1983-09-01-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 35 (1748) 1983 wMeie Elu" nr. 3S (1748) 1983 NELJAPÄEVAL, 1. SEPTEMBRll- -THURSDAY, SEPTEMBER 1 CBStO ' [tõotused mist lestuspäevaks ? I^^^ 66, 10—20 hingj mis annad Jumalale, ^šuir annab iga päev?" teegi arvaku, et see on hin-jhella luuletaja tühipaljas itaalne küsimus. Kristlik reaalsuses on ülimalt rea- |ufilosoofiä, mida me koh- ]stuses}eesuses kui lunlala mpisi ei ole valmistanud |a, hinge ega vaimu. Meie imala looming. Junial on müd, meile elu kinkinud, kohta kehtivad seepärast iie arvamiseJd ja mõtted, Ire Jumala seadused. |us „Mu hing, mis annad Ju-kes kõik suir annab iga in kaugeleulatuvate tagala oma sisult väga kaine ; ,'išlik küsimus, ütleb tänase 66. psalmi jMa lähen Su kotta põle- [ega, ma tasun Sinule oma ^õnäd on kirjutatud kaua Istust, aga neisse kätketud Ihingedele on vananematu: [oleme oma elus kogenud jgusid, Jumala heldust ja larmu, siis ei saa ega tohi [na edasi, nagu poleks mi-mud. Tulest, veest ja tor-flhirünnakuist ja kommu-lastuse eest pääsnud ini-lon meil põhjust ütelda: [n Su kotta põletusöhvri-tasun Sulle oma tõotu-ätlane, sinu oma süda f, millised on sinu tõotused imalale! Sinu oma süda! ole tänane päev oma tõsidusega parajaks sobi- [aks^, taas-elustada, taas- I toQtusi, mida me raskeil [leine andnud oma Juma-kelläd helisevad paljui" il on Kodu-Eestist lahku-lestuseks. Sellega seoses jmalä armastuse pilk sinu fiigel, meie kui vabaduses ^stlaste elul. Läbi saabu- . fä sügiseon kauge, kanna-imaagi pilk valurikkalt, iuunatud meile, kes me M e ja vette, kuid keda emu käsi viis välja vaba-jel enne selle päeva kustuja, onia hingega vahetult .ristuse nimel Jumala ar- (ähedüsse, et sinugi süda Ida:Tänu olgu Jumalale,. heitnud kõrvale mu pal- 1 yõtnud ära oma heldust... Su kotta põletusohvrite- ' lun Sinule oma tõotused." I aidaku meid püha Jumal armurohke taevane Isa jiastäja läbi. Me vajame ila abi endale, oma laste-jele, et mitte kaduda võõ-laste kiBskele. Jumala käsi Id 1944. ä. traagilisel sügi- [elleks, et me suurendak-ida, ÜSA, Rootsi ja teiste ^hvaarvu. Jumala- püha |[äsi päästis meid tõsis- 1^ ülesannete tarvis, mis [iiestlastena ja kristlaste- )otavadkonkreetsed üle-, {iilisel ja rahvuslikul alal, lisele me oleme kutsutud ilmisolekuga jä tänuliku Jumala ja oma Eesti isa- J. Jumalale antud tõotur Id ei tohi kustuda, vaid f Rs täitmist! mDQLF KlVlRANNA^ ihvaste massilisel tnisel pole lõppu ivaste massilisel hävita' algas Stalini ja Hitleri )e alusel 1939. a, kestab üellel pole näha lõppu, (altil Vabadusliidu bülle- -s. Mitmete üksteisele massiliste küüditamis-jel oli 1949. a. hävitatud |atud üks kümnendik Bal- Jst. Juri Andropovi tõus- [kogude Impeeriumi juhi lutus kord valjumaks ja rte ning karistatute arv lurenema. (Baltic Bulletin) Jihtkapital Kanadas testameridl-päranduaed jn |ndid ön | tulumaksuvabad. la aiinelused noortele Ja ^esti orginlsatsloonldelc sihtkapital Kanadas lakauvaba kviitungi saa- Eesti Maja, 958 Broad- Toronto, Ont. M4K 2R6 |fi|liiliiiiii)iiiiiiiiiniiiiiiiiitiiiiiiiitiiiitii!iis] — Tuntud Stokholmi advokaat Ragnar Gotl-farb sõitis N. Liitu, et rootsi ju-ristidekomisjoni „Pro Justitia" ülesandel jälgida Nõukogude teisitimõtleja Jossif Beguni protsessi Vla-dimiris, 20 kni idapool Moskvat. Ta sai selleks loa Nõukogude suursaatkonnalt Stokholmis. Sellegipoolest kimbutati teda Vladimiri saabumisel KdjB poolt. Protsess oli äkki „edasi lükatud...". , Ragnar Gottfarb. ütleb, et ta oli imestunud, kui ta sai viisa protsessi jälgimiseks. Kuna.ta ise vene keelt ei valda, võttis ta Vladimiri kaasa ametliku nõukogude tõlgi, kes pidi talle kohtupidamist refereerima saksa keeles. > Kohtumajas selgus aga, et seal keegi ei teadnud mingist protsessist, kuigi ^varem telegiiaafiagentuurid olid just saabumisel päeva märkinud kui selle algust. Koiitu eesistuja Mus-tafenko kohta, kellega Gottfarb tahtis kokku saada, öeldil et ta on ära sõitnud. Advokaat õma giidiga läks aga,otse tema ruumi ja keegi ei takistanud. Ta tutvustas ennast ja andis üle oma varasema kirja koopia N . Liidu Stokholmisaatkonnalei Kui ta kohtuhoonest lahkus, viis taksoji^ht teda ilma ühegi seletuseta ühte hotellile sarnanevasse suurde hoonesse, kus teda ees ootas üks naisterahvas, umbes 45 aastat vana. Selgus, et naisel olid käes samad dokumendid, millised advokaat oli esitanud kohtu eesistuja ametiruumis. Ilma