1983-02-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
TiamrfUirfSIBB MEUAPÄEVAL, 17. VEEBRUARE — TiURSM¥, FEBRÜARli^ If ,^de Elu" nr. 7 (1720) 1983 mmmm seda- Ja Jahimeeste Seltsi edukas New Xorgis mälestati õp. teedel, 29, ©k^oobril lõppes Aust-iraalias Põhjaterritooriwml peaMmias Darwinis sajandi ssnsatsloonilisem Isohtuprotsess, lüilles a4iventlstl pas-tori Michael Chamberlaini naine AU^ ce Lynne (lühendatu]|t lindy) Cham-, telain mõisteti süüdi oma kümnenäo dalase tütre Azariai tapmises. Asi sai alguse 17. augustil 1980. a. Sise^Austraaüageolbogilise vaatamisväärsuse Ayers kalju (Ayers Röok) juures, mis asub keset ikõrbe ja mis on suureks turistike külgetõmbeob-, jektiks. 'Selle hiiglasliku monoliidi lahedal on tekkinud ^äiike tudsmikesi kus, 'kusileidub mõningaid ettevõte teid, mis teenindavad peamiselt telk-; laagreis peatuvaid turiiste. ,Telklaagrite poolt tulevad toidulõh-nad jä danike.poolt kõrvale heide-tud toiduijäätmed on kohale meelitanud palju dingosid (Austraalia met-metsikud koerad), kes elavad Ayers Rock'i ümber koobastes^a luuravad, eriti õhtuti, otse teEidfe umber lootuses midagi niäpata või saada suutäie mõile. heasüdamliiku turisti poolt. Kuril dtogode toitmine'läks kohapeal moodi, siis muutusid nad lõpuks oige julgeks, kaotades palju oma instinktiivsest kartusest inimese vastu. DSNGO VIHS WmE? .Teiste turistide hul'gas viibis Ayers kalju lähedal oma tellgis ka noor ad- Tentisti pastor Midhael Chamberlain oma noore naise, kaihie väikse poja ja - kümnenädalase tütre Azariaga. See "oli 17 .augusti 1980 a. hilisõhtul, mil Michael Chamberlain oli askeldamas lähedaloleva barbelkjuu ütnber ja Lyndy Chamberlain seisis nende telgi lähedal pargitud perdkonna auto juures, 'kui tema äklci karjatas, et dimgo on viinud minen^a tütre Aza-ria. Ta olevat näinud, kuidas telgist väljus dimgo, ikandfes midagi ilmselt rasiket oma suus ja suundudes võsasr se. Tormates telki, leidis ta, et Äzaria oli sealt kadunudl Otsekohe korraldatud^ otsinigutel, millest võttis osa hulk inimesi, ei lei^ tud ei dingot ega beebi jäänuseid Ai- ' nult riided olid leitud nädal aega hiljem kaugemal kafju juures. Need olid ilmselt sinna paigutatud inimkäte poolt ja Ikandsid ka tunnuseid selle kohta, et olid eAne sinna paiguta- . mist väitja kaevatud liiva seest kuskilt mujalt. V L, ;i Lapse 'kadumine äratas iile Austraalia suurt tähelepanu ja põhjustas igasuguseid 'kuuldusi, kusjuures neist ikõige tungivamaks olii see, et last ei ole mitte viinud ära dingo, vaid et siin Qili tegemist inimohvriga. Vanemate süüle vihjas ^asjaolu, et. nad ei wtnud kuigi kaua ja kuigi energili^ ' selt osa lapse otsimisest, vaid hoidsid rahkem oma telgi |lähedusse, lastes teistel toimetada, otsimisi. ÕIGEKS MÕISTEV.'OTSUS S^irmaji^htum tüli juurdluse alla lähema linna Alice 'Sipringi koroneri juures 15. detsembri! samal, sx), 1980. aastal, ja kestis kuni 20. veebruarini S981. iKuulati üie hujik tunnistajaid, kes osalt andsid vastukläivaki sdetu- . si, kuid vähe tegeleti kohtuliku eks-ipertiisiga. Eikspertide arvamist otsiti peamiselt küsimuses, kas dingo suu- V dab kandla ära oma suus Azaria suuruse lapse ja- kas dingosid oli näha liikumas laagri lähedal saatuslikul Ööl. ka püüti selgitada, kas kohapeal oli ennemalt märgata dingode agressiivsust inimeste, eriti laste vastu. Kuna need küsimused vastati üld*- joontes jaatavalt,tunnistajate ja asjatundjate poolt, Ikoroner tegi oma otsuse'selle asjaolu mõjuil. Ta teatas oma ojtsuses, et Azaria tapeti dingo poolt ]a et ta keha kõrvaldati tundmatu isilku (või isikute) poölt. Oma otsuse koröner kuulutas eba-tavalisbl viisil: ta tegi seda riiklikul teltiviisloonil, et kogu Austraalia rahvas kuuleks ta sõnu, kus ta otsuse kuullutamise järele andis oma arva- ; mise ja hinnangu Chamberlaini abielupaari kohta. Tema iseloomustas neid kui eetiliselt laitmatuid isiikuid, kel .pole mingit süüd nende lapse surmas ja 'kes süütiiteina langesid paljude kuulujuttude jai insinuatsioonide öhvrilks. Ta avMdas lootust, et nuudist peale on kõigil neil kuul^ Mii lõppes tookord see asi soodsalt Ohamiberlaini^ abielupaarile. -kuid mitte nii soodsalt Ayers kalju rajoonis, keda hakati ar» mutult hävitama.. UUS JUURBLUS •Lõppu asjale see otsus aga ei tco-niud. Teatud põhjustel politsei hakkas asja edasi uurima; asetades rõhku juhtumiga seotud asjade ja esemete; teaduslikule dq>ertiisMe, midia enne ei tehtud. Kogutud andmte põh-. jal Põhjaterritooriumi üremminister tegi otsuse asi uuesti avada, Uus kohtulik uurimus algas 20. novembril 1981. a. samas Alice Springis ja selle vältel tuulati üle hulk asjatundjaid ja