Meie Elu = Our life, September 1, 1983

              ?ffiLJAPÄEVALa. BETOMBElt - THIÜRSMY, SEPTEMBER 1
„Meie E l u " nr. 35 (1748) 1983
„Meie Elu" nr. 35 (1748) 1983
CDi
mai
Sl ME8E ELO" ~ „0!UR ÜFE" ~
Published by EstöniJn PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canadä, M4K 2R6
T e l . Ä 0 9 5 1 •
' T o i m e t a j a d : H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
'Yorgis B. Parming, 473 Luhmann DF„- New Milford, N,.J;,USA,
• \ ' ^ Tel. (201) 262-0773..^^^^^
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Nieiü Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
, Ave., Toronto, Önt.M4K 2R6 Canada — Tel. 466^0951
Tiellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5p.l., esma^p. ja peljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„ME1E E L U " tellimishinnad: Kanadas la440.00,6k.:^22.00,
3 kf $15.50. USA-sse - l a . $44.00, 6 k, $25.00,3 k. $17.00. Üle-
., .meremaadesse - - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadast l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri-, ja
õhiipostilisa ySA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
I' ülemeremaade:sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. •
' ; Üksiknumber — 75(t
. Küululushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
I tekstis $5.00. kuulutuste küljel $4.75.
ootavad täitmist
Kodnimaalt lahkumise mälestuspäevaks
Psalm 86, lo-jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHUitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
. See küsimus kerkib paratamatult monopoliseerinud liberaalide
Jälgides poliitilisi kujunemisi seo- lutika näol.
ses kalie suurema partei juhtide KuiBrianMulron6y on järgmiste
võimaliku, vahetusega. Ühelt valimiste järgi Kanada peaminis-poolt
on liberaalide juht, peaminis- ter, siis ei tarvitse meil temale ka-terP.
Trudeau, kes ei leia rahulolu dedad olla. ta peab astuma tohutu-ka
oma partei ridades. Teiseltpoolt te majanduslike ja rahaliste lünka-
(on konservatiivide uus liider Brian de kuristike äärtele ja otsima pa=
M u 1 r 0 n e y, ke s e i o 1 e Ve e 1 va 1 i tsu sse
saanud ja kes taotleb alles parla­mendiliikme
kohta.
Liberaalide valitsus on jooksnud
majanduslikku ummikusse iseen­da
poliitiliste arusaamade tulemu­sena
jä ei näe väljapääsu tagasi­käiguta
oma poliitilistes arusaama-randusi,
mis peavad olema mas­siivsed.
Mulroney on esialgu keel­dunud
avalikkudest sõnavõttudest
ja käsitamast projekte, mis tems
peas keerlevad. Sest ta ei ole vee
peaminister ega isegi parlamendi
liige.
Kuid ta on juba ütelnud, et ta
des, ükski neist ei ole valmis ütle- tahab teha ligipääsu võõrkapitalile
ma, et paljudes küsimustes on toi- Kanadasse kergeks. Et uuesti te-mitud
jiralesti, spst see tähendaks kiks kapitalil usaldus Kanada ma^
poliitilist pahkr(itti. Pärast pikaaja- jandusliku korra vastu, et siin rä­tist
võimul olekjut ei mahu vaba- kendataks välisraha ja oskusi pio-tahtlik
ppliitilin^ pankroteerimine nopolide asemel. Ta näeb, et ainult
„Suure" Gaddafi soovunelm.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M^^^^
Tiantad soome ajaloouurija Osmo Jussila avaldas ajakirjas „Ka-nava"
artikli pealkirjaga„Mis onKGB?". Artiklis vaadeldakse Nõu­kogude
Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ja analüüsitakse selle
ajalugu ning erinevusi ja sarnasusi lääneriikide julgeolekuteenistus-tega.
Edastame artikli lühendatult.
ennast rahva asja eest, millele ta on
pühendanud oma elu". Felix Dzher-,
zhinski järgi võis tshekistiks saada
ainult inimene, kel on „külm'pea,
põlev süda ja puhtad käed". Tshekist
pidi olema „puhast€st puhtaim, nagu
kristall, läbipaistev".