pik^m^ta algas ülekuulamine — naine ei pidanud vajalikuks 'enese tutvustamistki. Gottfärb. mõistis, et tegemist on KGB esindajaga, sest^naine hakkas teda otsekohe süüdistama „konspi-ratsioonis" ja„riigivaenulises tegevuses". , . — Ma lasksin teda rääkida lõpuni ja siis ütlesin talle, et ma olen praegu 76»aastane ja oma elust 45 aastat advokaat, reisinud paljudes maades ja sageli külastanud nende niaade koh-' tuasutusi, mh. ka N . Liidus, kus ma Kiievis a. 1935 jälgisin kohtupidamist ühe alkoholisti vastu, kes oli oma naist peksnud, a. 1945 jälgisin Leningradis kohut kahe röövli vastu. Avaldasin imestust, et minu huvi kohtu'ja kohtupidamise vastu põhjustab selliseid etteheiteid. Kui kohtupidamine on korrektne, siis ei ole põhjust seda minu eest varjata, Pole mul ju mingit kavatsust vahele segada kohtukäiku. Kui see aga ei ole ^ korrektne, siis on minu kohuseks jutustada seda, mida ma nägin ja kogesin Nüüd katkestas naine: — Aga miks te ütlesite, et te tulete turistina? Gottf arb vastas, et ta on. saanud küll turismiviisa, kuid viisataotluses oli ta selgelt N . Liidu Stökholmi saatkonnale andnud oma reisi eesmärgi ja põhjuse. Naine jäi viisakaks ja lõpetas „vest-luse". Gottfarb võis sõita oma hgtelli ja sealt tagasi Moskvasse, kus ta kohtus kaebealuse Beguni abikaasa Ina-ga, kes ei teadnud, millal edasilükatud kohtuistung toimub: Gottfarb, lendas tagasi Stökholmi. Juristidekomisjon„Pro Justitia" esimees õuekohtu liige Carl Fredrik Haddin on seletanud lehtedele, et juba see, et Ragnar Gottgfarb üldse sai viisumi kohtuprotsessile sõitmiseks ja selle jälgimiseks, oli. esmakordne. Ükski lääne jurist ei ole saanud varem sellist luba. Iseasi ön muidugi; et protsessi ettenähtud ajal ei toimunud.... EPL/K 0 Lennuk maandus Soome asemel vene lennuväljal STOKHOLM (EPLJ - Nõukogude telegraafiagentuur TASS teatas juuli alguses, et «kriminaalsed felemendid" bn püüdnud hõivata Moskvast talljlnna poole sõitvat lennukit. Kaape mine olevat nurjunud «reisijate otsustava vaheleastumise tõttu". Kuidas asjad tegelikult olid, kuuleb Eesti Päevaleht nüüd lähemalt «mitteametlike" kanalite kaudu. Nagu selgub, teostasid kaaper- osast - selgus, et maandumine damiskatse kaks noormeest, kel- ei toimund mitte Soome pinnal, Test üks oli eestlane. Nende ees- vaid Viiburi lähedasel nõukogu-märgiks oli pääseda Rootsi. de sõjaväe lennuväljal... Vahe- W, , , , , P^al oli aga üks lennukis reisija- Uks meestest platseerus len- na sõitnud KGB mees saanud nuki tualetti „pommiga kuna kätte oma revolvri jä tulistas tua-teine ähvardas meeskonda sel e; le^j j ^ ^ ^ p^.^^^ ..pommimees" õhkimisega, kui kurssi ei võeta sai surma Rootsile. . " • „ , . J , , , Nagu hiljem selgus, ei olnud . ^ . ' P ^ ' " . 7 f .".!^^' et kutteainel „j^^^ mingit pommi ei jatku ule Laanernere sõiduks _ olid bluffinud. kone alla võiks tulla Soome. Sellega kaaperdajad nõustusid Kõik reisijad võeti pikale üle-ja lennuk võttis tõepoolest kursi kuulamisele,enne kui nad siht.= Soome lahele. Kui see agamaan- kohta Tallinna toimetati, dus, piirati lennuk ümber jham-. buni 'relvastatud miilitsaväe- -EPL/K ESTI ALUMI1ÜIUM KOMPANII Akende asendamine thermofkendega. ^ 5 tollised veerennid kuue§ värvis. + Ri5ästaalu8te katmine. Keldri akendele sissemjurdmlse vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238 Kodiö76?p932 ' OSSO INVEŠTMENTS INC., 10335 Keele Str, Maple, Ontado LOJ lEO 0, .0 Uus mitme (Algus, esiküljel] KÜSIMUSED Küsimuste ja vaatuste sarjas tulid sõelumisele mitmed akuutsed probleemid: „Kui„etnilise" tagapõhjaga kodanikke on Kanadas üle 30 kas langeb neile siisjka protsentuaalselt-vastav osa riigi ja valitsuse tähelepanust ja eelarvest?" — Polnud vaja ministri vastust, et teadat et iga mit-mekultuurile kulutatud dollari kohta läheb sada tuhat mujale. — „Kas on edaspidi loota tõhusalt suuremat toetust mitmekultuurji programmidele?" •— ,,Eelmine minister, Jim Fleming, suurendas toetusi. Praegu on riigil suur puudujääk." .— „Millai saab Kanada oma mitmekultuuri-Minis-teeriumi? — ,,Selle asemel, et ümber, organiseerida valitsust, peaksid kõik institutsioonid reflekteerima mitme-kultuurilisüse fakti.", — „Miks peaminister tagandas eelmise mitmekul-tuuri ministri Jim Flemingu?" — „Sellele küsimusdle saab vastata ainult peaminister." jne. jne. — Küsimused hõlmasid probleeme ühenduses uue salaluureteenistuse, RCMP, Cariada 'Counciri toetuste, etnilise pressi päevamurede üle kuni võimailike Air Canada kuulutusteni, võrd-õiguste puudumise kohta töökohtadel jne. Korduvalt võtsid sõna Toronto n.