Meie Elu = Our life, April 3, 1986

              882) 1986 „Meie Elu", nr. 14 (liB83J i m \ - NELiAPÄEVAL, S.' AfRllUl'^ "^HUESDÄY, APRIL 3
SUI
s olid väi-rvisisalda-ades
pum-irviplekid.
ks olid To-võistlejad,
idid välja-rillei
Koh-d
eraldus­id.
Pärast
ovimist oli
de jumes-
1 loomu li­had
peegli
ende näod
tund ilma
aega üks
3 lipp nä-
;tada,kuu-ia
võistlus
s^uudetud
unnimöö-
Võistluste
suna
upidvahe-ajate
poolt
si jälgida
läheduses.
t roheliste
suna hää-haist
jäid
iilisid met-ppü
vallu-jad
peitsid
esel vee-ikne,
kuid
ahingud.
It ja katsu­jaga
enne
id haarata,
lesttaba-
Ijakült läh-ütnud
kol-ee
võistlus
tlus.el star-ellelvõist-arad^
et 15
ipp nende
helište või-
Alar Ka­ia
vaheaeg,
ajate poolt.
lesid uu-e
võistlus
iistevõidü-
Elmar Ka­rtsid
kolla-oli
Toivo
nad selle
möödunud
a hea. Seda.
tis eriti väl-õistlusi
ju-möödunud
1 ta kaasla-võistlusest
ai^ses oma
ka lõpuni.
s R.L.D.
äsuhScar-
.yõistluste
tunikud olid
oni kanada-s
pii parim
KAIGNA
õgi. Teine
'apuu^Art
no Vaher,
H. Raigna
1 ;
os Angelese märkmik (2)
(D
Nagu igas eestlaste keskusesj mi
on ka Los Angeleses keskseks eesti
organisatsiooniks Eesti Selts, m\\&
esimeheks on praegu mitte paljni
80-st eluaastast puuduolev Ber-iiard
W. Nurmsen. Olin teda varem
kohanud mitukümmend aastat ta­gasi
New Yorgis mehena, kelle
koosolekuruumi ilmumine tekitas
elevust ja uut positiivset mõtlemist'
Nüüd teda uuesti kohates näis, et
selle mehe energia ja realistlik el­lusuhtumine
on ikka gamaks jää­nud.
Minu kätte sattus tema l5io-graafiline
ametite loetlus eesti ja
ameerika organisatsioX)nide8. Lo­etlesin
üle 60 ameti. Rahva hulgas
liikudes oli nii mõnelgi hea sõna
ütelda selle vana-eestlasest rah­vusliku
võitleja kohta. Palusin
Murmseni rääkida pisut Seltsi tege­vusest.
• : • • , j .
Nurmsen Ütleb sissejuhatuseks, et
Los Angeleses ja Läänerannikul üld­se
on eestlaste ühistöö tihe ja koostöö
hea. Ta näeb Seltsi kui rahvuslil^ku ja
poliitilist organisatsiooni..— ,,Kõik
asjad on ju poliitilised. Kultuuriline
töö on poliitilise iseloiomug^." See
näib olevat vähem nõnda paljudes
eesti keskustes, kus seltsid peamiselt
seltskondliku tööga tegelevad, sest
meil on poliitiliseks tööks sellekoha-,
sed organisatsioonid loodud.
Nagu tänavu, nii on igal E. Vabarii­gi
aastapäeval Los Angelese aktuselt
poliitiline resolutsioon saadetud
USA presidendile, välisministrile ja
kongressmenidele, kokku 535 kirja.
Tulemuseks on see, et 40% neist lia
vastab. Küüditamise mäiestuspäeva
tähistatakse koos lätlaste ja leedulas­tega.
Eeloleval suvel on Nurmseni
kord presideerida.
