Meie Elu = Our life, April 3, 1986

              883) 198@
KÜitvägede
rihihgukui
äelasi, kes
sõjakooli
.esimehe
eas oli ka
egu töötab
8, major T.
eeriklaste
önespant-p.
Parming
iiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiB
A T I N G
S
d, korstna-iings).
Eesti äri
IK
80
iiiiiiiiiiiiiiiiiniB
rtiklist:
ifically de-ön
in Nor-ftheStates
hilania. As
s were oc-rmany
and
inillegally
today. The
ge pf neo-
Bältic, is
nsöf Baltic
d selles kü-e
vähemalt
•MI) ja Carl
• VES
51
•i i •
Ii' •
Elu" nif. N E L J A P Ä E V A L , 3. A P R I L L I L "^-HURSDÄY, A P R I L 3 3
JlllligilBIIIIIBIIIIIIIIBIlilllllfiltlllffngilBiig^lBilsiiiiiBii^
I Selgitati U S A seisukohti
o
5
•
§
5
• 5
CD
5
5
5
S
5
5
õ
5 •
m
m
5
5
£
Š
.0
5
5
2
5
õ
.5
5
•
õ
5
§ '
B
5
n
5
•
õ
n
5
õ
a
a
n
CD
õ
. õ
5
õ
õ
S
5
• 5
õ
õ
m
m
Š
m
. õä
n
5
s
m
m
m
5
m
õ
CD
5
S
l£
• • i l
'E
õ
' 5
5
, õ .
õ
õ
•
5
5
£
S
tl
2
õ.
S
5
§
5
5
õ
5
2
õ
5
a
5.
5
õ
§
õ
3
5
5
2
m
5 .
2
2
5
õ
õ
5
£
2
' õ
S
2
§
õ
5
Š
n
' E
.2 •
5
5
5
õ
" 5 .
D
; D . G . l : U l e -
Eesti
peeti seökord
onis Valges Majas
Eestlasi oli kohal umbes pool­sada,
eesotsas ÜEKN esimehe
Lembit Savij sekretär Peeter Kii­gu,
laekur Mäido Ka;ri ja teisti
juhatuse liikmetega. Kanadast
pii saabunud EKN-i esimees
Laas Leivat, Hans Lupp ja Wal-ter
Pent. Eesti Rahvuskomiteed
Ühendriikides esindas ERKU
esimees Juhan S*morisõn koos
rea juhatuse liikmetega. Eesti
Vabadusvõitlejate Liidu (EVL)
esindajatest koi. Ylo Anson on
ühtlasi ka ÜEKN-i juhatuse lii­ge.
ÜEKN-i esinduskogu liik­meid
ja Washington;-Baltimore
kohalike eesti organisatsioonide
nooremat juhtkonda oli samuti
kohal hulgäliseh. ^
Avasõnu ja tervitusi president
Ronald Reagani poolt ütles Linas
Kojelis, kes on presideiidi eri-assistent
ja ühiskondliku infor-matsioohiosakonna
asedirektor.
Ta on Californiast pärinev nqjor
energiline leedulane, kes seni
bahlastest saavutanud kõige mõ­jukama
positsiooni USA valitsu­se
juures. Kõnelejaid. tutvuistas
lähemalt informatsiooniosa-konna
erinõunik Theresa Elmo-re
Behrendt.
KESK-AMEERIKA
Esimese ettekande ÜEKN-i
üldkogule tegi Robert R.Reilly,
Kesk-Ameerika olude erinõunik
Valges Majas, teemal „ühendrii-kide
valis- ja majanduspoliitika
Kesk- jaLõuha-Ameerikas". Kõ­neleja
tõi maakaardi abil piltli-kuh
ja põhjalikult.esile Nikaraa­gua
strateegilise tähtsuse Kariibi
mere väinade võimalikuks sul­gemiseks.
Samuti näitas kõnele­ja,
kuidas Vene ehitüselolevastl
baasist Punta Fuentes on võima­lik
lennukite valve all hoida
kogu USA läänekallast, milline
võimalus venelastel on seni puu­dunud.
Rõhutati edasi, et inimõi-güsfe
rikkumises on sandinista
võimu kuritööd võrreldes,,kont­ratega"
vahekorras umbes 99:1.