ü.„nähtavaminorjiteedi" esindajad. ' VASTUVÕTT ' Pressikonventsile järgnes vastuvõtt etniliste organisatsioonide esindajatele, kus minister kinnitas uuesti ülaltoodud seisukohti, -muuhulgas väites, et ta töö on olnud edukas suurelt osalt tänu ta abikaasale, kelle mõistmist, abi ja kannatlikku meelt ta vajab ka edaspidi. ,,Peaminister sai minu ministriks määramisega Korraga kaks uut tööjõudu ühepalga eest!" lõpetas minis- Kapten Ludwig Wahtras eai surma põlliii töötades Töötades oma talu põllul^sai õnnetult surma EELK Kanada praostkonna laekur ja endine Hiidlaste Seltsi esimees kaugesõidukapten Ludvig Wahtras. Ta pidas Hamiltoni ja Brantfordi vahemaal, Lyndeni alevi lähedal 100-aakri suurust talu juba umbes 30 aastat. Möödunud nädala teisipäeval läks põllule niitma ädalheina ja kui eine ajaks koju ei tulnud, läks abikaasa vaatama. Ta leidis Ludvig Wahtras'e surnuna lamamas umbes 50 jala kaugusel traktorist, mille mootor töötas. Kohtuarst dr. Carmelo Sõime ütles ajalehele „Hamilton Specta-tor", et vigastustega arvestades on tõenäolikult tegu traktoriga, mis liikus alla künkast ja ülesseteisele-poole, kus peatus. Kaš Ludvig Wahtras libises või kukkus ei ole esialgu teada, ka mitte lahkamise tulemusi. Kadunul on kolm last. Poja Kal-mari abikaasa Cheril ütles ajalehele, et tema arvates õnnetust ei põhjustanud ettevaatamatus, kuna |(u-nagi varem ei ole olnud tal raskusi põllutöömasinatega. „Hamilton Spectator" lisab, et möödunud aastal 45 surmajuhtumist taludes õnnetuste tagajärjel 15 olid seotud traktoritega. Sel aastal oh neid olnud juba seitse. Farm Safety Association Inc. esindaja lisas, et ühing toetab seaduse andmist, mis nõuab kaitsevöösid trak-torijuhtidele. terColleiiette oma lühikese sõnavõtu. Eestlastest viibisid vastuvõtul Laas Leivat, Olev Trass, Osvald Piil, August Nõmmik ja Valve Andre. ' ' V . A . Järvemetsal oli kogunenud umbes 20Ö skautlikku noort ja juhti, neist kolm Kanadast. Laagri kõrgpunktiks oli kanuu- ja jalamatk, vanu pulmakombeid tutvustav lavastus «Hõissa pulmad!", suurlõke ja lõpuparaad, kus anti üle Tõnu ja Maimu Nõmmiku poolt kütše tuleval aastal toimuvasse maailmalaagrisse „Ee8ti Lipp" KotkajärveL — Pildil ~ «Männivalla" laagri juhid ngd. Riina Mälgi-Viise ja skm. Jüri Linask. Kanada lippu kannab Kadri Nõmmik Torontost. Foto --Harald Karu Impulsse Tokiost Kanada majandusele Juba aastaid on jaapanlased olnud huvitatud investeeringutest Läänes, eriti USA-s ja Kanadas, kuid Kanada valitsus pole seni näidanud küllaldast vastutulekut. Alles läinud aastast peale on olukorrad muutnud ja jaapanlased on nüüd valmis mitmel, liinil rakendama oma kapitali ja kõrgtehnilisi oskusi ka siin Kanadas. Teatavasti asus varemalt Ontarios, Georgian Bay kaldal (Midland) USA suure tehase (RCA) TV-lampide tehas. See tööstus läks aga pankrotti, nagu paljud teised siin Kanadas ja suleti läinud detsembris, sest ettevõte ei suutnud võistelda teiste välisfirmade (Jaapan, L-Saksa jt.) samalaadiliste toodetega. See 16 aastat vana Midlandi tööstus oli algul väga edukas ja alles kaks aastat tagasi töötas seal 1200 töölist, kuid sulgemisel oli järel vaid 630 ja ka need kaotasid oma töökohad. Tööstus müüdi jaapanlastele ja: ostjaks osutus Mitsubishi Elektri-tööstus Tokiost (MEC), kes maksis sellest $20 miljoni ja tahab sisseseade uuendamiseks kulutada veel S26 miljoni. Mitsubishi'le anti odavapröt-sendilist laenu Liidu- ja Ontario valitsuse poolt pariteedi alusel kokku $15 miljoni. juuli lõpus käis kohal ka Mitsubishi peatööstuse president Nihachi-ro Katayama Tokiost ja kohtas seal Kanada valitsuse esindajaid. Midlandi tööstuse presidendiks on määratud Jutaka Takano, kes juba praegu töötab seal 34 töölisega, et ettevõtet lasta käiku novembriks. Tuleva aasta keskpaigu loodetakse rakendada juba 250 endist tööHst. Kogu kohata-jäänud 630-le töölisele loodetakse anda tööd alles 1987-ks aastaks. Mitsubishi Midlandi tööstuse president jukata Takano on ajakirjanduse andmel lahke ja humooririkas mees, kes töölistele tahab olla väid „George" oma pärisnime asemel, et sümboolselt tunnustada Georgian, Bay kaunist asukohta. Jaapanlased kavandavad oma uue Kanada tööstuse selleks, et produtseerida pildilampe mitte ainult TV-aparaatide