1983-02-17-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,Me\e Elu" nr. 7 (1720) 1983 „Meie Ek" nr. 7' {^2^); 1%^ N^UÄPÄEVAL,'17. VEEBKUÄRSl - 1 , FlfiBRÜARY i1
m
Vi
11. Esimene rida, vasakult!
Isa Lugus, Hanno Raudsepp.
|, Tõnu Petersoo. Ricky Hiir,
[cjl — õpet. U. Petersoo.
JON AIR APPLIANCE S E R V I CE
PARANDAME
^Imutuskappe ja pliite — igat,liik!
i( 31 aastat tööpraktikat rk
Tel. 533-9334 -Peter ;
Yalpddt j® mSöblf
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
HcliitRdB ERIK LOKBISC
ttl.447.W34
üirriees tegi teatavaks, et kogudustel
|ii kavatsus varustada kirik tormi-eendega
ja värviliste mosaiik41aasJ-
|ega. ülemised aiknad tuleks usuliste
lotiividega ja alumised aknad rah
hiškultuüriliste imotiividega. " Ühel
[ool eesti jä teisel pool lät; motiivid.
Erilist elevust tekitas teadie kiri-lust
idapool asuva võerastemaja ost-jaisest
ja selle asemele 16^18 |corru-lelise
pensionäride maja ehitamisest,
]us eesti ja läti koguduse liikmetel
)feks eelised korterite üürimiseks.
Igal korrusel oleiks 10 korterit ja ar-latav
ühe^ magamistoaga korteri üür
poo piirides. <^aja ehitamise ja maanda
Tiise järele , hakkab valvama
ksti . a läti jkoguduse poolt moodus-jatud
6 liikmeline nõukogu (Trustee).
Valitsus garanteerib krundi ostu ja
}hitamise laenu. Maja võib valmida
1985: a, kevadeks.
m maksev reser-riidele,
mis on
mne 1. aprilli
)i Finn-foC
1B5
Li!
htemational
[ton Ave. East
)ntarioM4P1K1
[9437:.
lin Iburs &
Ltd.
ifoithAvenue'
)ntarjoM4G1L7
^4922
mTravellnc.
ar st. South
|0ntariDP4N'2G8
-6449
4131
Lembit Jän@§
Grimmis Foods Ltd. peaosanik Ja Juhatuse esimees Lembit Jänes
käis koos abikaasa Meeriga Jaapanis, Hii^^^^^^ Ja Hongkongis, Oma
tähelepanekutest jutustab ta reas
Tänavapildis oH vähe sõjaväelasi,
turismikohtades oli lieid palju. Jalaväelane
on rohelises, mereväelane
sinises ja lennuväelane jalaväelase
pükstes nuig mereväelase särgis. Kõigil
punast lõpused.
80 protsenti välismaa turiste on
jaapanlased, ülejäänud aimeeriMasec^,
eurooplased jne. Üte 9000 hiinlase
õpib U9A ülikoolides, ligi lÖOO Kanada
ülikoolides ja teine 10000 Jaapani
ning Lääne-Eumapa ülikoolides.
Kurb on see, et umbes üks kümnendik
nendest ei taha, Hnnasse taga?i
minna< • •
'Kõikidel turistidel on kaajnera<ä,
jaapanlastel omad, ameeriklastel jaapani
omad aga hiinlastel, on hiin^a
omad.yMeeri oli vaimustuses ,ykonti-püteriseeritud"
hiina laste pük^teä,
mis töötasid nii, et kui laps kükitas
siis ipepuj tüli pükstest välja, aga
püsti tõustes läks tagasi kinni. -
Tahtsin saata oma heale sõbrale
80 a. juubeliks telegrammi. Juhised
ütlesid, et seda saab hotellist teha
kella 7.30 ja 17.00 vahel. Muul ajal
on ainult alWinnas iiks ikoht (9 milj.
inimese kohta) telegrammi saatmi-
^ seks.
Meie päevad algasid 7.30 hommikusöögiga,
kell 8.00 bussisõiduga ja ta-
*• gasi õhtul kell 18.00. Otsustasin loo-
• buda osaliselt hommikusöögist ja
läksin telegrammi saatma. Olin käsitsi
trükkinud lühida eelstiikeelse telegrammi.
Naisametnik vaatas, seda,
tõstis siis ikirjutusmasina letile (sellise
nagu viimati nägin kodumaal vallavalitsuses)
ja käskis mind ise kirjutada.
Olin seda poisikesena vallamajas
ühe sõrmega kasutanud nii pi^^
dasin seda lihtsaks .'ka Hiinas. Äga
oli häda, enne kui valmis sai, Arvoks
oli 'hiina- ja inglisekeetes trükitud
vorm rohke informatsiooniga. Maik-sis
24.70 yuani ja vtimane rida teatas,
et maks©y ainult ametEüi teim^p-liga
mis tuieb esitada jiiiul ikui on
uurimine.
Pärast õhtusööki külastasime Pe-kingiis
Hiina akrobaatide truppi, kellede
esinemine oli väga hea, aga eeskava
venis pilkaks. Nankinigis oli laulusolistide
kontsert orkestri saatel.
'Daanfid olid läänelikult piikkades
kleitides ja meestel tumedad läänelikud
üliikonnad lipsudega. Kavas
olid hiinakeelsed kuid meile tuntud
ooperiaariad ja populaarsed laulud.
Jällegi ettekanded olid 'kõrge kvali-,
teediga 'kuid isikupära esinemi&es
puudus. iSoüstide lavate astumine,
esinemine, liigutused olid leselt ühesugused.
