Meie Elu = Our life, April 16, 1981

              1626) i m
fkus pür
dl selts-jkujunes
endise
lusele.
ise liik-id.
Selle
süüdis-liikmed
oma las-imalatee-
.
eema-
(Pühapäe­vi)
on 23
ötab igal
likes ruu-
^nipis on
jal teisel
Inge ja ,
ja Tar
ite Domi-
Charles
esiinenud
iljaspooL
'.oOO.^el- .
i d ja las-
5;Noor-t,
juha-
>r ori esi-
Koor
liikmeid,
taniseerib
mängiks
teenistus-hommi-ksakiriku
innukalt .
[istab näi-lidab
koh-idmuste
Ihapäeval,;
iii korral-naisringi
loosolekut
[kongressi
iud aasta •
ivUsekoh-
0. Puhmi
vaimulik
äpäraselt
riti tema
lobsuu-jduse
:s ei taha
tavad lai-järgminev
i/alib uue
rohkem
kohta ta
eva aasta
praosti
insiönile.
ni küsiti;
rpsikordi
le kiiruse-a
pärast
teate vai­alt.
Esi­sel
ole
|ult päran-paranda-akse.
Ta
•rdonko-või
hil-
[ne ja eel-
), kinnita-li
õpetaja
Idusele ka
irenenud,
^henemist
1. Esimees
/ai aastal
latavad ka
IALDUST
[üsiihuste
ten andis
lühe ano-
^ks ja sel-
[duse liige
teatas, et
bst kirjast
Jt Nüüd
nnnas en-cikompro-
I teada pal­id
ja nen-feile
naeru,
llehüüdeid.
[ette ei lu­tile
tagasi
Iks ta viis
J - - • 1
Itte ja mit-
Itte. Hr.
sai ringi­le
koht ei
ja võt-pd
pr. Kö-beku
aval-
Dühatusele
;st ja jät-»
L Hääleta-
Ibes 300-st
ptepaneku
palvega.
,^eieEIu'VM'.:SS (1626)
Endel Rubergi kolm päeva kestvm-sega
näitus 4.-—6. aprillini, toimm
Peetri kiriku saalides^ Korraldajaks
di Toronto Eesti Naisseits, avas Abel
Lee. See oli vist-küM rekordarvidine
ühemehe-näitus, 76 eksponaadiga. Ta­valiselt
vaid retrospektiivsed näitu­sed
küünivad selle arvuni. Järjekord­selt
oli see E.Rr!gi 2$^ ühemehe^
näitus iiing ta on nimetanud iiM
kunstinäitusteks. Esimesed olid na-liatöö
alalt, kuuludes kunstkä^töö
või rakenduskunsti val^onda. Seda
ala on E.R.silmapaistv2^1t avarda­nud,
voolimise kõrvale toonud maali­lisust
ja väljendustehnikasse juusi
menetlusi ning tõusnud tähdepasld-vaks
meistriks sellel alal.
Enam kui kümme aastat tagasi
Ihaaras E.R-gi akvarellis maallmimi-ne
ning sellest peale kujuneb see näi­tustel
domineerivaks. Esialgu naha­tööd
Ja akvarellid peagu võrilõigusj-likena,
varsti aga enam ruumi loovu­tades
akvarellile ning käesoleval on
76 eksponaadi hulgas ainult veel 6
nahatööd.
E.R.gi isiklik filosoofia!, mis kajas­tub
ta töödes, nii nahas kui al^arel-lis,
on tunnetuslik •— kiindumus loo­dusesse,
sügav usuline ja i^aidialik-rahvuslik
tunnetus. Viimased sümbo­listlikud^
kuna Ipoduskäsitlused on
realistlikud. Kõigile aga omane nii.
külmetustehnika Ja rõhk asetatud
selle mehaanilise menetluse avarda­misele.
. Maali-motiivi pildikujutus
jääb sekimdaarseks. Kunstiline loo­ming
tingib aga küll vastupidist sl-
Masetust. Ei saaks möönda nagu
oleks EJR. küllalt kindel maalimises
ja joonistamises. Puudujääke maa­lis
püüab tegija katta mehaanäise
jaatamisega, mis tekitab küll huvita­vad
formatsioone ja moodustisi, ei
sobi 'aga pUti oma loogikaga. Kogu
pilt, atmosfäär-taevalaotus ja maas­tik,
on ühteaegu ja samaselt jäätu­nud.
