1978-12-14-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Colle ct ion Develo pment Bran 'gfi Ottawa. Önto f «Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K2R6,Ganadä © Tel.466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop'., kl. 9h.-5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8|o. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: l a. $26,00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a , $30.00, 6 k, §16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . 113.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse; 1.a. $23. 50, 6 k... $11.75. Üksiknumber ~-.p0c.; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Secomd Oass MaSllegistratiora No. 1351 • • \ i „OUR LIFE" —• iMEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad^ view Ave./ Toronto, Ont* Canäda. M4K 2R6 <» Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Pärmina, 473 Luhmartn Dr., New Mil-for£ N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on | Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri' algatusel 1950. Mr. 50. (1505) 1978; NELJAPÄEVAL, 14. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 14 XXIX aastakäik • Täilihiids pooled Venetäsed,' S^OKHOLM (ipL) — Kui kuuekümnendate aastate alguses Eesti sarnanes läänelistele maadele, siis praegu on ta sovetiseeritud. Selline on Svenska Dagbladeti endise Moskya-kirjasaatja Ingmar Lindmarkeri mulje, •kes külastas Eestit tookord ja nüüd. jälle, viisteist aasitat hiljem. Svenska Dagblädet tõi Ingmar Lindmarkeri rapordi ära tervet lehe- Icülge täitva artiklina nelja autori enda võetud pildiga ja Eesti asendit näitava kaardiga. j . Autor naasis hiljuti kolmenädalaselt reportaazhireisilt N. Liitu. Esimest korda läks Lindmarker N. Liitu 1960 kui esimene rootsi mittekom-munistliku ,ajalehe esindaja jä oli SvD korrespondeniks kuni 1964-nda aastani, külastades ka Eestit ja kirjutades asjalikke artikleid. Omal ajal^ õppis Ingmar Lindmarker koos mõnede eesti .filoloogidega Stokholmi ülikoolis vene keelt. Allakirjutanule ütles ta tagasihoidlikult mõni aeg tagasi, et tema teadmised -küll tähestikust kaugemale ei küüni, mis muidugi ei vasta tõele. Pärast Moskva aastaid määrati ta Svenska Dagbladeti kirjasaatjaks USA-sse. Praegu on .ta sama lehe üks tipp-skri-bente. : .:. ' ,,,',:/:'•;• Esimest korda Eestit külastades leidis rootslane, et meie kodumaa sarnanes Lääne riikidele — nüüd . nendib: ta aga, et Eesti on sovetisee- , ritud. Ta külastas Tallinna ja Tartut, kohtas tavalisi inimesi, usklikke, Tartu ülikooli rektorit ja õppejõude ning Eesti Kirjanike Liidu liikmeid. Suurte pealkirjadega artiklis Venelastel bn Eestis raske'!1 — „Peavad ootama kõrtsis" — „Keeleline boikott" kirjeldab Lindmarker3 asjalikult ent teatud südamliku tundega eestlaste suhtes olukordi Tallinnas ja Tartus. Ta leiab, et võitlus käib praegu eestluse. säilitamise eest' valitsusvõimu kiuste. TROTS ELAB EDASI.;. . 