Andropov võiski KGB 60. aasta­päeva
pidustustel aastal 1977 praali­da
— justnagu seda tegid sandarmid
oma aruannetes — et rahvas on suh­tunud
positiivselt ja aidanud: ,,Alati
kui revolutsiooni vaenlased on rün­nanud,
on4shekistide juurde tulnud
töölisi ja talupoegi, intelligentsi ja
parimaid esindajad neid aitama... N i i
oli Tshekaa algaegadel, nii on ka
praegu".
rohke väliskapital suudab majan­duse
jälle käibesse panna, luua
hulgaliselt vahepeal kadunud töö­kohti
ja toota. See on üks tagasi-ühtsalt
ühegi liberaali mõistuses-se.'
z'^' • • :. j •
Hetkel pole katki midagi, sest
rahvas elab, sööb, teenib, saab pen­sioni
ja, isegi tiäiged saavad veel käike, mida liberaalid ei julgeleha
(sndisel süsteemil ravi. „Mis me vi- — kui ta järgmise, valitsuse moo°
riseme, mis meil viga on?" — küsi- dustab.
vad ühepäeva heaolus sõbrad, kes Üks omakapitali rakendamise
ei taha [kaugemale mõtelda. Kuid isasid oli omaaegne liberaalide fi-kui
kauaks? Juba lejab föderaalva- nantsminister Walter Gordon, kes
litsuse tervishoiuminister, et asi, unistas ja ikka veel unistab, et kui
vähemalt tervishoiu alal, ei taha Kanada raha toodab ja valitseb, siis
selliselt kauaks kesta: raha on ot- j^äb kasum siia ja Kanada läh6b
ses. 150.000 haigevoodit puudub vastu jõukusele. Selle asemel välis-üle
maa ja haiged ootavad. Arstid kapital läks välja ja sellega koos
nõuavad lisatasusid. Haiglad on tohutud summad ka Kanada oma-kuhjatud
uute aparaatidega; Uusi kapitali, kes siin monopoliseeritud
röntgeni meetodeid on
tud. Kõik see vajab uu^i
ringuid. Uusi ar^tinieid
irule ja neid kirjutatakse
rakenda- oludes ei tahtnud edasi tegutseda,
investee- Ja Kanada on ainult vaesemaks jää-tuleb
tu- nud. Õlitööstuse osalise monopoli-välja
ars- seerimisega ei teinud valitsus raha
trde poolt. Suurest osast [)ole isegi tarbijale, vaid oma monopolile,
haigele käsu, suurema c|sa aparaa- Sest bensiinihinnad on ülesse läi-tide
kasutamise tulemustest ei saa nud ja lähevad veelgi,
haige ise kunagi teada, sest aru- Nüüd oleme siis ammendatud
anded ja diagrammid lähevad arsti riiklike fondide juurde jõudnud,
kätte ja sinna nad jäävad. kus iga mees (ja naine) ei saa enam
Kuid pleamine probleem on, et haiglaravi, kus 150 tuhat haigevoo­dit
on puudu, kus ülikoolid ei saa
enam tuhandeid õpilasi vastu võt­ta,
kus hoolekandeasutused pea­vad
näljaseid uste juurest tagasi
saatma, sest puuduvad fondid ja
raha on otsas ja'valitsus otsib vali­kut:
1) jätta haiged oma tasku kan­da,
2} juhtida kogu klientuur tagasi
erakindlustuse peale, kellel see
võimalik, või 3) asetada meditsiini­line
lisamaks tulumaksu korras, puudub raha. Mulroney näikse
Kuid keegi ei küs', kuhu raha on olevat praktiliselt mõtleja, kui ta
läinud ja kuidas teostada ökonoo- ütleb, et keskvalitsus tema juhtimi-miat
eksisteerivas arengus. , sel ei anna centigi Toronto spordi-
Kulutused arstiabile ei ole ainu- staadioni projektile, mis näeb ette
keseks nähtek^. Siia võib lisada 500 miljonit dollarit,
terve haridussüsteemi, hoolekan- Kanada majandus vajab ratsiiD)-
de, töötaoleku-^ kindlustuse jne. naliseeripsist ja riigimajandus va-
Kõik need on põhjata augud, kus jab kontrollitud kokkuhoidu. Kui
sõna „kokkuhoid" on tundmata. Mulroney tuleva peaministrina
Tulemuseks ei ole parem tervis- suudab selle teostada, siis on %si
hoid, kvalifitseeritud haridus, kor- mees bmäl kohal,
ralikhoolekanne. Riik on enda üle- ,^
lillillllllllllllilllliiilllllllllllllllllllllllllllilllllllllilllllin^
2.