Shanghais oM tsinkus, usun
et nende parim, sest pea sama nägi-.
me aasta või kafe tagasi ameerika
TV-i
UJUAMEHED :
Tänavate ääres olid ,piraSiihunni-kud
kolme sorti: Ühed katikised kivi-"
tükid, teised mulla- ja Kivasegud ja
kolmandad 'Idhtsalt igasugused jäätmed,
Rääkides selHest varem Hiinas
ikäinutega salgus, et see on nõnda
olnud juba mitu aastat tagasi. Kas
neid j hoitakse kui väärtuslikku kaupa,
või ei ole veoautosid, või ei ole
maad te maha panna, seda ma ei
tea. Igal juhul jätab väga räpase
mulje. Esimeseir Pekingis oleiku päeval
bussis sõites Meeri ütles, et miks
on kõik nii miist, rä,pakas ja tolmune,
kuigi on ju tohutult inimjõudu ja
ennäe, ülejärgmise i^aeval oli suur
pilt lehes kus linnapea pühkib täna-
; vat ja kõik linnaelanikud oM „vaba-tahtliilcult"
oma^pühapäeva ohverdamas.
Loomul^^ meile tolii näidata
kommuoistlikke suursaavutusi. Tian
An Men Plats olevat suurim maailmas,
mõnedel aastapäeva pidustustel
Luuameeste rida täidab Hiina pealinnas puhastusmasinate aset.
Pühapäeviti aitavad elanikud kaasa, eesotsas linnapeaga.
Foto — Lembit Jänes
olevat see mahutanud üle miljoni inimese.
Keset platsi on rahvakangelas-re
ausammas. Üle platsi d i pšimehe
Mao mäle&tushäl, mille külastuseks
oli vale päev, nii et nägime ehitust
ainult eemalt. Platsi äärtes oli ^ulp-tum-
e, sõjaväelasi ja proletaarlasi.
Jällegi enne bussist väljumist teatati,
et siin võib vabalt pildistada ja n.n.
külg külje'kõrval hiinlastega olla.
Kohal kus peatusime oli platsil sadakond
sõjaväelast, tsiviil elanikke
naisi ja lapsi. Ameeriklased asusid
kohe oma polaroid kaameratega töö:
le ja isegi mina võtsin paar pilti ennem
'kui taipasin milline lavastus oli
ameeriklaste jaoks tehtud. Kui pola-roidfilmid
oli lõpetatud ja fotod
hiinlastele välja jagatud, oli siis ka
platsi vaatamisel lõpp.
üks ilusamaid ehitisi oli Suvepalee,.
kus palju hiina vana' arhiteiktuüri
ühte suMtatud erakordselt ilusa vee-äärde
toodaisega. Impeeriumi aed
suurte mändide ja ,jküpressidega"«
ning kivitaimlatega, viie dragoni pa-vilijon
jne. ' •
Tian An Men väljak rahvakangelaste ausambaga ja hiSiDa
tasid. Turismikohtades on kõikjal näha ka sõjaväelasi.
turistid hoolega pildis-
Foto — Lembit Jänes
MANKING
Kahel hommikul tuli v<äga vara
tõusta. Esimene kord kui võtsime
lennu Pekingist Nankingi ja teine
kord kui rott oli otsustanud kella
nelja ajal hommiikul tulla meie tuppa
kompvekki sööma.
Nankingi sõiduks oli -venelaste ehitatud
lennulk, mis logises. ja värises,
arvatavasti vanadusest. Nankingi hotellis
saime kahe toa asemele ühe aga
see oli parem, ja seega tuju tõstev.
Nanking pidi olema pindalaga 4500
ruütikilomeetrift, 3 mililj. Dzfjan.ikuga,.
üiks neljast ajaloolisest pealinnast.
1911. a. revolutsiooni järele dr. Sun
Yat-iSen oh seal esitneseks presidendiks.
Alles 1949 rahva vabastusarmee
üietas Ohang-Jiang'i jõe ja tööstus,
põllumajandus, kultuur, haridus,
rahva tervishoid, tehnilised uurimused,
linna ehitus ,ja turism olevat
näidanud suurt arengut.
. Dr. Sun YanJSen'i mausoleum cn
praegu Hiinas suures aus. Teda tahetakse
kommunistiiks teha ja räägitak-
, se kuidas Lenin ning Mao on kiitust
tema 'kohta ütelhud. Tegelikult ta oli
Hiinaväbariifei ent võitleja ja suri
1924. a. kui Vabariiik oli 13. a. vana.
Tema matusepaika hakati eJhitama
1926 ja lõpetati 1933 (ikommunistid
Itilid.seal yoimule alles. 1949). MatU:
sepaik on Nanlcingi idaservas mäe
jala, ümbritsetud lopsakast metsast
ja ritta istutatud okaspuudest. Tasub
külastust.
Siis näidati meite ikommunistlikiku
suursaavutust, pea 1,3 km pikkust
silda üle jõe. SMa kõrval ühes otsas
oli ehitus suure saaliga milies'istmed
nagu "kinos, lavaks oli suur silla
müdd. Seal räägiti, et insenerid
plaanitsesid seda 'kaks aastat 1959-—
19^61, ehitati 9 aastat 1961-1969 5000
mehega. Veel suureks saavutuseks oli
hiina rauatehnikute poolt välja töötatud
raua tugevus siUa ehitamisöks.
(Venelased olid lubanud selle raua
müüa, ehituse ajal aga keeldusid seda
tegemast). Sild ei ole midagi erilist,
Põhja-Ameerikas on neid kümneid.
Peale pooletunnilist seletust
sõitsime üle silla ja naigu sellest poleks
veel küllalt olnud, pidime paadiga
ka silla alt läbi sõitma.
oaiifluiuiauDiiaiiByBiiaiioiibiisiiBiieiieiioifQiiiiiiiiioniiuiiiDiiDiioiiQiii^^^^
Ilmai' Rebane
noomsmäa
HaiiBtiDiioiiiiiaiipiianDiiiiisiiaiiQiiiiiiiiDiioitfliiaiioiiiMaiiBiioiisiisiioiioiioiioiionoiifiiisiiDii^
0 .
Kui laename „kandle" Vanemuiselt,;
süs mõtleme selle all nii laulu,
mängu kui üldse kõiki eesti kultuurielu
avaldusi. Selle kultuurielu monumendiks
oli „Vanemuine" — tea-,
ter, kontserthoone, balÜsaal, auditoorium
jne. jne,' „Vanemuise" hoonel
oli kaks fassaadi — üks tänavale, teine
aia poole. Tänavalt sisenedes satuti,
läbinud kahe teatrimasiki kujutava
lõusta vahelt, avarasse fuaijees-se
piletikassaga ja uksega restorani.