tunnistusi. Üheks ekspep di'ks oli Inglismaalt toodud; kuulws spetsialist koihtiiliku ekspertiisi alal ja see ütles, et otsustades yereplebki-de järele beebi jakil teima Ikõri oli tõenäolisdt läbi lõigatud' terava riistaga, kusjuiires samal jakil õü säiv linud ta kinnitusel veriise inimkäe jäljend. Teised eksperdid arvasid, et augud beebi riietusel, mida leiti pärast sündmust kalju lähed'al, odid tehtud mitte dingo hammaste, vaid kääride või jnoa abil. Ka liddsid mõned eksperdid, kes uurisid^ politsei poolt vaihepeal konfiskeeritud Chamberlai-nide autiöt, et s^lle põhjas leidusid 'kuivanud verejoäd, kusjuures veri pidi olema väiksel lapse oma.. Paljude sellesarnaste inikrfmineerivate asjaolude mõjul 'kohtunik tülhistas koroneri otsuse ja ots^istas andla Oham- • berlainide abielupaar kohtu alla. Pr. Lindy Chamberlaini andis ta kohtu all süüdistuses, et ta tappis Azaria, oma autos ja pastor Michael Chamberlaini kaasteadmises fakti järele. , UUS PROTSESS Süüdistus tuli arutusele 13. septembril 1982 aastal Dairwinis kaheteistkümne vandekohtumiku (üheksa meest ja kokn naist) ees ja kestis seltse inädalat, Mõlemad Chamberlai nid ,'kätegooriliselt eitasid oma süüd, jäädes'; oma esialgse versiooni juurde, et; dingo viis nende lapse ära. Lindy Chamberiain ilmus kohtusse rasedana, 'kusjuures rasedus oli- viimases staadiumis. Prokuratuur kutsus fcoSk-ku 45 tunnistajat ja kaitse 28. Suur tähtsus protsessil oli ekspertidel, 'keda toodi kohale rohkelt ja kes avaldasid mitmes oMisemas küsimuses vastuikäivaid arvamisi. Li^ saks' sellele segavalt mõjus harilikule surelikule mõistmatu teaduslik ter-mmolioogia, millega ohtralt opereerisid dksperdid. Ei aidanud asja selgitamisel Icaäsa.ka see, et tunnistajate seletused mitmes tähtsas küsimuses olid vastukäivad. Osa^ neist kinnitasid vande all Lindy Chamberlaini versiooni dingo kohta. Terve riida inimesi tunnistas kä seda, et Lindy Chamberlain ^näiliselt armastas oma last ja hoolitses ta eest eeskujulikult. Segavalt mõjus ka see, et' süudistaija ei osanud -— või ei tahtnud — omistada kuriteole mingt motiivi, kuigi motiiv mängib Väga tähtsat osa kuriteo mõistmisel ja vastutuse kindlaiks määramisel. Neil asjaoludel oli raske oodata, et vande-kohitunikud asuvad süü küsimuses üksmeefsele seisukohale, nagu seda nõuab seadus. Suur oli seepärast üllatus^ kui pärast mitmetunniilist nõupidamist vandiekohtunikkude peamees teatas, et Lindy Chamberlain leiti üiksmeel-selt süüdi olevat lapse tapmises ja ta rtiees Michael Chamberlain süüdi Icaasteadtaises kuriteos fakti järele. VANEMAD SÜÜDI Seejärele kohtuniik mõistis samas Lindy Chamberlaini eluks ajaks vanglasse rasike tööga ja ta viidi kohe trellide taha. Pastor Chamberlaiin aga mõisteti järgmisel päeval üheHc-saiks kuuks vanglasse raske tööga, 'kuid tingimusi. Selle otsuse tegemi-' sel kohtunik arvestas abielupaari laste huvidega. ^ Süüdimõistetud võivad ettenähtud aja vältel edasi 'kaebata, kuid ei ole., teada, kas nad seda võimalust kasutavad. - Tavaliselt otsuste tegemisel rasketes kuritegudes kohtunik Austraalias määrab kindlaks tähtaja enne millist süüdlast ei tohi vabastada. Antud juhul seda ei tehtud, nü et Lindy Chamberlain võib esineda armuandmise palVega kähe, kui otsus astub jõusse. Vahepeal aga ta ootab vanglas oma neljandat last ja kuuldavasti loodab, et söllsks saab ol^ema tütar, ' L. TRETT tegevusaasta Walter Koppermani Eesti keele timd Ts I B klass, all I A lÄIENDUSeOMNAASIUMI iITMEKÜLGNI ÕPPEKAVA BilllUU'.' Müü^i! F. $0 lESTHNGÜSI 1216 lk., köites .00 (Kan.). Fostiteel tellides ,fyiEIE ELU Broadview Ave.» ¥orontOi Ont. f. 0 n. septembril alustas koolitööd Toronto Eesti Seltsi Täiehdusgüm-naasium. Vaadates tagasi möödunud poolaastale võiks ütelda, et sünnivaludest on üle saadud, aga suurem osa organiseerimise tööst ja kavandamisest ootab alles ees. Aga eks nii om iga uue algatusega. Rõõmustavaks abiks on dinud eesti ühiskonna soe suhtumine uude õppeasutusse. Ajakirjanduses availdatud üleskutse 'A. Viirlaid'! ,JR.istideta hauad" annetamise'ks leidis head vastukaja. Annetusi tuli isegi USA-st. Nii on romaani käsitlus arenenud huvitavalt ja elavalt, andes noortielä ülevaate meie^ maa ja raliva või'{^ sest oma'-vt£ybadiise kaitseks. õpiMs-lele korraldatud ankeedist selgub, et just sellle raamatu valiik oli õige. Sündmustik on põnev ja haarav, meeleolult dramaatiline ja sügavalt patriootlik. Keeleliselt värvirikas, aga arusaadav. Kooliaasta lõpupoole tuleb külva Arved Viiriaid ise, andes noortete võima'luise kirjanikuga tutvumiseks. 