Tsaari-Venemaal oli ja samuti on
Nõukogude Venemaal oma „salapo-litsei"
kellest osa kasutab mundrit ka
tänavatel ja avalikel kohtadel liiku­des.
Selles kristalliseerubki õieti sel­le
politseioi;ganisatsiooni paradoks,
et on saiajaneavalik politsei. Tuleb
siiski tähele panna, et alguses polnud
seda kavandatud salajaseks, kuid
selline temast sai.
Kindral Kutuzov kurtis 1841. aas­tal,
kui III osakond polnud töötanud
veel kümmet aastatki^ "Meilon san­darmeeria,
mitte aga salapolitseid,
kes peaks kõik kuulma ja nägema,
olles ise nähtamatu ja'kuuldamatu."
Kuid keiser Nikolai I eesmärgiks
polnudki asutada salapolitseid, vaid
luua vaherid, mis viiks keisri õiguse
otse rahvale mööda korrupeerunud
bürokraatiast. Sandarmid pidid ole-,
ma õilsad patrioodid", keisri isikli­kud
esindajad, tema valvav silm. Nii
oleks sandarmeeria elanikkonnale .
õnnistuseks ja toetuks korralike ko­danike
laiale poolehoiule. J
Sandarmeeria juhtkonda püiiti
hankida parimad ohvitserid ja kindfe-lid,
kes olid juba sõjaväelastena tföife-tanud
oma võimeid. Uhke sandarmi-kolonel
või kindral uhkes, taerasi-nises
mundris saaks äratada imetlust
ja usaldust, just naguoleks keiser ise
kohal. •
. Onoleihasmärkeselleät,ele linik-kond,
vähemalt alguses suhtu^''san-
• darmitesse oodatud kombel. Asutus
ise muidugi väitis, et asi oli nii ja
keiser kriipsutas heamee,leg£- alla
need lõigud aruannetes.
POOLAVALIK SALAPOLITSEI
Neidsamu omadusi, konstruktiiv­set
rolli ja elanikkonna poolehoidu,
on rõhutatud ka pärast aastat 1917
tsheki^tide ja nende, asutuste puhul.
Ka Tshekaa oli poolavalik, samuti o^n
seda KGB. Ka tema ohvitseridel on
uhked mundrid, sõjaväelaste üksu­sed
peavad paraade, asutus korral­dab
igasuguseid kokkutulekuid ja
pidulikke koosolekuid, millest aja­lehed
laialdaselt kirjutavad ning kus
peetud kõnesid avaldatakse (näiteks
on avaldatud kõnesid, mida Andro-
• pov on pidanud kui KGB ülem}. KGB
kirjastab ka oma ajakirju ja raama­tuid.
Tal on omadkomsomol-allorga-nisatsiponid
ning oma aumarss, V.
Muradeli Mihail Versini sõnadele
komponeeritud „Mars dzherzhint-.
sev" (Dzherzhinskilaste marss].
Kui sandarmid pidid Nikolai ajas­tul
olema patrioodid, siis peetakse
tshekistide omadusteks — Andropo-vi
järgi — järgmisi omadusi: tshe­kist
on ..kirglik revolutsionäär, ini­mene,
kel on kristalne südametun­nistus
ja piiritu isiklik mehisus}, ta on
• kõikumatu võitluses vaenlase vastu,
külmavereline kohustuste nimel
ning humaanne, valmis ohverdama
Jõekääru sai tänavu suvel 30. aas­taseks.
Ülp 3000/noore on veetnud
mitmeid toredaid ja kasvatuslikult
kasulikke, nädalaid Toronto Eesti.
Naissehsi hoole idll. Aukartustäratav
vait hulga ^astate kestel on Naisselts
suvekodu, korraldanud ja palju ma­janduslikke
probleeme lahendanud
siirast kohusetundest eesti rahva
vastu. On iseenesest mõistetav, et iga
suve saabudes süüdatakse ääsituli;
Jõekääru rahvusUkus sepikojas ja
hulk kasvatajaid ja abilisi on valmis
vastuvõtma uusi kasvandikke. Nais-seltsi,
kordehdale võetud kohustuste
au. ja kuulsust täqtlemata täitmist
peetakse niivõrd Idomulikuks, et
meie kesksed organisatsioonid ja
muidu tähtsad tegelased ei pidanud
vajalikuks juubeliaasta^ aktuse või
valguspeo pidulikku meeleolu sega­da
ei tervituskõnlede ega kinniste
ümbrikkude üleandmisega.