Selle ees võis kokiku juhtuda muusiku
Juhan Simmiga. Temalt pärinud
'kord üks tuttav, et kuidas käsi käib?
'Küsitu vastanud pahatujuliselt —
see on minu ,asi! Kui Icüsitud -\- kuidas
'aga'käib su abikaasa käsi? — olnud
tusane vastus — see on tema
asi! Aga kui öeldi,i et läheme sisse
ja teeme üksI naps, olnud, rõõmus
vastus — no, see on imeasi!
Fuajeest edasi satuti riidehoiurüu-mi,
mis jooTcsis piikuti järgmisel kor-,
rusel asetseva Ijalutusruumiga, kuhu
pääses kahest otsast — eest ja tagant,
treppe mööda, mille käänukohtadel
asetsesid Veiltzenbergi elu^
suurused marmorkujud — ees alasti
„Hämarik" ja taga samas ülikonnas
,;Koit". Nende kujude - eriti muidugi
„Kpidu" — avalikult ülesse seadmine^
tekitanud mammadele ja kooli-tantadele
tüdruklaste teatrisse luba-^
misega rasket muret. Ajajooksul aga
harjuti asijaga. Igatahes pandi ettepoole,
>kust ülesse liikus suurem osa
rahvast, neitsi ^Hämarik", osutades,
et. kunstielu käib ehast koiduni, m!?.
te vastupidi.
Jaiutussaali aknad olid aiapoöle ja
nende all jodksis auruga köetava
keskkütte toru. Seal kõnniti etendu-^
se vaheaegadel ringratast, enamasti
kaks või. enam inimest kõrvuti, 'ja
vahiti üksteist. Etenduste alguses,
niipea kui saal pimenes, suleti uksed
teatrisaali, sest muidu, nagu näitasid
kogemused, ronisid hiljäksjääjad pimeduses
üle istujate, et oma kohta
leida. Igal juhul aga, kui saal pool-püsti
täis, läks pimendamise järgi
jad ruttasid eespool tühjaks jäänud
kohtadele.
üksi ei võidud ka avada "enne etenduse
lõppu, sest siis halkkas tormi-jooks
riideruumi — kes ees, see
mees! Ei läbetud vaevanägijaile isegi
korralikult aplodeerida. Põhjuseks
öli, et ülirõivaste kättesaamine võttis
tõepoolest lisavaatuse võrra aega
ja tõsist küünarnukijõudu. Kahjuks
pärandus see probleem ka uude teatrihoonesse!
teatrihoone pikem ja tänavale risti
olev fassaad vaatas üle kuulsa „Va-nemuise"
aia, üle laia rõdu, istepinkide
ridade, vastu kõlakojale. Seal
sündisid need imelised aiakontSer-did,
suvise Tartu sumedate õhtute jä
valgete ööde embuses, kui linn oli
pärast ägedat talvist askeldamist jäänud
puhkusele. Tartu oli suvel inimtühi
^eriti nädalalõppudel, mil kõik
„saksAd" olid kadunud Elva raudteejaama
iplatvormile, või maandunud
Taevaskoja ,,teivasjaamas". Aiakont-serdid
olid linnajäänuile hingepalsa-miks.
Kahjuks, kahjuks kadus see
aed bulldlozerite lõugadesse hoone
ümbereihitusel. Vahetevahel korraldatud
sooviikontsertidel oli üheks
nõutavaks palaks ' avamäng Rossini
ooperile „Wilhelm Teil".
Varsti pärast iseseisvuse sündi algas„
Vanemuise" teatr elus uus tõus.
Teatrijuhiks tuli V. ft|lettus (hiljem
oli direlktoriks Aloe) ja tuh tagasi
hulk Tallinna Draamateatrisse siirdunud
tüsedaid jõude, nagu abielupaar
Türk, A, Sunne, P. Sepp, R.
Tarmo (Klein), L. Hansen, Mizzi
Möller jt. Rq)ertuaar — kui ainsal
kohalikul teatril — pidi olenia laiahaardeline.
Etendati tragöödiaid, nagu
„Sappho" Liina Reimaniga/kelle
kaljult mere hüppamisel kostus kal-
S
cm
Graig Potsep sai
jumisvõistlusttl
9 medalit
Sqyashi esivõistlused
eestlastele
Sqisash, üks tänapäfiva populaarsemaid
reketi-sporte, sai oma alguse
19dal sajandil Londonis, Fleet-tänava
võlavanglas, kus' kinniistujad oma
aega olevat veetnud pehmet tuvimu-na
suurust palli vastu seina tagudes.
Tänapäeval aga mänj
squashi' kinnises ruumis, 32xl8i/2 jala
suurel platsil. Mäng on põnev ja
kiire ning nõuab tublit „vonnis olemist",
head koordinatsiooni ja män-gutaktika
mõistmist.
Teadaolevate andmete kohaselt on
nüüd esmakordselt korraldusel eestlaste
squashi esivõistlysec^. Need
toimuksid kahes voorus — kõigepealt
hn. „tutvumise ja taseme leidmise"
turniir (märtsikuus), nhig hiljem tegelikud
esi- või meistrivõistlused
(maikuus).
Alljärgnev on kutse kõigile eestlastele
•— noortele ja vanadele, osa võtmiseks
„tutvuniistumiirist" mis toimub
laupäeval, 5-dal märtsil 1983,
Scarborough College 8-sal Põhja-
Ameerlka tüüpf platsil, algusega kell
14.00 (2.00 pl);
Võistlused tiimuvää „round robin"
alusel, 4-jas grupis: mehed 20 a. ja
hooremad, naised 20 a. ja nooremad,
senior mehe^, seniör naised.
Kasutatakse rahvusvahelisi reegleid
ja ,Acollast" palli.
Osavõtumaks on $7.00. Registreerida
palutakse kirja teel hiljemalt
25-daks veebruariks, aadressil: Scarborough
College, Universlty of Toronto,
1265 Military Trall, West Hill,
Ontario, MIC 1A4, IJepartment of
Physlcal Education.
