Meie Elu = Our life, February 17, 1983

              MEüfAPÄEVAL, 17. VEEBRUARIL - TMURSMY, FEBRTÜÄRY 1?
£Blfl
„MEIE ELU" ;.OUR LIFE" -i^ Estenton
I Publ4hedby Ežtonian PublishingCo. Toronto l i d . , Esto-
. nian House, 95Ö Broadview Ave., Toronto^ Ont. Canada,
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.Toiraeftaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr;,.New Milford, MJ.,
USA. Tel. (201) 26^-0773. V , .
>vME!E £LÜ" väljaandjaks on Eesti Kirjastus ICanadas.
AsütÄ-Weileri algatusi 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview j
Ave., Tordi^to, Ont. M4k 2R6 Cai^da — Tel. 4664)951.
Tellimistel ja kyulutustc vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
>~5 p.l., esmäsp. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
.,MEI E ELU" tellimishinnad -Kanadas 1 a. $37.00, 6 k.
$20.00, 3 k.115.00; USA-sse — 1 a. $41.00, 6 k. $23.00,3 l.
?17;00; Ülemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00, 3 k.
119.00. Kiriposülisa Kanadas :1a. $28.50, 6 k. $14.25. Ki-ri-
ja õhupostihsa USA-sse: 1 a. $30.80„6.k. $15.40. Öhü°
; postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.65^; . ,
Kuulutushinnad.: 1 toll ühel veerul-esiküljel |5.00, tekstis
.50, kuulutuste küljeli $4.25.
,3,3de EM" w. 7 (020) mi
mm OLID EESTI SOOST RAHVAS
PINGELÖDVENDUS
igiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiitiliiiitiiiiiiü^
Kahekprdne ,,yerel2iskmine" kon­servatiivide
parteis selle erakonna hi­lisemas
ajaloos ei saa kasuks olla
parteile, kes pretendeerib ülemajdl-sele
mõjuvõimule Ja õigustatult tia-liab
riiki valitseda. Esimesie haav
parteikehasse tekitati organismi-tult
John Diefenbakeri vastu. Tebie
haav löödi, parteikehasse, samuti or­ganiseeritult,
mis sundis llideri ko­halt
lahkuma Joe Clarki, kes nõudis
uue konverentsi kokkukutsumist, et
uut liiderit valida, kus ka tema võib
kandidaadina esineda. Nimelt di an­tud
Clarkile imbuvat I eamnust, mis
võimaldanuks tai effektüvset valii
mist Ottawas, kui ta peaks
nistriks saama. Viimane polnuks ka
võimata, kuna liberaalide poliitika t
on tekitanud üldist , pettutaiust ja
konservatiivid on avaliku arvamuse
katsehääletustel näidanud konserva^
tuvidele üSeolevat podeihoidü või*;
reldes liberaalidega. Uus julükriis
konservatiivide ndades tul^ seega
kõige halvemal ajal.
Winnipegi kokkutulekul teMds
praktliselt kaks^ küsimust: kuidas
leida parteile mõjuvõhnsat juhti sel­leks,
et partei sa^ks edasi eksisteeri­da
polUtiise jõuna? Ilma üksmeelselt
tugeva konservatiivse parteita püsik­sid
keskvalitsuses liberaalid endiselt
edasi ja riik oleks ühepartei valitse
da, kuna pOle ette näha, et NDP ette-nähtavalt
perioodil valitsemiseni
Jõuaks.
Kus peitub sUs viga konservatiivi­de
juures? Kas suurel ja stabiilsel
parteil puuduvad siis tõesti mehed
poliitiliste võimetega, kes keiidda
võinuks või on konservatüvide koos­seis
selline, et seal puuduvad võime­lised
inimesed ja vajalik üksmeel,
kes nende seljataga seisaks? Joe
Ciarki valisid llideriks konservatiivi­de
vasaku tiiva valijad, kuigi ka teisi
kandidaate oU esitatud. Esiteks tu­leb
viga otsida selle vasaku tiiva va­lijaskonna
juures, kes vajasid oma
meest, kes oli mõnelgi korral silma
paistnudi ncpre, võrsuva poliitikuna.
Kuld teiseks peitub süü ka ClarMi$,
kelle usk endasse oli ülehinnatud.