jaoks, vaid ka tööstuslike kompuuterite jaoks, kuna sellel alal on laialdast tulevikku kõigis tööstusriikides. . A A.M. 90.000-dollariline eksitus tulumaksu^ lehel Province of Ontario Savings Office (POSO) harukontori juhataja teatas Helle Ranmk'ule (Hellara Service), et ta toob kaasa ühe 83-aastase lesknaise, kelle tulumaksuga ta arvas midagi väga viltu olevat. Naine oli kirjutanud 60.000 dollarilise tsekl maksuametile, kui tal oli $72.000 pangas. Ja nagu hiljem selgus, veel' 41.000-dollarilise tšeki Royal panga arvelt, kus tal oli $56.000. ' POSO's peatati väljamaksmine ja POSO osakonnajuhataja abiga ka Royal, pangas, kus aga üllataval kombel oldi selle üle pahased. Uurimisel selgus, et naine ei olnud 1976. aastast pärineva 75,000-lise hüpo-teeklaenu sissetulekut oma maksu-lehtedel näidanud ja nüüd hirmununa kiire arvestusega,eksinud. Lõpptulemusena tuli tal maksta vaid $10.000 pluss intress ja seda'' järgnevail põhjusil: 1) Tulumaksu „tagasiulatavüs" on vaid neli aastat, seega parandused tulid teha vaid 1979. aastast alates. 2) Canada Savings Bond'i boonus tuli näidata kui „Capital Gain", kui sissetulek võlatähtede või pangaarve protsentidest ületab maksuvaba tuhat dollarit. Huvi Jaapanis balti vangide vastu Austraalias ilmuv teadeteleht „Bal-tic News" toob sõnumi huvist laapa-nis eesti, läti, leedu vangide vastu N . Liidus. Jaapani ajalehed trükkisid ära teateid •„Bahic News'ist", mille tulemusena leht sai hulk kirju ja enam kui 30 jaapanlast soovisid liituda grupiga Austraalia „Friends of the Prisoners'! (P.O. Box 12 Sandy Bay, Tas. 7005, Australia). Lisatud on mõned näited kirjadest, mis tulnud jaapanlastelt.kes tahavad balti vange vabastada. „Baltic News" ilmub organisatsiooni HELLP väljaandel neli korda aastas ja saadetakse soovijatele tasuta. (Post Office Box 272, Sandy Bay, Tasmania, 7005, Australia). 3) 1978. aastal tehtud 12,000-lise annetuse lubatud 20% sissetulekust mahaarvamisest ülejääva osa ülekandmine järgnevatesse maksuaastatesse. Sellest juhtumist kirjutas kohaliku valimispiirkonna ajaleht „Ward 9 News'; kus toodi Helle Ranniku arvamine, et tulumaksuamet oleks võinud märgata viga enne tshekkide sissekasseerimisele asumist ja nii vältida asjatut sekeldusi. Tähelepaneliku pangamänedzhpri abiga lahend'atud juhtum näitab veelkord, et keerulisematel juhtudel vanemad inimesed vajavad tulumaksu-lehtede täitmisel asjatundja abi. Eesti kondomiinium korterimaja North York'is Korteri kavandid vaatamiseks ja ostmiseks arhitekt Guido E. Laikve büroos, 101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A1T1 444-6405 444-2897 1983/84 aasta tunniplaan ,.r" ESMASPÄEy Lawrence ja Ävenue Rd. Glenview Public Srfiöol — Lawrence ja Ävenue Glenview Public School Etobicoke ^ Bayview ja Sheppard Bayview Junior High Schoo! — Don Mills ja Lawrence Mpnnan Ingram School Runnymede ja Bloor Eunnymede Public Schoo! * 17:00—18:00 Lapsed | .NELJAPÄEV 18:00-19:00 Naised North York'l§ 19:00—20:30 Teismelised NEUAPÄEV 20:30—21:30 Naised North York'is Valikrühmad, senior eliit, • NELJAPÄEV Morte eliit, laste eliit Naised lEEDE \ !8:00—19:00 Lapsed 19:00-20:00 Teismelised KEEDE • 17:30—18:30 Lapsed 18:30—19:30 Teismelised 17:30—18:30 Lapsed 18:30—19:30 Teismelised 19:30—20:30 Naised UUPÄEV . 9 Naised Bayview ja Sheppard Bayview Junior High School Yonge ja Steeles Newtonbrook High School * Südalinnas Jesse Ketcbum Public School * Victoria Park ja St. Claijr Crescent School * §t. Clair ja Yonge Deer Park Public Schoo! ^ Mt. Pleasant ja Davisville Hodgson Public School ™ St. Clair ja Yonge Deer Park Public School * Registreerimine toimub teisipäeval, 6. septembril kell 18:00—20:30 Glenview Public School, 401 Rosewell Ave. Tunnid algavad 12. septembril. Inlormatsiooniks 889-7889 E. Koop või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise informatsioqnjaadaval telefoni teel. 18:00—19:00—Teismelised 19:00—20:00 Naised 18:30—19:30 Lapsed 19:30—20:30 Teismelised 18:30-r20:00 Endised või 20:00-21.30 Senior eliit 16:30—18:00 Lapsed 18:00—19:30 Teismelised 12:45—14:00 Lapsed 14:00—15:30 Teismelised 10:00—11:00 Lapsed 11:00—12:00 Lapsed 12:00—. 1:30 Teismelised! 12:45— 2:00 Lapsed 2:00— 3:30 Teismelised ja noorte eliit * — Allmaaraudtee läheduses amm
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 1, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-09-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830901 |
