1983-09-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?ffiLJAPÄEVALa. BETOMBElt - THIÜRSMY, SEPTEMBER 1 „Meie E l u " nr. 35 (1748) 1983 „Meie Elu" nr. 35 (1748) 1983 CDi mai Sl ME8E ELO" ~ „0!UR ÜFE" ~ Published by EstöniJn PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canadä, M4K 2R6 T e l . Ä 0 9 5 1 • ' T o i m e t a j a d : H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New 'Yorgis B. Parming, 473 Luhmann DF„- New Milford, N,.J;,USA, • \ ' ^ Tel. (201) 262-0773..^^^^^ ,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Nieiü Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview , Ave., Toronto, Önt.M4K 2R6 Canada — Tel. 466^0951 Tiellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5p.l., esma^p. ja peljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „ME1E E L U " tellimishinnad: Kanadas la440.00,6k.:^22.00, 3 kf $15.50. USA-sse - l a . $44.00, 6 k, $25.00,3 k. $17.00. Üle- ., .meremaadesse - - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadast l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri-, ja õhiipostilisa ySA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa I' ülemeremaade:sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. • ' ; Üksiknumber — 75(t . Küululushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ' I tekstis $5.00. kuulutuste küljel $4.75. ootavad täitmist Kodnimaalt lahkumise mälestuspäevaks Psalm 86, lo-jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHUitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ . See küsimus kerkib paratamatult monopoliseerinud liberaalide Jälgides poliitilisi kujunemisi seo- lutika näol. ses kalie suurema partei juhtide KuiBrianMulron6y on järgmiste võimaliku, vahetusega. Ühelt valimiste järgi Kanada peaminis-poolt on liberaalide juht, peaminis- ter, siis ei tarvitse meil temale ka-terP. Trudeau, kes ei leia rahulolu dedad olla. ta peab astuma tohutu-ka oma partei ridades. Teiseltpoolt te majanduslike ja rahaliste lünka- (on konservatiivide uus liider Brian de kuristike äärtele ja otsima pa= M u 1 r 0 n e y, ke s e i o 1 e Ve e 1 va 1 i tsu sse saanud ja kes taotleb alles parlamendiliikme kohta. Liberaalide valitsus on jooksnud majanduslikku ummikusse iseenda poliitiliste arusaamade tulemusena jä ei näe väljapääsu tagasikäiguta oma poliitilistes arusaama-randusi, mis peavad olema massiivsed. Mulroney on esialgu keeldunud avalikkudest sõnavõttudest ja käsitamast projekte, mis tems peas keerlevad. Sest ta ei ole vee peaminister ega isegi parlamendi liige. Kuid ta on juba ütelnud, et ta des, ükski neist ei ole valmis ütle- tahab teha ligipääsu võõrkapitalile ma, et paljudes küsimustes on toi- Kanadasse kergeks. Et uuesti te-mitud jiralesti, spst see tähendaks kiks kapitalil usaldus Kanada ma^ poliitilist pahkr(itti. Pärast pikaaja- jandusliku korra vastu, et siin rätist võimul olekjut ei mahu vaba- kendataks välisraha ja oskusi pio-tahtlik ppliitilin^ pankroteerimine nopolide asemel. Ta näeb, et ainult „Suure" Gaddafi soovunelm. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M^^^^ Tiantad soome ajaloouurija Osmo Jussila avaldas ajakirjas „Ka-nava" artikli pealkirjaga„Mis onKGB?". Artiklis vaadeldakse Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ja analüüsitakse selle ajalugu ning erinevusi ja sarnasusi lääneriikide julgeolekuteenistus-tega. Edastame artikli lühendatult. ennast rahva asja eest, millele ta on pühendanud oma elu". Felix Dzher-, zhinski järgi võis tshekistiks saada ainult inimene, kel on „külm'pea, põlev süda ja puhtad käed". Tshekist pidi olema „puhast€st puhtaim, nagu kristall, läbipaistev". Andropov võiski KGB 60. aastapäeva pidustustel aastal 1977 praalida — justnagu seda tegid sandarmid oma aruannetes — et rahvas on suhtunud positiivselt ja aidanud: ,,Alati kui revolutsiooni vaenlased on rünnanud, on4shekistide juurde tulnud töölisi ja talupoegi, intelligentsi ja parimaid esindajad neid aitama... N i i oli Tshekaa algaegadel, nii on ka praegu". rohke väliskapital suudab majanduse jälle käibesse panna, luua hulgaliselt vahepeal kadunud töökohti ja toota. See on üks tagasi-ühtsalt ühegi liberaali mõistuses-se.' z'^' • • :. j • Hetkel pole katki midagi, sest rahvas elab, sööb, teenib, saab pensioni ja, isegi tiäiged saavad veel käike, mida liberaalid ei julgeleha (sndisel süsteemil ravi. „Mis me vi- — kui ta järgmise, valitsuse moo° riseme, mis meil viga on?" — küsi- dustab. vad ühepäeva heaolus sõbrad, kes Üks omakapitali rakendamise ei taha [kaugemale mõtelda. Kuid isasid oli omaaegne liberaalide fi-kui kauaks? Juba lejab föderaalva- nantsminister Walter Gordon, kes litsuse tervishoiuminister, et asi, unistas ja ikka veel unistab, et kui vähemalt tervishoiu alal, ei taha Kanada raha toodab ja valitseb, siis selliselt kauaks kesta: raha on ot- j^äb kasum siia ja Kanada läh6b ses. 150.000 haigevoodit puudub vastu jõukusele. Selle asemel välis-üle maa ja haiged ootavad. Arstid kapital läks välja ja sellega koos nõuavad lisatasusid. Haiglad on tohutud summad ka Kanada oma-kuhjatud uute aparaatidega; Uusi kapitali, kes siin monopoliseeritud röntgeni meetodeid on tud. Kõik see vajab uu^i ringuid. Uusi ar^tinieid irule ja neid kirjutatakse rakenda- oludes ei tahtnud edasi tegutseda, investee- Ja Kanada on ainult vaesemaks jää-tuleb tu- nud. Õlitööstuse osalise monopoli-välja ars- seerimisega ei teinud valitsus raha trde poolt. Suurest osast [)ole isegi tarbijale, vaid oma monopolile, haigele käsu, suurema c|sa aparaa- Sest bensiinihinnad on ülesse läi-tide kasutamise tulemustest ei saa nud ja lähevad veelgi, haige ise kunagi teada, sest aru- Nüüd oleme siis ammendatud anded ja diagrammid lähevad arsti riiklike fondide juurde jõudnud, kätte ja sinna nad jäävad. kus iga mees (ja naine) ei saa enam Kuid pleamine probleem on, et haiglaravi, kus 150 tuhat haigevoodit on puudu, kus ülikoolid ei saa enam tuhandeid õpilasi vastu võtta, kus hoolekandeasutused peavad näljaseid uste juurest tagasi saatma, sest puuduvad fondid ja raha on otsas ja'valitsus otsib valikut: 1) jätta haiged oma tasku kanda, 2} juhtida kogu klientuur tagasi erakindlustuse peale, kellel see võimalik, või 3) asetada meditsiiniline lisamaks tulumaksu korras, puudub raha. Mulroney näikse Kuid keegi ei küs', kuhu raha on olevat praktiliselt mõtleja, kui ta läinud ja kuidas teostada ökonoo- ütleb, et keskvalitsus tema juhtimi-miat eksisteerivas arengus. , sel ei anna