'y\ • Kõneldes-inimestega, leidis ta et nende pilgus, sõnade rõhutamises ja ühtluste nüanssides märkas, et trots elab edasi, see jonnakas kindlameelne otsus, mille tulemuseks, on, et Eesti, tema rahvas ja keel, on üle elanud kui rahvus vaatamata, rootslastele, sakslastele' ja venelastele.. Lindmarker nendib, et kui ta Moskvast 60-ndate aastate algul sõitis Tallinna, siis näis talle, et oli tulnud lääneriik!.; „See ei olnud enam Nõukogude Liit, see oli vana ring- •müürigä Hansalinn, blondide naistega, kes istusid kohvikus ja härradega) kes tervitades kergitasid kaabut. Kontrast poolaasialiku, talupoegliku Moskvaga oli terav. Mõnel/määral oli reaktsioon nüüdki sama. Tallinn on ainulaadne Nõukogude Liidus, seal leidub veidi Skandinaaviat, veidi Soomet ning elulaadi, mis suurelt erineb venelaste omast ja inimesi kes jätkuvalt kaitsevad endid välise vahelesegamise vastu". Ometi leiab Lindmarker, et 15 aastat hiljem sinna tagasi tulles, pole kahtlust selles, et Tallinn ja Eesti on venes tunud, õigemini sovetiseeru-nud. ,.Tasapisi kustutatakse omapära, Pikk ja raske mõjuavaldus jätab hallid jäljed tänavapilti. Fassaadid, sildid, inimesed nivelleeritakse nõukogude ühtlusveskis".. TALLINNAS POOLED VENELASED : Tallinnas on .50 protsenti elanikest venelased, jätkab Lindmarker ja nendib, et eestlastel on harjumuseks nimetada kõiki teisi seal esinevaid Nõukogude Liidu rahvusi venelasteks" olgu need siis armeenlased, grusiinlased või ukrainlased. Aga eestlased ise reageerivad kibedusega sellele, kui välismaalased neid juhtuvad nimetama ./venelasteks". Ta ütleb, et päris kahju hakkab vene keele rääkijatest, keda .nonshaleeritakse restoraanides ja ärides. Valitseva süsteemi tõttu on ju ükstapuha kui E S T 0 ' 8 0 „Fõhjakotka" lendude esimene koosolek P. Lawson reisibüroo ja Scandinavian' Airlines esindajatega, nõnda kaotataksemõnikunde. Eest ; P a r e n i a I t — esimene: Tõnu/Tõsine — Sihtasutus Eesti päevad Kanadas ja Esto '80 Kapada esimees, Eric K^utü lased jutustasid Lindmarkerile, ^t 1 ~ SAS Area Manager ja IPublic Relations Kanadas, Elna Kungla — Lennukomitee liige. Taga, paremalt: Gordön just noorem sugupõlv avalikult p i i ! H ö n s f i y ~ § A S Senior Sales Rep, Richard Qallegos — P. Lawson reisibüroo charter osakonna juhataja, Leo Puu-kab venelasi, eesti keeles! 75 p r ö t - ' r i t s "~ Skautlike; noorte lennu juht, Gunnar Mitt — Lennukomitee majandusjuht.' (Lähemalt Ihk. 2) ' senti segaabielude lastest nimetavad endid eestlasteks. Ühes Tallinna kohvikus: ütles üks Foto — Elna Kungla gul, mil rootsi ajakirjanikke jälitati tööline rootslasele, et enne sÖcla_ p | W r i t a ^teades autode^ ja Kilin-eestlastel topelt nn kõrge elustan :" ' '•"', v — dard kui soomlastel. ,,Nüü.d võite ise näha, kuidas olukord on. Kui me vaid saaks omale jätta oma tööstus-saadusi. „Tööline. mõtles -sellega itta süunduvaid. transporte, mis koosnevad Eestis toodetud masinatest ja iias nende kannul iäisid KGB-ama tÖÖragendid... ;= „Võibolla kasutatakse tänapäeva rafineeritumaid meetodeid, ent tõenäolik on, et isiklik järelevalve on lõpetatud. . See; ei tähenda sugugi mitte, nagu ei Oleks enam politseini-' muudest laupadest. Eestit peetakse i k i«. L i s a b Lindmarker. nõukogude rikkaimaks vabariigiks-' IS-KÄMPAANiALE SS süüdist qs pagulasorgcsnisaf siooni egeläsi Tööstus on suurel määral sõltuv imporditud vene tööjõust, lisab reporter.- -.-•.'