Ühendriikide ajakirjandus ,aga
toob tavaliselt ära „kontrate"
ühe kuritöö, jättes sandinistade
99 kuritööd mainimata. ÜEKN-ile
pandi südamele president
Reaganit toetada tema suures
Nikaraagua „koptrate" toetamise
aktsioonis ($30 miljonit humani­taarseks
abiks ja S70 miljonit
sõjaliseks toetuseks), et tõkesta­da
kommunistliku võimu esi­mest
katset kinnitada kanda
Ameerika mandrile. Ettekandest
tuli katulipunkti hiljutise Grena­da
operatsiooni tähtsus; Nimelt
oleks Grenada langemine kom­munistide
kätte sulgenud neljan­da
väina Kariibi merre (Xuuba
on põhiliselt kaks väina juba sul­genud).
„VENE KARU" TRipiD
Teiseks ettekandeks oli suur­saadik
Edward L. Rowny ^Stra­teegiline
kaitse initsiatiiv (SDI)
ja relvastuse kontroll". Tema sõ­javäeline
aukraad on kindral­leitnant
ja ta on olnud USA esin­dajaks
SALT I ja SALT Ilrelvas-tikku
puutuvatel läbirääkimistel
1973-79 ja 1981-84. Rowney kir­jeldas
tabavalt ja tihti tugeva
huumoriga, millised „karulõkse"
endas peidab „Vene karuga"
koos konverentsi laua taha istu­mine.
Ta iseloomustas venelaste
filosoofiat järgmiselt: „Mis mi­nu
oma, on igavesti minu oma;
mis sinu oma, selle üle võib
vaielda."
Suursaadik tõi esile rea isiklik­ke
kogemusi ja tähelepanekuid
läbirääkimistest N. Liidu esin­dajatega,
mis näitasid elavalt,
nagu ÜEKN-i paljude maade
esindajad omavahelistes jutu­ajamistes
hiljem mainisid, et
ameeriklased ei ole sugugi nii
naiivsed nagu vahel kardetakse
ning on hea meel näha nende
hulgas mehi, kes seisavad kahe
jalaga reaalsuses ega ole võõrad
ühegi N. Liidu salakavala triki
suhtes. Kindralleitnant Rowny on
erinõunikuks relvastuse kontrol­li
alal nii USA presidendile kui
ka välisministrile (Secretary of
State George Shultz).
OLUKORDI N.LIIDUS
Kolmanda ja viimase ettekan­de
pidas dr. John Lenczkowski,
noor ja intelligentne ja Johns
Hopkinsi ülikoolide akadeemili­si
kraade omav poliitiliste tea­duste
asjatundja, kelle sulest il­munud
rida publikatsioone ja
raamatuid. Dr. Lenczkowski on
Riikliku Julgeoleku Nõukogu
(National SecurityCouncil) juu­res
Euroopa ja N. Liidu afääride
osakonna direktor.
' Kohe oma ettekande alul lõi ta
kiire kuid tabava perspektiivi
N. Liidu suhtumisest oma elanik­konna
põhilistesse vajadustesse.
Nimelt on N. Liidus vähem tele­fone
kui Hispaanias ning iga tu­hande
elaniku kohta vähem au­tosid
kui Lõuna-Aafrika musta­del.
Kuna Hispaanias on ainult
32 miljonit; elanikku ja Lõuna-
Aafrika mustad (vähemalt aja^
lehtede järgi) on maailma kõige
vaesemad ning rõhutumad inim-varjud,
siis fakt, et Nõukogude
kodanik on mõlemast viletsamas
olukorras, määrab täpselt ära,
mida valitsus seal elanike hea­olust
arvab. Y
Dr. Lenczkowski rõhutas eriti,
et siinne ajakirjandus tavaliselt
unustab, et N. Liit on esmajoones
siiski kommunistlik riik, kus
kõike juhib ja suunab kommu­nistlik
partei. Partei ideed ja si­hid
on aga kindlad kui kivist
raiutud, mitte tuvide'* ja ,,hau-gaste"
linnulennuline dialoog,
nagu sellest liberaalne USA aja­kirjandus
enamuses fantaseerib.
Dr. Lenczkowski sulest on sel
teemal ilmunud põhjalik uuri-musteos
„Soviet Perceptions-of
US Foreign Policy",; Cornell
University Pressi kirjastusel.