KOOSTÖÖ^ •
Neli aastat tagasi saavutati 14. juu­niks
kõikide balti organisatsioonide
koostööl, et president Reagan kuulu­tas
14. juuni USA-s Balti Vabaduse
Päevaks., ;. ••
Sehsi esimees on alati Balti Amee­rika
Ühendatud Komitee Kalifornias
kas esimees või aseesimees. Teised
eestipoolsed esindajad otsib Seltsi
juhatus. Selts töötab ka Vabariiklas-!
te Klubi kaudu. See klubi I asutati
Nurmseni enese poolt 195(|.a. ja on
olnud väga aktiivne. Klubi liikmeid
on nimetatud mitmesu/gustesse riikli­kesse
komisjonidesse. Ta arvab ka, et
et Los Angeleses peaks olem^ ka
Demokraatide klubi, kuid prganisee-rijaid
ei ole leidunud. Seltsi juures
töötab veel Välisvõitluse Komiljee dr.
Boris AukSmani juhtin|isel. Selle
komitee töö on eriti tihe Batuniga.
' Nurmsen märgib, et Los Angelese
Eesti Selts on rahaliselt kaunis tõhu­salt
toetanud ka Eesti Rahvuskomi­teed
,,idas''. Kui ma aga küsisin, kes
Rahvuskomitee valitud esindajad
kohapeal on, ei teadnud ta vastust
anda. Ei teadnud ka toatäis rahvast.
See siiski illustreerib, et eešti| töö
läänes kannab rohkem iseseisvamat
märki;
Sisemine kuUuuriiine töö on sa­muti
kulgenud rohkem iseseisvat ra­da.
Ainult 18 paari rahvatantsijaid
Linda Lippandi ja Virve Lillipuuga
eesotsas on vormiliselt Seltsi juures.
Teised on iseseisvad organisatsioo­nid.
• . •• • . • • .0
EE ST! KONSUL. •
MitmeL pool, kaasa arvatud ka
Nurmsen, oli mul juttu-Eesti konsu­list
Los Angeleses. Manalasse vari­senud
aukonsul Ernst Lauri kohta oli
•kuulda vaid häid kommentaare. Laur
oli mitte üksnes Eesti riiklik esindaja,
vaid ka läänes oleva konsulaarkor-puse
abiesimees. Tal oli mõju teiste
maade riiklikele esindajatele. Selts
korraldas ühe koosoleku võimalike.
konsuli kandidaatide leidmiseks.
Nimed on peakonsul Jaaksoni poolt
nüüd kaalutud ja „küsimus" on otsaga
USA välisministeeriumis. Rahva
hulgas liikus kuuldusi, et ega kõik
kandidaadid õieti seda kohta ei taht­nudki.
Ringkonnad olid huvitatud
rohkem Oma mõtlemisega inimes­test.
Ühe kandidaadi trepile oli ka
värvitud sirp ja vasar, ning 4a oli
saanud ähvardavaidtelefonikõnesid.
See oli ainuke negatiivne jutt, mis
mulle sellest nii koostöötahtelisest
linnast kõrva kuuldus. Eks pimedu-.
ses seljataga tegutsejaid leidu ju
kõikjal. Õigetel inimestel on arva­muste
avaldamiseks koosolekud.
INFORMATSIOON RAALIS •
Eesti Seltsi abiesimfeheks on vara­jane
insenerist pensionär ja varem
Los Angeleses toimunud Lääneran­niku
Eesti Päevade esimees Bruno
Laan. Tema on omale koju suure
raali ostnud. Sinna sisse on ta pan­nud
kõikide Lõuna-Kalifornias elu­nevate
eestlaste nimed, aadressid,
telefonid, ja milliste organisatsiooni­de
liikmed nad on. Kui siis üks orga­nisatsioon
tahab teatud inimestele
kirja saata, teeb raal aadressid kohe­selt
valmis. Aadressimuüdatustest
on vaja vaid Laanele teatada, selle
asemel et seda teha mitmele poole.
Kõik on sellise süsteemiga ülimalt
rahul. Kui vajalikud nõupidamised
globaalselt on läbi, võib arvata, et
Bruno Laane raal hakkab „Eesti Sõp-russideme"
programmi alusel eestla­si
kokku viima üle maailma, Paljud
eesti noored otsivad kedagi teistest
maadest või keskustest, sest „omad
on kui vennad ja õed". Üksikuid
vanu, kes otsivad kaaslasi ja sõpru,
on meil ka saduBVõib-olla tuhandeid.