'Kooli siiras tänu kõigile kaasmaalasiile, kes raamatu aimeta-misega kooli tööd on- toetanud! Eesti keele tundi on. sisustatud tööga, mis arendab praktiliist keelepruuki ja rikastab sõnavara. Senini on käsitletud tuletusöpetust, tarbekirja-de kirjutamist, (tõlkimiist ja eeisti keele omapärast fraseoloogialt. Emakeele tuihdidel on kooli töökavas primaarne tähtsus, õpetajad Ene Lüdig ja Vaike Rannu on huvitava tööga saavuitanud^ tiheda kontakti õpilasipe-rsga ja loonud aluse õppeätne kavandamiseks tolfevikus. VÄLISLEKTORID Ülejäänud 'koolipäev on koosnenud välislektorite loengutest ja huviringide tööst. Siin on ohiud eesmärgiiks viia noori kokjku kaasmaalastega kanada tööprotsessis või tuilmtada huvitavate elukutsetega inimesi. Kuulata nende ettekandeid', ühmeda diskussiooniga või esitada küsimusi. ....Nü on ajalises järjekorras esinenud loenigutega: . 1 7 . septembril aukonsul Iltnar Heinsoo, andes ülevaate eestlaste ajaloolisest taustast ja murranguli-sist sündmusist Teises maailimäsõ- • jas. • f / 1. oktoobril kõneles Tiina Liipp- Lepik oma tööst CBC-s lavapiltide ja köstüiimide ku[jondajäna, Loengut saatsid huvitavad kavandid ja visandid. . . X- - 15. oktoobril esitas keskkooli vilistlane Ingri Kütt oma kahest Baffini saarel, P-Jäämeres, veedetud suvest valguspilte, kus ta on töötanud raxia-maagi tööstuses kontoriametnikuna. Es ta 84 kavadest ja eriti noori haaravatest üritustest esitas 29. oktoobril üle /aate Esto-84 Peakomitee esimees "oomas 'Metsala. Sisukat ettekannet abistasid selgitavad skeemid ja tabelid'. 5. novembril toimus koos keskkoo liga üfiine Marditral, mis hästi õ?i-restusj > 12. novembril esines loenguga detektiiv Toivo Hiir, kõneledes oma tööst ja tegevusest salaipolitseijii^cu-na Toronto ,;allmaaihnas" ja .tähtsate" külaliste erilistes kaitsemees- 'kondadfes. -26. nov. kõneles kaugesõidulMen Lpdvig Vahtras eesti meremeeste ja dnese seiklusist kaugetel randadel iEnnejõuluse loengutesarja vüma-seks lektoriks oli dr. Hans^Sepp j^el-le valiguspiltidega esitatud loeng oma tööst kohtuarstina ja uurimislaboia-looriumi juhatajana ajas miõnelegi „kananaha ihuile". Viiimasena kuulati 21. jaanuaril Eesti Liit Kanadas poolt korraldatud dr. Sau'ks'i ettelcannet teemal: Inimese arenemine hällist täiseani. Lektorid olid oma loengud põhjalikult ettevailmistanud. Ettekanded olid värvirikkad ja huvitavad. Loengute kaudu on avanenud hoortele huvitav ülevaade eestlaste aust ja tööst ning huvitavatest võimalustest elulku.'tse valikul. On kahju, et koolii-õhtu piiratud tunniplaan ei ole mõnegi teema juures võimaldainiUid pikemalt peatuda. Siinjuures koolipeo re tänu ja veelkordne aplaus kõigile eelpool nimetatuile eesti noorusele pühendatud aja ja hoole eest! - HUVIRINGED Huviringides töötamine võimaldab õpiCasile tegeleda aladega, mis neid eriti huvitavad'. Nii võib näiteks ajakirjandusringis tegeleda kirjutamisega, intervjueerimisega,. fötokim&tiga, ikarikatuuriga, illustreerimisega jne. Ajalkirjandiisringi toimetusel ja tali^ tusel on ilmunud esimene oma ajakirja number mitmekesilse sisuga. Ringi tööd juhatab Heino Jõe. Loengu ajakirjanduse ajaloost es'itas Karl Arro. fedukalt töötab ka laulu- ja muusi-kairing Liina Teose juhtimisel. Esimest 'korda esineti keskkooli ja täien-dusigümnaasiumi ühisel jõuiluõhtul 17. detsembril. Nüüd valmistuta'kse E.V. 65. aastai^äevaks ja Omaloomin-guõhtuks, -mis toimub Eesti Maja suures saalis 4. m'ärtsil. Teatriringi töö on arenenud tagasihoidlikumas temipos, kuna see nõuab õpilasilt erilist talenti ja distsipliini. Juhataja Ain Söödor on teinud oma parima ja.teda on abistanud' Kaarel Söödor. Alustades kooli tbist poolaastat asendab l^engmd „moodsate tantsude kursus". Õpetajaks on Uno Sõrra, kes on saanud oma ettevalmistuse Murray" tantsustuudios j a Seal. ka instruktorina töötanud. / KEEL M SÕPRUS . Nagu nähtub, on'kooli õppekava erinev tavalisest eesti kooli programmist, erinev ka eesti keskkooli õppekavast.' Peamine rõhk on endiselt eesti keeleoskuse suuline ja kirjalik arendamine, eesti keele elavate väi-jendusvormidega tutvumine, - eesti rahva saatuse jälgimine, rahvusliku identsuse tugevdamine ja noorte ettevalmistamine edukamaks tööks eesti ühisikonnas. Samal ajal aga arvestades noorte soovidega on osa 'kooliõhtust sisustatud nii, et see võimaldab lähemat omavahelist suhtlemist seltskpndlikul pinnal — sõhnidtes söprusij mis jääksid püsima pikema'ks ajaks. Eesti koolide tööga on seotud suu-, rem osa eesti noori, nende vanemad ja hulgaliselt kasvatajaid ja õpetajaid, töötades nädalast nädalasse väsimatu järjekiiadlusega. Koostöös eesti kõduga ja teiste noorteorganisatsioonidega peame kasvatama uue generatsiooni, kes jätkaksid võitlust Eesti vabaduse eest. ,E.M. ^ ESIMEHEKS JÄI EDASH HELMUTH RIKO Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi liikmete korraline pea- Icoosolek peeti Eesti Majas 30. jaanuaril. Pärast koosoleku avamist esimehe Helmuth Riko poolt, mälestati leinaseisakuga 25 aasta jooiksul surma läbi lahkunuid seltsi liikmeid. Peakoosolek kinnitas skautide Maailma Jamboreele saatmiseks $300.00 toetuse. Pealkoosoleküt. juhatasid J. Käis ja H. Viiding. Protokollisid A. Nüüd ja Leida. Laanemets. 