Kõnelejad vastasid ka küsi-ustele,
mida esitasid ÜEKN-i
elegaadid. Koi. Ylo Änsoni
poolt üles tõstetud küsimusega
OSI poolt kasutatava KGB
tõendmaterjali suhtes näiteks
nõustus Dr. Lenczkowski, et sel­line
materjal pole tõesti usalda­tav,
vaid teenib enamuses ainult
partei huve. Üldse oli arusaami­ne
ÜEKN-i esinduskogu ja Valge
Maja ametlike esindajate vahel
väga hea.
5
CD'
E
m
5
5
a
rä
5
m
m
m
m
tn
m
m
õ
m
m
m
S
õ.
§
£
õ
£
D
D
Õ
5-
õ
5
93
Õ
E
5
õ
a
õ
n
a
5
D
5
' a
Cl
õ
a
a
a
õ
5
5
tv
S
n
õ
m
E
5
m
m
5
n
ä
m
õ
õ
õ
Ci
•5
õ
õ
a
5'
5
B
D
O
Õ
5
õ
B
Õ
ä
DB
2
m
m
m
õB
w
m
m
5
m
5
w
E
Š
5
E
m
'. õ
õ
m
S
5
S
n
D
E
D
Ontario Ühispankade Liidu tee­netemärk
(Distinguished Service
Award) on loodud 1979.a., et hinna­ta
neid ühispankade liikumises väl­japaistvaid
isikuid, kes on näida­nud
oma võimeid ühispankade väl­jaarendamises
ja kes on võimeli­sed
ja tahtelised töötama ühiispan°
kade hüvanguks.
19B6.aastaI on valitud eelnimeta­tud
teenetemärgi saajaks Toronto
Eesti Ühispanga asutaja liige ja
kauaaegne juhatuse esimees Artur
Ekbaum, kes suri 1976.a.
Märk anti üle Artur Ekbaumi le­sele
Salme Ekbaumile, kusjuures
üleandjaks vastaval tseremoonial
oli endine Ühispankade Liidu esi"
mees John Hallinan.
Ühenduses märgi üleandmisega
tutvustati Artur Ekbaumi elulugu
kodumaalt kuni surmani Kanadas.
Mainiti tema õpinguid Shveitsis ja
Saksamaal, tema tegevust ühiste­gelikus
liikumises Eestis, põgene­mist
N . Liidu okupatsiooni eest,
aastaid Rootsis, kus Artur Ekbaum
jätkas õpinguid, ja lõpuks saabu­mist
Kanadasse. Siin oli Ekbaumi
elutöö 1954.a. Toronto Eesti Ühis­panga
asutamine ja selle juhtimine
pikkade aastate jooksul.
Eluloos on eriliselt tõstetud esile
meie ühispanga osa eesti ühiskon­nas
Ontarios. Samuti on mainitud
Artur Ekbaumi kirjutisi, mis on ri­kastanud
ühispankade liikumist.
• E.A.. ^
Eestlaste väljapanek rahvaste näitusel St. PetersburgMs, Floridas. Evald Pohl ja Ludvig Wahter esinemas,
Ilmari ja Hilma Suurkivi müügilauas, rahvarõivais Leena Aare, Maie Rebane, Elve Koop, Bpnita Naukas,
ia KirsimägL
Tali oma mitme külmanäpistuse-ga
on nüüd lõpuks möödas ja märt­sikuu
on toonud lilleilu Floridasse
õitsevate asaleapõõsaste näol
Need kaunistavad suurte värvilai-kudena
majaesiseid. Kahjuks on
see ilu aga lühike.
Eestlaste seltskondlik tegevus oli
elav Kesk-Floridas veebruaris.
Suuremateks sündmusteks olid
osavõtt- rahvuste näitus-basaarist
Sf. Fetersburgis veebruari kesk >
kioski kuulsaks saanud ..kuremarii-niga"
korraldas seltsi esimees Henn
Rebane ise. Ettekannete osas esines
eesti rahvalauludega tenor Evald
Pohl, Ludvig Wahteri akordioni saa­tel
Peale nimetatute aitasid veel pal­jud
teised seltsiliikmed oma panuste­ga
kaasa selle ürituse heaks kordami-nekuks.