Palutakse kaasa lisada tshekk Jaan
Lääniste nimde, osavõtja vanus, ja
kui võimalik, siis ka mängija arvatav
tase—kas A, B ehk C.
Informatsiooniks helistada laan
Läänistele ehk Taimo Pallandile,
284-3121 k^u 9.aa-im
Scarborough Spartans Aquatic
Club'i traditsioonilised igaaastascd
ujumisvõistlused toimusid sel aastal
4_6 veebr. Sir Wilfred Laurier High
School'i i25 m uijulas. ' Võistlustest
võttis osa 12 klubi 327 \'õistil©jaga,
nende hülgas 9-aastane Graig Pot- ,
sep Whitby Iroquis Swim Clublst ja
16 a. Hillar Ruukholm Mississauga
Aquatic Club'ist. Nendest edukam
O Ü Graiig Potsep, kes kogusiummas
võitis 9 medalit, nendest 5 hõbe ja 4
pronksi. Peale selle saavutas ühe nol-janda
ja ühe viienda kdha.
Graig Pötsepa saaVutused olid järgmised:
Tuli teiseks: 200 m rinnuli —
3.25,2, 100 m selili - 1.26,9, 100 m lib-lik
— 128,5, 200 m vabalt — 2.38,6 ja
50 m selili — 40,5. Kolmandaks: 400
m vabalt — 5.31,7, 100 m Vabalt —
1.14,8, 100 m tndiv. komplekj; — 1.26,0
ja 100 ni rinnuli — 1.38,8. Neljandaks
m rinnuli 45,4 ja viiendaks 50 m
liblikstiilis — 38,6. Võistkisixl toimusid
vanusegruppides|l ^
Graig Potsep on meie kõige noorem
ja hiljem alanud võistlusujuja.
Ta algas võistlema alles P90I aastal
tagasi ja selle lühikese aja vältel on
ta arenenud ühe'ks parimaks võistlejaks
10 a. ja nooremate vanusegrupis.
HARALD RAIGNA
Eesti Korporatsioonide Liidu squasliitumiir toimub laupeval, 19.
veebruaril „Squash Academy's". Pildil Korp! Vironia meeskond —
Allan Liik (vasakul) ja Jaan Reitavtreenimas. ,
ju tagant sulpsatuse asemel kõva
„põn.ts"! Lavastjisid Molnari „Puna-ne
veski", Ibseni '.Nora" (,,'Nuku-maja"),
Maeterlincki „Sinilind",
Pagnoli „Kauged rannad" jne. jne.
Muidugi lavastus oopere*id, nagu Ver-di
„Bohaem", ,.tRi'goIetto", Puccini
„Madam Butterfly", Bizet „Carmen",
Gounod„Faust" (Saksa teatri ruumes
maja ümberehtamise ajal") jne.
A. Kitzbergi „Neetud talu" käsitas .
haridust saanud järgmist generatsiooni,
kust keegi ei tahtnud talusse
tagasi minna. Raudsepa „Mikumär-dis"
lausus sulane (Tarmo) veenvalt
maailma põhitõe, et — lõikab kui
kreissaega läbi, südame, kui teisel
hästi läheb!
Aga inimene, eriti veel noorus, vajab
romantikat, ja nii oli kõige tõmbavamaks
ikkagi operett. Siin valitses
..Vanemuise" lava kaua aega
kindalt Elli Põder-Roht primadonnana
oma tuttava,- asjaajaja Stukise,
toel, nagu kõneldi, ja kuigi ta vahel
mõne vale noodi peale eksis. Mäletame
teda'näitefo „Mee<lis" (Pärnust
tulnud) Karl Saviga (siit tuli tänaseni
PaljulauL^äv: „Hoia kinni, muidu
võid sa ümber, lennata..!"), ,,'Baja-deeris"
(jKui sarangi helid..."),
„MadamejPompadour"-is, kus ta ahvatles
Ferdinand Pettaid oma voo
diss2,. aga viimane kartis, et siis ku-'
ningas võtab tal midagi (muidugi
pea!) maha. ;.
Lavastusid, tuntud suuroperetid,
nagu Lehari ..LÕbus lesk" jaKalmani
»Silva" ja ,;Maaritsa". Viimasega käisid
Tartule külakosti toomas ka es-toonlased,
mispuhul • „Postimehe"
knitik ikirjutas, et nende primadonna
(H. Einer) veereb lavale nagu aiun-masin.
Seda ei jäetud võlgu, vaid
teisel etendusel põimiti lauludesse kibedaid,
sõnu tartlaste kohta. Üks teine
väike arveõiendus toimus kord,
kui „Vanemuise" selts tähistas üht
oma juubelit pidusöögiga jne. Siis
.,Orpheus" allilmas' etendusel, kui
jumalad 'lesisid mõnusalt pilvedel
saabus see uudis neile pilvenurka
monteeritud telefoni kaudu. Vastavast
kõnelusest telefcni juures said
kõik kuulda, et näitlejaid polnud peole
kutsutudki.
Teatrilaval esitati ka tantsu (Elme-rice
Parts, Ella Ilbak) ja ehk ka balletti,
samuti mitmesuguseid kontsert-ettekandeid.
Soomest tulnud tantsi-tar
M. Gripenberg vilistati omal ajal
välja kohaliku boheemkonna poolt
ja punaviiuldajat Sõrmust pilluti mädamunadega.
Peeti aktusi, nagu J.
Tõnissoni 65. sünnijuubelit, Treffneri
gümnaasiumi 50 aasta juubelit jne.
Aga siit saadeti viimasele teekonnale
ka eesti rahva paremaid poegi, nagu
August Kitzberg. Sel puhul juhtus,
selline piinlik lugu, et matuserongis
astuva auväärse kujuga Jaan Tõnissoni
kõrvale sigines too hommikumaise
maani ulatuva mantli ja räpa-sevõitu
välimusega nn. „paljasjalgne
Tõnisson".