Description
Title | 1983-09-01-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Elu" nr. 35 (1748) 1983 wMeie Elu" nr. 3S (1748) 1983 NELJAPÄEVAL, 1. SEPTEMBRll- -THURSDAY, SEPTEMBER 1 CBStO ' [tõotused mist lestuspäevaks ? I^^^ 66, 10—20 hingj mis annad Jumalale, ^šuir annab iga päev?" teegi arvaku, et see on hin-jhella luuletaja tühipaljas itaalne küsimus. Kristlik reaalsuses on ülimalt rea- |ufilosoofiä, mida me koh- ]stuses}eesuses kui lunlala mpisi ei ole valmistanud |a, hinge ega vaimu. Meie imala looming. Junial on müd, meile elu kinkinud, kohta kehtivad seepärast iie arvamiseJd ja mõtted, Ire Jumala seadused. |us „Mu hing, mis annad Ju-kes kõik suir annab iga in kaugeleulatuvate tagala oma sisult väga kaine ; ,'išlik küsimus, ütleb tänase 66. psalmi jMa lähen Su kotta põle- [ega, ma tasun Sinule oma ^õnäd on kirjutatud kaua Istust, aga neisse kätketud Ihingedele on vananematu: [oleme oma elus kogenud jgusid, Jumala heldust ja larmu, siis ei saa ega tohi [na edasi, nagu poleks mi-mud. Tulest, veest ja tor-flhirünnakuist ja kommu-lastuse eest pääsnud ini-lon meil põhjust ütelda: [n Su kotta põletusöhvri-tasun Sulle oma tõotu-ätlane, sinu oma süda f, millised on sinu tõotused imalale! Sinu oma süda! ole tänane päev oma tõsidusega parajaks sobi- [aks^, taas-elustada, taas- I toQtusi, mida me raskeil [leine andnud oma Juma-kelläd helisevad paljui" il on Kodu-Eestist lahku-lestuseks. Sellega seoses jmalä armastuse pilk sinu fiigel, meie kui vabaduses ^stlaste elul. Läbi saabu- . fä sügiseon kauge, kanna-imaagi pilk valurikkalt, iuunatud meile, kes me M e ja vette, kuid keda emu käsi viis välja vaba-jel enne selle päeva kustuja, onia hingega vahetult .ristuse nimel Jumala ar- (ähedüsse, et sinugi süda Ida:Tänu olgu Jumalale,. heitnud kõrvale mu pal- 1 yõtnud ära oma heldust... Su kotta põletusohvrite- ' lun Sinule oma tõotused." I aidaku meid püha Jumal armurohke taevane Isa jiastäja läbi. Me vajame ila abi endale, oma laste-jele, et mitte kaduda võõ-laste kiBskele. Jumala käsi Id 1944. ä. traagilisel sügi- [elleks, et me suurendak-ida, ÜSA, Rootsi ja teiste ^hvaarvu. Jumala- püha |[äsi päästis meid tõsis- 1^ ülesannete tarvis, mis [iiestlastena ja kristlaste- )otavadkonkreetsed üle-, {iilisel ja rahvuslikul alal, lisele me oleme kutsutud ilmisolekuga jä tänuliku Jumala ja oma Eesti isa- J. Jumalale antud tõotur Id ei tohi kustuda, vaid f Rs täitmist! mDQLF KlVlRANNA^ ihvaste massilisel tnisel pole lõppu ivaste massilisel hävita' algas Stalini ja Hitleri )e alusel 1939. a, kestab üellel pole näha lõppu, (altil Vabadusliidu bülle- -s. Mitmete üksteisele massiliste küüditamis-jel oli 1949. a. hävitatud |atud üks kümnendik Bal- Jst. Juri Andropovi tõus- [kogude Impeeriumi juhi lutus kord valjumaks ja rte ning karistatute arv lurenema. (Baltic Bulletin) Jihtkapital Kanadas testameridl-päranduaed jn |ndid ön | tulumaksuvabad. la aiinelused noortele Ja ^esti orginlsatsloonldelc sihtkapital Kanadas lakauvaba kviitungi saa- Eesti Maja, 958 Broad- Toronto, Ont. M4K 2R6 |fi|liiliiiiii)iiiiiiiiiniiiiiiiiitiiiiiiiitiiiitii!iis] — Tuntud Stokholmi advokaat Ragnar Gotl-farb sõitis N. Liitu, et rootsi ju-ristidekomisjoni „Pro Justitia" ülesandel jälgida Nõukogude teisitimõtleja Jossif Beguni protsessi Vla-dimiris, 20 kni idapool Moskvat. Ta sai selleks loa Nõukogude suursaatkonnalt Stokholmis. Sellegipoolest kimbutati teda Vladimiri saabumisel KdjB poolt. Protsess oli äkki „edasi lükatud...". , Ragnar Gottfarb. ütleb, et ta oli imestunud, kui ta sai viisa protsessi jälgimiseks. Kuna.ta ise vene keelt ei valda, võttis ta Vladimiri kaasa ametliku nõukogude tõlgi, kes pidi talle kohtupidamist refereerima saksa keeles. > Kohtumajas selgus aga, et seal keegi ei teadnud mingist protsessist, kuigi ^varem telegiiaafiagentuurid olid just saabumisel päeva märkinud kui selle algust. Koiitu eesistuja Mus-tafenko kohta, kellega Gottfarb tahtis kokku saada, öeldil et ta on ära sõitnud. Advokaat õma giidiga läks aga,otse tema ruumi ja keegi ei takistanud. Ta tutvustas ennast ja andis üle oma varasema kirja koopia N . Liidu Stokholmisaatkonnalei Kui ta kohtuhoonest lahkus, viis taksoji^ht teda ilma ühegi seletuseta ühte hotellile sarnanevasse suurde hoonesse, kus teda ees ootas üks naisterahvas, umbes 45 aastat vana. Selgus, et naisel olid käes samad