Clarkist sai ägedaloomuline kõne­mees/
tugev sõnavõtja parlamentli­kus
opositsioonis, parteijühhia pais­tis
temas silma suur eodžuihkus mu­da
võis tõlgtmdada ka eodakiiMäuse-
'na. :
Kuld selle tagant ifannedd ka ek-sisaiiHnud,
mb kõik näita^d, et
Claric on l(V--20 aasta võrra ebaküps
üheltpoolt, ja et tema parteilises to&<
tajaskonnas puudus kontakt ja nõ«i-anne.
Lõpuk^ sai ta peaministri ko­hale,
kuid tema erakond püsis või­mul
ainult 9 icuüd. Clarki noorusli­kult
kiire linnulend sai temale ainult
kahjuks. Kui ta lUderi uutel valimis­tel
oma positsiooni tagasi ei saa, siis
võib tema poliitilist karjääri lõppe^
nuks pidada etterutanud valijaskon­na
ja iseenda noonistuhina tõttu.
Clarki valik tuli liiga ootamatult
ja sügavama mõtlemiseta. Clark
sattus poI^^il|;ie ehi tippu «dlefss
küpsemata. Järgmised kümme, kaks­kümmend
aastat plekdd tdnud te­mast
võimelise poUitiku riiklike ko­gemustega
ja polUtilise filosoofiaga.
Sest Clarkll on kõik inimlik põhima­terjal
olemas: tähelepanu, mõist^s,
mälu ja kõnevõime. Puudub ainult
küpsus mis tuleb aastatega.
Miks on kerkinud ülesse uued või­malikud
kandidaadid Clarki asemele'
Alberta premier Peter Lougheed Ja
Ontario premier William Davis? Sel­lepärast,
et nad on küpsenud poliiti­lises
elus ja võitlustes. Mõlemad on
üle 59 aasta vanad. Nad on saavuta­nud
polUtilise endakindluse nhig so-
Uidsuse ning imponeerivad selliste­na.
Kuid kumbki pole oma huvi näi­danud
föderalpoliitlka vastu ja on
teadmata, kas areenile astuvad.
Tõsisemate kandidaatide. puudumi­sel
võib Clark uuesti ilmuda konser­vatiivide
juhina areenile Ja võib olla
isegi peamfüiiistri kohale. Kuid seda
ainult läbi tehtult raske tuleproovi,
mille ta ise osaliseI^ välja kutsus.
Nõukogude liidu valitsuse direk­tiiv
möödunud aastast lubab Mosk­vasse
laekunud pärandustest vaid 90
rubla kuus pärijatele välja maksta.
t)lejäänud summad jäävad Moskva
Väliskaubanduse Panka Kremli kä­sutusse,
ütles prof. Yuri Luryi/Uni
1^9
välisvaluuta jaotamine' nõukogude
„sotsiaiistli5iu" süsteemi eeskirjade
kohaselt.
N. Liidu valitsus ja nende saat3cond
Ottavi^as oma agentide kaasabil .Ka­nadas
hoolitsevad selle eest, et iga
aasta kümned miljonid dollarid On-vcrsity
of Western Canada, Londo- tario.elanike pärandustest Moskva
nls, Ont., võiidlf2va rabvu^ahelisd võimude käsutusse lähaks.
tsiviilõiguse õpi>ejõud, e s i i ^ ^ l ^ ^ ^uryi märkis näitena Robert
«mtos kahe loenguga. ^ p^j^^,.. advokaadifirmat Ottawas,
Jaanuari !kuu iJõpul ta pidas loengu kes on spetsialiseerunud Moskva hu-
York Ülikoolis ja veebruari kuu algul vide esindajana Ontarios pärandus-
Toronto Ülikoolis „Centre fbr Rus- sumimade leidmisele ja kogumisele,
sian'and East jEuropean Studies" Referent väiüs, et ajalehtedest, ma-instituudi
korraldusel kus teda esi- gasimdest, R. G Price'i firma .poolt
tati kui N. Uidü tsiiviilõiguse eiksper- avatetud ja muudest allikatest lei-ll
V tud informatsiooni kohaselt see fir-
Loengute temaks oli: ,jKanada pä- i^^a teostab keskmiselt kuus 30 toimi-
Wdmi&tompude pätijad N. Liidus, 'kut Moskvat ihuvitavate pärandite
Probleeme pärimisjärgluses." („So- sissenõudmiseks ja keskmiselt 400 N.