1982 a. tegevoisaruande esitas esimees H. Riko. Aruandest selgus, et tegevus on olnud sportlike ja pidulike ürituste osas rohkearvuline ja tu-lemusterikas. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt tanuga juhatusele tehtud töö eest. 1983 a. liikmemalksuiks, mis kinnitati • peakoosoleku poolt, on 118.00 aastas. Selles summas on kaasa-arva-tud föderatsiooni liikmemalks ja õn- . netuste vastu kiindlüstusepreemia. Selleks, et ei katkeiks, tasuta föderatsiooni kuukiri ,Angler & Hunter" saabumine ja õnnetuste vastu kindlustus, soovitati liikmemaks tasuda hiljemalt märtsikuu lõpuks. Pealkoosolekul valiti juhatusse: esimees — Helmuth Riko,, abiesimehed — Paul Kunstimees ja Karl Talpak, sekretär — Edward Saar, abisiekre-tär — Leida Laanemets, välissekretär •— Johan' Käis,- kassapidaja — Mari Mae, abikassapidaja — Heinrich Kask, varahoidja — Fromhold Aadli, ahiyarahoidja — Albert Lukk, ametita liige — Heldur Suurna. Revisjonkomisjon: Juhan Käis (esimees). Härm Kore ja Heino Viiding. Asemikud — H. Särg ja J. Tõld. Aukohtu koosseis: Härm Kore (esimees), Juhan 'Käis ja August Nüüd. Esindajaiks Eesti Liitu: Juhan Käis, August Nüüd ja Heino Viiding. : . S.K. Toronto Eesti õngitsejate ja Jahi-meestie 'Selts korraldab esimese kaFa^ püügivõistluse sellel aastol Simcoe järve jääl Royal' Beach'is 19. veebruaril. Võistlus toimub Kaljo Laanemetsa mälestusrändauhinnale ja seltsi poolt väljapandud auhindadele. VõistlusekS^ koguneda kell 7.00 hommikul Virginia Beachist järve jääle mineva tee otsal järve jääl asuval parkimise platsil-. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunemise kohal. Pärast võistluse lõppu palutakse koguneda Royal Beachi hr. F. Aadli suvila juurde. JUHATUS 9. jaanuaril toimis <!^maksete sool i l Manhattani Lexlng^on Ave. kirikus abipraost ja lektbr Walter J., Koppennani mälestusleenistus, mille pidas praost R. Kiviranna. Litui-gias teenisid kaasa Elmar Jäket ja Rudolf Alari. Lahkunu ja teda mälestav pmetivend olid üheaegsed'üliõpilased Tartu Alma Materis -ja perekond Kcpperman kuulus Talhnna Jaani kogudusse. W.' Koppermani sõpm oli kohale tultiud isegi kaugemaist osa-riideidest kaastunnet avaldama leinaja lese Helgale, poegadele •— Peeter ja Paul — ja tütre Kristiinale. New Yorgi koguduse. Chicago praositkonna ametivendade ja EELK Usuteadusliku Instituudi pere poolt oli lahkunud õpetaja mälestuseks asetatud altari ette küünalde vahele suur rist valgeist krüsanteemidest ja nelkidest. Vabadussõja ja II maailmasõja eesti vereohvrite mälestamiseks seisid lippude juures auvalves Long Is^landi Eesti Võitlejate ja Vabadusöjalaste Ühingu liikmed: Jaan Muks, Hilja Laas ja Elmar Lip-ping. Praost R. Kivranna haarav jutlus oli rajatud apostel Matteuse 2, 9—U salmidelie. " Jumalateenistust kaunistas sopran Ellen Pai-ve-Waldsaar kolme kauni lauluga. Kirikusaalis võtsid sõna Lexington Ave. koguduse esimees Aleksander Ers, Ellmar Jiirvet 1'suteadiuslikust ]?nstituudist, skm. Herbert Michel-son, Oscar Uusima ja Elmar 'Lipping. Lõpuks korp! Wäinla frater Felix . Triefeldt meenutas lahkunu siirast, ja sooja akadeemilist vendlust. . ENDEL KREPP SURI ROOTSIS % , STOKHOLM - Rootsi Eesti Rahvusfondi kauaaegne esiimees Endel Krepp suri ööl vastu esmaspäeva. Ta oli sündinud'Oteipääl 15. nov. 1908. Lõpetas Tartu Ülikooli majandus-lead!' asena. On mitme teose autor. Ilmar Rebane JOHTUD EESTIS LÜHIÜLEVAATES 112 Ihk. Hind $7.00, postiteel tellides lisandub saatekulu $1.20 MÜÜGIL o.MEII ELU" tditus@@ 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 KANADA-EESTi SÕPRUSÕHTU reedel, 4. veebruaril Eesti Majas korraldatud EKN-i Noorsootöö Komisjoni poolt ja oli eriti suunatud kaasmaalastest segaabielulistele ja. noortele, kes eemale jäänud eesti seltskonnast. Kirjalikke kutseid oli saadetud ca 200-le ja koosviibimisele kogunes ca 80, mis ületas Icorralda-jäte lootused. ^ Laas Leivat pöördus koosviibijate poole ingliskeeles ja Maiki AndI^^ Lupp (Noorsootöö Komisjoni esimees) eestikieelse sõnavõtuga. Epp Aruja hooldusel o)ev kirjanduslaud qli rikas väljapanekute arvult ja köitis tähelepanu. Jaak Järve video-ündilt oli huvitav näha võtteid mitmetest eestlaste