centigi Toronto spordi- Kulutused arstiabile ei ole ainu- staadioni projektile, mis näeb ette keseks nähtek^. Siia võib lisada 500 miljonit dollarit, terve haridussüsteemi, hoolekan- Kanada majandus vajab ratsiiD)- de, töötaoleku-^ kindlustuse jne. naliseeripsist ja riigimajandus va- Kõik need on põhjata augud, kus jab kontrollitud kokkuhoidu. Kui sõna „kokkuhoid" on tundmata. Mulroney tuleva peaministrina Tulemuseks ei ole parem tervis- suudab selle teostada, siis on %si hoid, kvalifitseeritud haridus, kor- mees bmäl kohal, ralikhoolekanne. Riik on enda üle- ,^ lillillllllllllllilllliiilllllllllllllllllllllllllllilllllllllilllllin^ 2. Tsaari-Venemaal oli ja samuti on Nõukogude Venemaal oma „salapo-litsei" kellest osa kasutab mundrit ka tänavatel ja avalikel kohtadel liikudes. Selles kristalliseerubki õieti selle politseioi;ganisatsiooni paradoks, et on saiajaneavalik politsei. Tuleb siiski tähele panna, et alguses polnud seda kavandatud salajaseks, kuid selline temast sai. Kindral Kutuzov kurtis 1841. aastal, kui III osakond polnud töötanud veel kümmet aastatki^ "Meilon sandarmeeria, mitte aga salapolitseid, kes peaks kõik kuulma ja nägema, olles ise nähtamatu ja'kuuldamatu." Kuid keiser Nikolai I eesmärgiks polnudki asutada salapolitseid, vaid luua vaherid, mis viiks keisri õiguse otse rahvale mööda korrupeerunud bürokraatiast. Sandarmid pidid ole-, ma õilsad patrioodid", keisri isiklikud esindajad, tema valvav silm. Nii oleks sandarmeeria elanikkonnale . õnnistuseks ja toetuks korralike kodanike laiale poolehoiule. J Sandarmeeria juhtkonda püiiti hankida parimad ohvitserid ja kindfe-lid, kes olid juba sõjaväelastena tföife-tanud oma võimeid. Uhke sandarmi-kolonel või kindral uhkes, taerasi-nises mundris saaks äratada imetlust ja usaldust, just naguoleks keiser ise kohal. • . Onoleihasmärkeselleät,ele linik-kond, vähemalt alguses suhtu^''san- • darmitesse oodatud kombel. Asutus ise muidugi väitis, et asi oli nii ja keiser kriipsutas heamee,leg£- alla need lõigud aruannetes. POOLAVALIK SALAPOLITSEI Neidsamu omadusi, konstruktiivset rolli ja elanikkonna poolehoidu, on rõhutatud ka pärast aastat 1917 tsheki^tide ja nende, asutuste puhul. Ka Tshekaa oli poolavalik, samuti o^n seda KGB. Ka tema ohvitseridel on uhked mundrid, sõjaväelaste üksused peavad paraade, asutus korraldab igasuguseid kokkutulekuid ja pidulikke koosolekuid, millest ajalehed laialdaselt kirjutavad ning kus peetud kõnesid avaldatakse (näiteks on avaldatud kõnesid, mida Andro- • pov on pidanud kui KGB ülem}. KGB kirjastab ka oma ajakirju ja raamatuid. Tal on omadkomsomol-allorga-nisatsiponid ning oma aumarss, V. Muradeli Mihail Versini sõnadele komponeeritud „Mars dzherzhint-. sev" (Dzherzhinskilaste marss]. Kui sandarmid pidid Nikolai ajastul olema patrioodid, siis peetakse tshekistide omadusteks — Andropo-vi järgi — järgmisi omadusi: tshekist on ..kirglik revolutsionäär, inimene, kel on kristalne südametunnistus ja piiritu isiklik mehisus}, ta on • kõikumatu võitluses vaenlase vastu, külmavereline kohustuste nimel ning humaanne, valmis ohverdama Jõekääru sai tänavu suvel 30. aastaseks. Ülp 3000/noore on veetnud mitmeid toredaid ja kasvatuslikult kasulikke, nädalaid Toronto Eesti. Naissehsi hoole idll. Aukartustäratav vait hulga ^astate kestel on Naisselts suvekodu, korraldanud ja palju majanduslikke probleeme lahendanud siirast kohusetundest eesti rahva vastu. On iseenesest mõistetav, et iga suve saabudes süüdatakse ääsituli; Jõekääru rahvusUkus sepikojas ja hulk kasvatajaid ja abilisi on valmis vastuvõtma uusi kasvandikke. Nais-seltsi, kordehdale võetud kohustuste au. ja kuulsust täqtlemata täitmist peetakse niivõrd Idomulikuks, et meie kesksed organisatsioonid ja muidu tähtsad tegelased ei pidanud vajalikuks juubeliaasta^ aktuse või valguspeo pidulikku meeleolu segada ei tervituskõnlede ega kinniste ümbrikkude üleandmisega. Külastuspäeval Jõekäärul ringi liikudes hakkas silma nii mõndagi kaunist, aga kõrv püüdis kinni ka palju mida poleks pidanud kuulma. Kas või too väike linalakk, kes mängumurul kaaslastega rõõmsalt eesti keeles vadistas, kuid isa kohale saabudes kohe ingliskeelele üle läks. Kuna Isa ainsatki eestikeelset sõna tütrega rääkides ei kasutanud, oletasin, et eestlasega abielus olev välismaalane abikaasa rahvust kõrgelt hinnates oma tütre arengut kahe kultuuri ja kakskeelsuse oniamise kaudu tahab rikastada. Suur oli aga üllatus, kui see härra oma tuttavaga äkki sulaselget maakeelt kõnelema hakkas'. Selle lapse Jõekäärule saatmise motiiviks võis olla soov vabaneda lapsest paariks nädalaks odava raha eest või midagi taolist. Kindlasti- ei saanud põhjuseks olla sihiselge tahe lapsest head eestlast ja laia silmaringiga kodanikku kasvatada. Kui vanematel puudub arusaamine koduse kasvatuse tähtsusest ja eeskuju mää^ ratust mõjust, kaovad Jõekäärult saadud rahvuslikud impulssid kiirelt ja sini-must-valges sepikojas taotud .raud jahtub rabedaks metallipuruks KAS VÕIKS Naisselts korraldada kursusi lastevanematele, kus kum^ mutatakse arvamine, et tühi kott saab püsti seista? Paar-kolm nädalat Jõekäärul ei suuda kellestki eestlast kasvatada, kui vanematel puudub viitsimine pidevalt jä vahelduvatel teemadel lastega vesteldes jä vaieldes nende sõnatagavara täiendada. Ja kui lapsevanemaid maksustada ai-nuh kümne dollariga iga kasutatud „okey" ja ..byebye" eest, siis võiks küll paari aasta pärast Jõekääru hooned uute ja parematega asendada. • • HARRI KlVILO DZHERZHINSKI On tõsi, et mingisugune tshekisti-kultus on loodud ja ka tekkinud. Felix Dzherzhinsl^i on kultuse ülim objekt; Temale on, püstitatud ausam-baid. neist silmapaistvaim Lubjanka ees-Dzherzhinski väljakul, biograafiaid on kirjutatud ja kõnesid avalda- - tud. Putkades müüakse tema pildiga rinnamärke jne. Hiljuti avatud MVD (siseministeeriumi) muuseumis on suur skulptuur,„esimesed tshekis-tid", kus ,,raudne Felix" oma abilistega marsib kindlate sammudega püstipäi uutele ülesannetele. Tshekistide sangaritegüdest Teise maailmasõja ajal vändatud film ,.Kilp ja mõõk" jookseb pidevalt kinodes ja televisioonis. KGB pole ainult vaenlase hävitaja, vaenlase diversioonide paljastaja. Tal on ka „loov, konstruktiivne ülesanne". Kõneldes Kremli Kongressi-palees 1967. aastal meenutas Andropov Tshekaa ja GPU tegevusest rahvamajanduse väljaehitamisel ja sotsiaalsete küsimuste lahendamisel. Tshekistid olevat aktiivselt osa võtnud näljahäda tõrjumises, transpordi