• Peale teatri ja tantsu oli Tartu
põhjapanev ka muusika alal. Iseseisvuse
algul asutati Tartus — eestlaste
kombe kohaselt — kohe kaks
kõrgemat muusikakooli — üks Nie->
länderi, teine Aaviku oma. Loomulikult
oli omavahelist hõõrumist. Nie-länderi
kool õppis ära ja lavastas
Weberi ooperi „Nõidkütt" („Me pruu-dipärga
punume...), Aaviiku kool
aga õppis ära ja lavastas Oscar
Strausi opereti „Valsiunistus" (Seal
aias, kus õitsevad roosid,..).
Tartu kirjanikke oleme juba varemalt
mõnd maininud. Nüüd peame •
nimetama ka, et Tartu oli samuti
kujutavkunsti keskuseks. Siin kujunes,
välja meie kõrgem kunstakadec-mia
,,PaIlas", mis peale kunsti oli
tuntud ka oma maskeraadide poolest.
Siin töötasid Vaga, Triik, Mägi,
Vabbs (kes tegi kubismi), kujur Star-kopf
(kes ehitas Tähtvere linnaossa
esimese Tartu ..katuseta" maja; s.o.
ilma viiluta) jt.
Kokku oleme nüüd maininud Tartu
viit kunstiala, nii on loomulik, ct
jõuame Tartu igaaastase 5-c„ kunsti
ehk „viieballini". See oli nii peen, et
sellest raporteeris kunstnik ja moelooja
Silvia Leitu ka ajakirjas ,;Ma-ret",
kirjeldades daamide tualette
ballil, isegi illustratsioonidega.
Järgneva lõike võiksime kergesti
pealkirjastada kui: „Rootsi kroonprints
ja eesti köögitüdruk". Teata-'
vast võttis esimene osa Tartu ülikooli
300 a. juubelist ja ka vastavast ballist
„Vanemuise" saalis. Vastukarva
etiketile, pandi seal kroonprints balli
avama tookordse Eesti iluduskuninganna
neiu Silbergiga, k(5s kais Eestit
esindamas 'ka Euroopavõistustel
Pariisis. Seal oligi meie neiut suure-maailmadaamide
snobismis nimetatud,
eesti koogitüdrukuks. Kuivagu
nende keel!
Juubeli puhul teatavasti püstitati
ülikoolihoone kõn'al asetsevasse väikesesse
parki ülikooli asutaja Gustav^
Adolfi auks tema kuju. Ühest küljest
sellele kujule vaadates, jäi tagapõhja
maja sildiga „Pesukoda". Mõni vi-gurimees
oli hakanud seda silti lugema
tagurpidi ja avastanud üllatava
seose' kuju ja sildi vahel!
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 17, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-02-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830217 |
Description
| Title | 1983-02-17-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,Me\e Elu" nr. 7 (1720) 1983 „Meie Ek" nr. 7' {^2^); 1%^ N^UÄPÄEVAL,'17. VEEBKUÄRSl - 1 , FlfiBRÜARY i1
m
Vi
11. Esimene rida, vasakult!
Isa Lugus, Hanno Raudsepp.
|, Tõnu Petersoo. Ricky Hiir,
[cjl — õpet. U. Petersoo.
JON AIR APPLIANCE S E R V I CE
PARANDAME
^Imutuskappe ja pliite — igat,liik!
i( 31 aastat tööpraktikat rk
Tel. 533-9334 -Peter ;
Yalpddt j® mSöblf
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
HcliitRdB ERIK LOKBISC
ttl.447.W34
üirriees tegi teatavaks, et kogudustel
|ii kavatsus varustada kirik tormi-eendega
ja värviliste mosaiik41aasJ-
|ega. ülemised aiknad tuleks usuliste
lotiividega ja alumised aknad rah
hiškultuüriliste imotiividega. " Ühel
[ool eesti jä teisel pool lät; motiivid.
Erilist elevust tekitas teadie kiri-lust
idapool asuva võerastemaja ost-jaisest
ja selle asemele 16^18 |corru-lelise
pensionäride maja ehitamisest,
]us eesti ja läti koguduse liikmetel
)feks eelised korterite üürimiseks.
Igal korrusel oleiks 10 korterit ja ar-latav
ühe^ magamistoaga korteri üür
poo piirides. <^aja ehitamise ja maanda
Tiise järele , hakkab valvama
ksti . a läti jkoguduse poolt moodus-jatud
6 liikmeline nõukogu (Trustee).
Valitsus garanteerib krundi ostu ja
}hitamise laenu. Maja võib valmida
1985: a, kevadeks.
m maksev reser-riidele,
mis on
mne 1. aprilli
)i Finn-foC
1B5
Li!
htemational
[ton Ave. East
)ntarioM4P1K1
[9437:.
lin Iburs &
Ltd.
ifoithAvenue'
)ntarjoM4G1L7
^4922
mTravellnc.
ar st. South
|0ntariDP4N'2G8
-6449
4131
Lembit Jän@§
Grimmis Foods Ltd. peaosanik Ja Juhatuse esimees Lembit Jänes
käis koos abikaasa Meeriga Jaapanis, Hii^^^^^^ Ja Hongkongis, Oma
tähelepanekutest jutustab ta reas
Tänavapildis oH vähe sõjaväelasi,
turismikohtades oli lieid palju. Jalaväelane
on rohelises, mereväelane
sinises ja lennuväelane jalaväelase
pükstes nuig mereväelase särgis. Kõigil
punast lõpused.
80 protsenti välismaa turiste on
jaapanlased, ülejäänud aimeeriMasec^,
eurooplased jne. Üte 9000 hiinlase
õpib U9A ülikoolides, ligi lÖOO Kanada
ülikoolides ja teine 10000 Jaapani
ning Lääne-Eumapa ülikoolides.
Kurb on see, et umbes üks kümnendik
nendest ei taha, Hnnasse taga?i
minna< • •
'Kõikidel turistidel on kaajnera<ä,
jaapanlastel omad, ameeriklastel jaapani
omad aga hiinlastel, on hiin^a
omad.yMeeri oli vaimustuses ,ykonti-püteriseeritud"
hiina laste pük^teä,
mis töötasid nii, et kui laps kükitas
siis ipepuj tüli pükstest välja, aga
püsti tõustes läks tagasi kinni. -
Tahtsin saata oma heale sõbrale
80 a. juubeliks telegrammi. Juhised
ütlesid, et seda saab hotellist teha
kella 7.30 ja 17.00 vahel. Muul ajal
on ainult alWinnas iiks ikoht (9 milj.
inimese kohta) telegrammi saatmi-
^ seks.