dokumendid, millised advokaat oli esitanud kohtu eesistuja ametiruumis. Ilma pik^m^ta algas ülekuulamine — naine ei pidanud vajalikuks 'enese tutvustamistki. Gottfärb. mõistis, et tegemist on KGB esindajaga, sest^naine hakkas teda otsekohe süüdistama „konspi-ratsioonis" ja„riigivaenulises tegevuses". , . — Ma lasksin teda rääkida lõpuni ja siis ütlesin talle, et ma olen praegu 76»aastane ja oma elust 45 aastat advokaat, reisinud paljudes maades ja sageli külastanud nende niaade koh-' tuasutusi, mh. ka N . Liidus, kus ma Kiievis a. 1935 jälgisin kohtupidamist ühe alkoholisti vastu, kes oli oma naist peksnud, a. 1945 jälgisin Leningradis kohut kahe röövli vastu. Avaldasin imestust, et minu huvi kohtu'ja kohtupidamise vastu põhjustab selliseid etteheiteid. Kui kohtupidamine on korrektne, siis ei ole põhjust seda minu eest varjata, Pole mul ju mingit kavatsust vahele segada kohtukäiku. Kui see aga ei ole ^ korrektne, siis on minu kohuseks jutustada seda, mida ma nägin ja kogesin Nüüd katkestas naine: — Aga miks te ütlesite, et te tulete turistina? Gottf arb vastas, et ta on. saanud küll turismiviisa, kuid viisataotluses oli ta selgelt N . Liidu Stökholmi saatkonnale andnud oma reisi eesmärgi ja põhjuse. Naine jäi viisakaks ja lõpetas „vest-luse". Gottfarb võis sõita oma hgtelli ja sealt tagasi Moskvasse, kus ta kohtus kaebealuse Beguni abikaasa Ina-ga, kes ei teadnud, millal edasilükatud kohtuistung toimub: Gottfarb, lendas tagasi Stökholmi. Juristidekomisjon„Pro Justitia" esimees õuekohtu liige Carl Fredrik Haddin on seletanud lehtedele, et juba see, et Ragnar Gottgfarb üldse sai viisumi kohtuprotsessile sõitmiseks ja selle jälgimiseks, oli. esmakordne. Ükski lääne jurist ei ole saanud varem sellist luba. Iseasi ön muidugi; et protsessi ettenähtud ajal ei toimunud.... EPL/K 0 Lennuk maandus Soome asemel vene lennuväljal STOKHOLM (EPLJ - Nõukogude telegraafiagentuur TASS teatas juuli alguses, et «kriminaalsed felemendid" bn püüdnud hõivata Moskvast talljlnna poole sõitvat lennukit. Kaape mine olevat nurjunud «reisijate otsustava vaheleastumise tõttu". Kuidas asjad tegelikult olid, kuuleb Eesti Päevaleht nüüd lähemalt «mitteametlike" kanalite kaudu. Nagu selgub, teostasid kaaper- osast - selgus, et maandumine damiskatse kaks noormeest, kel- ei toimund mitte Soome pinnal, Test üks oli eestlane. Nende ees- vaid Viiburi lähedasel nõukogu-märgiks oli pääseda Rootsi. de sõjaväe lennuväljal... Vahe- W, , , , , P^al oli aga üks lennukis reisija- Uks meestest platseerus len- na sõitnud KGB mees saanud nuki tualetti „pommiga kuna kätte oma revolvri jä tulistas tua-teine ähvardas meeskonda sel e; le^j j ^ ^ ^ p^.^^^ ..pommimees" õhkimisega, kui kurssi ei võeta sai surma Rootsile. . " • „ , . J , , , Nagu hiljem selgus, ei olnud . ^ . ' P ^ ' " . 7 f .".!^^' et kutteainel „j^^^ mingit pommi ei jatku ule Laanernere sõiduks _ olid bluffinud. kone alla võiks tulla Soome. Sellega kaaperdajad nõustusid Kõik reisijad võeti pikale üle-ja lennuk võttis tõepoolest kursi kuulamisele,enne kui nad siht.= Soome lahele. Kui see agamaan- kohta Tallinna toimetati, dus, piirati lennuk ümber jham-. buni 'relvastatud miilitsaväe- -EPL/K ESTI ALUMI1ÜIUM KOMPANII Akende asendamine thermofkendega. ^ 5 tollised veerennid kuue§ värvis. + Ri5ästaalu8te katmine. Keldri akendele sissemjurdmlse vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238 Kodiö76?p932 ' OSSO INVEŠTMENTS INC., 10335 Keele Str, Maple, Ontado LOJ lEO 0, .0 Uus mitme (Algus, esiküljel] KÜSIMUSED Küsimuste ja vaatuste sarjas tulid sõelumisele mitmed akuutsed probleemid: „Kui„etnilise" tagapõhjaga kodanikke on Kanadas üle 30 kas langeb neile siisjka protsentuaalselt-vastav osa riigi ja valitsuse tähelepanust ja eelarvest?" — Polnud vaja ministri vastust, et teadat et iga mit-mekultuurile kulutatud dollari kohta läheb sada tuhat mujale. — „Kas on edaspidi loota tõhusalt suuremat toetust mitmekultuurji programmidele?" •— ,,Eelmine minister, Jim Fleming, suurendas toetusi. Praegu on riigil suur puudujääk." .— „Millai saab Kanada oma mitmekultuuri-Minis-teeriumi? — ,,Selle asemel, et ümber, organiseerida valitsust, peaksid kõik institutsioonid reflekteerima mitme-kultuurilisüse fakti.", — „Miks peaminister tagandas eelmise mitmekul-tuuri ministri Jim Flemingu?" — „Sellele küsimusdle saab vastata ainult peaminister." jne. jne. — Küsimused hõlmasid probleeme ühenduses uue salaluureteenistuse, RCMP, Cariada 'Counciri toetuste, etnilise pressi päevamurede üle kuni võimailike Air Canada kuulutusteni, võrd-õiguste puudumise kohta töökohtadel jne. Korduvalt võtsid sõna Toronto n.