restaureerimises, nad olid võidelnud tüüfuse vastu, lahendanud kiituse-kriisi ning tõstnud töö efektiivsust. . ,,Unustamatuks leheküljeks" Tshe: kaa ajaloos nimetas Andropov hulkuvate laste probleemi lahendust. Selle.töö eest saiga Dzherzhinski hiljem „humanisti" nimetuse. Kodutuid, isadeta ja emadeta lapsi.oH pärast kodusõda umbes '5 miljonit ja nad olid tõepoolest suureks probleemiks, peaaegu et hädaohuks. Dzherzhinski eestvõttel paigutati lapsed erilistesse töökollektiividesse ja kolooniatesse. Peamine motiiv oli takistada kontrareyolutsiopni, millele need kodutud lapsed olid vastuvõtlik taimelava. Kuigi Aleksander Sol-zhenitsõn on kirjeldanud seda Tshekaa-.. humanismi" teist moodi. „lap-šedGulagus", lubas Andropov oma kõnes jätkata „kommunistliku humanismi" liini, kuigi teistes oludes ja teiste meetoditega. PRODUKTIIVSUSE TÕSTMINE Dzherzhinski ajastul kasutatigi Tshekaad ja OGPU:d väga laias ulatuses rahvamajanduse eri harudes. Dzherzhinski ise oli sanial ajal nii „transpordiministriks" (aastail 1921 —24), Tshekaa ülemaks kui ka rahva majanduse nõukogu esimeheks kuni oma - surmani, 1926. Tema peamine mure oli — nagu see paistab Andro-povilgi olevat — töö efektiivsuse tõstmine. „Kui me ei suuda tõsta'töö efektiivsust, ei suuda me säilida töörahva, nõukogude riigina", nentis Dzherzhinski. Andropov jälle kõne^ les töö efektiivsuse tõstmise tähtsusest mh. augustis 1978 Petroskois, andesoma endisele kodulinnale^üle Tööpunalipu ordeni. Dzherzhinski võitles tarmukalt sündikalismi vastu ja töödistsipliini tugevdamise eest. Esialgu taastaski ta distsipliini ja korra kaoses olnud raudteedel, pärast tööstuses. Mispärast kasutati Tshekaad seda politseilist ja sõjaväelist jõudu niivii- Me seisame Kodu-Eestist lah° kumise 39. aastapäeva lävel. Tõsiseks kristlikrahvuslikuks pühaks helisevad kirikute kellad. Slni-must- valged lipud kantakse võõrsil sündinud noorte poolt Jumala altarite lähedusse. Selles pühas kirikukellade helinas on sügay palve kannatava kodumaa, kõigi me omaste ja sõprade ja tundmatutegi kaaseestlaste eest, kes orjapõlve surutuina siiski usuvad, et ka EEstil on õigus elada vabalt ja õnnelikult Jumala päikese alL Kirikukellade helinas Kodu-Eestist lahkumise mälestuspäeval on ka meie südamate tervitus kõigile neile, kes Maarjamaa pinnal ja mujalgi on vaikse^ ent murdumatu vas-tupanuarniee likmed — mehed, naised, noored ja lapsed, kes ei usu kommunistlikku valet, vaid kelle usk on rajatud Jumalasse, Tema õiglusesse ja Tema abisse. Rahvusliku püha kirikukellade helinas on ka sügav valu kõigi nende pärast, kes hukkusid põge-nemisteekondadel, leidsid külma haua Soome lahes või Läänemere sügitormistes vetes, kus kommunistlike jälitajate ohvriks langesid põgenikega täiskiilutud transport-laevad „Moero", ,,Nordstern" ja teised. Minu armsad! Meie ja meie laste ning noorte teekond vabad,usse kulges 1944. a. sügisel läbi tormi, surma ja varemete. Meie elame, oleme siin, kasutame juba pikki aastaid vabaduse kõiki õnnistusi suure Jumala imelise armu läbi. On hea, kui me aeg-ajalt oma rahutute suurlinnade tõtlemises jä omasepitsetud muredes peatuksime, et jääda seisatuma ja ütelda koos laulikuga oma Jumalale: „Tä-nu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." (Psalm S6,20). Meil on tarvis vaid realistliku tõsidusega suunata oma pilk tagasi me elu raskeimatele, kriitilistele aegadelt, et mõista ja võtta omaks see lauliku lihtne, sügav tunnistus: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." Kommunistliku hävituse damok-lese mõõk rjppus meie kõigi peade kohak Vangistus või küüditamine, orjalaager ja surm olid lähedal meile kõigile. Ärgu ükski meist ütelgu: see kõik nüüd ammukustunud minevik, millega ei ole mõtet enam tegelda. Lauliku suhtumus oma elu rasku-, sisse oli teissugune, oli eluküps ja viljakas. Koos nendega, kes talle armsad, ta oli läbinud suuri raskusi, mille kohta ta ütleb: „Sina, Jumal, oled meid läbi katsunud. Sa^ oled meid sulatanud nagu hõbedat sulatatakse..:. Meie sattusime tulle ja vette. Kuid Sina viisid meid välja küllusesse." Raskest kannatustekoolist läbinud inimesena on laulik teadlik: meie sügavama elukujundamise, meie õnne ja hingelise tervise eelduseks on, et meie õpime usaldama ja siis ka tänama Jumalat, kelle imelisest armust me elame. Meie elame, oleme läänemaailmas, sest et Jumal on meile olnud halastaja ja armuline! Ajal, mil sajad miljonid on sunnitud elama orjuses, oleme meie vabad! .„Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, meie sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse." . Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." Hakaku see mõte puhastavalt, pühitsevalt ja juhtivalt helisema meie hinges. Jumala heldust me mõistame hinnata paremini siis, ktii me suudame läbitungivalt ausa pilgu oma hinge ja ellu ja küsime eesti rahVa ja vana kiriku lauluraamatu sõnade-si? Tõenäoliselt sellepärast, et see oli. tolleaegsetes oludes ainuke organ, kes oli võimeline ja kel olid vahendid militaarse distsipliini ja korra loomiseks. Dzherzhinski oli partei sõdurina ka transpordi ja tööstuse kindral. Kui aga erakorralised olud järgnesid üksteisele, muutus see Tshekaa roll. püsivaks. - N i i oligi ta järeltulija NKVD majanduslik tegevus võrdlemisi ulatuslik. See väljendub 1941. aasta NSV Liidu rahvamajanduse plaanist, mis sõja algul jäi sakslaste kätte. Selle järgi oli NKVD osa investeeringutest 18%, mis hõlmas ainuU NKVD vahetus kontrollis olntjd majanduse. Metsatöödest oli NKVD võimuses 12%, Arhangelis 26% ning Komi ASNT-s isegi üle 50 protsendi. Kullakaevandused oli NKVD monoga: „Mu hing, mis annad Jumalale, kes kõik sulP annab iga päev?" Ärgu keegi arvaku, et see on hingeliselt hella luuletaja tühipaljas sentimentaalne küsimus. Kristlik usk selle reaalsuses on ülimalt realistlik elufilosoofia, mida me kohtame Kristuses Jeesuses kui Jumala Pojas. Ükski meist ei ole valmistanud oma keha, hinge ega vaimu. Meie olema Jumala looming. Jumal on meid loonud, meile elu kinkinud. Meie elu kohta kehtivad seepärast mitte meie arvamised ja mõtted, vaid suure Jumala seadused. Küsimus „Mu hing, mis annad Jumalale, kes kõik suir annab iga päev?" on kaugeleulatuvate tagajärgedega, oma sisult väga kaine hingetervislik küsimus. Laulik ütleb tänase 66. psalmi keskel: „Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sinule oma tõotused." Need sõnad on kirjutatud kaua enne Kristust, aga neisse kätketud, tõde