Külastuspäeval Jõekäärul ringi lii­kudes
hakkas silma nii mõndagi kau­nist,
aga kõrv püüdis kinni ka palju
mida poleks pidanud kuulma. Kas
või too väike linalakk, kes mängu­murul
kaaslastega rõõmsalt eesti
keeles vadistas, kuid isa kohale saa­budes
kohe ingliskeelele üle läks.
Kuna Isa ainsatki eestikeelset sõna
tütrega rääkides ei kasutanud, oleta­sin,
et eestlasega abielus olev välis­maalane
abikaasa rahvust kõrgelt
hinnates oma tütre arengut kahe kul­tuuri
ja kakskeelsuse oniamise kau­du
tahab rikastada. Suur oli aga ülla­tus,
kui see härra oma tuttavaga äkki
sulaselget maakeelt kõnelema hak­kas'.
Selle lapse Jõekäärule saatmise
motiiviks võis olla soov vabaneda
lapsest paariks nädalaks odava raha
eest või midagi taolist. Kindlasti- ei
saanud põhjuseks olla sihiselge tahe
lapsest head eestlast ja laia silmarin­giga
kodanikku kasvatada. Kui va­nematel
puudub arusaamine koduse
kasvatuse tähtsusest ja eeskuju mää^
ratust mõjust, kaovad Jõekäärult
saadud rahvuslikud impulssid kiirelt
ja sini-must-valges sepikojas taotud
.raud jahtub rabedaks metallipuruks
KAS VÕIKS Naisselts korraldada
kursusi lastevanematele, kus kum^
mutatakse arvamine, et tühi kott
saab püsti seista? Paar-kolm nädalat
Jõekäärul ei suuda kellestki eestlast
kasvatada, kui vanematel puudub
viitsimine pidevalt jä vahelduvatel
teemadel lastega vesteldes jä vaiel­des
nende sõnatagavara täiendada.
Ja kui lapsevanemaid maksustada ai-nuh
kümne dollariga iga kasutatud
„okey" ja ..byebye" eest, siis võiks
küll paari aasta pärast Jõekääru hoo­ned
uute ja parematega asendada.
• • HARRI KlVILO
DZHERZHINSKI
On tõsi, et mingisugune tshekisti-kultus
on loodud ja ka tekkinud.
Felix Dzherzhinsl^i on kultuse ülim
objekt; Temale on, püstitatud ausam-baid.
neist silmapaistvaim Lubjanka
ees-Dzherzhinski väljakul, biograa­fiaid
on kirjutatud ja kõnesid avalda- -
tud. Putkades müüakse tema pildiga
rinnamärke jne. Hiljuti avatud MVD
(siseministeeriumi) muuseumis on
suur skulptuur,„esimesed tshekis-tid",
kus ,,raudne Felix" oma abilis­tega
marsib kindlate sammudega
püstipäi uutele ülesannetele. Tshe­kistide
sangaritegüdest Teise maail­masõja
ajal vändatud film ,.Kilp ja
mõõk" jookseb pidevalt kinodes ja
televisioonis.
KGB pole ainult vaenlase hävitaja,
vaenlase diversioonide paljastaja.
Tal on ka „loov, konstruktiivne üles­anne".
Kõneldes Kremli Kongressi-palees
1967. aastal meenutas Andro­pov
Tshekaa ja GPU tegevusest rah­vamajanduse
väljaehitamisel ja sot­siaalsete
küsimuste lahendamisel.
Tshekistid olevat aktiivselt osa võt­nud
näljahäda tõrjumises, transpordi
restaureerimises, nad olid võidelnud
tüüfuse vastu, lahendanud kiituse-kriisi
ning tõstnud töö efektiivsust. .
,,Unustamatuks leheküljeks" Tshe:
kaa ajaloos nimetas Andropov hul­kuvate
laste probleemi lahendust.
Selle.töö eest saiga Dzherzhinski hil­jem
„humanisti" nimetuse. Kodu­tuid,
isadeta ja emadeta lapsi.oH pä­rast
kodusõda umbes '5 miljonit ja
nad olid tõepoolest suureks prob­leemiks,
peaaegu et hädaohuks.
