Meie Elu = Our life, December 14, 1978

              i" nr;. 5ff (1505) 197$ „Meie Elu" tovSO .(.1505) 1978 -NELIÄPÄEVAL, 14. DETSEMBRIL ~ THURSDAY, DECEMBER 14 7
;ed rahul
|l ii tikaga
E.)Soomlaste
[ügi valis- ja kaitse-viimaste
andmete
kaädik tehtud uurir
soomlaste usku-va: •
likasse. Sel aastal
}gi;84% pidas valis-:
ia ainult 6°o mee-isti
aetud.
Ib maa kali sein for- ,
:3k tee rimi ^osakond
jdolüksen- suunnii-
• kuidas kodanike
.Dihsussc- on kuju-.
1964. a. poo- \
las seda jaatavaks,
pa:77%. Ainult 6%
õju on negatiivne,
me valis- ning kait- ;
muutuks kui rah-
;d Euroopas muu-aga
asjaosalised
las teineteisega,
peavad enam kui
likast tähtsamaks
ieab neid üks koi-
\t. 496 meelest esi-titsepoliitika..
arvas, et Helsingi
leheks olek kind­lus
vahelist olukor-bnverentsil
polnud
SKDL toetajatest
ikat heaks 91%.
>liitika toetub ju
^iidu vihjetele ja
KesKerakon--
laldemokraatidest
loolsest koondis-jKekkose
välispo-
J. M.
Haridus-
-eelarv®
bhande
ls suuremaid ees-
Iganisatsioone on
[aridusselts oma
osakonnaga,
laval asuva Eesti
ivekoduga Lorrg
Id aasta rahaline
dus 112-tuhanctel
lr on nähtud ette
>rgis asuv kinnis-
|)-tuhandele dolla-
)du 96-tuhandele. •
[ärtus on palju
Irv on kõikunud.
|iilespoole, seltsi,
lõnedki ühikud,
Jon iseseisvalt te-
Joorid, rühmad,
led. On isegi mõ-isu
näit. E. Fila-ekogu
Sõprade
bgutsevaiks osa-ride
keskus, ees-fioored,
naisosa--
)or, L. I. kinnis-xond
ia noorte
im, naisvõimle-la
bridzriiklubi,:
viimaseaegselt;
latidele
imunistlikku
lelt
õpetati senini
keelt. ,Nüüd on
kommunistlik-
>n krõbedamad
iidu diplomaa­tiaks,
siis neil
[kemad väljen-;
fsti vastu.
nsleping
(aga
lev Abessiinia
i T i i s hiljuti N.-
:us stiilis sop­kal
on kõikide
jaa, Senini sel-ligi
Abessiinia
N. Liidu sa tel­li
sammu selle
tdumiseks t ä i c -
:s.
janglasi
Ita Sokov, kes
|politsei poolt
lüdistusega, et
laalt välja kal-ld
tagasi,
kuud Moskvas
leledad elektri
fäeva. Ta mõis­ale,
kuid. talle
[icov oli sündi-
Kanadas, kus
Teda vedas
|lupaar Lenin-pasju
viia Ka*
H
'.I
vi
õnnestunud järjekordne Vaimulik
jLaulupäev tabas kõiki inspireerivalt
oma eesmärke. Nii vägevat masslau­lu
pole selles avaras kirikus varem
kuuldud. See oli laulupeolik rahvus-lik-
kunstiline manifestatsioon, jättes
mälestusväärse1 jälje Välis-Eesti
kunstikroonikasse. 115-liikmeline
masskoor kõlas haarava monumen­taalsusega,
sütitades umb. 500 pub­liku
rahvuslikku enesetunnet ela-musterikkusega
mis on unustama­tud,
pakkudes samaaegselt erakord­set
võimalust ka segakoori reper­tuaari
nautimiseks, milline New Yor­gis
senini on puudunud ilmalikul
parnassil.