viet Heirs to Canadiän Estates. Prob- Ludu huvides toünükut on parajasti
Juba ammu selgitatud Ja lõpetatud
Tacltuse Aestionmi gentes rahvus­küsimuse
on majandusteadlane Karl
Inno tõstnud taas päevakorrale „M?.^
nas" lu". 47/8, üritades näidata, ©t
need polnud eestlased. RAilleks? K.I.
on aga imustanud sirvida Wiedeman-ni
sõnastikku, milles ilmselt Juba
iidsest ajast peale Läänemere nimi
oli Eestimeri. Kuna aga meie noorem
põlv võib mainitud artiklist saada
mulje, et eesti rahvast pole antUk-literatuuris
üldsegi märgitud, elikkl
see vastavalt arheoloogidele (Indrc^
ko, Kivikoski) on asunud omal maa­alal
juba c. 8009 aastat, sUs alljärg­nevaid
fakte «M tarvis taas ilieenu-tada.
'
Ofna asjatundmatust demonstree­rib
K. Inno koheselt, kirjutades et
esimesena kasutas nime Aestiorum
gentes Comelius Tacitus, aastal c.
38 A.D. Ürikud aga räägivad hoopis
vastupidist keelt.
310-306 B.C. (enne Kristust) Balti­kumis
viibinud Pytheas kirjeldab me­revaiku
ja nimetab rahvast Ostia-toi
ja kohti, kus seda leitakse mere­rannal.
-Tea't?vasti kreeka keeles V
tähte pole ja kasutati B tähte. Baltia
(=Valtia), muiste Saaremaa Valjala
maakond. Nimetab ka Wannoma •—
Bannoma maakonda Kuramaal. Mõ­lemate
rannad on tuntud oma mere­vaigu
leidude poolest peale torme.
• 3-dal sajandil e.Kr.s. Apollonius
Alexandriast mainib merevaiku leiu-alane
EleWis .(=Saimland) (Argo^
naut. V. 250).
100 B.C. Artemidor Ephesusest
märgib selles piiiikonnas rahvast ni­mega
Ostiones.
60 B.C. Mithridates märgib mere-vaiigu
leiu-alana Osteriota (= Auster-riki,
Austeravia) Baltikimiis)..
20 B.C. Diodorus Siculus nimetab
rahvast Aestyi ja merevagu importi.
c. 60 A.D. Roomlane Plinius, esi­mese
entsükibpeedia autor, kirjutab,
et vastavalt Pytheasele meri uhub
kevadeti merevaiku (elektrides) Aba-luse
(=Samland) saarele. (Baltimerc
kõrgema \'ecseisu tõttu Samland oli
tollal saar). Kohalikud elanikud ka­sutavad
seda küttclcs puu asemel ja
müüvad seda naabruses asuvatele
teutoonidele. (Sellest loogiline järel- •
cus, et Samlandi"/elanikud polnud
leutoonid, vai üks teine rahvas ja
teutoonide tulid ka nimed). Vastavalt-
Pliniusele (sünd. A.D. 23 ja surnud 79
Vesuvi tulemäe plahvatusel), kes oli
Tacituse lähemaid sõpru, on,tema
kirjades märgitud Baltia (=Valtia),
s.o. Valjala Saaremaal, Cronium
^Kuramaa), Abaluin (Samland),
Wannoman — Banriqma, Kuramaa
mereäärne maakond kui merevaigu
.kiukoliad. Ta märg b veel lisaks, ft
seda kinnitab ka Tiinaeus kes nime­tab
seda-saart Basilia (Piin. 37, 1!;
35-37).
98 A.D. Tacitus ei saanud olla sel
aastal Samlandis, sest ta oli samal
aastal Roomas consulsuffectus. Li­saks
sellele olgu märgitud, et Taci-lus
pole kunagi käinud Samlandis.
tema kirjeldus Balticumist ja kokku­puudetest
Aestiorum gentes'iga pä­rineb
Pytheaselt ja Strabo kirjade
kaudu (vt. Tacitus editiön). Loeb
Clas. Librarv 1958, lk. 326), vt. ka
..Äestii" lk. 22-41.