Dzherzhinski eestvõttel paigutati
lapsed erilistesse töökollektiividesse
ja kolooniatesse. Peamine motiiv oli
takistada kontrareyolutsiopni, mille­le
need kodutud lapsed olid vastuvõt­lik
taimelava. Kuigi Aleksander Sol-zhenitsõn
on kirjeldanud seda Tshe­kaa-..
humanismi" teist moodi. „lap-šedGulagus",
lubas Andropov oma
kõnes jätkata „kommunistliku hu­manismi"
liini, kuigi teistes oludes ja
teiste meetoditega.
PRODUKTIIVSUSE TÕSTMINE
Dzherzhinski ajastul kasutatigi
Tshekaad ja OGPU:d väga laias ulatu­ses
rahvamajanduse eri harudes.
Dzherzhinski ise oli sanial ajal nii
„transpordiministriks" (aastail 1921
—24), Tshekaa ülemaks kui ka rahva
majanduse nõukogu esimeheks kuni
oma - surmani, 1926. Tema peamine
mure oli — nagu see paistab Andro-povilgi
olevat — töö efektiivsuse
tõstmine. „Kui me ei suuda tõsta'töö
efektiivsust, ei suuda me säilida töö­rahva,
nõukogude riigina", nentis
Dzherzhinski. Andropov jälle kõne^
les töö efektiivsuse tõstmise tähtsu­sest
mh. augustis 1978 Petroskois,
andesoma endisele kodulinnale^üle
Tööpunalipu ordeni.
Dzherzhinski võitles tarmukalt
sündikalismi vastu ja töödistsipliini
tugevdamise eest. Esialgu taastaski
ta distsipliini ja korra kaoses olnud
raudteedel, pärast tööstuses.
Mispärast kasutati Tshekaad seda
politseilist ja sõjaväelist jõudu niivii-
Me seisame Kodu-Eestist lah°
kumise 39. aastapäeva lävel. Tõ­siseks
kristlikrahvuslikuks pühaks
helisevad kirikute kellad. Slni-must-
valged lipud kantakse võõrsil
sündinud noorte poolt Jumala alta­rite
lähedusse.
Selles pühas kirikukellade heli­nas
on sügay palve kannatava ko­dumaa,
kõigi me omaste ja sõpra­de
ja tundmatutegi kaaseestlaste
eest, kes orjapõlve surutuina siiski
usuvad, et ka EEstil on õigus elada
vabalt ja õnnelikult Jumala päikese
alL
Kirikukellade helinas Kodu-Ees­tist
lahkumise mälestuspäeval on
ka meie südamate tervitus kõigile
neile, kes Maarjamaa pinnal ja mu­jalgi
on vaikse^ ent murdumatu vas-tupanuarniee
likmed — mehed,
naised, noored ja lapsed, kes ei usu
kommunistlikku valet, vaid kelle
usk on rajatud Jumalasse, Tema
õiglusesse ja Tema abisse.
Rahvusliku püha kirikukellade
helinas on ka sügav valu kõigi
nende pärast, kes hukkusid põge-nemisteekondadel,
leidsid külma
haua Soome lahes või Läänemere
sügitormistes vetes, kus kommu­nistlike
jälitajate ohvriks langesid
põgenikega täiskiilutud transport-laevad
„Moero", ,,Nordstern" ja
teised.
Minu armsad! Meie ja meie laste
ning noorte teekond vabad,usse
kulges 1944. a. sügisel läbi tormi,
surma ja varemete. Meie elame,
oleme siin, kasutame juba pikki
aastaid vabaduse kõiki õnnistusi
suure Jumala imelise armu läbi.
On hea, kui me aeg-ajalt oma
rahutute suurlinnade tõtlemises jä
omasepitsetud muredes peatuksi­me,
et jääda seisatuma ja ütelda
koos laulikuga oma Jumalale: „Tä-nu
olgu Jumalale, kes ei ole heitnud
kõrvale mu palvet ega ole võtnud
minult ära oma heldust." (Psalm
S6,20).
Meil on tarvis vaid realistliku
tõsidusega suunata oma pilk tagasi
me elu raskeimatele, kriitilistele
aegadelt, et mõista ja võtta omaks
see lauliku lihtne, sügav tunnistus:
„Tänu olgu Jumalale, kes ei ole
heitnud kõrvale mu palvet ega ole
võtnud minult ära oma heldust."