üritustest. I Vaadati ca 25-e mimitilise kestvusega filmi, miä valmistatud Läti Inimõiguste eest võitleva grupi poolt ja näitab pilte. Riias asuvatfest sunnitöölaagritest. Muidugi ei saadud laagreid filmida seestpoolt, vaid ainult väljastpoolt ja sedagi salaja. Originaalne 8 mm filr^i on USAHS üle kantud 16 millime®triliseks. EKN-i Noorsootöö Komisjoni poolt korraldatud Kanada—Eesti Sõprusõhtu korraldajaid ja abistajaid. Vasakult: Kadi Kaljuste, Tiit Romet, Maik! Ändre-Lupp, Laas Leivat, Toomas Metsala ja Enn Salurand. Foto — 0. Haamer „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ülilskonna teenistu- •et. K Ü T T ED ^ Uued ja parandamine ÕLI- ja GAASIAHJUDE vahetamine. ^ Korstnavoodrid (chinmey linings) Veetorude parandamine ^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed. R O L A N D K U L L I K Tel (416 ) 275-1280 .JWtele £lu" nr. 1 (im) ARMAST SUGULAST SENNY Kl sündinud MuhI surnud Vancou\ mälestavad i ARMAST SUGUUS1 LIISA Puhka rahus kodumaa mullas! neiun mälestavi T! LI ARMAST KARLI mälestavad h OSKAR, ARMAST STELLA WEI mall TÄNUAVALDUS Südamlik tänu kõigile, kes meie armastd SALME ELISABETJ imatusetalituse.il ja ärasaatmisest osa ja meile mitmel viisil kaa^stunnct avale Petersöole südamlikkude ja lohutavate riku segakoorile ja tema juhile hr. P. pr. E. Loosbcrgilc liigulavatc sõnade ABIKAASA, Tt)1 BARBENlAl FIOWERS i GIFTS MEIE ÄRIS ON SAADAVAL R| VALIK ULLI erlsündmu8t< Samuti käsitöö kinl KULLASEPA, MEREVAIGU-, PUUNIKERDI Kõneldakse eesti, läti li il^IlL TOROi TÄHTIS TEADAAl TORONTO LINN; KINNISYARAMAI Pcaiisite nüüd olema saanud V\i esialgse kinnisvaramaksu arve. pole seda saanud, siis helistage 367.-7115 või kirjutage: TaxGollJ City Hall, Toronto M5H 2N2 / külastage niipea kui võimalik: Tax Information Counter, Main| Gity Hall. Pidage meeles, isegi kui te pole J] arvet, olete siiski vastutav, et kinnisvaramaks saaks makstud, osamaksu tähtajad 1983. a. on: 15. märts, 15. aprill ja 16. mai. Need osamaksud on 1983. a. kii esialgsed summad, moodustadcs| möödunud aasta promilli määrr jäänud osa kohta 1983. a. saack juunis ja see kuulub maksmiselt neljas osas. G. H, Clarkc City Trcasurcr
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 17, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-02-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830217 |
Description
Title | 1983-02-17-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | TiamrfUirfSIBB MEUAPÄEVAL, 17. VEEBRUARE — TiURSM¥, FEBRÜARli^ If ,^de Elu" nr. 7 (1720) 1983 mmmm seda- Ja Jahimeeste Seltsi edukas New Xorgis mälestati õp. teedel, 29, ©k^oobril lõppes Aust-iraalias Põhjaterritooriwml peaMmias Darwinis sajandi ssnsatsloonilisem Isohtuprotsess, lüilles a4iventlstl pas-tori Michael Chamberlaini naine AU^ ce Lynne (lühendatu]|t lindy) Cham-, telain mõisteti süüdi oma kümnenäo dalase tütre Azariai tapmises. Asi sai alguse 17. augustil 1980. a. Sise^Austraaüageolbogilise vaatamisväärsuse Ayers kalju (Ayers Röok) juures, mis asub keset ikõrbe ja mis on suureks turistike külgetõmbeob-, jektiks. 'Selle hiiglasliku monoliidi lahedal on tekkinud ^äiike tudsmikesi kus, 'kusileidub mõningaid ettevõte teid, mis teenindavad peamiselt telk-; laagreis peatuvaid turiiste. ,Telklaagrite poolt tulevad toidulõh-nad jä danike.poolt kõrvale heide-tud toiduijäätmed on kohale meelitanud palju dingosid (Austraalia met-metsikud koerad), kes elavad Ayers Rock'i ümber koobastes^a luuravad, eriti õhtuti, otse teEidfe umber lootuses midagi niäpata või saada suutäie mõile. heasüdamliiku turisti poolt. Kuril dtogode toitmine'läks kohapeal moodi, siis muutusid nad lõpuks oige julgeks, kaotades palju oma instinktiivsest kartusest inimese vastu. DSNGO VIHS WmE? .Teiste turistide hul'gas viibis Ayers kalju lähedal oma tellgis ka noor ad- Tentisti pastor Midhael Chamberlain oma noore naise, kaihie väikse poja ja - kümnenädalase tütre Azariaga. See "oli 17 .augusti 1980 a. hilisõhtul, mil Michael Chamberlain oli askeldamas lähedaloleva barbelkjuu ütnber ja Lyndy Chamberlain seisis nende telgi lähedal pargitud perdkonna auto juures, 'kui tema äklci karjatas, et dimgo on viinud minen^a tütre Aza-ria. Ta olevat näinud, kuidas telgist väljus dimgo, ikandfes midagi ilmselt rasiket oma suus ja suundudes võsasr se. Tormates telki, leidis ta, et Äzaria oli sealt kadunudl Otsekohe korraldatud^ otsinigutel, millest võttis osa hulk inimesi, ei lei^ tud ei dingot ega beebi jäänuseid Ai- ' nult riided olid leitud nädal aega hiljem kaugemal kafju juures. Need olid ilmselt sinna paigutatud inimkäte poolt ja Ikandsid ka tunnuseid selle kohta, et olid eAne sinna