Ajaloo tunnustatumad teadlased,
näit. G. H. Pertz „Monumenta Ger-mania
historica scriptorum", T. Hod- ..^
. gins, R. Fauli j.t. on tunnistanud '
aestiid eestlasteks. Tartu ülikooli
ajaloo prof. rootslane B. Nerman'
märkis :,^a ei leia ühtegi kaaluvat
asitõendust, et Tacituse poolt nime­tatud
rahvas aestii poloks eestlased,"
Läti, Leedu, osalt ika Germaani pro­paganda
on aga juba dekaade ürita- .
nud peale aestiide ka lugeda kuralasi
ja semigalle nende rahwsse kuulu­vaiks.
Ainult liivlasi, nad ei puuduta,
kuna eksisteerib Lauri Kettuneni 648
lk. „Livisches Wörterbuch", kuigi see
rahvas, nagu vadjalasedki Narva ta­ga,
on genocide teel nüüd hävitatud.
EüG.V. SAKS
leros of Sucessiön.")
Prof. Y. Luryi on saanud jiiriidilise
hariduse N. Liidus, on praktiseerinud
Veneipiaal advokaadina ja on põhjal!
käi^gus. •
N. Liitu minevate päranduste kesk­mist
väärtust prof. Y. Luryi arvates
võiks tagasihoidlikult hinnata (uk-
'kult uurinud N. Liidu tsiiviil-õiguse ^^I^^^^^Jfili^^^f andmetel) keskmi-ja
piarimisjärglüse ja Jkorra seadusi.
i975. a. õnnestunud tal loa saamine
M. Liidust lahkumiseks. Ligemale ka­heks
aastat on ta nüüd elanud Ka- *
liadas immigrandina. Ta olnud algul
Manitoba ülilkooli õppejõud ja on
nüüd assistent profesoriks Londoni,
Ontif?*ülikoolis^ija on ühtigi föderaal-ja
Ontario provintsivalitsuste juriidi-liseks
konsulendiiks.
eininiminniinmriinnnniiininituniinininniniiiiinininiinnnnm
LUGEJA^^KIRJUTAB
CEDB
fMm^ Elu" aval^ah mmUm
mid mk ei üKtu aialthittitukoh-fedcga.
Palume kirjutada kokku-votUkuU
ja lisada oma nimi jei
aadreao. ToimetuB jttah sndaUõi­guse
lugejate Wrj^
lühendada ning
redigeerida jiB
Joqnn
Joanri Saarniit (edaspidi J.S.) oma
lugejakirjas (M.E. 1983, nr. 3) leiab
minu kirjutises tema viimase kuns­tinäituse
puhul sihilikkust või eba­teadlikku.
Kõige pealt, et tema näi-^
lus „polnud mitte ei;;inäi'tus, nagu
RA. kirjutab"; Aga mida siis ühe
isiku töödest esitatud 59-numbriline
väljapanek? Edasi minu väitele, et
J.S-ul tema^ suure produktsiooni juu­res
oh tänuväärseks materjaliiks ol­nud
fotod sumeri leidudte&t, millele
vastuväitei^a J.S. mainib: „Sumeri
aega olen kujjundanud, kuid mitte
kunagi 10 aasta jooksul fotositatud
fragmentidest. ainestfkku laenanud".
Laseme aga kõnelda ^teosel „Sumeri
kilde" (Torontb, 1971)> milles LS^lult
26 reproduktsiDoni sumeri maalidest,
mille kdita teose autor Jüri Härma-tare
kirjutab: .pildimaterjal on minu
isjkliikkudest reisifotodiest viimistle­nud
kunstnik Saarniit".