Eestlaste, lätlaste, leedulas­te
ja teiste ikestatud rahvuste osavõtt
niisuguseist rahvarohkeist üritusist
ei lase neile tehtud ülekohut unustus-ja
Eesti Vabariigi aastapäeva tähis- se minna.
Salme Ekbaum ja endine Ühis°
pankade Liidu esimees John Ha!°
teenetemärgi üleandmisel
tamine 22. veebruaril
Rahvuste näituse korraldajaks qn
St.^"5tersbuFgis Rahvuste selts. Selle
seltsi liikmeteks on praegu^;42 eri
rahvuste gruppi. Need kõik võtsid
ühel või teisel viisil osa sellest näi­tusest,
liäituse väljapanekud tutvus­tavad
eri rahvuste päritolumaid,
nende räfivakunsti ja omapärasusi.
Eraldi väljapanekutest on rahvus-gruppidel
oma söökide ja jookide
müügilauad, kus pakutakse rahvus­toite
kõikidest maailmakaartest.
Kogu näituse kestel toimuvad näite­laval
esinemised eriTahvusgruppide
poolt. Näituse avatseremoonia algab
värviküllase rahvuste paraadiga,
millest rahvuste grupid võtavad osa
eranditult rahvarõivast oma rahvus­lipuga
eesotsas.
Eestlased võtsid osa, nagu eelmisil
aastailgi, rahvusliku väljapanekuga,
joogikioskiga ja laval esinemisega.
Eesti väljapaneku ja muu korralda­jaks
ja koordineerijaks oli Sylvia Kir­simägi.
Väljapaneku kunstiliseks ku­jundajaks
oli Tõnis Linnamaa. Joogi-
VABARUGI AASTAPÄEV
Eesti Vabariigi aastapäeva tähista­miseks
koguneti tänavu Kesk-Flori-da
Eesti Sehsi poolt korraldatud ak­tusele
ja sellele järgnevale lõunale
Clearwater'i roheliste golfiväljade
keskel asuvasse Coüntryside Golf &
County Club'isse. Osavõtjaid kogu­nes
üle saja, neid oli nii lähemalt kui
kaugemalt, koguni päris kaugeh, To­rontost
ja Montrealistki.
Aktus algas traditsioonilise lippu­de
sissetoomisega Linda ja Paul Re­base
poolt. Sellele järgnes riigihümn,
mida juhatas Evald Pohl, kes oli üht­lasi
ka aktuse teadustajaks.
Liigutava palvuse pidas õpetaja
Juhan Suurkivi paludes abi meie rah­vale
võõra võimu a l l Avasõna ütles
seekord Egon Nurmet nii inglise kui
ka eesti keeles. Ta tuletas ka meelde
seda päeva Tallinnas, mil Eesti kuu­lutati
iseseisvaks, kuna ta oli noore
poisina selle tunnistajana seal. Tema
poolt oli ka aktuse kavalehe illustrat­sioon.
ärgnes aktusekõne, mida pidas
Eesti Rahvuskomitee USA-s esin­duskogu
liige Olaf Tammark. Kõne
oli sütitav, julgustav, inspireeriv" ja
manitsev, kutsudes üles mitte väsida,
toetamast vabadusvõitlejaid, aidata
neid ja nende perekondi. Tema kõne
võeti vastu tormilise kiiduavalduse­ga.
0. Tammark oli üles seadnud laua "
vangistatud vabadusvõitlejate piltide
ja vastava materjaliga tutvumiseks.
Aktust kaunistas külaskostina
sooloettekandega sopran Marga
Tammark Irmgard Saare klaverisaa­tel.
Ta esitas Leo Virkhausi,.Hinges
helise viis" jä Jüri Mandre „Saabub
aeg".
Tervituste osas luges seltsi kirja­toimetaja
Hilja Pohl ette seltsile saa­detud
tervitused. Sellele järgnesid
tervitused kohälviibivailt Läti, Leedu
ja Ukraina seltside esindajailt.
Lõppsõna ütles seltsi abiesimees
Heinz Koop, millesse ta sidus päe­vakohase
luulepala eesti luule pare­mikust.
Püstitõusmisega ja hetkelise
vaikusega mälestati ka vabaduse
eest langenuid. Aktus lõppes Eesti
Vabariigi hümniga ,,Mu isamaa.mu
õnn ja rõõm"! ;.
Järgneval lõunal golfiväljade taus­tal
veedeti mõned tunnid vestluses.