paiguta- . mist väitja kaevatud liiva seest kuskilt mujalt. V L, ;i Lapse 'kadumine äratas iile Austraalia suurt tähelepanu ja põhjustas igasuguseid 'kuuldusi, kusjuures neist ikõige tungivamaks olii see, et last ei ole mitte viinud ära dingo, vaid et siin Qili tegemist inimohvriga. Vanemate süüle vihjas ^asjaolu, et. nad ei wtnud kuigi kaua ja kuigi energili^ ' selt osa lapse otsimisest, vaid hoidsid rahkem oma telgi |lähedusse, lastes teistel toimetada, otsimisi. ÕIGEKS MÕISTEV.'OTSUS S^irmaji^htum tüli juurdluse alla lähema linna Alice 'Sipringi koroneri juures 15. detsembri! samal, sx), 1980. aastal, ja kestis kuni 20. veebruarini S981. iKuulati üie hujik tunnistajaid, kes osalt andsid vastukläivaki sdetu- . si, kuid vähe tegeleti kohtuliku eks-ipertiisiga. Eikspertide arvamist otsiti peamiselt küsimuses, kas dingo suu- V dab kandla ära oma suus Azaria suuruse lapse ja- kas dingosid oli näha liikumas laagri lähedal saatuslikul Ööl. ka püüti selgitada, kas kohapeal oli ennemalt märgata dingode agressiivsust inimeste, eriti laste vastu. Kuna need küsimused vastati üld*- joontes jaatavalt,tunnistajate ja asjatundjate poolt, Ikoroner tegi oma otsuse'selle asjaolu mõjuil. Ta teatas oma ojtsuses, et Azaria tapeti dingo poolt ]a et ta keha kõrvaldati tundmatu isilku (või isikute) poölt. Oma otsuse koröner kuulutas eba-tavalisbl viisil: ta tegi seda riiklikul teltiviisloonil, et kogu Austraalia rahvas kuuleks ta sõnu, kus ta otsuse kuullutamise järele andis oma arva- ; mise ja hinnangu Chamberlaini abielupaari kohta. Tema iseloomustas neid kui eetiliselt laitmatuid isiikuid, kel .pole mingit süüd nende lapse surmas ja 'kes süütiiteina langesid paljude kuulujuttude jai insinuatsioonide öhvrilks. Ta avMdas lootust, et nuudist peale on kõigil neil kuul^ Mii lõppes tookord see asi soodsalt Ohamiberlaini^ abielupaarile. -kuid mitte nii soodsalt Ayers kalju rajoonis, keda hakati ar» mutult hävitama.. UUS JUURBLUS •Lõppu asjale see otsus aga ei tco-niud. Teatud põhjustel politsei hakkas asja edasi uurima; asetades rõhku juhtumiga seotud asjade ja esemete; teaduslikule dq>ertiisMe, midia enne ei tehtud. Kogutud andmte põh-. jal Põhjaterritooriumi üremminister tegi otsuse asi uuesti avada, Uus kohtulik uurimus algas 20. novembril 1981. a. samas Alice Springis ja selle vältel tuulati üle hulk asjatundjaid ja tunnistusi. Üheks ekspep di'ks oli Inglismaalt toodud; kuulws spetsialist koihtiiliku ekspertiisi alal ja see ütles, et otsustades yereplebki-de järele beebi jakil teima Ikõri oli tõenäolisdt läbi lõigatud' terava riistaga, kusjuiires samal jakil õü säiv linud ta kinnitusel veriise inimkäe jäljend. Teised eksperdid arvasid, et augud beebi riietusel, mida leiti pärast sündmust kalju lähed'al, odid tehtud mitte dingo hammaste, vaid kääride või jnoa abil. Ka liddsid mõned eksperdid, kes uurisid^ politsei poolt vaihepeal konfiskeeritud Chamberlai-nide autiöt, et s^lle põhjas leidusid 'kuivanud verejoäd, kusjuures veri pidi olema väiksel lapse oma.. Paljude sellesarnaste inikrfmineerivate asjaolude mõjul 'kohtunik tülhistas koroneri otsuse ja ots^istas andla Oham- • berlainide abielupaar kohtu alla. Pr. Lindy Chamberlaini andis ta kohtu all süüdistuses, et ta tappis Azaria, oma autos ja pastor Michael Chamberlaini kaasteadmises fakti järele. , UUS PROTSESS Süüdistus tuli arutusele 13. septembril 1982 aastal Dairwinis kaheteistkümne vandekohtumiku (üheksa meest ja kokn naist) ees ja kestis seltse inädalat, Mõlemad Chamberlai nid ,'kätegooriliselt eitasid oma süüd, jäädes'; oma esialgse versiooni juurde, et; dingo viis nende lapse ära. Lindy Chamberiain ilmus kohtusse rasedana, 'kusjuures rasedus oli- viimases staadiumis. Prokuratuur kutsus fcoSk-ku 45 tunnistajat ja kaitse 28. Suur tähtsus protsessil oli ekspertidel, 'keda toodi kohale rohkelt ja kes avaldasid mitmes oMisemas küsimuses vastuikäivaid arvamisi. Li^ saks' sellele segavalt mõjus harilikule surelikule mõistmatu teaduslik ter-mmolioogia, millega ohtralt opereerisid dksperdid. Ei aidanud asja selgitamisel Icaäsa.ka see, et tunnistajate seletused mitmes tähtsas küsimuses olid vastukäivad. Osa^ neist kinnitasid vande all Lindy Chamberlaini versiooni dingo kohta. Terve riida inimesi tunnistas kä seda, et Lindy Chamberlain ^näiliselt armastas oma last ja hoolitses ta eest eeskujulikult. Segavalt mõjus ka see, et' süudistaija ei osanud -— või ei tahtnud — omistada kuriteole mingt motiivi, kuigi motiiv mängib Väga tähtsat osa kuriteo mõistmisel ja vastutuse kindlaiks määramisel. Neil asjaoludel oli raske oodata, et vande-kohitunikud asuvad süü küsimuses üksmeefsele