,
abikaasa Anna. (Tartumaalt);
Rohumets, Attur, Oldenburgist,
sünd. 1925, (Karula vald. Valga­maa.);
Rosenberg, Alfred, Fürthist,
sünd. 1916, abikaasa Hilda. (Ham­maste
küla, Võnnu vald. Tartu­maal.);
Rõivas, Alfred, Geislingehist,
(Võrumaalt.); Veskioja, Osvald, (Küti
vald, Virumaa.); Veskimägi, Lembit,
Kölnist, sünd. 1925 (Pelgullnn, Tal­linn).
Kui keegi soovib neid külalisi kos­titada,
siis telefoneerida Valdek Rai-endile,
223-7464. Nemad elavad Vic­toria
Colleges.
HIRAM WALKERfrSONS UMITED
- DISTILLER OF CANADIAN CLUB
/ • . ' ' ' •
Meie pakume oma abi Esto '84 lõbustuste puhui, et oloks Teil
kQllaldaselt serveerida ja kostitada küialistele
alkohoolseid jooke ja veine.
Palun helistage: Custom Service Department 484-3516
lähernaks informatsiooniks. '
Kõige väiksem tellimine 12 pudelit, kojutoon\inQ võtab
2 päeva aega.
KUNI 1. JUULINI
väita ETTEMAKSTUD TOLUGA PAKKE NÕUKOGUDE LIITU SAAT^
BALTIC EXPORTING CO. -531-3098
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N3
NEEME JÄRVI
HELIPLAADID SAADAVAL
ALAN TEDER ^ Tel. 465-5382 õhtuti
IQEEQQB
«31
RE & RE AUTO COLMSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLÄSHEK
Helistage: 251-4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
Kas maja vajab värvimist?
BALTIC PAINTERS
l^elistage: 767-6464 • "For tho good loor
EESTI ALUIVIIiNIUM KOMPANII
lAlüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknacS,
kolmos värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine,
ü^oeestage päeval töökoda tel. 832-2238. ^odus 769-093S.
IDSSO liyVESTIV3Er«fTS I M C .
10335 Kaele St., R/laple, Ontario LOJ 1E0
Usuteaduslik Instituut algab 24. juunil
EELK Usuteaduslikulnstituudi 7.
kursus algab piiskopliku jumalatee­nistusega,
millest lektorid ja üliõpi­lased
ja kogudus osa võtavad.
Instituudi kursuste organiseeri­vaks
juhatajaks ja kohapealseks kor­raldajaks
on algusest peale olnud
piiskop Karl Raudsepp. Piiskopil on
õnnestunud koondada Instituudi
juurde lektoreid Kanadast, USA-st ja
ka Inglismaalt. Vana Testamendi ala
lektori õp. Walter Koppermani sur­ma
järele oli tema tööd nõus jätkama
Rooma Katoliku Kiriku preester ja
seile ala eiiteadlane prof. dr. Vello
Salo, kes ka sel aastal annab oma
väärtuslikku kaasabi. Piiskopi kõr­val
on lektoritena Kanadast kaaste­gevad
mag. Andres Taul, dr. Roman
Toi, mag. Tõnis Nõmmik. On väl­javaateid,
et süstemaatilise teoloogia
eriteadlaseiia tuleb kohale dr. Jaak
Taul.
Loengud toimuvad Toronto südalin­nas
Wycklffe CoUege ruumes, 5 mi­nuti
tee Tartu Collegest. Informatsi-
^ poniks helistada Toronto Eesti'Õpe­tajatele.
Loengud toimuvad igal hom­mikul
Ülikooli väikeses kirikus pal­vusega
kell 9 ja kestavad tavaliselt
kella 3:3.0-ni p.l.
Vabgõhujumalateenistus
St. Gatharinesis
n a
NädalakrooJiiika
{Algus esiküljel)
Kõige suurem arv oli päevas 15
käekoti röövimine. Hoiatakse nai­si,
et nad ei võtaks tänavale kaasa
rahakotte suure summa rahaga ja
tahetakse avaldadai survet kohtu­minister
Robert Kaplanile, et kri­minaalsete
kurjategijat© parooHls
laskmist tuleb piirata.
S. HOPPE CLEANING & BUILDING CARE Lm
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMÜEL HOPPE
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
JOHN E. SOOSAR, C.Ä.
ChaitQrcd Accountant
mkQ 1802,181 Univarsity Ave., Toronto, Ontario, M5H
Tel. 864-0099
aastal on toimunud St. Cat-harines'i
Eesti Ev. Lutheriusu Paulu­se
- koguduse vabaõhujumalateenis-tus
0. Sauga farmis, niis asub St.
Catharines'! linnaotseses läheduses.
Sel aastal toimub see teenistus jaani­päeval,
pühapäeval, 24. juunil kell 1
p.l. Teenib õp. 0 . Gnadenteich, kuna
koraale saadab pasuna-ansambel
Mark Liho juhatusel.
0. Sau.sa farm as?jb Queen Elisa­betist
lõunapool, 7-ndal Streetil, um­bes
1 km Q.E. teest. Talu sissesõidu
juures on vastav tähis, mis juhatab
kohale.
Pärast jumalateenistust on koos­viibimine,
milleks kohvilaua kata­vad
k^^uduse naisringi liikmed ja
perenaised.
L Rampe köhetoolis
pusõna ütles EÜS-i Austraalia koon­dise
esimees Arne Parts.
Austraalia eestlaste ajaleht ..Meie
Kodu", tuues oma sini-must-valgele
pühendatud värvitrükis erinumbris
aktuse kirjelduse, lisab; „ . . .vägagi
arvukas aktuseliste peres puudusid
mitmed aktiivsed ja juhtide kohti
täitnud ja täitvad rahvuskaaslased",
lisades, et üks akadeemiline organi­satsioon
pidas tähtsamaks pidada sel
ajal oma igakuulist kokkutulekut.
475-6337
s t®ak-i fmewood- ja tammd
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ J ^ ^ ^
TEREO/VIDEO ÜHIKUD - LAMBID JA
Ja Sähekonda.