Oma lugejakirjas J.S. läheb edasi
usudogmadele ja „Taara usu ajastu-,
le" (jälle täiesti viltu). Ütlesin oma
arvustuses, et LS.dü '\'ähene etteku­jutus
ühest vanast kultuurist (sume­ri)
6—7 tuhat aastat tagasi on temale
olnud usk ja dogma (tõestuseta, pi­mesi
tõeks peetud tees). See vübe oli
otseselt, sihitud JjS;le. mitte uskude­le
ega usunditele. Usikudest aga soo­vitaksin
JjS<tul tutvuda Ivar Päul-seni
„The Oid Estonian Folk Reli-gion"
(Indiana ülikooli väljaanne,
1971) j i heita pilk sellös rikkaliikule,
üle 2(W-numbrilise bibliograafiale ja
va-hest ka" siis mõista või vähemalt
näha teaduslikku k&itluslaadi'.
,,R.A. peaks teadlik Oifema J. Sjö-greni
ja M. A. Castrem' teooriast, kes
oletasid altkäemaksu eest, et soome-ugri
rahvad pärinevad slaavlastföt,
see arvamine ei haise e n a m . . k i r ­jutab
J.S. temale omases lopsakas
kõnepruugis nende suuruurijate, pn>
fessorite-aikadeemikute kohta. Ka ve­hib
J.S. ja meie teised „sumerlased"
mongolitega, teadmast, et mongolid
alles 13^ajandi I poolel tim^sid iõu-na-
vene aladele ja domineerisid kogu
vene alal (ajaloos n.n. „miongoli
ike"). Eestlased' jt. lääneniere hõi^
-mud olid juba kaua enne sealt jaliga
lasknud ja pdliste asukatena oma
praegustes asupaikades.
Veel tõstab J Ä esile oma pilte:
„Neid oltsjoneeritakse v ä ^ sageli ja
veel enne minu isurma''. Klapib, kuid
seda poleks vaja olnud J.S-ul enesel
oma .huvides nimetada. 7.3. -kütid])
MOSKVA AGENDID KANADAS •
Y. Luryi andis ipõgusa ülevaaite kui­das
N. Liidu ja Ontario pärimissea­dused
põhiiselt erinevad. Nõukogude
seaduste alusel, näiteks pärandaja
venna või õe lastel, kaugematel su­gulastel
— hõimlastel, endistel lahu­tatud
või .^^ba-abielu naistel või
-meestel, puudub õigus neüe päranda­tud
pärandite kättesaamiseks. Testa­mentides
neile määratud osa nõutak­se
'küll näiteks Ontario pärandus­tompudest
välja, kuid see läheb N.
Liidu valitsusele.
Ontarios ja ka teistes Kanada pro­vintsides
surnud uus4anadlaste
surm, testamentide asukoht või ka
testamendi puudumine on kiiresti
Moskva agentidfel teada. Kui N. 'Uidu
praegusel territooriumil elunevad
sugulased või omaksed on pärijateks '
n^ääratud, siis Moskva eeskirjade ko­haselt
püütakse sularahaiks teha kin­nisvarad,
vallasvarad, investeeringuni,
pangahoiused jne. ja päranduse sum­ma
rahas juhtida Moskva Väliskau­banduse
Panka. Mosikvas otsustatak­se
kapitalistlikest riikidest laekunud
oma tööde hulgaga ja müükidega.
Kvantiteet pole ühelgil määral künst-
Tiiku taseme mõõdupuuks. Ta maa-
Iide hulk ulatub 2000 peale, näituste
katalooges enamikus hinnaga 3—4
kohaste numbritega. Oksjonitele sa­tub
neid, kuid hinnad.. ?
Vastavalt*enese hinnangule on siis
ka kraadid ja koolid, milliseid kunagi
E.V. pole eksisteerinud. Oma lugeja- satud juutide ja armeenlaste päran-kii^
jas mainib ta jällekordselt: lõ- duši umbes 500,000 jne, millest
petanud Riigi Kõrbema Kunstikooli Moskva võimud loodavad osa saada,
(kooli praegune nimetus kodumaal
selt $40,000.—. See võimaldas ette-
'kande kuulajatel ise edasi arvutada
ja jõuda ühe aasta ikogusummani,
mis on umbes $15,000,000.— aastas ja
seda vaid ühe firma vahendusel. On
indmeid, et ka teised advokaadi-fir-maid
Moskva huvides -pärandusasju
ajavad ja ka teistes Kanada provint­sides.
Mainitud R. G..Price'i finna
olevat juba 20 aastat tuntud sellel
alal. .