seisukohale, nagu seda nõuab seadus. Suur oli seepärast üllatus^ kui pärast mitmetunniilist nõupidamist vandiekohtunikkude peamees teatas, et Lindy Chamberlain leiti üiksmeel-selt süüdi olevat lapse tapmises ja ta rtiees Michael Chamberlain süüdi Icaasteadtaises kuriteos fakti järele. VANEMAD SÜÜDI Seejärele kohtuniik mõistis samas Lindy Chamberlaini eluks ajaks vanglasse rasike tööga ja ta viidi kohe trellide taha. Pastor Chamberlaiin aga mõisteti järgmisel päeval üheHc-saiks kuuks vanglasse raske tööga, 'kuid tingimusi. Selle otsuse tegemi-' sel kohtunik arvestas abielupaari laste huvidega. ^ Süüdimõistetud võivad ettenähtud aja vältel edasi 'kaebata, kuid ei ole., teada, kas nad seda võimalust kasutavad. - Tavaliselt otsuste tegemisel rasketes kuritegudes kohtunik Austraalias määrab kindlaks tähtaja enne millist süüdlast ei tohi vabastada. Antud juhul seda ei tehtud, nü et Lindy Chamberlain võib esineda armuandmise palVega kähe, kui otsus astub jõusse. Vahepeal aga ta ootab vanglas oma neljandat last ja kuuldavasti loodab, et söllsks saab ol^ema tütar, ' L. TRETT tegevusaasta Walter Koppermani Eesti keele timd Ts I B klass, all I A lÄIENDUSeOMNAASIUMI iITMEKÜLGNI ÕPPEKAVA BilllUU'.' Müü^i! F. $0 lESTHNGÜSI 1216 lk., köites .00 (Kan.). Fostiteel tellides ,fyiEIE ELU Broadview Ave.» ¥orontOi Ont. f. 0 n. septembril alustas koolitööd Toronto Eesti Seltsi Täiehdusgüm-naasium. Vaadates tagasi möödunud poolaastale võiks ütelda, et sünnivaludest on üle saadud, aga suurem osa organiseerimise tööst ja kavandamisest ootab alles ees. Aga eks nii om iga uue algatusega. Rõõmustavaks abiks on dinud eesti ühiskonna soe suhtumine uude õppeasutusse. Ajakirjanduses availdatud üleskutse 'A. Viirlaid'! ,JR.istideta hauad" annetamise'ks leidis head vastukaja. Annetusi tuli isegi USA-st. Nii on romaani käsitlus arenenud huvitavalt ja elavalt, andes noortielä ülevaate meie^ maa ja raliva või'{^ sest oma'-vt£ybadiise kaitseks. õpiMs-lele korraldatud ankeedist selgub, et just sellle raamatu valiik oli õige. Sündmustik on põnev ja haarav, meeleolult dramaatiline ja sügavalt patriootlik. Keeleliselt värvirikas, aga arusaadav. Kooliaasta lõpupoole tuleb külva Arved Viiriaid ise, andes noortete võima'luise kirjanikuga tutvumiseks. 'Kooli siiras tänu kõigile kaasmaalasiile, kes raamatu aimeta-misega kooli tööd on- toetanud! Eesti keele tundi on. sisustatud tööga, mis arendab praktiliist keelepruuki ja rikastab sõnavara. Senini on käsitletud tuletusöpetust, tarbekirja-de kirjutamist, (tõlkimiist ja eeisti keele omapärast fraseoloogialt. Emakeele tuihdidel on kooli töökavas primaarne tähtsus, õpetajad Ene Lüdig ja Vaike Rannu on huvitava tööga saavuitanud^ tiheda kontakti õpilasipe-rsga ja loonud aluse õppeätne kavandamiseks tolfevikus. VÄLISLEKTORID Ülejäänud 'koolipäev on koosnenud välislektorite loengutest ja huviringide tööst. Siin on ohiud eesmärgiiks viia noori kokjku kaasmaalastega kanada tööprotsessis või tuilmtada huvitavate elukutsetega inimesi. Kuulata nende ettekandeid', ühmeda diskussiooniga või esitada küsimusi. ....Nü on ajalises järjekorras esinenud loenigutega: . 1 7 . septembril aukonsul Iltnar Heinsoo, andes ülevaate eestlaste ajaloolisest taustast ja murranguli-sist sündmusist Teises maailimäsõ- • jas. • f / 1. oktoobril kõneles Tiina Liipp- Lepik oma tööst CBC-s lavapiltide ja köstüiimide ku[jondajäna, Loengut saatsid huvitavad kavandid ja visandid. . . X- - 15. oktoobril esitas keskkooli vilistlane Ingri Kütt oma kahest Baffini saarel, P-Jäämeres, veedetud suvest valguspilte, kus ta on töötanud raxia-maagi tööstuses kontoriametnikuna. Es ta 84 kavadest ja eriti noori haaravatest üritustest esitas 29. oktoobril üle /aate Esto-84 Peakomitee esimees "oomas 'Metsala. Sisukat ettekannet abistasid selgitavad skeemid ja tabelid'. 5. novembril toimus koos keskkoo liga üfiine Marditral, mis hästi õ?i-restusj > 12. novembril esines loenguga detektiiv Toivo Hiir, kõneledes oma tööst ja tegevusest salaipolitseijii^cu-na Toronto ,;allmaaihnas" ja .tähtsate" külaliste erilistes kaitsemees- 'kondadfes. -26. nov. kõneles kaugesõidulMen Lpdvig Vahtras eesti meremeeste ja dnese seiklusist kaugetel randadel iEnnejõuluse loengutesarja vüma-seks lektoriks oli dr. Hans^Sepp j^el-le valiguspiltidega esitatud loeng oma tööst kohtuarstina ja uurimislaboia-looriumi juhatajana ajas miõnelegi „kananaha ihuile". Viiimasena kuulati 21. jaanuaril Eesti Liit Kanadas poolt korraldatud dr. Sau'ks'i ettelcannet teemal: Inimese arenemine hällist täiseani. Lektorid olid oma loengud põhjalikult ettevailmistanud. Ettekanded olid värvirikkad ja