Teadlikult väldib teostaja (et
mitte koomiline olla) ma maastiku-motiivides
hoonete ja elavate figuu­ride
toomist (muidu ka inimene ja
loom oldcsid jäätunud). Mii jäät^
motiivide valik kesiseks, piirdudes
kuuskedega, needki mitte lumekatte­ga/
mis küU kühnas, Jääkristallide-moodustistega
pilti enam sobiksid,
läätumismenetluse kogu protseduur
pole tegija poolt juhitud ega kontroK
Mtav, mis nUgi kesist pildijoonist
kahjustab. Teatud vesivärvi^iiigii?
märjalt külmetudes kaotavad või
muudavad oma värvusi?. Mii ongi
kuused, mis maalis eelistatud JSQ
kandvam' element, kaotanud kutisek
omase värvuse. On ka pilte, mis io^
nidelt pigemini kujutavad suvist su>
me-sombusmeeleolu, taevas ja maa
ühtaegu jääförmatsioonides. Olles
veel kuuskede juures näib, et maa'
ei näe ega tee vahet kujus •—
üksikult või metsas kasvanud. Ja tei­si
puid E.R-gi iaetlas egai maastikul
ei kasva. Raagus puud muide sdbik^
sid hästi jäätunud talvenulastkku.
Sümbolistlikud maalid jäävad vaata­jaile
lahthnõistmatuks, hoolimata, et
maalija annud neile pealkirja ning
isiklikult vaatajat oma filosoofiasse
püüab viia.
Meed lühimärkmed Ja üksiknäited,
mis üldjoontes omased kogu esita­tud
produktsioonile, ei luba töid Ja,
näitust asetada loomingu liiki. Tööd
pigemini võiksid olla visandid-sMt-sid,
mis võiksid olla ateljees maalin­guile
aluseks. Sellistena on need
kahtlemata omal kohal, pakkudes
loominguks ülihuvitavaid Ja lahen­dus-
ja loomingulist pinget, seejuures
ka jäätiunisformatsiooiie,| neid püü­des
jäljendada, asetada vastavalt
loogikale. Vesivärv ise juba tingib
kiiret käsitltist, külmas talvetenlpe-ratuuris
eriti. Feab olema väga osav
kunstnik, kes neis thigimustes suu­dab
anda täisväärtusega ja looniim^
• '"iii
Pensionärimaksu soodustused Ontarios
asendati möödunud aastal uue program­miga
kinnisvara- ja müügimaiksu' soo
dustuste maksmise näol. Kinnisvara"
maksu soodustuse ülemmäär on
fSOO.OO kalendriaastal ja see
makstakse kahes osas. Müügi-maksu
soodustus on 150.00 ja see
makstakse automaatselt igale
/ Ontario elanikule, kes on
aastat ja vanem.
oigusiaiuu seda saama kui maksaite
täielikult oma üralpidamise eest ja
asutus kus date maksab kohaliku oma­valitsuse
ja koolimakse.
MÜÜGIMAKSÜ MOODUSTUS
ei ole tarvis. Kui saite
kinnisvaramaksu soodustust eelmisel .
aastal, siis saate automaatselt, soodustuse
aprillikuu osa. Saate $250.00 tsheki, mis
on ülemmäär ja pool eelmise iaasta
summast. Tshekid postitati o.- aprillil
&.a. See onmõeldud selleks,
et aidata pensionäridel
Igale pensionärile makstakse $50.00
soodtts'tU9 automaatselt. 1981. a. müügi"
maksu soodustuse saate sel sügisel.
MÄRKUS
SOODUSTUSED
n Kes (m õigustatud
saama. Olete õigusta­tud
saama kinnisvara­maksu
soodustust ktM'f
ni $50aO0 kui olete 65^
aastat vana või ületa-
I nud selle vanuse,
.omate oma maja või
elate üürikorteris.
Isikud, kes elavad vanadekodudes või
taolistes asutustes ei ole õigustatud saama
Mnnisvaramaksu soodustust, äga olete.
maksta kinnisvaramaksu
või üüri 1981. a. esimesel
poolel. Ülejäänud soodustuse
oša saamiseks saadetakse teile
sooviavalduse formulaar.