Laulupäeva muusikaline kava oli
1 domineerivalt omaloominguline; aas­taid
sisselauldud . lemmikrepertuaa-rist;
kulminatsiooniks meistrite hii­gelnumbreid,
mille lahtimõtestami­sel
kolm keskmisepõlve Eestis tree­nitud
akad. helikunstnikku dirigenti-dena
parimat pakkusid.'
Väsimatu |oordineerijana-saate-ülesannetes.
valitses orelil professio­naalse
osavusega. Laulupäeva muusi­kaline
üldjuht organist Meta Noor-kukk,
lõpetades kontserdi elamusli­ku
puändina manuaalidel senikuul­matu
õrnusega Liivi „Lillesidet" vii-
•sistades . . . . \ "
Bachi „Laula. ja hõiska" sissejuha­tusele
järgnes Leo Virkhausi kauni-meloodiline
„Tänu olgu Jumalal"
trompeti obligaatoga Ants Laanelt.
Kahjuks võimutsesid orel ja trom­pet
solist Regina Kaare õrnast sop
ku kreedoga — on sündinud autori
spontaansest suurest hõõgusest, jää­des-
surematuks. ;
Ühendkoori ambitsitsioosne katse
Abel Lee näitus
risti Ii m
Näitus Eesti Maja väikeses Saalis
9. ja 10. detsembril, Abel Leelt, Eks­ponaate
30-mne piires, selektsioon
töödest 1968—1978, rõhuga aastaist
1975-1978, milles ilmekalt esile too­Pärast
kahe koori kontserti Peetri kirikus toimus all-saalis ühine koosviibimine. Foto •— S. Preem
tuli Händeli ,,Halleluujaga". See oli dud suundasid, fantaasiat ja teostusi
ülijulge eksperiment, kuid sellast
kontrapunktiliselt keerukat ja rüt­miliselt
pretsiisset: häälterühmade
helilahingut ei saa ju, teadagi, võita
vaid ühe kokkulaulmise-p rööviga,
mis end ka tunda andis. Laialivalgu­mise
karidest päästis siiski orel ja
juhataja M./Miido osav meelekindlus
ning „Halleluuja" võimas finaal läks
võidukalt ajalukku. Sõpruskoorina
esitas N.Y.E. Meeskoor 2 a eapella
laulu. Kappeli ,Jehoova on mu kar­jane"
ja Thomsoni „Meie Isa'' Erik
Veski juhatusel. Koor kõlas ühtla­selt
ja meeleolukalt.
Praost Rudolf Kiviranna päevako­hane
kõne rõhutas muuhulgas eriti:
jõudude koondamist sõnas-laulu
muusikas. Oma kodumaalt kaasatöo
dud väärtuste hulgas on kõigiti, eriti
aga hingeeluliselt esmane . tähtsus
ristiusu tõdedel. Selles on meie püsi
mida siin vabaduste lipu all saame
piiramatult arendada. Järgnevalt
Kannatavale Kodumaale pühendet
eestpalvele järgnes Hümni III salm,
orelilt. :
Koguduse Naisringi, korraldusel
eesotsas pr. A. Jungermaniga, toimu­nud
kohvilauas tuli ruumipuudus
kätte.- . : ,
Praost Kiviranna presideerimisel
ja ins. Richard Espenbaümir^koordL
neefimisel anti koorijuhtidele õnnes­tunud
Laulupäeva tunnustusena lille-ränist
üle. L. Virkhausi soololaul j sülemeid, kusjuures peamuušikaju-
„Rahulik püha" on vormilt otsiv. Te- hina helik. M. Noorkukk ja esimees,
nor Hillar Saareste tõlgitses seda E. Miidole eri-ovatsioonid osaks said.
dramaatilise sügavusega. Võimsalt
mõjus E. Võrgu majesteetlik ,.Looja
vägevus", Valdeko Kangro juhatusel,
•A. Virkhausiltoli — V..K. juhatusel
— kavas tema ;,Ma . tõstan, silmad
üles", .Lydia Keerdi dramaatiliselt
kõlava sooloosaga.! I osa lõppes Mai­mu
Miido kiirelt populaarsust võitva
„Püha op Jumal ^u koda", esitami­sega,
mis köidab eriti selle kulminat­siooniks
M. Lutheri ,.Kindel linn" lõ-pukoraali
tõttu. Juhatas M, Noor­kukk
orelipingilt. Soleeris sopran L.