KOLM MIUONIT PÄRANDUST
N. Liidu 'kodakondsuse seaduse
alusel, mis kehtestati 15. detsembril
1921, loetakse kõik praegusel-N. Lüdu
territooriumil sündinttd ja sealt lah­kunud
või põgenenud isikud veel
praegugi N. Liidu kodänikdcs. (Ka
enamuses neiide võõrsil sündinud
lapsed). Teise maailmasõja ajal ja
peale seda olevat N. Liidu praeguselt
territooriumilt põgenenud või lahku­nud
umbes 6,500,000 isikut, keda
Moskva võimud ikka N. Liidu kodani­keks
loevad.- Sõja ajal lääneriikides­se
jäänuid, põgenenuid ja muudele
mandritele asunuid, loevad nõukogu­de
võimud reeturiteks. Prof. Luryi
väitis, et n.n. reeturite'' ja nende jä­reltulijate
arvu' võiks tegelikult ar-vestaida
kahekordseks, s.o. umbes 13
miljonit, kelle pärandustest Moskva
võimud on alati huvitatud.
Kuna paljud sõjaaegsed pagulased
ja varem ümberasunud on jõudnud
aastatesse, kus paljud surevad, siis
prof. Luryi väitis, et N. Lüdu valitsus
TOib l<K)ta edaspidi suurenevat pä­randuste
voolu Moskvasse, Icui selle
mandri riikide valitsused ei suvatse
selle tökestamiseiks vajalikke seadu­si
kehtestada ja lähemalt uurida kui
palju rahvusvahelise suhtlemise nor­me
on N. Liidu valitsuse poolt riku­tud
päranduste väljanõudmisel.
Referent väitis, et võimalike pä­randuste
arv senini ja lähemate aas-takünmete
jooksul võib tõusta: USA­st
kahe milijonini, Kanadast 200,000^
ni, Argeptunast üle 100,000, laialipai-
LittSH
Downtown Woois Arts & Crafts
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. S6S.5011
Meil on rikkalikus valikus tmporteeritud lõngu, iceland lopl lõng, d>
paca, anchor needlepoint lõng, kroy lõng j.t. Sobivad varrastel
Ja kangfistetgedel.kudumiteks, põlinimfsekt, heegefdamloeks. tlkldl-mlseki
ja sõlmimisekf (macrune).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KASifOORS
MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis SOODSAD HINNAD.
Avatud: csmasp.,—kotoiap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.3(^.
Mete teine iiri: 674 Brosdvlew Ave. Tor. - Tel. 409-200S, keU 3-$ p.l.
JOHN £ SOOSAAR, C
Chartered Äccoimtant
Süite 1802, 181 UnSversity Ave., Toronto, Ontario, M5H
1. 864-0099
VEEBRUARI VÄLJAMÜÜK
15-30% hinnaalandusi
ÜDUSULITEKID ALATES $120.00
Ostke otse tööstusest ja säästke • SULETEKID, PADJAD,
VOODILINAD JA KATTED^ Meil on ka saaciaval kaameli-ja
laamakarvadest tekke ^ Lambavillaga iäidetud tekid
(reuma-vastane) ic PARANDAMINE ja ÜMBERTEGEMINE
MASTER DOWN PRODlicTS
4544 DUFFERIN ST.
TEL. 665-8855
(lõunapool Finch'i)
2311 BLOOR ST. W.
TEL 763-7326
(idapool Whidbrmere)
E. Riiklik Kunstiakadeemia). Pra'egu-ses
Eestis on Kunsti Instituut, milli­ne
on täielikult uus õppeasutis ja
mitte omaaegse Riigi Kunsttööstus-
K. Liidus surnute pärandusi olevat
seni seadusejärg^tele väga harva pi-sisummadena
jõudnud.