inimhingedele on vananematu: kui meie oleme oma elus kogenud Jumala tegusid. Jumala heldust ja Kristuse armu, siis ei saa ega tohi meie minna edajsi, nagu poleks midagi juhtunud. Tulest, veest ja tormist, pommirünnakuist ja kommunismi orjastuse eest pääsnud inimestena on meil põhjust ütelda: „Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sulle oma tõotused." Kaaseestlane, sinu oma süda ütleb sulle, millised on sinu tõotused suurele Jumalale! Sinu oma süda! Kas Bi ole tänane päev oma pühaliku tõsidusega parajaks sobivaks kohaks taas-elustada, taas-uuendada tõotusi, mida me raskeil aegadel oleme andnud oma Jumalale? Kirikute kellad helisevad paljudel maadel on Kodu-Eestist lahkumise mälestuseks. Sellega seoses peatub Jumala armastuse pilk sinu ja minu hingel, meie kui vabaduses elavate eestlaste elul. Läbi saabunud kuldse sügise on kauge, kannatava kodumaagi pilk valuijikkalt, ootavalt suunatud meile, kes me sattusime tulle ja vette, kuid keda Jumala armu käsi viis välja vabadusse. Astu veel enne selle päeva kustumist, täna, oma hingega vahetult Jeesuse Kristuse nimel Jumala armastuse lähedusse, et sinugi süda võiks ütelda: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud ära oma heldust... Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sinule oma tõotused." Selleks aidaku meid püha Jumal kui meie armurohke taevane Isa meie Lunastaja läbi. Me yajame seda Jumala abi endale, oma lastele ja noortele, et mitte kaduda võõraste rahvas.te keskele. Jumala käsi ei päästnud 1944. a. traagilisel sügisel mitte selleks, et me suurendaksime Kanada, USA, Rootsi ja teiste maade rahvaarvu. Jumala püha armurikas käsi päästis meid tõsiste, tähtsate ülesannete tarvis, mis meil täita eestlastena Ja kristlastena. Meid ootavad konkreetsed ülesanded usulisel ja rahvuslikul alal, mille täitmisele me oleme kutsutud rõõmsa valmisolekuga ja tänuliku südamega Jumala ja oma Eesti isamaa vastu. Jumalale antud tõotused— need ei tohi kustuda, vaid need ootavas täitmist! RUDOLF KIVIRANNA Balti rahvaste massilisel hävitamisel pole lõppM Balti rahvaste massilisel hävitamisel, mis algas Staiini ja Hitleri kokkuleppe alusel 1939. a., kestab edasi ja sellel pole näha lõppu, kirjutab Balti Vabadusliidu bülletään USA-s. Mitmete üksteisele järgnevate massiliste küüditamiste tagajärjel oli 1949. a. hävitatud või küüditatud üks kümnendik Balti rahvastest. Juri Andropovi tõusmisel Nõukogude Impeeriumi juhi kohale muutus kord valjui^aks ja arreteeritute ning karistatute arv hakkas suurenema. (Baltic Bulletin) EPL iiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused J® mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organlsatsloonldcla Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. - Eesti Maja, 938 Broad- ^vlew Ave. Toronto. Ont. M4K 2RÖ i>i>>i"iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiitiiiiiiiiiiii^ Moskvasse pn läinud Rootsi ülekuuli STOKHOLM (EPL) - Tuntud Stokholmi advokaat Ragnar Golt-farb sõitis N. Liitu, et rootsi ju-ristidekomisjoni „Pro Jüstitia" ülesandel jälgida Nõukogude teisitimõtleja Jossif Beguni protsessi Vla-dimiris, 20 km idapool Moskvat. Ta 3ai selleks loa Nõukogude suursaatkonnalt Stokholmis. Sellegipoolest kimbutati teda Vladimiri saabumisel KGB poolt. Protsess oli äkki „edasi lükatud ...". . Ragnar Gütlfarb ütleb, et la oli imestunud, kui ta sai viisa protsessi jälgimiseks. Kunu N'I ise vene keelt oi valda, võttis ta Vladimiri kaasa ametliku nõukogude tõlgi, kes pidi tulle kohtupidamist 'referoerima saksa keeles. )[ Kohtumajas solvus aga, et seal keegi ei teadnud mingist protsessist, kuigi, varem tolograafiagentuurid olid just saabumist] päeva märkinud kui selle algust. Kohtu eesistuja Mus-tafenko kohta, kell,ega Gottfarb tahtis kokku saada, öeldi, et ta on ära sõitnud. Advokaat'oma giidiga läks aga otse tema ruuiiilja keegi ei takistanud. Ta tutvustas ennast ja andis üle oma varasema kirja koopia N. Liidu Stokholmi saatkonnale. Kui ta kohtuhoonest lahkus, viis taksojuht teda ilma ühegi seletuseta ühte hotellile sarnanevasse suurde hoonesse, kus teda ees ootas üks naisterahvas, umbes 45 aastat vana. Selgus,, et naisel olid käes samad dokumendid, millised advokaat oli esitanud kohtu eesistuja ametiruumis. Ilma pikemata algas ülekuulamine — naine ei pidanud vajalikuks enese tutvustamistki. Gottfarb mõistis, et tegemist on KGB esindajaga, sest naine hakkas teda otsekohe süüdistama konspiratsioonis" ja ,,riigiväenulises tegevuses". l 1 Uus mitme . . . , (Algus esiküljel KÜSIMUSED Küsimuste ja vastuste sarjas tulid sõelumisele mitmed akuutsed probleemid: „Kui „etnilise" tagapõhjaga kodanikke on Kanadas üle'30 %, kas langeb neile siis kp protsentuaalselt' vastav osa riigi ja valitsuse tähelepanust ja eelarvest?"—- Polnud vaja ministri vastust, et teada, et iga mit-mekultuurilekulülatud dollari kohta läheb sada tuhat mujale. — „Kas on edaspidi loota tõhusalt suuremat toetust mitmekultuuri programmidele?" — ,,Eelmine minister, j im Pleming, suurendas toetusi. Praegu on riigil suur puudujääk." — ,,Millal saab Kanada oma mitmekultuuri-Minis-teeriumi? — „Selle asemel, et ümter organiseerida valitsust, peaksid kõik institutsioonid rellekteerima mitme-kultuurilisuse fakti." - „Miks peaminister tagandas eelmise mitmekultuuri ministri }im Flemingu?" — „Sellele küsimusele saab vastata ainult peaminister." jne. jne. — Küsimused hõlmasid probleeme ahenduses uue salaluureteenistuse, RCMP, Canada Counciri toetuste, etnilise pressi päevamurede üle kuni võimalike Air Canada kuulutusteni, võrd-õiguste puudumise kohta töökohtadel jne. Korduvalt võtsid sõna Toronto n.ü.,,nähtava minoriteedi" esindajad. VASTUVÕTT Pressikonventsile järgnes vastu; võtt etniliste organisatsioonide esin-. dajatele, kus minister kinnitas uuesy ti ülaltoodud seisukohti, muuhulga.s väites, et ta töö on olnud edukas .suurelt osalt tänu ta abikaasale, kelle mõistmist, abi ja kannatlikku meelt tä vajab ka edaspidi. ..Peaminister sai minu ministriks määramisega korraga kaks uut tööjõudu ühe palga eest!" lõpetas minis-l KALEV ES ESMASPÄEV Lawrcn Glenvie^ TEISIPÄEV LawreiM GlenvieJ TEISIPÄEf Etobicd NortliYork — Bayv!e\] BayviexJ KOLMAPÄEV — t)on M Normai KOLMAPÄEV Runnyn Runnyn KOLMAPÄEV Elobic( Registreerimine toimub teisipä( Iniormatsiooniks 889-7889 E. K <|1 4
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 1, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-09-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830901 |