huvitavad. Loengute kaudu on avanenud hoortele huvitav ülevaade eestlaste aust ja tööst ning huvitavatest võimalustest elulku.'tse valikul. On kahju, et koolii-õhtu piiratud tunniplaan ei ole mõnegi teema juures võimaldainiUid pikemalt peatuda. Siinjuures koolipeo re tänu ja veelkordne aplaus kõigile eelpool nimetatuile eesti noorusele pühendatud aja ja hoole eest! - HUVIRINGED Huviringides töötamine võimaldab õpiCasile tegeleda aladega, mis neid eriti huvitavad'. Nii võib näiteks ajakirjandusringis tegeleda kirjutamisega, intervjueerimisega,. fötokim&tiga, ikarikatuuriga, illustreerimisega jne. Ajalkirjandiisringi toimetusel ja tali^ tusel on ilmunud esimene oma ajakirja number mitmekesilse sisuga. Ringi tööd juhatab Heino Jõe. Loengu ajakirjanduse ajaloost es'itas Karl Arro. fedukalt töötab ka laulu- ja muusi-kairing Liina Teose juhtimisel. Esimest 'korda esineti keskkooli ja täien-dusigümnaasiumi ühisel jõuiluõhtul 17. detsembril. Nüüd valmistuta'kse E.V. 65. aastai^äevaks ja Omaloomin-guõhtuks, -mis toimub Eesti Maja suures saalis 4. m'ärtsil. Teatriringi töö on arenenud tagasihoidlikumas temipos, kuna see nõuab õpilasilt erilist talenti ja distsipliini. Juhataja Ain Söödor on teinud oma parima ja.teda on abistanud' Kaarel Söödor. Alustades kooli tbist poolaastat asendab l^engmd „moodsate tantsude kursus". Õpetajaks on Uno Sõrra, kes on saanud oma ettevalmistuse Murray" tantsustuudios j a Seal. ka instruktorina töötanud. / KEEL M SÕPRUS . Nagu nähtub, on'kooli õppekava erinev tavalisest eesti kooli programmist, erinev ka eesti keskkooli õppekavast.' Peamine rõhk on endiselt eesti keeleoskuse suuline ja kirjalik arendamine, eesti keele elavate väi-jendusvormidega tutvumine, - eesti rahva saatuse jälgimine, rahvusliku identsuse tugevdamine ja noorte ettevalmistamine edukamaks tööks eesti ühisikonnas. Samal ajal aga arvestades noorte soovidega on osa 'kooliõhtust sisustatud nii, et see võimaldab lähemat omavahelist suhtlemist seltskpndlikul pinnal — sõhnidtes söprusij mis jääksid püsima pikema'ks ajaks. Eesti koolide tööga on seotud suu-, rem osa eesti noori, nende vanemad ja hulgaliselt kasvatajaid ja õpetajaid, töötades nädalast nädalasse väsimatu järjekiiadlusega. Koostöös eesti kõduga ja teiste noorteorganisatsioonidega peame kasvatama uue generatsiooni, kes jätkaksid võitlust Eesti vabaduse eest. ,E.M. ^ ESIMEHEKS JÄI EDASH HELMUTH RIKO Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi liikmete korraline pea- Icoosolek peeti Eesti Majas 30. jaanuaril. Pärast koosoleku avamist esimehe Helmuth Riko poolt, mälestati leinaseisakuga 25 aasta jooiksul surma läbi lahkunuid seltsi liikmeid. Peakoosolek kinnitas skautide Maailma Jamboreele saatmiseks $300.00 toetuse. Pealkoosoleküt. juhatasid J. Käis ja H. Viiding. Protokollisid A. Nüüd ja Leida. Laanemets. 1982 a. tegevoisaruande esitas esimees H. Riko. Aruandest selgus, et tegevus on olnud sportlike ja pidulike ürituste osas rohkearvuline ja tu-lemusterikas. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt tanuga juhatusele tehtud töö eest. 1983 a. liikmemalksuiks, mis kinnitati • peakoosoleku poolt, on 118.00 aastas. Selles summas on kaasa-arva-tud föderatsiooni liikmemalks ja õn- . netuste vastu kiindlüstusepreemia. Selleks, et ei katkeiks, tasuta föderatsiooni kuukiri ,Angler & Hunter" saabumine ja õnnetuste vastu kindlustus, soovitati liikmemaks tasuda hiljemalt märtsikuu lõpuks. Pealkoosolekul valiti juhatusse: esimees — Helmuth Riko,, abiesimehed — Paul Kunstimees ja Karl Talpak, sekretär — Edward Saar, abisiekre-tär — Leida Laanemets, välissekretär •— Johan' Käis,- kassapidaja — Mari Mae, abikassapidaja — Heinrich Kask, varahoidja — Fromhold Aadli, ahiyarahoidja — Albert Lukk, ametita liige — Heldur Suurna. Revisjonkomisjon: Juhan Käis (esimees). Härm Kore ja Heino Viiding. Asemikud — H. Särg ja J. Tõld. Aukohtu koosseis: Härm Kore (esimees), Juhan 'Käis ja August Nüüd. Esindajaiks Eesti Liitu: Juhan Käis, August Nüüd ja Heino Viiding. : . S.K. Toronto Eesti õngitsejate ja Jahi-meestie 'Selts korraldab esimese kaFa^ püügivõistluse sellel aastol Simcoe järve jääl Royal' Beach'is 19. veebruaril. Võistlus toimub Kaljo Laanemetsa mälestusrändauhinnale ja seltsi poolt väljapandud auhindadele. VõistlusekS^ koguneda kell 7.00 hommikul Virginia Beachist järve jääle mineva tee otsal järve jääl asuval parkimise platsil-. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunemise kohal. Pärast võistluse lõppu palutakse koguneda Royal Beachi hr. F. Aadli suvila juurde. JUHATUS 9. jaanuaril toimis |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-17-06