EID
• Kui teie saite 65 aastat vanaks pärast
31. detsembrit 1980 (ja sellepärast ei
ikvaMtseerinud soodustuste saamiseks
eelmisd aastal) teie ei saa oma osalist
soodustust aprillis. Aga sügisel saate
sooviayalduse formulaari kogu 1981
saamiseks.
teie ei) saa vanuse-pensioni
ja olete vanean
kui 65 aastat, siis palume
astuge ühendusse meie
informatsiooni bürooga (Infor­mation
Centre) lähema informatsiooni
saamiseks. Helistamine on tasuta.
• Metro Torontos helistage tel. 965-8470.
• Koodis 807 küsida operaatorilt Zenith
8-200a '
D Väljaspool Torontot telefonil 1-800-268-
7121.
Ministry
of
Revenue
Ontario
. i
EP
s/ss ToroBitos on märtsi kuu kõige
am Ja
I, s®st
küstoa, aga samal 'ajal meie parimad
kõige raskematele Ja olulisematele
võistlustele nende elus.
Nii juhtus see ka käesoleval aas­tal
kui meie kõikide rõõmuks ja ül­latuseks
meie kaks noort murdmaa­suusatamise
võistlejat — 22-aastane
Robert Vellend ja 17-aastane Allan
Mägi arvati Kanada Suusaliidu Lõu­na
Ontario Divisjoni poölt nii kõrge­le
tasemde kuuluvateks, et nad saa­deti
maailma esivõistlusele.
soojad ilmad vihmasadudega. Õnne­tuseks
just päev enne võistluste al­gust
tuli külm ja muutis varem val­mistatud
rajad jaisteks, mille tõttu
esimesel harjutuspäeval ühe Ameeri­ka
mehega juhtus õnnetus ja teda tu­li
paigutada haiglasse. Pärast seda
juhtumit parandati radasid aga siis-
'ki jäine lumi pii segafüd pehme lu­mega
ja se'liletõttü meie võistlejatel
suuskade määrimiseks tuli kasutada
korraga nelja erinevat määret.
Alfred Karu, kes eesti ühiskonnas
on tuntud nii kunstnikuna kui ka
raamivabrikandina, avab 23. aprillil
uue kunsti ja raamimise gallerii Abd
Lee maalide näitusega.
Gallerii nimega „Karu of Canada"
asetseb 2600 John St. unit 220, mis on
Don Mills Rd. ja Steeles Ave. põhja-ida
osas.
Abel Lee näituse avamine toimub
laupäeval, 25. aprillil kell 2.00-5.00 õ.
Näitusel on esitatud väiksemõõduli-sed
n.n. > „mini" maalid gruppidena
„Aknad" ja ,,Ilutsemised", mis on
rõõmsameelsed reageerimised ja nä­gemused
oma ümbrusest, v
iNäitus jääb avatuks kuAi 10. maiipi,
äripäevade'19 h. — 5 õ., nädalalõppu:
del avatud 12.00—6.00 õ.
Neid võistlusi ei korraldata enam
kõik alad korraga ühel maal, vaid
toimuvad' nüüd erinevatel! aladel eri­nevatel
maadel. Käesoleval aastal
neli võistlust toimus Euroopa maa­des
ja viies ja viimane Kanadas koos
Põhja-Ameerika meistrivõistlustega
16—26 märtsil Yukon'i pealinnas
Whitehorse's meestele 15 km ja nais­tele
10 km distantsidel. Maailma
yõistlusklass algab ŽO-dast eluaastast.
Allan Mägi on alles 17-ne aastane ja
kuulub 17—19 aastaste noorte klassi.
Noorte Masse maailma esivõistlustel
ei ole. Teda peeti siiski niivõrd heaks,
et teda asetati üks klass kõrgemale
ja pandi võistlema koos maailma pa­rimate
meestega. Kõik riigid maail­mas,
kus murdmaasuusatamine on
kõrgele tasemele arenenud, saatsid
sinna oma parimad võistlejad, isegi
Austraalia cJi ühe mehega esindatud.
Võistlusrajad ja lumeolukord olid
väga rasked. Võistliisradade start
oli 30(M)-de jala kõrgusel merepinnast.
Tõusud mägedele oKd Ikohati kuni
8(K) jalga, pikad ja väga väsitavad.
Mägedest alla laskimiised väga jär^
sud, kusjuures mägede all kohe 90°
pööre vasakule või paremale. Mõ­nes
kohas isegi 180" (U tum) taha-suunda.