N. Liidu danikel puudub vabadus
kooli.ega Kõrg. Kunstikooli järglane välismaal dunevatele sugulastele pä-
J.S-du õppimisajal j oä vaid Riigi rändamiseks. Nende testamendid on
Kunsttööstuskool, mille ülesandeks kehtivad vaid siis kui need onkoosta-mh.
töÖosikuse õpetamine käsitöö ja nõukogude korda ja huvisid esin-tööstuse
aladel, vastu võeti „kellel ^^^^^^ notarite poolt või nende poolt
vähemalt kuueklassilise algkooli ha- fiüjem, kui testament koostatid Näi-ridus"
(Seaduse par. ^20), meistri- ^eks haiglas tunnistajate juuresole-
Massi lõpetajad saavad rakendus- kui, rangete eeskirjade kohaselt kont-kunstnikunimetuse
ja vähemalt oma rollitud ja kinnitatud. N. Liidust
erialal töötamise kahe aasta järele väljapoole pärandamine ei tohi vas-meistrikutse"
pär. 22). Ei midagi ^"^^"^ ^^^^ ^^^^^^ ühiskondlike hu-taolist,
nagu J.S. mainib oma inglisk videga. Nii on ikeelatud N. Liidust
eluloos „schoIar at the Academy of] lÄi''stiritööde, ^ p ^ mäleš
Arts in Tallinn". Oma „Master of De- i tüsesemete väljasaatmine jne.
corative Painting-^ti keelde tõ^^^^^ ECUNI 90% JÄÄB SAAMATA
aga magister <MAO). '
N. Liidus triitotud n.n. kodumaale
jaitsiHnise ajalehed pagulaste jaoks,
Ilmuvad Moskva valitsuse eeskirjade
'kohaselt. Referent märkis, et ta ole­vat
neist lehtedest ka teateid leid­nud,
miš ahvatlevad pagulasi väärt­asju
ja igasugust arhiivmaterjali N.
Liidus eltmevatele sugulastele paran­dama.
Professor Luryi loendas mida N.
LiMu kodanik võis teha kapitalistli­kust
riigist saadud päranduse osaga,
mille ta Moskva kaudu kätte sai. Kui
pärijale N. Liidus anti vabaks näiteks
20,000 rubla, siis anti see Moskva Vä­liskaubanduse
Panga tshekkides. Dol­lareid
N. Liidu kodanike käes ei tohi
olla raske karistuse ähvardusel. Sel­lise
summa, tshekkides, eest võis pä­rija
endale osta soodustatud korras
ja ilma pikema ' ooteajata: indivi­duaalmaja
või korteri, soodustatud
hinnaga vene auto, mitte aga mõnda
USA autot, suvila, külmutuskapi jne.
ja enamuses rohkem polnud võima­lik
kuiutadagi, sest tarbekaupade va­lik
on N. Liidus väike ja neid ei jätku
isegi kõigile kõrgetele priviligeeritud
partei ametkandjatele. Pärandusena
saadud tsheikkide müümine eraisiku­tele
on seaduse alusel Ülemkohtu
poolt rangelt karistatav, võrdne ku­ritegu
välisrahaga hangeldamisele.
MAAD EI TOHI OMADA
Nõukogude se^ndused ei luba koda­nikel
osta maad, produktsiooni ma­sinaid
ega sisseseadeid, mille omami­ne
on' riigi monopol.
Professor Luryi andmetel näiteks
Ontariosl pärandussummade üle­kandmisel
arvatakse neist maha pä­randaja
advokaadi Surrogate-kohCu
kulud ja maksud ja N Liidu huvisid
esindava advokaadi Ottawas kulud ja
honoraar. ja Ottawa saalikonnale
kuuluv osa. Moskvas arratakse üle­jäägist
maha Kanada dollari ja N.
Liidu rubla vahetuskurss. Lektor ni­metas
vahetuskursina 20%, mis on
ilmselt USA dollarite juhul. Kanada
dollari vahetuslturss on umb^s 35%.
Lisaks neile mahaarvamisteie võetak­se
maha Moskva kulud, kui raha on
sinna jõudnud ja siis otsutatakse kui
palju ja kui pika aja jooksul ülejää­gist
pärijatele parandus-tshekkideiia
välja maiksta. York Ülikoolis pecti)d;
loengul Y. Luryi väitis, et sag<^li'
kõik kulud ja mahaan^amised kokku
on umbes 90% ja pärijale anlakisc
vaid umbes 10% pärandatud sum­mast.