. ''• ;'. USULINE ÄRKAMINE STOKHOLM (EPL) — Läti Rahvusfondi tegelased, luuletaja Andrejs Petliku rahulikkuse pealispinna all"! ESl i t i s J 3 arheoloogia doktor VaidemarsGinters, keda Tass pärast Riia koh-jälitatakse kõiki avalikke teisitimõt- Lindmarker jätkab, et inimesed lejaid, neid ähvardatakse ja saade-nüüd on oma väljendustes' palju j ui- takse välja. Vabakirikute pastorid on gemad kui tema eelmisel külaskäik• • (Järg lk. 2) tuotsust Laimons Niedre vastu süüdistab,,ÜSA ja Ameerika spionaazhis", on rootsi ajakirjanduses avalikult välja astunud Moskva mustamiskamf paahia vastu. Nad rõhutavad, ei tegemist on jär- raamatu „Mis ön Läti1' Rahvusfond", jekordse katsega kujutada balti or- ^milles organisatsiooni juhtkonda ku-ganisatsioone kui : mingeid „'spio- jutati kui spionaazhiagente. Pidevalt naazhitsentrumeid". Ginters ori Läti ön lansseeritud süüdistusi isikute Rahvusfondi esimees, Eglitis sekre- vastu üle maailma, kes ön astunud tär. Fond asub Stokholmis Västman-nagatan. nr. 27 asuvas hoones. , Valdemars Ginters, kes viimased 30 aastat on töötanud riiklikus ajaloomuuseumis, on praegu 79 a. vana ja on vene ja saksa okupatsioonide ajal Riias olnud ''põrandaaluse patriootilise keskuse liige, milline mh. aitas lätlasi põgeneda Nõukogude uue okupatsiooni eest. Tass ütleb,, et dr. Ginters on olnud „kauaaegne USA' ja Briti vastuluure kaastööline". Ginters ise ütleb Ex-pressenile, millise esindaja külastas Läti Rahvusfondi lokaale,.et süüdistused on fabritseeritud KGB desinformatsiooni osakonna-poolt ja neid korratakse juba kuuendat korda. Juba aastal .1965 andis KGB välja välja Baltikumi vabaduse eest ja paljastanud Nõukoguderezhiimi. Samal 1965-ndal aastal olid kaks Nõukogude esindajat ' Riiast otsinud Stokholmis üles Egli-tise ja pakkunud talle suurema summa raha kui ta lõpetab oma nõukogude kritiseerimise. Tä keeldus. Ginters ja .Eglitis on jutustanud, et Fond asutati 1947 ja selle ülesandeks . on koguda' dokumentatsiooni olude kohta Lätis ja säilitada'Lati kultuuri. Ka Niedre on armud pilte, mis annavad pildi muudatustest Lätis, mh. kirikute', talude jne. olukorrast praegu. : „Meie ei ole nende hulgast leidnud'' ühtegi pilti, millel võiks olla mingi sõjaline või strateegiline tähtsus", ütlevad nad. Niedre ei sõitnud Lätisse mitte Rahvusfondi ülesandel, vaid, oma algatusel ja ta pidas täiesti avalikku kirjavahetust ka nüüd temaga - koos süüdi mõistetud Janis Akdraga täies teadmises/et kirju loetakse: Rootsi ajakirjaniku küsimuse peale, kuidas võis Niedre ennast süüdi- (Järg lk. 2i AKADEEMILISE KODU Toronto.Eesti Majäs.teisel korral;,,Meie Elu" ärist leiab igaüks oinale; sobiva 'Jõulukingi. Avatud Igal tööpä< ja neljapäeva õhtuti kuni kl. 9 ja laupäeviti kl. ^~1. 1 9—5, esmaspäeva õhtuti kuni kl. 81.. Foto: Elna Kungla y • T.L I. ieptlšfi:-Kogudus-.. -' . esmaspäeval, 25. dets. kell 6 õhtul SEGAKOOR, NOORTEKOOR, SOLJST. Kõne E. TOOMPUU. SELTSI LASTEAIA Laupäeval, 16. dets. kell 10 hommikul Eesti Maja suures saalis* reedel, 22. detsembril kell 8 õhtul Tartu Colle Tanfsu&s mängib l fMJi4" pr&esfer. Sissepääs $6.00. Kõik AK liikmed Ja nende külalised tere tulnud! ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 14, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-12-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781214 |