Meie päevad algasid 7.30 hommikusöögiga,
kell 8.00 bussisõiduga ja ta-
*• gasi õhtul kell 18.00. Otsustasin loo-
• buda osaliselt hommikusöögist ja
läksin telegrammi saatma. Olin käsitsi
trükkinud lühida eelstiikeelse telegrammi.
Naisametnik vaatas, seda,
tõstis siis ikirjutusmasina letile (sellise
nagu viimati nägin kodumaal vallavalitsuses)
ja käskis mind ise kirjutada.
Olin seda poisikesena vallamajas
ühe sõrmega kasutanud nii pi^^
dasin seda lihtsaks .'ka Hiinas. Äga
oli häda, enne kui valmis sai, Arvoks
oli 'hiina- ja inglisekeetes trükitud
vorm rohke informatsiooniga. Maik-sis
24.70 yuani ja vtimane rida teatas,
et maks©y ainult ametEüi teim^p-liga
mis tuieb esitada jiiiul ikui on
uurimine.
Pärast õhtusööki külastasime Pe-kingiis
Hiina akrobaatide truppi, kellede
esinemine oli väga hea, aga eeskava
venis pilkaks. Nankinigis oli laulusolistide
kontsert orkestri saatel.
'Daanfid olid läänelikult piikkades
kleitides ja meestel tumedad läänelikud
üliikonnad lipsudega. Kavas
olid hiinakeelsed kuid meile tuntud
ooperiaariad ja populaarsed laulud.
Jällegi ettekanded olid 'kõrge kvali-,
teediga 'kuid isikupära esinemi&es
puudus. iSoüstide lavate astumine,
esinemine, liigutused olid leselt ühesugused.
Shanghais oM tsinkus, usun
et nende parim, sest pea sama nägi-.
me aasta või kafe tagasi ameerika
TV-i
UJUAMEHED :
Tänavate ääres olid ,piraSiihunni-kud
kolme sorti: Ühed katikised kivi-"
tükid, teised mulla- ja Kivasegud ja
kolmandad 'Idhtsalt igasugused jäätmed,
Rääkides selHest varem Hiinas
ikäinutega salgus, et see on nõnda
olnud juba mitu aastat tagasi. Kas
neid j hoitakse kui väärtuslikku kaupa,
või ei ole veoautosid, või ei ole
maad te maha panna, seda ma ei
tea. Igal juhul jätab väga räpase
mulje. Esimeseir Pekingis oleiku päeval
bussis sõites Meeri ütles, et miks
on kõik nii miist, rä,pakas ja tolmune,
kuigi on ju tohutult inimjõudu ja
ennäe, ülejärgmise i^aeval oli suur
pilt lehes kus linnapea pühkib täna-
; vat ja kõik linnaelanikud oM „vaba-tahtliilcult"
oma^pühapäeva ohverdamas.
Loomul^^ meile tolii näidata
kommuoistlikke suursaavutusi. Tian
An Men Plats olevat suurim maailmas,
mõnedel aastapäeva pidustustel
Luuameeste rida täidab Hiina pealinnas puhastusmasinate aset.
Pühapäeviti aitavad elanikud kaasa, eesotsas linnapeaga.
Foto — Lembit Jänes
olevat see mahutanud üle miljoni inimese.
Keset platsi on rahvakangelas-re
ausammas. Üle platsi d i pšimehe
Mao mäle&tushäl, mille külastuseks
oli vale päev, nii et nägime ehitust
ainult eemalt. Platsi äärtes oli ^ulp-tum-
e, sõjaväelasi ja proletaarlasi.
Jällegi enne bussist väljumist teatati,
et siin võib vabalt pildistada ja n.n.
külg külje'kõrval hiinlastega olla.
Kohal kus peatusime oli platsil sadakond
sõjaväelast, tsiviil elanikke
naisi ja lapsi. Ameeriklased asusid
kohe oma polaroid kaameratega töö:
le ja isegi mina võtsin paar pilti ennem
'kui taipasin milline lavastus oli
ameeriklaste jaoks tehtud. Kui pola-roidfilmid
oli lõpetatud ja fotod
hiinlastele välja jagatud, oli siis ka
platsi vaatamisel lõpp.
üks ilusamaid ehitisi oli Suvepalee,.
kus palju hiina vana' arhiteiktuüri
ühte suMtatud erakordselt ilusa vee-äärde
toodaisega. Impeeriumi aed
suurte mändide ja ,jküpressidega"«
ning kivitaimlatega, viie dragoni pa-vilijon
jne. ' •
Tian An Men väljak rahvakangelaste ausambaga ja hiSiDa
tasid. Turismikohtades on kõikjal näha ka sõjaväelasi.
turistid hoolega pildis-
Foto — Lembit Jänes
MANKING
Kahel hommikul tuli v<äga vara
tõusta. Esimene kord kui võtsime
lennu Pekingist Nankingi ja teine
kord kui rott oli otsustanud kella
nelja ajal hommiikul tulla meie tuppa
kompvekki sööma.
Nankingi sõiduks oli -venelaste ehitatud
lennulk, mis logises. ja värises,
arvatavasti vanadusest. Nankingi hotellis
saime kahe toa asemele ühe aga
see oli parem, ja seega tuju tõstev.
Nanking pidi olema pindalaga 4500
ruütikilomeetrift, 3 mililj. Dzfjan.ikuga,.
üiks neljast ajaloolisest pealinnast.
1911. a. revolutsiooni järele dr. Sun
Yat-iSen oh seal esitneseks presidendiks.
Alles 1949 rahva vabastusarmee
üietas Ohang-Jiang'i jõe ja tööstus,
põllumajandus, kultuur, haridus,
rahva tervishoid, tehnilised uurimused,
linna ehitus ,ja turism olevat
näidanud suurt arengut.