Tundub, et Los Angeles on hea koht
selliseks informatsioonikeskuseks.
Suurlinnas oleva raali puhul võib
arvata, et inimesed ei taha oma isik­likku
informatsiooni sinna sisse an­da,
kartusel et teda kohapeal tuntak­se.
Kaugel oleva raali korral pole aga
kellelgi sellist kartust vaja tunda.
Olgu veel märgitud, et suuremate
otsuste tegemine Los Angeleses toi­mub
õieti saunalaval. Siin on mit­meid
saunu ja saunakampe, kuid üks
on erinevate organisatsioonide juhti­de
saunaklubi. Selline ühissaun toi­mub
kord kuus. Kuuldavasti oli seal
ka tänavuse aktusekõneleja isik ot­sustatud.
ESTOR
Kõrgesse vanuseikka j
geleses E.V. 68. aastapäevs
E.S. esimees B. Nurmsen,
ja
Vabadussõja veteranid said Los An-akiusel
tänutäheks lilled. Vasakult LA.
sõjaveteranid Aleksander Veinberg, Otto
. Lilli kinnitab rinda Tiina Mikelsaar.
Estonia Koori Kevadnoodid sillerdasid Eesti Majas. Ülal koor esinemas dr. Roman Toi juhatusel. Paremal — .Jaanikud" — vasakult: Hil-
Tiismann, Tiina Tammisto, Talvi Maimets, Karin Maimets, Ilö Maimets. All — meesansambel: Ilmar Lepik, Roland
Farnell, Arvo Medri, Eäimo Toiviainen, teadustaja PärjaTlislar. Paremal-kolmel klaveril Talvi Maimets, Tiina Tammis-ja
Roman Toi. (Lähemalt Ihk. 6) Foto - K. Lehela
eo 0 Eesti ufeis
(Algus esiküljel)
0 0 0-
OVER 50 YEÄRS OF GM SÄLES AND SERVICE
OGAN Ülik ja rentimine
5000 ,Sheppard Ave. E., Scarboroügh, Ont. MIS 4L9
: EESTI ÄLII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5-tollised v©©-^
rennid kuues väWs ^ Räästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage: Wkoja t©l. 832-2238
kodus 769-0932
, OSS© Inviestfiietiifs liac
10335 Keele Sth, Maple, Ontario LO J lEõ
kasvuga. MÖödjinud aasta eelarve
nägi ette ülejääki 219.500 dollarit.
Tegelikkuses kujunes aga ülejääk
palju suuremaks, ulatudes 361.584
dollarini. Ühispankade järelevalve­asutused,
Ühispankade Keskpank ja
Ontario Provintsivalitsuse Hoiuste
Kindlustusasutus on jäänud ülimalt
rahule meie ühispanga eduka tegevu­sega.
Kõneleja ütles, et Kanada majan­duslik
olukord on Järjekindlalt para­nenud
viimase kolme aasta jooksul.
Negatiivse asjaoluna võiks vahest
nimetada riigieelarve kasvavat puu­dujääki,
mis mõjutab rahaturgu,
Ühispank on pakkunud liikmeile
endisi hüvitusi ja lisanud ühe uue.
Nüüdsest peale tasub pank ühispan­kade
liikmemaksu 2,25 dollarit aas­tas
igalt liikmelt.
Krediidikomitee aruande esitas
komitee esimees Karl Arfo. 1985.
aasta jooksul otsustati 327 laenu soo­viavaldust
— neist 201 personaallae-nu,
124 kinnisvaralaenu ja kaks õp­pelaenu.
Kõikide laenude kogusum­ma
oli 7.553.348,00 dollarit. Isikulae-ne
on peamiselt võetud autode ost­miseks.
Laenuprotsenti on püütud hoida
madalamal üldisest rahaturu intressi­määradest.