Lund oli küUaldasiök, kuid
nädal aega enne võistlusi olid seal
Võistluste tulemused kujunesid
järgmiselt:
Meeste klass, 15 ikm: 1) Thomas
Wassberg, Rootsi 42.24,37,2) Pai Gun­nar
Mikkelsplass, Norra 42.38,36, 3)
Benny Kohlberg, Rootsi 43.18,94, 4)
Oddvad Bra> Norra 43.21,84, 5) Pierre
Harvey, Kanada 43.25,66,6) Sven-Erik
Danielsson, Rootsi 43.37,85 ...
Robert Vellend, Kanada 49.19,63
52) Allan Mägi, Kanada 51.05,84.,
Naiste klass, 10 km: 1) Berit
Norra 30;4r,22, 2) Anette Boe, Norra
31.19,34, 3) Kveta Jeriova, Tshehho-slova'kkia
31.24,66, 4) Karin Lamberg,
Rootsi 31.36,46, 5) Eva Olsson, Rootsi
31.43,45, 6) Shidey Firth," Kanada
ees/ kes vaaris
— Allan M ä g i c
Meeste klassis oli osavõtjaid ligi
ja naiste klassis 80^ne ümber. On-tariost
saadeti võistlustele 8 ja neid
abistama 2 treenerit. Sõidu-, majuta­mise-
jä toidukulüd tasuti Ontario
provintsivalitsuse poolt ja olid 1000.-
dollarit isiku kohta. Kuna Allan Mägi
bn alles kooliõpilane, siis Eesti Suu-saklubi
Kalev toetas tema osavõttu
võistlusest 100.— dollariga.
sport kehakultuurina on
osa meie rahvuslikust kultuurist ja
on teada, et Ottawast on korduvalt
saadud suuresuimmalisi toetusi meie
rahvuskultuuri toetamiseks, kas
nüüd ei oleiks õigus ee&tlastd' küsida
kujiu on need summad läinud ja mis
.on'nendega tehtud? •
. BARALD RÄIG^A
Q0Q
Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
k VÄRVIMINE ^ TUN&UPS
lir ÄRAVEDU Uc. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuanne
Flltsos Brothers & Associate
' Vastasttkusö läbikäfanise- ja sõp­russidemete
kinnitamise eesmärgil
saabus 2. apriUi päikesepaistelisel pä­rastlõunal,
uhiuue bussiga Hamiltoni
Victoria tän. kfaiku saaU grupp ak­tiivseid
ja elurõõmsaid vanema põl­ve
esindajaid Torontost. See kahe
naaberlinna pensionäride omavaheli­ne
kohtumine tõi koHku umbes 70rne
pealise seltskonna. Torontolasi oli 32
— nende hulgas juba teatud kuulsuse
omandanud tervisvõimlemise ringi 12
liiget Ja neid saatev muusikaline m-sambeL;
. • . . .•• .
Pealelõuna kulges kuuma kohvi ja
maitsvate suupistete juures sujuvalt
. ja heatujuliselt. • Omavaheline elav
vestlus vaheldus sõnavõttude, ette­kannete
ja ühislauludega. Sõnalises
osas võiiks nimetada esimeeste Frieda
Tertsi ja Hilda Kleineri vastastiku­seid
südamlikke tervitussõnu ja Jaan
Treumuthi sügavsisulist juttu, milles
ta organisatsioonide ja just eriti pen­sionäride
tegevuse välise külje kõr­val,
esile tõstis sisemist või ,Jiinge-
Hst" osa, milline motiveerib nii eest­vedajate
kui ka teiste asjaosaliste
tegevust. Ta ütles, et koondiste tege­vuse
edukus ja nende tõeline tugevus
ning sisu rajaneb mitte materjaälse-le
tasule, vaid juhtide südamest hoo­vavale
kutsumusele ja samal ajal ka
ennastsalgavale ohvrimeelele.
'Koosviibimise eriliseks huvipunk-tiks
'kujunes Toronto tervisvõimle-jate
esinemine. Huvitavat ja vahel­dusrikast
programmi, esitatud üht­lases
riietuses ja silmapaistva dist­sipliiniga,
saatis muusikaline ansam­bel
kodumaisete mdcodiatega. Esi­nejad,
grupivanem L. Luide, instruk­tor
Hella Valbier ja muusikaline
saatja Erik Liigaiid väärivad kõik tõ­sist
imetlust ja kiitust.