. Dr. Sun YanJSen'i mausoleum cn
praegu Hiinas suures aus. Teda tahetakse
kommunistiiks teha ja räägitak-
, se kuidas Lenin ning Mao on kiitust
tema 'kohta ütelhud. Tegelikult ta oli
Hiinaväbariifei ent võitleja ja suri
1924. a. kui Vabariiik oli 13. a. vana.
Tema matusepaika hakati eJhitama
1926 ja lõpetati 1933 (ikommunistid
Itilid.seal yoimule alles. 1949). MatU:
sepaik on Nanlcingi idaservas mäe
jala, ümbritsetud lopsakast metsast
ja ritta istutatud okaspuudest. Tasub
külastust.
Siis näidati meite ikommunistlikiku
suursaavutust, pea 1,3 km pikkust
silda üle jõe. SMa kõrval ühes otsas
oli ehitus suure saaliga milies'istmed
nagu "kinos, lavaks oli suur silla
müdd. Seal räägiti, et insenerid
plaanitsesid seda 'kaks aastat 1959-—
19^61, ehitati 9 aastat 1961-1969 5000
mehega. Veel suureks saavutuseks oli
hiina rauatehnikute poolt välja töötatud
raua tugevus siUa ehitamisöks.
(Venelased olid lubanud selle raua
müüa, ehituse ajal aga keeldusid seda
tegemast). Sild ei ole midagi erilist,
Põhja-Ameerikas on neid kümneid.
Peale pooletunnilist seletust
sõitsime üle silla ja naigu sellest poleks
veel küllalt olnud, pidime paadiga
ka silla alt läbi sõitma.
oaiifluiuiauDiiaiiByBiiaiioiibiisiiBiieiieiioifQiiiiiiiiioniiuiiiDiiDiioiiQiii^^^^
Ilmai' Rebane
noomsmäa
HaiiBtiDiioiiiiiaiipiianDiiiiisiiaiiQiiiiiiiiDiioitfliiaiioiiiMaiiBiioiisiisiioiioiioiioiionoiifiiisiiDii^
0 .
Kui laename „kandle" Vanemuiselt,;
süs mõtleme selle all nii laulu,
mängu kui üldse kõiki eesti kultuurielu
avaldusi. Selle kultuurielu monumendiks
oli „Vanemuine" — tea-,
ter, kontserthoone, balÜsaal, auditoorium
jne. jne,' „Vanemuise" hoonel
oli kaks fassaadi — üks tänavale, teine
aia poole. Tänavalt sisenedes satuti,
läbinud kahe teatrimasiki kujutava
lõusta vahelt, avarasse fuaijees-se
piletikassaga ja uksega restorani.
Selle ees võis kokiku juhtuda muusiku
Juhan Simmiga. Temalt pärinud
'kord üks tuttav, et kuidas käsi käib?
'Küsitu vastanud pahatujuliselt —
see on minu ,asi! Kui Icüsitud -\- kuidas
'aga'käib su abikaasa käsi? — olnud
tusane vastus — see on tema
asi! Aga kui öeldi,i et läheme sisse
ja teeme üksI naps, olnud, rõõmus
vastus — no, see on imeasi!
Fuajeest edasi satuti riidehoiurüu-mi,
mis jooTcsis piikuti järgmisel kor-,
rusel asetseva Ijalutusruumiga, kuhu
pääses kahest otsast — eest ja tagant,
treppe mööda, mille käänukohtadel
asetsesid Veiltzenbergi elu^
suurused marmorkujud — ees alasti
„Hämarik" ja taga samas ülikonnas
,;Koit". Nende kujude - eriti muidugi
„Kpidu" — avalikult ülesse seadmine^
tekitanud mammadele ja kooli-tantadele
tüdruklaste teatrisse luba-^
misega rasket muret. Ajajooksul aga
harjuti asijaga. Igatahes pandi ettepoole,
>kust ülesse liikus suurem osa
rahvast, neitsi ^Hämarik", osutades,
et. kunstielu käib ehast koiduni, m!?.
te vastupidi.
Jaiutussaali aknad olid aiapoöle ja
nende all jodksis auruga köetava
keskkütte toru. Seal kõnniti etendu-^
se vaheaegadel ringratast, enamasti
kaks või. enam inimest kõrvuti, 'ja
vahiti üksteist. Etenduste alguses,
niipea kui saal pimenes, suleti uksed
teatrisaali, sest muidu, nagu näitasid
kogemused, ronisid hiljäksjääjad pimeduses
üle istujate, et oma kohta
leida. Igal juhul aga, kui saal pool-püsti
täis, läks pimendamise järgi
jad ruttasid eespool tühjaks jäänud
kohtadele.
üksi ei võidud ka avada "enne etenduse
lõppu, sest siis halkkas tormi-jooks
riideruumi — kes ees, see
mees! Ei läbetud vaevanägijaile isegi
korralikult aplodeerida. Põhjuseks
öli, et ülirõivaste kättesaamine võttis
tõepoolest lisavaatuse võrra aega
ja tõsist küünarnukijõudu. Kahjuks
pärandus see probleem ka uude teatrihoonesse!
teatrihoone pikem ja tänavale risti
olev fassaad vaatas üle kuulsa „Va-nemuise"
aia, üle laia rõdu, istepinkide
ridade, vastu kõlakojale. Seal
sündisid need imelised aiakontSer-did,
suvise Tartu sumedate õhtute jä
valgete ööde embuses, kui linn oli
pärast ägedat talvist askeldamist jäänud
puhkusele. Tartu oli suvel inimtühi
^eriti nädalalõppudel, mil kõik
„saksAd" olid kadunud Elva raudteejaama
iplatvormile, või maandunud
Taevaskoja ,,teivasjaamas". Aiakont-serdid
olid linnajäänuile hingepalsa-miks.
Kahjuks, kahjuks kadus see
aed bulldlozerite lõugadesse hoone
ümbereihitusel. Vahetevahel korraldatud
sooviikontsertidel oli üheks
nõutavaks palaks ' avamäng Rossini
ooperile „Wilhelm Teil".