Keerd. : •
Ettekandeliselt, ühtlasemaks osu­tus
HaydnT .,Kõik taevas kuulutab"
(Orat; Loomine). Maimu Miido juha­tusel.
See oratooriumikoor on juba
1856. .a.-st kirikukooride . lemmik­numbriks
olnud jä Philadelphia-Sea-
• brooki koori eestvedamisel kõlas see
• sonoorse sujuvusega. Harmooniliste
kõladega Türnpi| „Sanktus" laulab
nagu iseenesest ja inspireerivalt. Ain­sa
segakoori a eapella lauluna oli
kavas R. Tobiase „Patukahetsus".
Selle raskeid haältekäike püüdis juh.
V. Kangro vaos hoida ettevaatliku
pianissimo arendusega. Vaimuliku
heliloomingu kullafondist oli külmi-natsiooniks
taas .kavas R. Tobiase
„Eks -teie tea".' Selle juhtmotiivi
meisterlikult töödeldud kujunduslik
jõud — ühtuvalt rleformatsiöonikiri-
Eesti Helikunsti Keskuse USA's ni­mel
tervitas selle ju? at. J. Kurman,
kutsudes muuhulgas; coore ülesse ka
tegevusmaterjäle EtJ<£ Muusikäar-hiivi
annetama. Ajaloopikka on meie
rahvüskirikusolniid muusika, vitaal­seks
osaks ja selle osatähtsus on
kasvanud eriti nüüd, mil Kodumaa
kirikumuusika praegu vaba eneseväl­jenduse,
varjutuses elama peab, üt­les
kõnele j a. Pärast H. Kalda (Lake-woöd)
vaimustatud tänu kõikidele
asjaosalistele mil ta soovis taoliste
rahvuslike laulupäevade kordamist
tulevikus, sai lõpetuseks sõna veel
Lex Ave, kbg. esimees Aleksander
Ers, öeldes kooridele: Võite puhata
loorberitel. Ükski okupatsioonivõim
ei ole saanud vabades eestlastes hä­vitada
nende kodumaalt kaasatoo-.
dud ilumeelt ja elamuslikku rikkust.
See; Laulupidu läheb siin rahvusliku
suursündmusena ajalukku ja loob
Ameerika Hääle kaudu Kodumaaga
tema rahvusliku vaimu kinnitava
kindla lootuste silla, ütles kõneleja,
andes roose üle ka äsjaabiellunud
praost ja pr. Kivirannale täissaali
aplausi saatel.
Elamustest kaasahaaratud, rahvas
ei tahtnud enne lahkuda, kuni viima­ne
külaliskoori buss pikale koduteele
oli asunud. •
•\- " Juta Kurman.
joones, vormis ja värvis. Lisaks neile
veel paarkümmend realistlikke jooni­seid
must-valgel ja värvilisL
Abel Lee pole kohandanud ennast
rahva ja turu soovidele ja nii esineb
ta ka harva nähtuna. Nii võis seista
10-mne aastase vaheaja järele ühe
tõelise loomingu ees, mida kunstnik
loonud oma sisemise tunde ajel. Ei
esinenud „seeria" töid, sama motii­vistiku
produtseerimist .'.massiliselt
ennast kordamisega. Lee igal teostu­sel
on oma teadlikult kujundatud
vorm, ruum ja meeleolu. Tal on ikka
uusi nägemisnurkasid ja muutumise
tahet — mitte muutumise enese pä
rast, vaid spontaanselt isikupäraselt,
ilma et paigal püsida mõne tehnika,
koloriidi või ainestiku juures, seejuu­res
ikkagi ennast identifitseerides.