Description
Title | 1983-09-01-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ?ffiLJAPÄEVALa. BETOMBElt - THIÜRSMY, SEPTEMBER 1 „Meie E l u " nr. 35 (1748) 1983 „Meie Elu" nr. 35 (1748) 1983 CDi mai Sl ME8E ELO" ~ „0!UR ÜFE" ~ Published by EstöniJn PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canadä, M4K 2R6 T e l . Ä 0 9 5 1 • ' T o i m e t a j a d : H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New 'Yorgis B. Parming, 473 Luhmann DF„- New Milford, N,.J;,USA, • \ ' ^ Tel. (201) 262-0773..^^^^^ ,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Nieiü Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview , Ave., Toronto, Önt.M4K 2R6 Canada — Tel. 466^0951 Tiellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5p.l., esma^p. ja peljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „ME1E E L U " tellimishinnad: Kanadas la440.00,6k.:^22.00, 3 kf $15.50. USA-sse - l a . $44.00, 6 k, $25.00,3 k. $17.00. Üle- ., .meremaadesse - - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadast l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri-, ja õhiipostilisa ySA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa I' ülemeremaade:sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. • ' ; Üksiknumber — 75(t . Küululushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ' I tekstis $5.00. kuulutuste küljel $4.75. ootavad täitmist Kodnimaalt lahkumise mälestuspäevaks Psalm 86, lo-jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHUitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ . See küsimus kerkib paratamatult monopoliseerinud liberaalide Jälgides poliitilisi kujunemisi seo- lutika näol. ses kalie suurema partei juhtide KuiBrianMulron6y on järgmiste võimaliku, vahetusega. Ühelt valimiste järgi Kanada peaminis-poolt on liberaalide juht, peaminis- ter, siis ei tarvitse meil temale ka-terP. Trudeau, kes ei leia rahulolu dedad olla. ta peab astuma tohutu-ka oma partei ridades. Teiseltpoolt te majanduslike ja rahaliste lünka- (on konservatiivide uus liider Brian de kuristike äärtele ja otsima pa= M u 1 r 0 n e y, ke s e i o 1 e Ve e 1 va 1 i tsu sse saanud ja kes taotleb alles parlamendiliikme kohta. Liberaalide valitsus on jooksnud majanduslikku ummikusse iseenda poliitiliste arusaamade tulemusena jä ei näe väljapääsu tagasikäiguta oma poliitilistes arusaama-randusi, mis peavad olema massiivsed. Mulroney on esialgu keeldunud avalikkudest sõnavõttudest ja käsitamast projekte, mis tems peas keerlevad. Sest ta ei ole vee peaminister ega isegi parlamendi liige. Kuid ta on juba ütelnud, et ta des, ükski neist ei ole valmis ütle- tahab teha ligipääsu võõrkapitalile ma, et paljudes küsimustes on toi- Kanadasse kergeks. Et uuesti te-mitud jiralesti, spst see tähendaks kiks kapitalil usaldus Kanada ma^ poliitilist pahkr(itti. Pärast pikaaja- jandusliku korra vastu, et siin rätist võimul olekjut ei mahu vaba- kendataks välisraha ja oskusi pio-tahtlik ppliitilin^ pankroteerimine nopolide asemel. Ta näeb, et ainult „Suure" Gaddafi soovunelm. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M^^^^ Tiantad soome ajaloouurija Osmo Jussila avaldas ajakirjas „Ka-nava" artikli pealkirjaga„Mis onKGB?". Artiklis vaadeldakse Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ja analüüsitakse selle ajalugu ning erinevusi ja sarnasusi lääneriikide julgeolekuteenistus-tega. Edastame artikli lühendatult. ennast rahva asja eest, millele ta on pühendanud oma elu". Felix Dzher-, zhinski järgi võis tshekistiks saada ainult inimene, kel on „külm'pea, põlev süda ja puhtad käed". Tshekist pidi olema „puhast€st puhtaim, nagu kristall, läbipaistev". Andropov võiski KGB 60. aastapäeva pidustustel aastal 1977 praalida — justnagu seda tegid sandarmid oma aruannetes — et rahvas on suhtunud positiivselt ja aidanud: ,,Alati kui revolutsiooni vaenlased on rünnanud, on4shekistide juurde tulnud töölisi ja talupoegi, intelligentsi ja parimaid esindajad neid aitama... N i i oli Tshekaa algaegadel, nii on ka praegu". rohke väliskapital suudab majanduse jälle käibesse panna, luua hulgaliselt vahepeal kadunud töökohti ja toota. See on üks tagasi-ühtsalt ühegi liberaali mõistuses-se.' z'^' • • :. j • Hetkel pole katki midagi, sest rahvas elab, sööb, teenib, saab pensioni ja, isegi tiäiged saavad veel käike, mida liberaalid ei julgeleha (sndisel süsteemil ravi. „Mis me vi- — kui ta järgmise, valitsuse moo° riseme, mis meil viga on?" — küsi- dustab. vad ühepäeva heaolus sõbrad, kes Üks omakapitali rakendamise ei taha [kaugemale mõtelda. Kuid isasid oli omaaegne liberaalide fi-kui kauaks? Juba lejab föderaalva- nantsminister Walter Gordon, kes litsuse tervishoiuminister, et asi, unistas ja ikka veel unistab, et kui vähemalt tervishoiu alal, ei taha Kanada raha toodab ja valitseb, siis selliselt kauaks kesta: raha on ot- j^äb kasum siia ja Kanada läh6b ses. 150.000 haigevoodit puudub vastu jõukusele. Selle asemel välis-üle maa ja haiged ootavad. Arstid kapital läks välja ja sellega koos nõuavad lisatasusid. Haiglad on tohutud summad ka Kanada oma-kuhjatud uute aparaatidega; Uusi kapitali, kes siin monopoliseeritud röntgeni meetodeid on tud. Kõik see vajab uu^i ringuid. Uusi ar^tinieid irule ja neid kirjutatakse rakenda- oludes ei tahtnud edasi tegutseda, investee- Ja Kanada on ainult vaesemaks jää-tuleb tu- nud. Õlitööstuse osalise monopoli-välja ars- seerimisega ei teinud valitsus raha trde poolt. Suurest osast [)ole isegi tarbijale, vaid oma monopolile, haigele käsu, suurema c|sa aparaa- Sest bensiinihinnad on ülesse läi-tide kasutamise tulemustest ei saa nud ja lähevad veelgi, haige ise kunagi teada, sest aru- Nüüd oleme siis ammendatud anded ja diagrammid lähevad arsti riiklike fondide juurde jõudnud, kätte ja sinna nad jäävad. kus iga mees (ja naine) ei saa enam Kuid pleamine probleem on, et haiglaravi, kus 150 tuhat haigevoodit on puudu, kus ülikoolid ei saa enam tuhandeid õpilasi vastu võtta, kus hoolekandeasutused peavad näljaseid uste juurest tagasi saatma, sest puuduvad fondid ja raha on otsas ja'valitsus otsib valikut: 1) jätta haiged oma tasku kanda, 2} juhtida kogu klientuur tagasi erakindlustuse peale, kellel see võimalik, või 3) asetada meditsiiniline lisamaks tulumaksu korras, puudub raha. Mulroney näikse Kuid keegi ei küs', kuhu raha on olevat praktiliselt mõtleja, kui ta läinud ja kuidas teostada ökonoo- ütleb, et keskvalitsus