Varsti pärast iseseisvuse sündi algas„
Vanemuise" teatr elus uus tõus.
Teatrijuhiks tuli V. ft|lettus (hiljem
oli direlktoriks Aloe) ja tuh tagasi
hulk Tallinna Draamateatrisse siirdunud
tüsedaid jõude, nagu abielupaar
Türk, A, Sunne, P. Sepp, R.
Tarmo (Klein), L. Hansen, Mizzi
Möller jt. Rq)ertuaar — kui ainsal
kohalikul teatril — pidi olenia laiahaardeline.
Etendati tragöödiaid, nagu
„Sappho" Liina Reimaniga/kelle
kaljult mere hüppamisel kostus kal-
S
cm
Graig Potsep sai
jumisvõistlusttl
9 medalit
Sqyashi esivõistlused
eestlastele
Sqisash, üks tänapäfiva populaarsemaid
reketi-sporte, sai oma alguse
19dal sajandil Londonis, Fleet-tänava
võlavanglas, kus' kinniistujad oma
aega olevat veetnud pehmet tuvimu-na
suurust palli vastu seina tagudes.
Tänapäeval aga mänj
squashi' kinnises ruumis, 32xl8i/2 jala
suurel platsil. Mäng on põnev ja
kiire ning nõuab tublit „vonnis olemist",
head koordinatsiooni ja män-gutaktika
mõistmist.
Teadaolevate andmete kohaselt on
nüüd esmakordselt korraldusel eestlaste
squashi esivõistlysec^. Need
toimuksid kahes voorus — kõigepealt
hn. „tutvumise ja taseme leidmise"
turniir (märtsikuus), nhig hiljem tegelikud
esi- või meistrivõistlused
(maikuus).
Alljärgnev on kutse kõigile eestlastele
•— noortele ja vanadele, osa võtmiseks
„tutvuniistumiirist" mis toimub
laupäeval, 5-dal märtsil 1983,
Scarborough College 8-sal Põhja-
Ameerlka tüüpf platsil, algusega kell
14.00 (2.00 pl);
Võistlused tiimuvää „round robin"
alusel, 4-jas grupis: mehed 20 a. ja
hooremad, naised 20 a. ja nooremad,
senior mehe^, seniör naised.
Kasutatakse rahvusvahelisi reegleid
ja ,Acollast" palli.
Osavõtumaks on $7.00. Registreerida
palutakse kirja teel hiljemalt
25-daks veebruariks, aadressil: Scarborough
College, Universlty of Toronto,
1265 Military Trall, West Hill,
Ontario, MIC 1A4, IJepartment of
Physlcal Education.
Palutakse kaasa lisada tshekk Jaan
Lääniste nimde, osavõtja vanus, ja
kui võimalik, siis ka mängija arvatav
tase—kas A, B ehk C.
Informatsiooniks helistada laan
Läänistele ehk Taimo Pallandile,
284-3121 k^u 9.aa-im
Scarborough Spartans Aquatic
Club'i traditsioonilised igaaastascd
ujumisvõistlused toimusid sel aastal
4_6 veebr. Sir Wilfred Laurier High
School'i i25 m uijulas. ' Võistlustest
võttis osa 12 klubi 327 \'õistil©jaga,
nende hülgas 9-aastane Graig Pot- ,
sep Whitby Iroquis Swim Clublst ja
16 a. Hillar Ruukholm Mississauga
Aquatic Club'ist. Nendest edukam
O Ü Graiig Potsep, kes kogusiummas
võitis 9 medalit, nendest 5 hõbe ja 4
pronksi. Peale selle saavutas ühe nol-janda
ja ühe viienda kdha.
Graig Pötsepa saaVutused olid järgmised:
Tuli teiseks: 200 m rinnuli —
3.25,2, 100 m selili - 1.26,9, 100 m lib-lik
— 128,5, 200 m vabalt — 2.38,6 ja
50 m selili — 40,5. Kolmandaks: 400
m vabalt — 5.31,7, 100 m Vabalt —
1.14,8, 100 m tndiv. komplekj; — 1.26,0
ja 100 ni rinnuli — 1.38,8. Neljandaks
m rinnuli 45,4 ja viiendaks 50 m
liblikstiilis — 38,6. Võistkisixl toimusid
vanusegruppides|l ^
Graig Potsep on meie kõige noorem
ja hiljem alanud võistlusujuja.
Ta algas võistlema alles P90I aastal
tagasi ja selle lühikese aja vältel on
ta arenenud ühe'ks parimaks võistlejaks
10 a. ja nooremate vanusegrupis.
HARALD RAIGNA
Eesti Korporatsioonide Liidu squasliitumiir toimub laupeval, 19.
veebruaril „Squash Academy's". Pildil Korp! Vironia meeskond —
Allan Liik (vasakul) ja Jaan Reitavtreenimas. ,
ju tagant sulpsatuse asemel kõva
„põn.ts"! Lavastjisid Molnari „Puna-ne
veski", Ibseni '.Nora" (,,'Nuku-maja"),
Maeterlincki „Sinilind",
Pagnoli „Kauged rannad" jne. jne.
Muidugi lavastus oopere*id, nagu Ver-di
„Bohaem", ,.tRi'goIetto", Puccini
„Madam Butterfly", Bizet „Carmen",
Gounod„Faust" (Saksa teatri ruumes
maja ümberehtamise ajal") jne.
A. Kitzbergi „Neetud talu" käsitas .
haridust saanud järgmist generatsiooni,
kust keegi ei tahtnud talusse
tagasi minna. Raudsepa „Mikumär-dis"
lausus sulane (Tarmo) veenvalt
maailma põhitõe, et — lõikab kui
kreissaega läbi, südame, kui teisel
hästi läheb!
Aga inimene, eriti veel noorus, vajab
romantikat, ja nii oli kõige tõmbavamaks
ikkagi operett. Siin valitses
..Vanemuise" lava kaua aega
kindalt Elli Põder-Roht primadonnana
oma tuttava,- asjaajaja Stukise,
toel, nagu kõneldi, ja kuigi ta vahel
mõne vale noodi peale eksis. Mäletame
teda'näitefo „Mee |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-17-05