Description
| Title | 1978-12-14-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Colle ct ion Develo pment Bran 'gfi Ottawa. Önto f «Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K2R6,Ganadä © Tel.466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop'., kl. 9h.-5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8|o. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: l a. $26,00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a , $30.00, 6 k, §16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . 113.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse; 1.a. $23. 50, 6 k... $11.75. Üksiknumber ~-.p0c.; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Secomd Oass MaSllegistratiora No. 1351 • • \ i „OUR LIFE" —• iMEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad^ view Ave./ Toronto, Ont* Canäda. M4K 2R6 <» Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Pärmina, 473 Luhmartn Dr., New Mil-for£ N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on | Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri' algatusel 1950. Mr. 50. (1505) 1978; NELJAPÄEVAL, 14. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 14 XXIX aastakäik • Täilihiids pooled Venetäsed,' S^OKHOLM (ipL) — Kui kuuekümnendate aastate alguses Eesti sarnanes läänelistele maadele, siis praegu on ta sovetiseeritud. Selline on Svenska Dagbladeti endise Moskya-kirjasaatja Ingmar Lindmarkeri mulje, •kes külastas Eestit tookord ja nüüd. jälle, viisteist aasitat hiljem. Svenska Dagblädet tõi Ingmar Lindmarkeri rapordi ära tervet lehe- Icülge täitva artiklina nelja autori enda võetud pildiga ja Eesti asendit näitava kaardiga. j . Autor naasis hiljuti kolmenädalaselt reportaazhireisilt N. Liitu. Esimest korda läks Lindmarker N. Liitu 1960 kui esimene rootsi mittekom-munistliku ,ajalehe esindaja jä oli SvD korrespondeniks kuni 1964-nda aastani, külastades ka Eestit ja kirjutades asjalikke artikleid. Omal ajal^ õppis Ingmar Lindmarker koos mõnede eesti .filoloogidega Stokholmi ülikoolis vene keelt. Allakirjutanule ütles ta tagasihoidlikult mõni aeg tagasi, et tema teadmised -küll tähestikust kaugemale ei küüni, mis muidugi ei vasta tõele. Pärast Moskva aastaid määrati ta Svenska Dagbladeti kirjasaatjaks USA-sse. Praegu on .ta sama lehe üks tipp-skri-bente. : .:. ' ,,,',:/:'•;• Esimest korda Eestit külastades leidis rootslane, et meie kodumaa sarnanes Lääne riikidele — nüüd . nendib: ta aga, et Eesti on sovetisee- , ritud. Ta külastas Tallinna ja Tartut, kohtas tavalisi inimesi, usklikke, Tartu ülikooli rektorit ja õppejõude ning Eesti Kirjanike Liidu liikmeid. Suurte pealkirjadega artiklis Venelastel bn Eestis raske'!1 — „Peavad ootama kõrtsis" — „Keeleline boikott" kirjeldab Lindmarker3 asjalikult ent teatud südamliku tundega eestlaste suhtes olukordi Tallinnas ja Tartus. Ta leiab, et võitlus käib praegu eestluse. säilitamise eest' valitsusvõimu kiuste. TROTS ELAB EDASI.;. . 