tema juhtimi-miat eksisteerivas arengus. , sel ei anna centigi Toronto spordi- Kulutused arstiabile ei ole ainu- staadioni projektile, mis näeb ette keseks nähtek^. Siia võib lisada 500 miljonit dollarit, terve haridussüsteemi, hoolekan- Kanada majandus vajab ratsiiD)- de, töötaoleku-^ kindlustuse jne. naliseeripsist ja riigimajandus va- Kõik need on põhjata augud, kus jab kontrollitud kokkuhoidu. Kui sõna „kokkuhoid" on tundmata. Mulroney tuleva peaministrina Tulemuseks ei ole parem tervis- suudab selle teostada, siis on %si hoid, kvalifitseeritud haridus, kor- mees bmäl kohal, ralikhoolekanne. Riik on enda üle- ,^ lillillllllllllllilllliiilllllllllllllllllllllllllllilllllllllilllllin^ 2. Tsaari-Venemaal oli ja samuti on Nõukogude Venemaal oma „salapo-litsei" kellest osa kasutab mundrit ka tänavatel ja avalikel kohtadel liikudes. Selles kristalliseerubki õieti selle politseioi;ganisatsiooni paradoks, et on saiajaneavalik politsei. Tuleb siiski tähele panna, et alguses polnud seda kavandatud salajaseks, kuid selline temast sai. Kindral Kutuzov kurtis 1841. aastal, kui III osakond polnud töötanud veel kümmet aastatki^ "Meilon sandarmeeria, mitte aga salapolitseid, kes peaks kõik kuulma ja nägema, olles ise nähtamatu ja'kuuldamatu." Kuid keiser Nikolai I eesmärgiks polnudki asutada salapolitseid, vaid luua vaherid, mis viiks keisri õiguse otse rahvale mööda korrupeerunud bürokraatiast. Sandarmid pidid ole-, ma õilsad patrioodid", keisri isiklikud esindajad, tema valvav silm. Nii oleks sandarmeeria elanikkonnale . õnnistuseks ja toetuks korralike kodanike laiale poolehoiule. J Sandarmeeria juhtkonda püiiti hankida parimad ohvitserid ja kindfe-lid, kes olid juba sõjaväelastena tföife-tanud oma võimeid. Uhke sandarmi-kolonel või kindral uhkes, taerasi-nises mundris saaks äratada imetlust ja usaldust, just naguoleks keiser ise kohal. • . Onoleihasmärkeselleät,ele linik-kond, vähemalt alguses suhtu^''san- • darmitesse oodatud kombel. Asutus ise muidugi väitis, et asi oli nii ja keiser kriipsutas heamee,leg£- alla need lõigud aruannetes. POOLAVALIK SALAPOLITSEI Neidsamu omadusi, konstruktiivset rolli ja elanikkonna poolehoidu, on rõhutatud ka pärast aastat 1917 tsheki^tide ja nende, asutuste puhul. Ka Tshekaa oli poolavalik, samuti o^n seda KGB. Ka tema ohvitseridel on uhked mundrid, sõjaväelaste üksused peavad paraade, asutus korraldab igasuguseid kokkutulekuid ja pidulikke koosolekuid, millest ajalehed laialdaselt kirjutavad ning kus peetud kõnesid avaldatakse (näiteks on avaldatud kõnesid, mida Andro- • pov on pidanud kui KGB ülem}. KGB kirjastab ka oma ajakirju ja raamatuid. Tal on omadkomsomol-allorga-nisatsiponid ning oma aumarss, V. Muradeli Mihail Versini sõnadele komponeeritud „Mars dzherzhint-. sev" (Dzherzhinskilaste marss]. Kui sandarmid pidid Nikolai ajastul olema patrioodid, siis peetakse tshekistide omadusteks — Andropo-vi järgi — järgmisi omadusi: tshekist on ..kirglik revolutsionäär, inimene, kel on kristalne südametunnistus ja piiritu isiklik mehisus}, ta on • kõikumatu võitluses vaenlase vastu, külmavereline kohustuste nimel ning humaanne, valmis ohverdama Jõekääru sai tänavu suvel 30. aastaseks. Ülp 3000/noore on veetnud mitmeid toredaid ja kasvatuslikult kasulikke, nädalaid Toronto Eesti. Naissehsi hoole idll. Aukartustäratav vait hulga ^astate kestel on Naisselts suvekodu, korraldanud ja palju majanduslikke probleeme lahendanud siirast kohusetundest eesti rahva vastu. On iseenesest mõistetav, et iga suve saabudes süüdatakse ääsituli; Jõekääru rahvusUkus sepikojas ja hulk kasvatajaid ja abilisi on valmis vastuvõtma uusi kasvandikke. Nais-seltsi, kordehdale võetud kohustuste au. ja kuulsust täqtlemata täitmist peetakse niivõrd Idomulikuks, et meie kesksed organisatsioonid ja muidu tähtsad tegelased ei pidanud vajalikuks juubeliaasta^ aktuse või valguspeo pidulikku meeleolu segada ei tervituskõnlede ega kinniste ümbrikkude üleandmisega. Külastuspäeval Jõekäärul ringi liikudes hakkas silma nii mõndagi kaunist, aga kõrv püüdis kinni ka palju mida poleks pidanud kuulma. Kas või too väike linalakk, kes mängumurul kaaslastega rõõmsalt eesti keeles vadistas, kuid isa kohale saabudes kohe ingliskeelele üle läks. Kuna Isa ainsatki eestikeelset sõna tütrega rääkides ei kasutanud, oletasin, et eestlasega abielus olev välismaalane abikaasa rahvust kõrgelt hinnates oma tütre arengut kahe kultuuri ja kakskeelsuse oniamise kaudu tahab rikastada. Suur oli aga üllatus, kui see härra oma tuttavaga äkki sulaselget maakeelt kõnelema hakkas'. Selle lapse Jõekäärule saatmise motiiviks võis olla soov vabaneda lapsest paariks nädalaks odava raha eest või midagi taolist. Kindlasti- ei saanud põhjuseks olla sihiselge tahe lapsest head eestlast ja laia silmaringiga kodanikku kasvatada. Kui vanematel puudub arusaamine koduse kasvatuse tähtsusest ja eeskuju mää^ ratust mõjust, kaovad Jõekäärult saadud rahvuslikud impulssid kiirelt ja sini-must-valges sepikojas taotud .raud jahtub rabedaks metallipuruks KAS VÕIKS Naisselts korraldada kursusi lastevanematele, kus kum^ mutatakse arvamine, et tühi kott saab püsti seista? Paar-kolm nädalat Jõekäärul ei suuda kellestki eestlast kasvatada, kui vanematel puudub viitsimine pidevalt jä vahelduvatel teemadel lastega vesteldes jä vaieldes nende sõnatagavara täiendada. Ja kui lapsevanemaid maksustada ai-nuh kümne dollariga iga kasutatud „okey" ja ..byebye" eest, siis võiks küll paari aasta pärast Jõekääru hooned uute ja parematega asendada. • • HARRI KlVILO DZHERZHINSKI On tõsi, et mingisugune tshekisti-kultus on loodud ja ka tekkinud. Felix Dzherzhinsl^i on kultuse ülim objekt; Temale on, püstitatud ausam-baid. neist silmapaistvaim Lubjanka ees-Dzherzhinski väljakul, biograafiaid on kirjutatud ja kõnesid avalda- - tud. Putkades müüakse tema pildiga rinnamärke jne. Hiljuti avatud MVD (siseministeeriumi) muuseumis on suur skulptuur,„esimesed tshekis-tid", kus ,,raudne Felix" oma abilistega marsib kindlate sammudega püstipäi uutele ülesannetele. Tshekistide sangaritegüdest Teise maailmasõja ajal vändatud film ,.Kilp ja mõõk" jookseb pidevalt kinodes ja televisioonis. KGB pole ainult vaenlase hävitaja, vaenlase diversioonide paljastaja. Tal on ka „loov, konstruktiivne ülesanne". Kõneldes Kremli Kongressi-palees 1967. aastal meenutas Andropov Tshekaa ja GPU tegevusest rahvamajanduse väljaehitamisel ja sotsiaalsete küsimuste lahendamisel. Tshekistid