ü.„nähtavaminorjiteedi" esindajad. ' VASTUVÕTT ' Pressikonventsile järgnes vastuvõtt etniliste organisatsioonide esindajatele, kus minister kinnitas uuesti ülaltoodud seisukohti, -muuhulgas väites, et ta töö on olnud edukas suurelt osalt tänu ta abikaasale, kelle mõistmist, abi ja kannatlikku meelt ta vajab ka edaspidi. ,,Peaminister sai minu ministriks määramisega Korraga kaks uut tööjõudu ühepalga eest!" lõpetas minis- Kapten Ludwig Wahtras eai surma põlliii töötades Töötades oma talu põllul^sai õnnetult surma EELK Kanada praostkonna laekur ja endine Hiidlaste Seltsi esimees kaugesõidukapten Ludvig Wahtras. Ta pidas Hamiltoni ja Brantfordi vahemaal, Lyndeni alevi lähedal 100-aakri suurust talu juba umbes 30 aastat. Möödunud nädala teisipäeval läks põllule niitma ädalheina ja kui eine ajaks koju ei tulnud, läks abikaasa vaatama. Ta leidis Ludvig Wahtras'e surnuna lamamas umbes 50 jala kaugusel traktorist, mille mootor töötas. Kohtuarst dr. Carmelo Sõime ütles ajalehele „Hamilton Specta-tor", et vigastustega arvestades on tõenäolikult tegu traktoriga, mis liikus alla künkast ja ülesseteisele-poole, kus peatus. Kaš Ludvig Wahtras libises või kukkus ei ole esialgu teada, ka mitte lahkamise tulemusi. Kadunul on kolm last. Poja Kal-mari abikaasa Cheril ütles ajalehele, et tema arvates õnnetust ei põhjustanud ettevaatamatus, kuna |(u-nagi varem ei ole olnud tal raskusi põllutöömasinatega. „Hamilton Spectator" lisab, et möödunud aastal 45 surmajuhtumist taludes õnnetuste tagajärjel 15 olid seotud traktoritega. Sel aastal oh neid olnud juba seitse. Farm Safety Association Inc. esindaja lisas, et ühing toetab seaduse andmist, mis nõuab kaitsevöösid trak-torijuhtidele. terColleiiette oma lühikese sõnavõtu. Eestlastest viibisid vastuvõtul Laas Leivat, Olev Trass, Osvald Piil, August Nõmmik ja Valve Andre. ' ' V . A . Järvemetsal oli kogunenud umbes 20Ö skautlikku noort ja juhti, neist kolm Kanadast. Laagri kõrgpunktiks oli kanuu- ja jalamatk, vanu pulmakombeid tutvustav lavastus «Hõissa pulmad!", suurlõke ja lõpuparaad, kus anti üle Tõnu ja Maimu Nõmmiku poolt kütše tuleval aastal toimuvasse maailmalaagrisse „Ee8ti Lipp" KotkajärveL — Pildil ~ «Männivalla" laagri juhid ngd. Riina Mälgi-Viise ja skm. Jüri Linask. Kanada lippu kannab Kadri Nõmmik Torontost. Foto --Harald Karu Impulsse Tokiost Kanada majandusele Juba aastaid on jaapanlased olnud huvitatud investeeringutest Läänes, eriti USA-s ja Kanadas, kuid Kanada valitsus pole seni näidanud küllaldast vastutulekut. Alles läinud aastast peale on olukorrad muutnud ja jaapanlased on nüüd valmis mitmel, liinil rakendama oma kapitali ja kõrgtehnilisi oskusi ka siin Kanadas. Teatavasti asus varemalt Ontarios, Georgian Bay kaldal (Midland) USA suure tehase (RCA) TV-lampide tehas. See tööstus läks aga pankrotti, nagu paljud teised siin Kanadas ja suleti läinud detsembris, sest ettevõte ei suutnud võistelda teiste välisfirmade (Jaapan, L-Saksa jt.) samalaadiliste toodetega. See 16 aastat vana Midlandi tööstus oli algul väga edukas ja alles kaks aastat tagasi töötas seal 1200 töölist, kuid sulgemisel oli järel vaid 630 ja ka need kaotasid oma töökohad. Tööstus müüdi jaapanlastele ja: ostjaks osutus Mitsubishi Elektri-tööstus Tokiost (MEC), kes maksis sellest $20 miljoni ja tahab sisseseade uuendamiseks kulutada veel S26 miljoni. Mitsubishi'le anti odavapröt-sendilist laenu Liidu- ja Ontario valitsuse poolt pariteedi alusel kokku $15 miljoni. juuli lõpus käis kohal ka Mitsubishi peatööstuse president Nihachi-ro Katayama Tokiost ja kohtas seal Kanada valitsuse esindajaid. Midlandi tööstuse presidendiks on määratud Jutaka Takano, kes juba praegu töötab seal 34 töölisega, et ettevõtet lasta käiku novembriks. Tuleva aasta keskpaigu loodetakse rakendada juba 250 endist tööHst. Kogu kohata-jäänud 630-le töölisele loodetakse anda tööd alles 1987-ks aastaks. Mitsubishi Midlandi tööstuse president jukata Takano on ajakirjanduse andmel lahke ja humooririkas mees, kes töölistele tahab olla väid „George" oma pärisnime asemel, et sümboolselt tunnustada Georgian, Bay kaunist asukohta. Jaapanlased kavandavad oma uue