'y\ • Kõneldes-inimestega, leidis ta et nende pilgus, sõnade rõhutamises ja ühtluste nüanssides märkas, et trots elab edasi, see jonnakas kindlameelne otsus, mille tulemuseks, on, et Eesti, tema rahvas ja keel, on üle elanud kui rahvus vaatamata, rootslastele, sakslastele' ja venelastele.. Lindmarker nendib, et kui ta Moskvast 60-ndate aastate algul sõitis Tallinna, siis näis talle, et oli tulnud lääneriik!.; „See ei olnud enam Nõukogude Liit, see oli vana ring- •müürigä Hansalinn, blondide naistega, kes istusid kohvikus ja härradega) kes tervitades kergitasid kaabut. Kontrast poolaasialiku, talupoegliku Moskvaga oli terav. Mõnel/määral oli reaktsioon nüüdki sama. Tallinn on ainulaadne Nõukogude Liidus, seal leidub veidi Skandinaaviat, veidi Soomet ning elulaadi, mis suurelt erineb venelaste omast ja inimesi kes jätkuvalt kaitsevad endid välise vahelesegamise vastu". Ometi leiab Lindmarker, et 15 aastat hiljem sinna tagasi tulles, pole kahtlust selles, et Tallinn ja Eesti on venes tunud, õigemini sovetiseeru-nud. ,.Tasapisi kustutatakse omapära, Pikk ja raske mõjuavaldus jätab hallid jäljed tänavapilti. Fassaadid, sildid, inimesed nivelleeritakse nõukogude ühtlusveskis".. TALLINNAS POOLED VENELASED : Tallinnas on .50 protsenti elanikest venelased, jätkab Lindmarker ja nendib, et eestlastel on harjumuseks nimetada kõiki teisi seal esinevaid Nõukogude Liidu rahvusi venelasteks" olgu need siis armeenlased, grusiinlased või ukrainlased. Aga eestlased ise reageerivad kibedusega sellele, kui välismaalased neid juhtuvad nimetama ./venelasteks". Ta ütleb, et päris kahju hakkab vene keele rääkijatest, keda .nonshaleeritakse restoraanides ja ärides. Valitseva süsteemi tõttu on ju ükstapuha kui E S T 0 ' 8 0 „Fõhjakotka" lendude esimene koosolek P. Lawson reisibüroo ja Scandinavian' Airlines esindajatega, nõnda kaotataksemõnikunde. Eest ; P a r e n i a I t — esimene: Tõnu/Tõsine — Sihtasutus Eesti päevad Kanadas ja Esto '80 Kapada esimees, Eric K^utü lased jutustasid Lindmarkerile, ^t 1 ~ SAS Area Manager ja IPublic Relations Kanadas, Elna Kungla — Lennukomitee liige. Taga, paremalt: Gordön just noorem sugupõlv avalikult p i i ! H ö n s f i y ~ § A S Senior Sales Rep, Richard Qallegos — P. Lawson reisibüroo charter osakonna juhataja, Leo Puu-kab venelasi, eesti keeles! 75 p r ö t - ' r i t s "~ Skautlike; noorte lennu juht, Gunnar Mitt — Lennukomitee majandusjuht.' (Lähemalt Ihk. 2) ' senti segaabielude lastest nimetavad endid eestlasteks. Ühes Tallinna kohvikus: ütles üks Foto — Elna Kungla gul, mil rootsi ajakirjanikke jälitati tööline rootslasele, et enne sÖcla_ p | W r i t a ^teades autode^ ja Kilin-eestlastel topelt nn kõrge elustan :" ' '•"', v — dard kui soomlastel. ,,Nüü.d võite ise näha, kuidas olukord on. Kui me vaid saaks omale jätta oma tööstus-saadusi. „Tööline. mõtles -sellega itta süunduvaid. transporte, mis koosnevad Eestis toodetud masinatest ja iias nende kannul iäisid KGB-ama tÖÖragendid... ;= „Võibolla kasutatakse tänapäeva rafineeritumaid meetodeid, ent tõenäolik on, et isiklik järelevalve on lõpetatud. . See; ei tähenda sugugi mitte, nagu ei Oleks enam politseini-' muudest laupadest. Eestit peetakse i k i«. L i s a b Lindmarker. nõukogude rikkaimaks vabariigiks-' IS-KÄMPAANiALE SS süüdist qs pagulasorgcsnisaf siooni egeläsi Tööstus on suurel määral sõltuv imporditud vene tööjõust, lisab reporter.- -.-•.'