olevat aktiivselt osa võtnud näljahäda tõrjumises, transpordi restaureerimises, nad olid võidelnud tüüfuse vastu, lahendanud kiituse-kriisi ning tõstnud töö efektiivsust. . ,,Unustamatuks leheküljeks" Tshe: kaa ajaloos nimetas Andropov hulkuvate laste probleemi lahendust. Selle.töö eest saiga Dzherzhinski hiljem „humanisti" nimetuse. Kodutuid, isadeta ja emadeta lapsi.oH pärast kodusõda umbes '5 miljonit ja nad olid tõepoolest suureks probleemiks, peaaegu et hädaohuks. Dzherzhinski eestvõttel paigutati lapsed erilistesse töökollektiividesse ja kolooniatesse. Peamine motiiv oli takistada kontrareyolutsiopni, millele need kodutud lapsed olid vastuvõtlik taimelava. Kuigi Aleksander Sol-zhenitsõn on kirjeldanud seda Tshekaa-.. humanismi" teist moodi. „lap-šedGulagus", lubas Andropov oma kõnes jätkata „kommunistliku humanismi" liini, kuigi teistes oludes ja teiste meetoditega. PRODUKTIIVSUSE TÕSTMINE Dzherzhinski ajastul kasutatigi Tshekaad ja OGPU:d väga laias ulatuses rahvamajanduse eri harudes. Dzherzhinski ise oli sanial ajal nii „transpordiministriks" (aastail 1921 —24), Tshekaa ülemaks kui ka rahva majanduse nõukogu esimeheks kuni oma - surmani, 1926. Tema peamine mure oli — nagu see paistab Andro-povilgi olevat — töö efektiivsuse tõstmine. „Kui me ei suuda tõsta'töö efektiivsust, ei suuda me säilida töörahva, nõukogude riigina", nentis Dzherzhinski. Andropov jälle kõne^ les töö efektiivsuse tõstmise tähtsusest mh. augustis 1978 Petroskois, andesoma endisele kodulinnale^üle Tööpunalipu ordeni. Dzherzhinski võitles tarmukalt sündikalismi vastu ja töödistsipliini tugevdamise eest. Esialgu taastaski ta distsipliini ja korra kaoses olnud raudteedel, pärast tööstuses. Mispärast kasutati Tshekaad seda politseilist ja sõjaväelist jõudu niivii- Me seisame Kodu-Eestist lah° kumise 39. aastapäeva lävel. Tõsiseks kristlikrahvuslikuks pühaks helisevad kirikute kellad. Slni-must- valged lipud kantakse võõrsil sündinud noorte poolt Jumala altarite lähedusse. Selles pühas kirikukellade helinas on sügay palve kannatava kodumaa, kõigi me omaste ja sõprade ja tundmatutegi kaaseestlaste eest, kes orjapõlve surutuina siiski usuvad, et ka EEstil on õigus elada vabalt ja õnnelikult Jumala päikese alL Kirikukellade helinas Kodu-Eestist lahkumise mälestuspäeval on ka meie südamate tervitus kõigile neile, kes Maarjamaa pinnal ja mujalgi on vaikse^ ent murdumatu vas-tupanuarniee likmed — mehed, naised, noored ja lapsed, kes ei usu kommunistlikku valet, vaid kelle usk on rajatud Jumalasse, Tema õiglusesse ja Tema abisse. Rahvusliku püha kirikukellade helinas on ka sügav valu kõigi nende pärast, kes hukkusid põge-nemisteekondadel, leidsid külma haua Soome lahes või Läänemere sügitormistes vetes, kus kommunistlike jälitajate ohvriks langesid põgenikega täiskiilutud transport-laevad „Moero", ,,Nordstern" ja teised. Minu armsad! Meie ja meie laste ning noorte teekond vabad,usse kulges 1944. a. sügisel läbi tormi, surma ja varemete. Meie elame, oleme siin, kasutame juba pikki aastaid vabaduse kõiki õnnistusi suure Jumala imelise armu läbi. On hea, kui me aeg-ajalt oma rahutute suurlinnade tõtlemises jä omasepitsetud muredes peatuksime, et jääda seisatuma ja ütelda koos laulikuga oma Jumalale: „Tä-nu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." (Psalm S6,20). Meil on tarvis vaid realistliku tõsidusega suunata oma pilk tagasi me elu raskeimatele, kriitilistele aegadelt, et mõista ja võtta omaks see lauliku lihtne, sügav tunnistus: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." Kommunistliku hävituse damok-lese mõõk rjppus meie kõigi peade kohak Vangistus või küüditamine, orjalaager ja surm olid lähedal meile kõigile. Ärgu ükski meist ütelgu: see kõik nüüd ammukustunud minevik, millega ei ole mõtet enam tegelda. Lauliku suhtumus oma elu rasku-, sisse oli teissugune, oli eluküps ja viljakas. Koos nendega, kes talle armsad, ta oli läbinud suuri raskusi, mille kohta ta ütleb: „Sina, Jumal, oled meid läbi katsunud. Sa^ oled meid sulatanud nagu hõbedat sulatatakse..:. Meie sattusime tulle ja vette. Kuid Sina viisid meid välja küllusesse." Raskest kannatustekoolist läbinud inimesena on laulik teadlik: meie sügavama elukujundamise, meie õnne ja hingelise tervise eelduseks on, et meie õpime usaldama ja siis ka tänama Jumalat, kelle imelisest armust me elame. Meie elame, oleme läänemaailmas, sest et Jumal on meile olnud halastaja ja armuline! Ajal, mil sajad miljonid on sunnitud elama orjuses, oleme meie vabad! .„Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, meie sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse." . Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud minult ära oma heldust." Hakaku see mõte puhastavalt, pühitsevalt ja juhtivalt helisema meie hinges. Jumala heldust me mõistame hinnata paremini siis, ktii me suudame läbitungivalt ausa pilgu oma hinge ja ellu ja küsime eesti rahVa ja vana kiriku lauluraamatu sõnade-si? Tõenäoliselt sellepärast, et see oli. tolleaegsetes oludes ainuke organ, kes oli võimeline ja kel olid vahendid militaarse distsipliini ja korra loomiseks. Dzherzhinski oli partei sõdurina ka transpordi ja tööstuse kindral. Kui aga erakorralised olud järgnesid üksteisele, muutus see Tshekaa roll. püsivaks. - N i i oligi ta järeltulija NKVD majanduslik tegevus võrdlemisi ulatuslik. See väljendub 1941. aasta NSV Liidu rahvamajanduse plaanist, mis sõja algul jäi sakslaste kätte. Selle järgi oli NKVD osa investeeringutest 18%, mis hõlmas ainuU NKVD vahetus kontrollis olntjd majanduse. Metsatöödest oli NKVD võimuses 12%, Arhangelis 26% ning Komi ASNT-s isegi üle 50 protsendi. Kullakaevandused oli NKVD monoga: „Mu hing, mis annad Jumalale, kes kõik sulP annab iga päev?" Ärgu keegi arvaku, et see on hingeliselt hella luuletaja tühipaljas sentimentaalne küsimus. Kristlik usk selle reaalsuses on ülimalt realistlik elufilosoofia, mida me kohtame Kristuses Jeesuses kui Jumala Pojas. Ükski meist ei ole valmistanud oma keha, hinge ega vaimu. Meie olema Jumala looming. Jumal on meid loonud, meile elu kinkinud. Meie elu kohta kehtivad seepärast mitte meie arvamised ja mõtted, vaid suure Jumala seadused. Küsimus „Mu hing, mis annad Jumalale, kes kõik suir annab iga päev?" on kaugeleulatuvate tagajärgedega, oma sisult väga kaine hingetervislik küsimus. Laulik ütleb tänase 66. psalmi keskel: „Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sinule oma