Karl Arro arvas, et panga
laenutegevuse raskuspunkt tulevi­kus
kaldub suuremal määral hüpo-teeklaenudele,
mis on ka pangale
vähema riskiga, kuna laenude kind­lustuseks
on kinnisvarad.
Ta ütles, et uudsusena jälgib kre­diidikomitee
terasemalt kui seni lae­nude
tagasimaksmist.
Revisjonikomisjoni arauande lu­ges
ette esimees Liia Orav. Pidev
panga asjaajamise revideerimine ei
ole avastanud ühtegi puudust, mis
^ vajaks aruandes märkimist.
Sama kinnitas ka välisrevident'
Gunnar Mitt, kes muuhulgas mainis,
et kui varasemail aastail oli tal mõ­nikord
kommentaare ja soovitusi,
siis seekord soovib ta ainult tänada
panga juhtkonda asjaliku ja seadus­tega
kooskõlas olevate panga operat­sioonide
läbiviimise eest.
. Aruannetele järgnes küsimuste ja
vastuste periood, mida juhatas Karl
Randlaid. Panga 1985.a. tulude-ku-lude
aruandes oli märgitud kahtlaste
aenude all 80.905 dollarit. Küsiti,
kuidas selline summa tekkis. Juhatu­se
esimees Karl Randlaid andis üksi­kasjalise
seletuse, mis ilmseh rahul­das
koosolijaid. Mõnel väga harva
esineval juhul laenuvõtja ei täida
ühel põhjusel oma kohustusi panga
vastu, mis võib isegi viia kohtume­netluseni.
Tähtaja möödumisel taga-simaksmata
laenud on kahtlased lae­nud
kuni nende laekumiseni. Vasta­valt
esimehe seletusele on sellelaa­dilised
sissekanded tulude-kulude
aruandesse panganduses päris nor­maalsed.
Üldiselt on eestlased tuntud
rahaasjades korrektsete inimestena.
Kõik aruanded pandi seejärele
hääletusele ja kinnitati ühel häälel.
1986. aasta eelarve esitas abilae-kur
Peeter Ainola. Loodetav ülejääk
oleks käesoleval aastal 135:850 dol-arit.
Ka eelarve võeti vastu ühel hää- ^
lel.
Valimiste juurde asudes tehti tea­tavaks
panga organites valimisele
kuuluvate isikute nimed, kellede
mandaadi aeg oli täis või kes olid
aasta jooksul juurde kutsutud.
v^Ühel häälel valiti panga juhatusse
kolmeks aastaks Peeter Einola.ja
Maido Musta. Krediidikomiteesse
valiti kolmeks aastaks Kaius Mei-poom
ja Ivar Nippak, Revisjoniko­misjoni
valiti kolmeks aastaks Too­ma
Vanaselja. Krediidikomiteesse
kinnitati kuni järgmiste valimisteni
Tarvo Toomes ja Toomas Marley.
Välisrevidendiks valiti Gunnar Mitt.
Oli kätte jõudnud aeg koosolekul
algatatud küsimuste arutamiseks,
mis tavaliselt pakub liikmeskonnale
võimalusi oma murede tuulutami­seks
ja uute ettepanekute esitami­seks.
Panga liige Hans Meret võttis
pikemalt sõna ja esitas siis ettepa­neku
meie vabadusvõitluse toetami­seks.
. Tema ettepaneku kohaseh
võiks iga panga Inge anda ühe tee­nitud
intresside dollari pealt 5 centi
Eesti vabadusvõitluseks. Selline -
vabatahtlik maksustamine tooks
aastas kokku tuhandeid dollareid.
Soovitas juhatust küsimust kaaluda,
mida ka lubati teha. Proovihäaleta-mine,
millel ei ole mingisugust sidu­vust,
näitas käetõstmisega, et mõttel
on ühispanga liikmeskonnas poole­hoidu.
Dr. Endel Aruja küsimusele, miks
eelarves on toetusteks ettenähtud ai­nult
3000 dollarit, vastati et seda
summat on tulevikus võimalik suu­rendada,
kui panga sissetulekud tõu­sevad.