Ajaviitömuusikat'pakkus Ilmar Uus-vell
oma helilintide kogust. Muusi­kalisi
vahepalasid andsid veel Marga
Tammark ja Irmard Saar, Pohl —
Wahteri duo (tenor, akordion) ja abi­elupaar
Tammark, duetti lauldes.
Ei puudunud ka loterii, mida kor­raldas
Eddy Lii abilistega.
eo
OPTIKUD
iBMOiiiiioiiaiiaiiQiiaiioiiBiioiiDiiaiiDiiDiiQiiiiiiiioiiaiioiiBiioiioiigiioiiaiiQiiaiiDiiDiiaiiaiioM
Majandusminister Michael Wil-soni
eelarve, mille peamiseks ees­märgiks
on uute töökohtade loo­mine
ja riigivõla vähendamine,
^ i a b teravat arvustust mõlema
opositsioonipartei ja nende juhti­misel
ka keskklassi poolt. Kesk­klassi
maksukoormat on Eelarves
tunduvalt suurendatud, et riigi vä-lisvõlga
vähendada. Sellega ei ole
nõus oppositsiooniparteid ja suu­remad
tulumaksu maksjad.
(PT
j-1 •
B
1
.1^
m
rorontos tõuseb
kinnisvarademaks
vanematelt majadelt
Meiropolitan-Toronto piires on
kaalumisel kinnisvarade maksusta­mine
nende turuväärtuse alusel. Sel­lekohaselt
võiks 1/3 majadelt kinnis­varamaks
langeda, 1/3 majadel jääda
endiseks ja 1/3 majadel tõuste^, kuni
$1000 või rohkem, pealiselt vanade
majade juures kui müügihind on üle
1100.000. ^
. ' . : • , ,•
Vanad majad kuuluvad peamiselt
pensionäridele, kelle sjssetulek on
piiratud ja nad vaevah suudavad
maksta kõrgendatud kinnisvara­maksu.
Nende suhtes peaksid linna­valitsused
arvestama eriolukorda ja
kinnisvaramaksu jätma vähemalt
endiseks. See on Scarborough linna­pea
G u 8 Harrise arvamine ja paljud
lipnanõusiikud jagaved tema a m -
tootmine
0
Õlitootvate riikide esindajad Gen­fis
nõustusid, et õli mitte turustada
odavamah kui 128 vaat. Et seda hin­da
saada, peeti vajalikuks vähendada.
õlitoodangut 20% võrra. Raskusi tek­kis
küsimuse juures, missugusel hul­gal
üks või teine riik peaks vähenda­ma
toodangut. Venetsueela oli üks,
riikidest, kes üldse ei olnud nõus oma
õlitoodangut vähendama. Teistest
riikidest mitmed ei olnud nõus too­dangut
vähendama 20% võrra. Mis­sugusele
kokkuleppele õlitootvate
riikide esindajad Genfis jõuavad, ei
ole veel teada.
On hakatud saatma massiliselt
Mr ju majandusministrile, süüdista­des
teda selles, et ta on suuremeel­selt
kulutamas raha sotsiaalhoole­kandele,
töötatöoliste abistamiselt
ja igasuguste teiste toetuste peale.
Peaminister ja valitsus peaksid
leidma realistlikuma lahenduse,
kuidas Kanada i i i jsnnduslikkü olu-parandada.
Ühes rohkete allkirjadega kirjas
märgitakse, et prae-ei
ole süüdi Kanade
See on kujunenud eelmise valitsu­se
ajal Olukorra parandamiseks
tuleb kokkuhoidu teostada kõigil
kanadalastel, mitte üksi keskklas­s
i l Etteheiteid tehakse ka Kanada
ära pi­kalt
opositsiooniparteide kriitika
HeBistege 439-2538
tamise alal, tehes nendele partei­dele
odavat reklaami ja soodustab
liberaalide partei võimule tulekut
WASHINGTON - Stalini tütar
Svetlana on astunud ühendusse
USA saatkonna ametnikega Mosk­vas,
et selgitada tema tagasituleku
võimalusi läände. Svetlana 1984.a.
ootamatult avaldas soovi minna ta­gasi
N. Liitu ja Moskvasse jõudes
tegi halvustavaid märkusi demo­kraatliku
korra kohta. Svetlana ta­hab
tulla Ühendriigesse, et kohata
oma tütart Olgat, kes on sündinud
USA-s.