Pärast seda kui Albert Parras oli
näidanud 3 lühifilmi, asuti koduteele.
Lahkumisel avaldati lootust, et sel­line
sõpruskohtumine võiks toimuda
õige pea, ja siis juba Torontos.
• fliii Uv,f
E.E.L.K. Kanada Praostkonna Si-nod
peetakse laupäeval', 25. aprillil
algusega kell 10.30 homnükui St. Ma-ry'šluteriusu
soome kiriku ruumes,
335 Wellington Street W., Sauit Ste.
Marie, Ontario, P6A 1H9. Hooldaja
õpetaja Udo Petersoo (416)^ 625-5930,
Toix>ntos. Sinodi lõjpüjumalateenis-tüs
armulauaga kell 5 ip.l. Jutlustab
õp. T. Vaga.
Praostkonna Sinodil on igal kogu­dusel
kahe saadiku hääl ja kui kogu­duse
õpetaja eluneb koguduse piires,
siis ka õpetaja hääl. Hääletamisel ar­vestatakse
ainult kohal viibijate hää­led.
Vikaaridel ja mitte E.EjL.K. vaimu­likel,
samuti usuteaduse üliõpilastel
ja Instituudi ktursüslastel cai Sinodil
sõnaõigus.
austust
Kevadine Toronto ilm oli 5. a]
pilves ja pime, just nagu loodud Ees­ti
Naisseltsi küünlavalguse õhtu pi­damiseks,
millega austati Montrea­lis
elavat kunstnik Endel Rubeng'i
koos abikaasaga. E Rubergi meeldi­va
värviskaalaga kühnetustehnikaiga
akvarellid täitsid Peetri kiriku saa­lide
kõik seinad.
Toronto Eesti Naisseltsi president
Heljo Novek ütles teretulemast pea­aegu
saali täie publikule ja arvas, et
võib olla teil mõnelgi on küsimus,
miks just TE.N. korraldas kunstnik
E. Rubergi kunstinäituse. Meie tea­me,
et ta on väga palju eestluse alal-hoiu
käsuks suure mnu ja armastu­sega
töötanud, kaua aastaid oma
energiat ning aega kulutanud T.E.
Naisseltsi Jõekääru Laste Suvekodu­le.
See on üks nendest kohtadest, kus
eesti kedt kõnelevatele lastele kor­raldatakse
mõõduka hinnaga suve­puhkus,
just selle eesmärgiga, et koo­li
vaheajal oleks meie noortel võima­lik
eesti keeles laulda, mängida,
sportida ja meeldivas rahvuslikus
miljöös areneda. E. Ruberg on „Jõe-kääru
Eesti vaim", kes õpetab meie
rahva eepost Kalevipoega, räägib
kasvatuslikke jutte, näitab valgus-pilte
ja õpetab nahatöökojas ilusate
esemete valmistamist. Ka töö juures
'käib järjekindel rahvuslik vaim. Se­da
töökoda meie kutsume „Sini-must-
valge sepikoda".
Kui esinevad korrarikkumised, siis
on tema see kes kannatlikult ja veen­valt
oskab selgitada distsiphinist kin­nipidamise
tähtsust. H. Novek lõpe­tas
sõnadega: „Me oleme väga tänu­likud,
et bled Jõekäärul aidanud kaa­sa
nü paljude aastate vältel ja looda­me,
et Kõigevägevam annab sulle
tervist ja jõudu veel paljudeks tule­vasteks
suvedeks Jõekäände tulla".
Tänutäheks kannatuse ja heatahtlik­kuse
eest kingiti abikaasa Liisile lilli.
Filmimehed olid kunstniku elutege-vusešt
koostanud sobiva muusikaga
hea filmi. Kaul Kadak oma kõnes
meenutas kunstniku elu kodumaal ja
sõdurina Soomes.
Tamara Norheim'i meeldivas ette­kandes
kuulsime Kallis mulle kodu-paik
— J. jMandre, Sa oled nü armas
mulle — T. Vettik, Uinulaul A.
Jämefeldt ja lisapalana Mu kodu «r-
U. Naissoo. Laulajatar sai kauni kim­bu
kevadlüli. Kahjuiks hilines klave­risaatja
Ermo Kulmar Meeskoori
kontserdilt tulles nii et osa publikust
'varem. . '
t