Kommunistliku hävituse damok-lese
mõõk rjppus meie kõigi peade
kohak Vangistus või küüditamine,
orjalaager ja surm olid lähedal
meile kõigile.
Ärgu ükski meist ütelgu: see kõik
nüüd ammukustunud minevik, mil­lega
ei ole mõtet enam tegelda.
Lauliku suhtumus oma elu rasku-,
sisse oli teissugune, oli eluküps ja
viljakas. Koos nendega, kes talle
armsad, ta oli läbinud suuri rasku­si,
mille kohta ta ütleb: „Sina, Ju­mal,
oled meid läbi katsunud. Sa^
oled meid sulatanud nagu hõbe­dat
sulatatakse..:. Meie sattusime
tulle ja vette. Kuid Sina viisid meid
välja küllusesse."
Raskest kannatustekoolist läbi­nud
inimesena on laulik teadlik:
meie sügavama elukujundamise,
meie õnne ja hingelise tervise eel­duseks
on, et meie õpime usaldama
ja siis ka tänama Jumalat, kelle
imelisest armust me elame.
Meie elame, oleme läänemaail­mas,
sest et Jumal on meile olnud
halastaja ja armuline! Ajal, mil sa­jad
miljonid on sunnitud elama or­juses,
oleme meie vabad!
.„Sa lasksid inimesi sõita meie
pea peal, meie sattusime tulle ja
vette. Kuid sina viisid meid välja
küllusesse." .
Tänu olgu Jumalale, kes ei ole
heitnud kõrvale mu palvet ega ole
võtnud minult ära oma heldust."
Hakaku see mõte puhastavalt, pü­hitsevalt
ja juhtivalt helisema meie
hinges.
Jumala heldust me mõistame hin­nata
paremini siis, ktii me suudame
läbitungivalt ausa pilgu oma hin­ge
ja ellu ja küsime eesti rahVa ja
vana kiriku lauluraamatu sõnade-si?
Tõenäoliselt sellepärast, et see oli.
tolleaegsetes oludes ainuke organ,
kes oli võimeline ja kel olid vahendid
militaarse distsipliini ja korra loomi­seks.
Dzherzhinski oli partei sõdu­rina
ka transpordi ja tööstuse kindral.
Kui aga erakorralised olud järgnesid
üksteisele, muutus see Tshekaa roll.
püsivaks. - N i i oligi ta järeltulija
NKVD majanduslik tegevus võrdle­misi
ulatuslik. See väljendub 1941.
aasta NSV Liidu rahvamajanduse
plaanist, mis sõja algul jäi sakslaste
kätte. Selle järgi oli NKVD osa inves­teeringutest
18%, mis hõlmas ainuU
NKVD vahetus kontrollis olntjd ma­janduse.
Metsatöödest oli NKVD
võimuses 12%, Arhangelis 26% ning
Komi ASNT-s isegi üle 50 protsendi.
Kullakaevandused oli NKVD mono­ga:
„Mu hing, mis annad Jumalale,
kes kõik sulP annab iga päev?"
Ärgu keegi arvaku, et see on hin­geliselt
hella luuletaja tühipaljas
sentimentaalne küsimus. Kristlik
usk selle reaalsuses on ülimalt rea­listlik
elufilosoofia, mida me koh­tame
Kristuses Jeesuses kui Jumala
Pojas.
Ükski meist ei ole valmistanud
oma keha, hinge ega vaimu. Meie
olema Jumala looming. Jumal on
meid loonud, meile elu kinkinud.
Meie elu kohta kehtivad seepärast
mitte meie arvamised ja mõtted,
vaid suure Jumala seadused.
Küsimus „Mu hing, mis annad Ju­malale,
kes kõik suir annab iga
päev?" on kaugeleulatuvate taga­järgedega,
oma sisult väga kaine
hingetervislik küsimus.
Laulik ütleb tänase 66. psalmi
keskel: „Ma lähen Su kotta põle­tusohvritega,
ma tasun Sinule oma
tõotused."