Kanada tööstuse selleks, et produtseerida pildilampe mitte ainult TV-aparaatide jaoks, vaid ka tööstuslike kompuuterite jaoks, kuna sellel alal on laialdast tulevikku kõigis tööstusriikides. . A A.M. 90.000-dollariline eksitus tulumaksu^ lehel Province of Ontario Savings Office (POSO) harukontori juhataja teatas Helle Ranmk'ule (Hellara Service), et ta toob kaasa ühe 83-aastase lesknaise, kelle tulumaksuga ta arvas midagi väga viltu olevat. Naine oli kirjutanud 60.000 dollarilise tsekl maksuametile, kui tal oli $72.000 pangas. Ja nagu hiljem selgus, veel' 41.000-dollarilise tšeki Royal panga arvelt, kus tal oli $56.000. ' POSO's peatati väljamaksmine ja POSO osakonnajuhataja abiga ka Royal, pangas, kus aga üllataval kombel oldi selle üle pahased. Uurimisel selgus, et naine ei olnud 1976. aastast pärineva 75,000-lise hüpo-teeklaenu sissetulekut oma maksu-lehtedel näidanud ja nüüd hirmununa kiire arvestusega,eksinud. Lõpptulemusena tuli tal maksta vaid $10.000 pluss intress ja seda'' järgnevail põhjusil: 1) Tulumaksu „tagasiulatavüs" on vaid neli aastat, seega parandused tulid teha vaid 1979. aastast alates. 2) Canada Savings Bond'i boonus tuli näidata kui „Capital Gain", kui sissetulek võlatähtede või pangaarve protsentidest ületab maksuvaba tuhat dollarit. Huvi Jaapanis balti vangide vastu Austraalias ilmuv teadeteleht „Bal-tic News" toob sõnumi huvist laapa-nis eesti, läti, leedu vangide vastu N . Liidus. Jaapani ajalehed trükkisid ära teateid •„Bahic News'ist", mille tulemusena leht sai hulk kirju ja enam kui 30 jaapanlast soovisid liituda grupiga Austraalia „Friends of the Prisoners'! (P.O. Box 12 Sandy Bay, Tas. 7005, Australia). Lisatud on mõned näited kirjadest, mis tulnud jaapanlastelt.kes tahavad balti vange vabastada. „Baltic News" ilmub organisatsiooni HELLP väljaandel neli korda aastas ja saadetakse soovijatele tasuta. (Post Office Box 272, Sandy Bay, Tasmania, 7005, Australia). 3) 1978. aastal tehtud 12,000-lise annetuse lubatud 20% sissetulekust mahaarvamisest ülejääva osa ülekandmine järgnevatesse maksuaastatesse. Sellest juhtumist kirjutas kohaliku valimispiirkonna ajaleht „Ward 9 News'; kus toodi Helle Ranniku arvamine, et tulumaksuamet oleks võinud märgata viga enne tshekkide sissekasseerimisele asumist ja nii vältida asjatut sekeldusi. Tähelepaneliku pangamänedzhpri abiga lahend'atud juhtum näitab veelkord, et keerulisematel juhtudel vanemad inimesed vajavad tulumaksu-lehtede täitmisel asjatundja abi. Eesti kondomiinium korterimaja North York'is Korteri kavandid vaatamiseks ja ostmiseks arhitekt Guido E. Laikve büroos, 101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A1T1 444-6405 444-2897 1983/84 aasta tunniplaan ,.r" ESMASPÄEy Lawrence ja Ävenue Rd. Glenview Public Srfiöol — Lawrence ja Ävenue Glenview Public School Etobicoke ^ Bayview ja Sheppard Bayview Junior High Schoo! — Don Mills ja Lawrence Mpnnan Ingram School Runnymede ja Bloor Eunnymede Public Schoo! * 17:00—18:00 Lapsed | .NELJAPÄEV 18:00-19:00 Naised North York'l§ 19:00—20:30 Teismelised NEUAPÄEV 20:30—21:30 Naised North York'is Valikrühmad, senior eliit, • NELJAPÄEV Morte eliit, laste eliit Naised lEEDE \ !8:00—19:00 Lapsed 19:00-20:00 Teismelised KEEDE • 17:30—18:30 Lapsed 18:30—19:30 Teismelised 17:30—18:30 Lapsed 18:30—19:30 Teismelised 19:30—20:30 Naised UUPÄEV . 9 Naised Bayview ja Sheppard Bayview Junior High School Yonge ja Steeles Newtonbrook High School * Südalinnas Jesse Ketcbum Public School * Victoria Park ja St. Claijr Crescent School * §t. Clair ja Yonge Deer Park Public Schoo! ^ Mt. Pleasant ja Davisville Hodgson Public School ™ St. Clair ja Yonge Deer Park Public School * Registreerimine toimub teisipäeval, 6. septembril kell 18:00—20:30 Glenview Public School, 401 Rosewell Ave. Tunnid algavad 12. septembril. Inlormatsiooniks 889-7889 E. Koop või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise informatsioqnjaadaval telefoni teel. 18:00—19:00—Teismelised 19:00—20:00 Naised 18:30—19:30 Lapsed 19:30—20:30 Teismelised 18:30-r20:00 Endised või 20:00-21.30 Senior eliit 16:30—18:00 Lapsed 18:00—19:30 Teismelised 12:45—14:00 Lapsed 14:00—15:30 Teismelised 10:00—11:00 Lapsed 11:00—12:00 Lapsed 12:00—. 1:30 Teismelised! 12:45— 2:00 Lapsed 2:00— 3:30 Teismelised ja noorte eliit * — Allmaaraudtee läheduses amm |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-01-03