.MelcElu" nr. 7 (1720) 1983
XI BALTI OHTU
OTTAWAS
Kesknädalal, 16. veebruaril tolmus
Ottawas järjekordne, arvult XI Bal­ti
Õhtu Kanada pariamendlringkon-dadega
kontaktide süvendamiseks.
Pariamendl käcnduskomltee liikmete
arv käesoleval aastal on suurenenud
ja õhtust osavõtuks oli rcglstreciHtud
arvukalt parlamendUlikmcld ja so
naatoreld
Baltr rahvusgruppide poolt sõitsid
Balti õhtule Torontost E.V. aupco-konsul
I. Heinsoo, Leedu aupcakon-sul
dr. J. Zmuldzlni^s ja Lati aukon­sul
dr. E. Upci<\cks aiblkaasadega
ning eesti, läti ja leedu keskorgani­satsioonide
eslnichod L. Lclvat, T.
Kronbcrgs ja Joana Kurns-Lasys.
Peale nende võttis Balti õhtust osa
arvukalt balti keskdrganisatsloonldc
liikmeid ja teisi esindajaid. Eestlaste
poolt sõitsid Bttltl õhtule ka Eesti
Päevade Peakomitee esimees T. Met­sala,
abiesimees E. Kiilaspea ja teisi
Eesti Päevade juhatuse liikmeid.
Kanadn-poolseks kõnelejaks oli XI
Balti õhtul nähtud ette välisminister
Allan McEachau ja Balti ralmis-gnipplde
nhitel oli kõnelejaks EKN
esimees L. Leivat. Kavalises ösas oli
eestlaste poolt esinejaks bariton In-geniar
Korjus, keda saatis Stclla Ker-son.
Enne Balti Õhtut oli teisipäeval
õhtul grupi parlamendiliikmete poolt
korraldatud õhtusöök Balti konsuli­tele
ja keslkorganlsatsioontdc csU
meestele. Teisipäeval ja kesknädalal
pidi toimuma ka Balti konsulite tutr
vustamihe külalistena nii alamkojas
kulkä senatis. !
TULUMAKSULEI
Mark Tuoi
191 Egllnton Ave. E., Torontl
panga maja. Avatud: esi
laup, 10—3.
T
Ellast väljasaadetud Uga ja Ball
Läti külal
(Algus
ja jalanõude' suuromal sis.seviimist
{ühe vaesemale 6 lapselisele perekon-l
nalc) KGB ei arvestanud, Peasüüdis-lus:
B, Vitolhia kuuluvat Rootsis sa­lajasse
põrandaalusesse onganisat-|
siooni, mis töötavat ameerika raha­lisel
toetusel. Vilolina olevat loonud|
Riiga filmi silitjoonte ja näpunaidC'
lega põrandaaluse organisatsiooni te-|
gcvuseks Riias.
Chckistid hirmutanud naisi Silx;-
rissc saatmisega, kui nad valetaks.
Siberisse ähvardatud saata ka nende
sugulased. Rõhutatud mitmel puhiilj
ka'et-neil olevat igasuguseid abinõu­sid
„tõe" välja prcsshniseks. Kuidasl
ülevat see võimalik, et neil SlokholJ
mis olla oma auto, oma maja ja lastej
raamatute kirjastus. Küllap raha scl^
Icks tulevat salajase organi satsioon il
iwült. Baiba V. tunnistusi. tahetudl
võtta video lindile, kuid ta keeldunud|
kõnelemast mikrofoni.
Üldiselt ülekuulamine olnud tooresl
ja jõhker. Sõimatud, kisendatud ja|
ähvardatud. Ülekuulamise kestel Bai­ba
V. saanud valusad kõhu krambid.!
Temale antud mingit teed juua, misl
ta aga oksendanud välja. Soovitatud
arst, millest ta loobunud, õhtul su-f
gulastc juures ta saanud arsti al)i.
Sealt Baiba V. katsunud helislada
Rootsi konsulaati Leninizradis. Vast i{
tud, et .telefon olevat rik'kjes. Teisc|
päeva õhtul ometi õnnestunud saadi
ühendust konsulaadiga ja, a'ivata{
vasti, Rootsi välisministeeriumi abij
tõttu, ikolmandal päeval mõlertuw
arreteeritud saadetud Lätist valija.