NOORTE VÄRBAMINE
Küsiti, miks ühispanga arvega
kaasuv elukindlustus on maksimaal­selt
ainult 2000 dollarit. See sunima
ei ole tõusnud aastakümneid^ kuigi
matusekulud on mitmekordistunud.
Vastus: Juhatus on otsinud võimalusi
kindlustuse tõstmiseks, kuid kõrged
preemiad on takistanud seda läbi vii-
. mast. '
Abiesimees Eino Kuris selgitas
vastava küsimuse peale noorte pan­ga
Uikmeks värbamise suhtes, et
pank annab igale noorele sünnist
kuni 18. eluaastani tasuta käks osa-tähte
ä 10 dollarit. Samuti on juha­tuse
liikmed tutvustanud eesti täien­duskoolide
õpilaskonda ühistegevu­se
põhimõtetega ja eesti ühispanga­ga.
Seda tehakse ka tulevikus.
Lõppsõnas esimees Karl Randlaid
avaldas täriu liikmeskonnale ja kut­sus
kohalviibijaid tassile kohvile.
Ühispanga liikmete keskmist va­nust
ei ole avaldatud, kuid koosole­kust
osavõtjate välimuse järgi otsus­tades
paistab see olevat sama, mis
paljudel teistel eesti organisatsiooni­del
— tõususuunas. Seevastu panga
organite ja ametkonna koosseisud on
tublisti noorenenud. Ei paista olevat
raskusi leida võimekaid ja vastava
haridusega noori eestlasi ühistege­vuse
tööpõllult taanduvate veterani­de
asemele.
. Juhatuses, krediidikomitees ja re­visjonikomisjonis
on kokku 16 isi-
ILMUNUD
Pärnu Poeglaste Gümnaasium liäbi aegade
:®os ® Toimetanud Leo Koobas 9 Hind $26.45
e
EINAR SANDEN
.Painter from Naissaar
HindS30.25 ' . , ,
Postiteel tellides lisahdub raamatute hindadele saatekuäu.
mügilMEIE ELU" ta^^^^
Eesti Majas, 958 Broadvlew Avfe., Toronto, Ont. M4K 2R6
l i
Hamiltoni"
Eesti Võitlejate
Ühingu peakoosolek
HEVU pidas oma aastakoosoleku
kohalikus kiriklas, koosoleku juha­tajaks
valiti A. Jurs ja protokollijaks
L. Saar. Vaikse leinaseisakuga mä­lestati
kahte manalasse varisenud
kaasvõitlejat, J. LangeHja A. Karp'i.
Tegevusaruande esitas A. Jurs.
Ühing peale sisemise tegevuse on
aktiivselt osa võtnud Balti Veterani­de
Liidu, EKN-i kohaliku Ida-Eu-roopa
ühingu tegevusest. HEVÜ oli
läinud aastal VII Põhja-Ameerika
eesti sõjameeste suvepäevade korral­dajaks.
Ühing on saatnud kirjalikke
ettekandeid Kanada peaministrile,
kohtuministrile ja teistele parlameur
diliikmetele ja isegi president Rea­gan
iie, selgitades eesti sõjameeste ja
Balti riikide probleeme. Kõikidele
kirjadele on saabunud vastused, mis
tihti on toetanud meie seisukohti.
Kassaaruande kandis ette L.
Ploom. Vaatamata väikesele puudu­jäägile,
on majanduslik seisukord
küllaltki hea. Ühing on toetanud teis­te
organisatsioonide tegevust majan­duslikult,
ajalooraamatu väljaand­mise
toetuseks $4000,00. Teiste toe-tussaajate
hulgas oHd Bahic American
Freedom League, EKN, E.V. saat­konnahoone
korrastamiseks ning
teised vähem tähtsad annetused.
HEVÜ on Hamiltoni-kaasmaalaste
abiga toetanud sõjainvaliide Saksa­maal
S3QD00,00 ulatuses. Hiljuti saa­deti
Ülemaailmse Vabadusfondi toe­tuseks.