VANCOUVER- Roman Diaz, en­dise
Filipiinide diktaator Marcose
usaldusmees Vancouveris, teatas et
tema on olnud umbes ^30 miljonit
Marcose raha investeerinud kinnis­varadesse
Vancouveris. Arvatakse,
*8t Marcosel.on paigutatud välismaa
pankadesse ja kinnisvaradesse um­bes
$10 miljardi väärtuses Filipiinide
riigi raha. Filipiinide valitsus on alus­tanud
suurt kampaaniat selleks, et
seda raha kätte saada terves ulatuses.
WASHINGTON — Ametlikult
teatatakse, et USA valitsus on ha­kanud
varustama kommunistliku
valitsuse vastaseid Afganistanis ja
Apgolas kergete, lennukivastaste
rakettidega, mis on suureks abiks
vabadusvõitlejaile. Seni on USA
valitsus saatnud vabadusvõitlejai­le
Hiina ja N. Liidu lennukivasta-seid
rakette, mida on olnud võima­lik
osta rahvusvaheliselt relvatu-rult.
See otsus võib teravamaks
muuta N. Liidu ja USA valitsuse
vahekorra järgmise tippkonve-rentsi
ettevalmistamisel.
ANCHORAGE, ALASKA -
Tuldpurskav mägi Augustino saadab
kuni 5 km kõrgusele tuha ja kivikeste
purskeid. Inimesed 100 km kaugusel
peavad kandma gaasimaske, kui ta­havad
selles piirkonnas elada. Arva­takse,
et stratosfääri tõusnud tuha-pilved
võivad aastaid keerelda üm­ber
maakera ja mõjustada isegimaa-kera
temperatuuri.
• MANAGUA — Nikaraagua valit­sus
võttis omaks, pärast esialgset
eitamist, et Nikaraagua väeosad
tungisid üle piiri Honduurasesse
sealsete kontrate üksuste hävita­miseks,
ja USA valitsuse esindaja
teatas Washingtonis, et Nikaraagu­as
väeosad ei tulnud üle piiri Hon-duurase
territooriumile sellises
suuruses nagu esialgu teatati. Mi­da
üks või teine pool selle juures
taotles, pole selge. USA senat seda
siiski arvestas, pooldades S150 mil­joni
suuruse toetuse andmist kont­rate
üksuste väljaõpetamiseks ning
viimistletud relvadega varustami­seks
Honduurases.
OTTAWA — Senaator Jacques
Hebert paastus 22 päeva protestiks
Mulroney valitsuse otsuse vastu mit­te
jätkata ^20 miljoni suurust toetuse
andmist noortele, keda perekonda­des
halvasti koheldakse. Mulroney
valitsus peab seda maksumaksjate
raha raiskamiseks. 31. märtsil lõpe­tas.
Hebert paastumise saavutamata
oma eesmärki, kuid tuues küsimuse
tulipunkti.
MOSKVA - N. Liidu juht Mih­hail
Gorbatshov oma raadiokõnes
N. Liidu rahvale nõudis, et tema ja
USA president Reagan peaks lähe-
I ajal saama kuskil kokku ja
RATAS OPTIK
46S-6251
219 DAWFORTH AVE., TORONTO
Suur valik parima kvaliteediga'
moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid
saadaval. Täidame ka kodu­maiseid
retsepte — .ÕIGESTI, ja
soovikorral püstitame.
Raamid $12.00-200.00.
KAASMAALASTELE
10% HINNAALANDUST. ^
leidma ühise tee, kuidas vähenda­da
pinevust suurvõimude vahel, et
lõpetada võidujooksu relvastuse
uuendamise ja suurendamise alal
Gorbatshov kinnitas, et vaatamata
USA viimasele tuumalaengu katse­tamisele
Nevada kõrbes, N. Liit ei
hakka teostama uusi katseid tuu-malaengutega.
Omas ettepanekus
tippude kokkusaamiseks Gorbat­shov
ei maininud oma kokkusaa­mist
sel aastal president Reaganiga
New Yorgis ÜRO üldkoosoleku
aijal. Nähtavasti ta peab oluliseks
varajasemat kokkusaamist presi­dent
Reaganiga, enne ÜRO üld­koosoleku
algust.