Need sõnad on kirjutatud kaua
enne Kristust, aga neisse kätketud,
tõde inimhingedele on vananematu:
kui meie oleme oma elus kogenud
Jumala tegusid. Jumala heldust ja
Kristuse armu, siis ei saa ega tohi
meie minna edajsi, nagu poleks mi­dagi
juhtunud. Tulest, veest ja tor­mist,
pommirünnakuist ja kommu­nismi
orjastuse eest pääsnud ini­mestena
on meil põhjust ütelda:
„Ma lähen Su kotta põletusohvri­tega,
ma tasun Sulle oma tõotu­sed."
Kaaseestlane, sinu oma süda
ütleb sulle, millised on sinu tõotused
suurele Jumalale! Sinu oma süda!
Kas Bi ole tänane päev oma
pühaliku tõsidusega parajaks sobi­vaks
kohaks taas-elustada, taas-uuendada
tõotusi, mida me raskeil
aegadel oleme andnud oma Juma­lale?
Kirikute kellad helisevad palju­del
maadel on Kodu-Eestist lahku­mise
mälestuseks. Sellega seoses
peatub Jumala armastuse pilk sinu
ja minu hingel, meie kui vabaduses
elavate eestlaste elul. Läbi saabu­nud
kuldse sügise on kauge, kanna­tava
kodumaagi pilk valuijikkalt,
ootavalt suunatud meile, kes me
sattusime tulle ja vette, kuid keda
Jumala armu käsi viis välja vaba­dusse.
Astu veel enne selle päeva kustu­mist,
täna, oma hingega vahetult
Jeesuse Kristuse nimel Jumala ar­mastuse
lähedusse, et sinugi süda
võiks ütelda: „Tänu olgu Jumalale,
kes ei ole heitnud kõrvale mu pal­vet
ega ole võtnud ära oma heldust...
Ma lähen Su kotta põletusohvrite­ga,
ma tasun Sinule oma tõotused."
Selleks aidaku meid püha Jumal
kui meie armurohke taevane Isa
meie Lunastaja läbi. Me yajame
seda Jumala abi endale, oma laste­le
ja noortele, et mitte kaduda võõ­raste
rahvas.te keskele. Jumala käsi
ei päästnud 1944. a. traagilisel sügi­sel
mitte selleks, et me suurendak­sime
Kanada, USA, Rootsi ja teiste
maade rahvaarvu. Jumala püha
armurikas käsi päästis meid tõsis­te,
tähtsate ülesannete tarvis, mis
meil täita eestlastena Ja kristlaste­na.
Meid ootavad konkreetsed üle­sanded
usulisel ja rahvuslikul alal,
mille täitmisele me oleme kutsutud
rõõmsa valmisolekuga ja tänuliku
südamega Jumala ja oma Eesti isa­maa
vastu. Jumalale antud tõotu­sed—
need ei tohi kustuda, vaid
need ootavas täitmist!
RUDOLF KIVIRANNA
Balti rahvaste massilisel
hävitamisel pole lõppM
Balti rahvaste massilisel hävita­misel,
mis algas Staiini ja Hitleri
kokkuleppe alusel 1939. a., kestab
edasi ja sellel pole näha lõppu,
kirjutab Balti Vabadusliidu bülle­tään
USA-s. Mitmete üksteisele
järgnevate massiliste küüditamis­te
tagajärjel oli 1949. a. hävitatud
või küüditatud üks kümnendik Bal­ti
rahvastest. Juri Andropovi tõus­misel
Nõukogude Impeeriumi juhi
kohale muutus kord valjui^aks ja
arreteeritute ning karistatute arv
hakkas suurenema.
(Baltic Bulletin)
EPL
iiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused J®
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organlsatsloonldcla
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
- Eesti Maja, 938 Broad-
^vlew Ave. Toronto. Ont. M4K 2RÖ
i>i>>i"iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiitiiiiiiiiiiii^
Moskvasse pn
läinud Rootsi
ülekuuli
STOKHOLM (EPL) - Tuntud
Stokholmi advokaat Ragnar Golt-farb
sõitis N. Liitu, et rootsi ju-ristidekomisjoni
„Pro Jüstitia" üles­andel
jälgida Nõukogude teisiti­mõtleja
Jossif Beguni protsessi Vla-dimiris,
20 km idapool Moskvat. Ta
3ai selleks loa Nõukogude suur­saatkonnalt
Stokholmis. Sellegi­poolest
kimbutati teda Vladimiri
saabumisel KGB poolt. Protsess oli
äkki „edasi lükatud ...".