tõotused." Need sõnad on kirjutatud kaua enne Kristust, aga neisse kätketud, tõde inimhingedele on vananematu: kui meie oleme oma elus kogenud Jumala tegusid. Jumala heldust ja Kristuse armu, siis ei saa ega tohi meie minna edajsi, nagu poleks midagi juhtunud. Tulest, veest ja tormist, pommirünnakuist ja kommunismi orjastuse eest pääsnud inimestena on meil põhjust ütelda: „Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sulle oma tõotused." Kaaseestlane, sinu oma süda ütleb sulle, millised on sinu tõotused suurele Jumalale! Sinu oma süda! Kas Bi ole tänane päev oma pühaliku tõsidusega parajaks sobivaks kohaks taas-elustada, taas-uuendada tõotusi, mida me raskeil aegadel oleme andnud oma Jumalale? Kirikute kellad helisevad paljudel maadel on Kodu-Eestist lahkumise mälestuseks. Sellega seoses peatub Jumala armastuse pilk sinu ja minu hingel, meie kui vabaduses elavate eestlaste elul. Läbi saabunud kuldse sügise on kauge, kannatava kodumaagi pilk valuijikkalt, ootavalt suunatud meile, kes me sattusime tulle ja vette, kuid keda Jumala armu käsi viis välja vabadusse. Astu veel enne selle päeva kustumist, täna, oma hingega vahetult Jeesuse Kristuse nimel Jumala armastuse lähedusse, et sinugi süda võiks ütelda: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole võtnud ära oma heldust... Ma lähen Su kotta põletusohvritega, ma tasun Sinule oma tõotused." Selleks aidaku meid püha Jumal kui meie armurohke taevane Isa meie Lunastaja läbi. Me yajame seda Jumala abi endale, oma lastele ja noortele, et mitte kaduda võõraste rahvas.te keskele. Jumala käsi ei päästnud 1944. a. traagilisel sügisel mitte selleks, et me suurendaksime Kanada, USA, Rootsi ja teiste maade rahvaarvu. Jumala püha armurikas käsi päästis meid tõsiste, tähtsate ülesannete tarvis, mis meil täita eestlastena Ja kristlastena. Meid ootavad konkreetsed ülesanded usulisel ja rahvuslikul alal, mille täitmisele me oleme kutsutud rõõmsa valmisolekuga ja tänuliku südamega Jumala ja oma Eesti isamaa vastu. Jumalale antud tõotused— need ei tohi kustuda, vaid need ootavas täitmist! RUDOLF KIVIRANNA Balti rahvaste massilisel hävitamisel pole lõppM Balti rahvaste massilisel hävitamisel, mis algas Staiini ja Hitleri kokkuleppe alusel 1939. a., kestab edasi ja sellel pole näha lõppu, kirjutab Balti Vabadusliidu bülletään USA-s. Mitmete üksteisele järgnevate massiliste küüditamiste tagajärjel oli 1949. a. hävitatud või küüditatud üks kümnendik Balti rahvastest. Juri Andropovi tõusmisel Nõukogude Impeeriumi juhi kohale muutus kord valjui^aks ja arreteeritute ning karistatute arv hakkas suurenema. (Baltic Bulletin) EPL iiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused J® mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organlsatsloonldcla Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. - Eesti Maja, 938 Broad- ^vlew Ave. Toronto. Ont. M4K 2RÖ i>i>>i"iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiitiiiiiiiiiiii^ Moskvasse pn läinud Rootsi ülekuuli STOKHOLM (EPL) - Tuntud Stokholmi advokaat Ragnar Golt-farb sõitis N. Liitu, et rootsi ju-ristidekomisjoni „Pro Jüstitia" ülesandel jälgida Nõukogude teisitimõtleja Jossif Beguni protsessi Vla-dimiris, 20 km idapool Moskvat. Ta 3ai selleks loa Nõukogude suursaatkonnalt Stokholmis. Sellegipoolest kimbutati teda Vladimiri saabumisel KGB poolt. Protsess oli äkki „edasi lükatud ...". . Ragnar Gütlfarb ütleb, et la oli imestunud, kui ta sai viisa protsessi jälgimiseks. Kunu N'I ise vene keelt oi valda, võttis ta Vladimiri kaasa ametliku nõukogude tõlgi, kes pidi tulle kohtupidamist 'referoerima saksa keeles. )[ Kohtumajas solvus aga, et seal keegi ei teadnud mingist protsessist, kuigi, varem tolograafiagentuurid olid just saabumist] päeva märkinud kui selle algust. Kohtu eesistuja Mus-tafenko kohta, kell,ega Gottfarb tahtis kokku saada, öeldi, et ta on ära sõitnud. Advokaat'oma giidiga läks aga otse tema ruuiiilja keegi ei takistanud. Ta tutvustas ennast ja andis üle oma varasema kirja koopia N. Liidu Stokholmi saatkonnale. Kui ta kohtuhoonest lahkus, viis taksojuht teda ilma ühegi seletuseta ühte hotellile sarnanevasse suurde hoonesse, kus teda ees ootas üks naisterahvas, umbes 45 aastat vana. Selgus,, et naisel olid käes samad dokumendid, millised advokaat oli esitanud kohtu eesistuja ametiruumis. Ilma pikemata algas ülekuulamine — naine ei pidanud vajalikuks enese tutvustamistki. Gottfarb mõistis, et tegemist on KGB esindajaga, sest naine hakkas teda otsekohe süüdistama konspiratsioonis" ja ,,riigiväenulises tegevuses". l 1 Uus mitme . . . , (Algus esiküljel KÜSIMUSED Küsimuste ja vastuste sarjas tulid sõelumisele mitmed akuutsed probleemid: „Kui „etnilise" tagapõhjaga kodanikke on Kanadas üle'30 %, kas langeb neile siis kp protsentuaalselt' vastav osa riigi ja valitsuse tähelepanust ja eelarvest?"—- Polnud vaja ministri vastust, et teada, et iga mit-mekultuurilekulülatud dollari kohta läheb sada tuhat mujale. — „Kas on edaspidi loota tõhusalt suuremat toetust mitmekultuuri programmidele?" — ,,Eelmine minister, j im Pleming, suurendas toetusi. Praegu on riigil suur puudujääk." — ,,Millal saab Kanada oma mitmekultuuri-Minis-teeriumi? — „Selle asemel, et ümter organiseerida valitsust, peaksid kõik institutsioonid rellekteerima mitme-kultuurilisuse fakti." - „Miks peaminister tagandas eelmise mitmekultuuri ministri }im Flemingu?" — „Sellele küsimusele saab vastata ainult peaminister." jne. jne. — Küsimused hõlmasid probleeme ahenduses uue salaluureteenistuse, RCMP, Canada Counciri toetuste, etnilise pressi päevamurede üle kuni võimalike Air Canada kuulutusteni, võrd-õiguste puudumise kohta töökohtadel jne. Korduvalt võtsid sõna Toronto n.ü.,,nähtava minoriteedi" esindajad. VASTUVÕTT Pressikonventsile järgnes vastu; võtt etniliste organisatsioonide esin-. dajatele, kus minister kinnitas uuesy ti ülaltoodud seisukohti, muuhulga.s väites, et ta töö on olnud edukas .suurelt osalt tänu ta abikaasale, kelle mõistmist, abi ja kannatlikku meelt tä vajab ka edaspidi. ..Peaminister sai minu ministriks määramisega korraga kaks uut tööjõudu ühe palga eest!" lõpetas minis-l KALEV ES ESMASPÄEV Lawrcn Glenvie^ TEISIPÄEV LawreiM GlenvieJ TEISIPÄEf Etobicd NortliYork — Bayv!e\] BayviexJ KOLMAPÄEV — t)on M Normai KOLMAPÄEV Runnyn Runnyn KOLMAPÄEV Elobic( Registreerimine toimub teisipä( Iniormatsiooniks 889-7889 E. K <|1 4 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-01-02