. ''• ;'. USULINE ÄRKAMINE STOKHOLM (EPL) — Läti Rahvusfondi tegelased, luuletaja Andrejs Petliku rahulikkuse pealispinna all"! ESl i t i s J 3 arheoloogia doktor VaidemarsGinters, keda Tass pärast Riia koh-jälitatakse kõiki avalikke teisitimõt- Lindmarker jätkab, et inimesed lejaid, neid ähvardatakse ja saade-nüüd on oma väljendustes' palju j ui- takse välja. Vabakirikute pastorid on gemad kui tema eelmisel külaskäik• • (Järg lk. 2) tuotsust Laimons Niedre vastu süüdistab,,ÜSA ja Ameerika spionaazhis", on rootsi ajakirjanduses avalikult välja astunud Moskva mustamiskamf paahia vastu. Nad rõhutavad, ei tegemist on jär- raamatu „Mis ön Läti1' Rahvusfond", jekordse katsega kujutada balti or- ^milles organisatsiooni juhtkonda ku-ganisatsioone kui : mingeid „'spio- jutati kui spionaazhiagente. Pidevalt naazhitsentrumeid". Ginters ori Läti ön lansseeritud süüdistusi isikute Rahvusfondi esimees, Eglitis sekre- vastu üle maailma, kes ön astunud tär. Fond asub Stokholmis Västman-nagatan. nr. 27 asuvas hoones. , Valdemars Ginters, kes viimased 30 aastat on töötanud riiklikus ajaloomuuseumis, on praegu 79 a. vana ja on vene ja saksa okupatsioonide ajal Riias olnud ''põrandaaluse patriootilise keskuse liige, milline mh. aitas lätlasi põgeneda Nõukogude uue okupatsiooni eest. Tass ütleb,, et dr. Ginters on olnud „kauaaegne USA' ja Briti vastuluure kaastööline". Ginters ise ütleb Ex-pressenile, millise esindaja külastas Läti Rahvusfondi lokaale,.et süüdistused on fabritseeritud KGB desinformatsiooni osakonna-poolt ja neid korratakse juba kuuendat korda. Juba aastal .1965 andis KGB välja välja Baltikumi vabaduse eest ja paljastanud Nõukoguderezhiimi. Samal 1965-ndal aastal olid kaks Nõukogude esindajat ' Riiast otsinud Stokholmis üles Egli-tise ja pakkunud talle suurema summa raha kui ta lõpetab oma nõukogude kritiseerimise. Tä keeldus. Ginters ja .Eglitis on jutustanud, et Fond asutati 1947 ja selle ülesandeks . on koguda' dokumentatsiooni olude kohta Lätis ja säilitada'Lati kultuuri. Ka Niedre on armud pilte, mis annavad pildi muudatustest Lätis, mh. kirikute', talude jne. olukorrast praegu. : „Meie ei ole nende hulgast leidnud'' ühtegi pilti, millel võiks olla mingi sõjaline või strateegiline tähtsus", ütlevad nad. Niedre ei sõitnud Lätisse mitte Rahvusfondi ülesandel, vaid, oma algatusel ja ta pidas täiesti avalikku kirjavahetust ka nüüd temaga - koos süüdi mõistetud Janis Akdraga täies teadmises/et kirju loetakse: Rootsi ajakirjaniku küsimuse peale, kuidas võis Niedre ennast süüdi- (Järg lk. 2i AKADEEMILISE KODU Toronto.Eesti Majäs.teisel korral;,,Meie Elu" ärist leiab igaüks oinale; sobiva 'Jõulukingi. Avatud Igal tööpä< ja neljapäeva õhtuti kuni kl. 9 ja laupäeviti kl. ^~1. 1 9—5, esmaspäeva õhtuti kuni kl. 81.. Foto: Elna Kungla y • T.L I. ieptlšfi:-Kogudus-.. -' . esmaspäeval, 25. dets. kell 6 õhtul SEGAKOOR, NOORTEKOOR, SOLJST. Kõne E. TOOMPUU. SELTSI LASTEAIA Laupäeval, 16. dets. kell 10 hommikul Eesti Maja suures saalis* reedel, 22. detsembril kell 8 õhtul Tartu Colle Tanfsu&s mängib l fMJi4" pr&esfer. Sissepääs $6.00. Kõik AK liikmed Ja nende külalised tere tulnud! ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-14-01