Vabadusvõitluse Nädala üle-
Juhatusse valiti L. Ploom, A. Voo­de,
A. Himma ja H. Lember. Esimees
A. Jurs oli valitud eelmisel aastal 2
aastaks. Esindajateks KEVÜ Liitu
valiti G. Riko, A. Voode, F. Koger, M .
Pertens, SEEN-i E. Lindaja ja A.
Himma, BVL-i E. Lindaja ja A. Jurs.
Tegevuskava esitas E. Lindaja.
Uute üritustena on kavasse võetud
EKN-i poolt ülestõstetud „musta
lindi" aktsiooni toetamine, allkirja­de
korjamise aktsioon baltlastele
vaatleja koha saamiseks ÜRO-s ja
korjanduse läbiviimine Ülemaailmse
Vabadusfondi toetamiseks.
E. Lindaja tõstis üles Esto '84 sõja­meeste
toimkonna ebakorrapärasu­sed,
samuti ka vead KEVU Liidu
juhtimisel. Pärast elavat keskustelu
toetas koosolek ettetoodud puudus­te
kõrvaldamise vajadust.
E. LINDAJA
kut, neist naisi 2. Ametkonnas on 9
isikut. Kõik on naised peale panga
juhataja.
Palmipuudepüha
noorte]
teenistus
Vana-Andrese
kirikus
Palmipuudepüha noorte-jumala-teenistus
toimus 23. märtsil Vana-
Andrese kirikus.
Tavaks kujunenud Eesti Skautide
Maleva ja Eesti Gaidide Maleva Ka­nadas
jumalateenistusest võttis osa
üle 70 noore ja suur osa jumalatee­nistusest
oli noorte poolt sisustatud.
Teenisid gaidid Liisa Kaid, Silvi
Matso, Lee Metsalo, Lydia Van der
Veen ja skaudid Toivo Lainevool,,
Andres Musta, Peeter Poolsaar ja
Martin Roos. AUarikõne oli skaudi­juhilt
Egbert Ruugelt ja jutlus kogu­duse
õpetaja Udo Petersoolt, kes on
ka skaudijuht. Solistina esines Georg
Soans, orelimuusika Lembit Avesso-niit.
Noored sisenesid kirikusse „Põh-jala
Tütarde", ..Rajaleidjate" ja
„Lembitu Skautide" lippude järel,
mis jäid kogu jumalateenistuse ajaks
•altari ette koos meie rahvuslipuga.
Taimi Petersoo, Ingrid Laar ja Vaike
Taul süütasid küünlad sõdades lan­genute
ja küüditatute mälestustahvli
ees. j
Skm. E. Runge oma altarikõnes
ütles, et jumalakoda on meie teiseks
koduks. Kõik meie elu. tähtsamad
päevad on siin: ristimine, leeritami­ne,
abiellumine ja siit ilmast lahku­mine.
Jumala juures oleme palves,
jutluste kaudu temaga koos ja laulus
tema kõrval.
Solist G. Soans esitas ..Kaugel",
tuntud meeskoori laulu H. Kännult.
Koguduse õp'etaja jutluse aluseks
oli Markuse evangeeliumi 11. pea­tükist
8. ja 9. salm: ..Paljud laotasid
oma rõivad teele, paljud lõikasid tee
äärest palmilehti ja laotasid need tee­le
lauldes Hosianna sellele, kes tuleb
Jumala nimel."
Kirikupalves esinesid noored ja
kogudus vahelauludega. Lauldi ühi­selt
„Jumal hola Eestit, meie kodu­maad!"
Solistilt kuulsime teise pala^
na ..Püha l i n n . . . " Stephen Adamsi
looduna. Oma tänusõnades tänas
õpetaja mõlema maleva noori koos
nende juhtidega, kelle kaasabil toi­mus
see jumalateenistus, viies meid
lähemale Jumalale ja kirikule selle
tööga.
Pärast lippude lahkumist siirdut!
kiriku kõrvalruumi, kus ootas kohvi­laud.
Vahetati mõtteid ja tundi hääd
meelt, et meie noored oHdkoos vane­matega.
E.E.