. Ragnar Gütlfarb ütleb, et la oli
imestunud, kui ta sai viisa protsessi
jälgimiseks. Kunu N'I ise vene keelt oi
valda, võttis ta Vladimiri kaasa amet­liku
nõukogude tõlgi, kes pidi tulle
kohtupidamist 'referoerima saksa
keeles. )[
Kohtumajas solvus aga, et seal
keegi ei teadnud mingist protsessist,
kuigi, varem tolograafiagentuurid
olid just saabumist] päeva märkinud
kui selle algust. Kohtu eesistuja Mus-tafenko
kohta, kell,ega Gottfarb tah­tis
kokku saada, öeldi, et ta on ära
sõitnud. Advokaat'oma giidiga läks
aga otse tema ruuiiilja keegi ei ta­kistanud.
Ta tutvustas ennast ja an­dis
üle oma varasema kirja koopia N.
Liidu Stokholmi saatkonnale.
Kui ta kohtuhoonest lahkus, viis
taksojuht teda ilma ühegi seletuseta
ühte hotellile sarnanevasse suurde
hoonesse, kus teda ees ootas üks
naisterahvas, umbes 45 aastat vana.
Selgus,, et naisel olid käes samad
dokumendid, millised advokaat oli
esitanud kohtu eesistuja ametiruu­mis.
Ilma pikemata algas ülekuula­mine
— naine ei pidanud vajalikuks
enese tutvustamistki.
Gottfarb mõistis, et tegemist on
KGB esindajaga, sest naine hakkas
teda otsekohe süüdistama konspi­ratsioonis"
ja ,,riigiväenulises tege­vuses".
l
1
Uus mitme . . .
, (Algus esiküljel
KÜSIMUSED
Küsimuste ja vastuste sarjas tulid
sõelumisele mitmed akuutsed prob­leemid:
„Kui „etnilise" tagapõhjaga
kodanikke on Kanadas üle'30 %, kas
langeb neile siis kp protsentuaalselt'
vastav osa riigi ja valitsuse tähele­panust
ja eelarvest?"—- Polnud vaja
ministri vastust, et teada, et iga mit-mekultuurilekulülatud
dollari kohta
läheb sada tuhat mujale. — „Kas on
edaspidi loota tõhusalt suuremat toe­tust
mitmekultuuri programmidele?"
— ,,Eelmine minister, j im Pleming,
suurendas toetusi. Praegu on riigil
suur puudujääk." — ,,Millal saab
Kanada oma mitmekultuuri-Minis-teeriumi?
— „Selle asemel, et ümter
organiseerida valitsust, peaksid kõik
institutsioonid rellekteerima mitme-kultuurilisuse
fakti." - „Miks pea­minister
tagandas eelmise mitmekul­tuuri
ministri }im Flemingu?" —
„Sellele küsimusele saab vastata ai­nult
peaminister." jne. jne. — Küsi­mused
hõlmasid probleeme ahendu­ses
uue salaluureteenistuse, RCMP,
Canada Counciri toetuste, etnilise
pressi päevamurede üle kuni võima­like
Air Canada kuulutusteni, võrd-õiguste
puudumise kohta töökohta­del
jne. Korduvalt võtsid sõna Toron­to
n.ü.,,nähtava minoriteedi" esind­ajad.
VASTUVÕTT
Pressikonventsile järgnes vastu;
võtt etniliste organisatsioonide esin-.
dajatele, kus minister kinnitas uuesy
ti ülaltoodud seisukohti, muuhulga.s
väites, et ta töö on olnud edukas
.suurelt osalt tänu ta abikaasale, kelle
mõistmist, abi ja kannatlikku meelt
tä vajab ka edaspidi.
..Peaminister sai minu ministriks
määramisega korraga kaks uut töö­jõudu
ühe palga eest!" lõpetas minis-l
KALEV ES
ESMASPÄEV Lawrcn
Glenvie^
TEISIPÄEV LawreiM
GlenvieJ
TEISIPÄEf Etobicd
NortliYork — Bayv!e\]
BayviexJ
KOLMAPÄEV — t)on M
Normai
KOLMAPÄEV Runnyn
Runnyn
KOLMAPÄEV Elobic(
Registreerimine toimub teisipä(
Iniormatsiooniks 889-7889 E. K
<|1 4