Siinkohal tahaksin välja öelda üht
olulist, küli iseenesest mõistetavat,
aga sageli kunstnike juures puudu­vat,
Abel Lee loomingu ja näituse pu­hul
konsekventsina paratumatult
jälle esile tulev. Mõeldud on kunst­niku
käekiri". Päralleelitades seda
igaühe isikliku käekirja, pikemaaja­lise
õppimise ja harjutuste tulemuse­na
älg-primitiivsest soravaks väljen­dusrikkaks
kirjaks, peab sama prot­seduuri
..tegema ..kunstiline käekiri
joonistamise, krokiide jne. näol.
Lee ei peatu oma näitusete vahe-aja-
perioodidel, vaid on pingelises
harjutuste ja loomingu protsessis.
Nii oli kõnesoleval näitusel paar­kümmend
joonist, viimistletud ja lõ­petatud
tööd, mis viitas kunstniku
põhjalikkusele ja oskusele. Mida See­sugune
treening annab, võis kogeda
vaba voolava joonena mitmes suure­mas
teostuses — „Linear move-ment",
„Action game", „Linear ac-tion",
„Happiness" jt., milles spon-taane
voolav joon loob ulatusliku fi­guraalse
liiküvusliku kömpošitsfi^b-ni.
Haruldane saavutis.
Vastand distsipliinis joonele, pae­lusid
maalilised teostused, lähteko­hana
aken-vaäde väljast ruumi ja
ruumist välja. Pildis aken tihti vaid
mõeldav, kujutatav, tajutav. Vaade
kaugusse, silma jäänud mõned üksik­asjad
ja kujundid, kujunevad kunst­nikule
inspiratsioonina tundeelamu-se
ja fantaasia väljendusena. Sellis­tena
märgiksin „Päikese loojang",
„Aken õhtul" vaade tuledest sära­vale
linnale, sümboolne „Aken ilma­ruumi",
,>Vaade sügisesse" mõel­des
punaseid pohlamarju ja muud
sügist meeleolu, „Vaäde ateljeesse"
väljast sisse, maalid, kell, valgust
heitev kandelaaber. Objektid reaal­sed,
kuid stiliseeritud või varjatud.
OORS JÕULUKONTSERf
Meie noorema generatsiooni .kirja­niku,
Aaranfl Roosi, sulest on jällegi
ilmunud üks. teos — ^Juutide Kunin­gas
Tallinnas'' (Maarjamaa Tasku-raamat
nr.(14, 19781). Mõne aas ta eest
haaras autorit mõfe: ,,Mis oleks juh­tunud,
kui Jeesus oleks Jeruusalem­ma
asemel sattunud" hoopis Tallin­na?"
Sellest saigi alguse käesolev
raamat, milles Roos püüab esitatud
küsimust vastata..
Tehes /huvitavaid ^helepanekuid
eesti rahva1 sarnadüsest juutidega on
autor veendunud, et Tallinnas poleks
"Jeesuse käsi paremini käinud/kui
Jeruusalemmas —; ta oleks risti, löö­dud.
Teema lähemalt käsitamiseks
tarvitab Roos meie rahvaluule san:
garit Kalevipoega eestluse esindaja­na.
Ta väidab, et Kalevipojal, on
mõndagi ühist Jeesusega, Mõlemad
olid puusepad / võidelnud porguväge-dega
ja. külastanud .surmavaida,
Ometigi on nende vahel suuri erine­vusi.
Juutide: kuningaga' vesteldes
püüab.Kalevipoeg alguses ennast õi­gustada,
aga taipab peagi, et .ta on
vigu t ei nu d ja vaj ab andes tust. Tõe-
1 isl patutunnistust ja armu.palurnist
ta huultelt siiski ci tule, ehkki-Jee­sus
seda JeiWlV-pötäb.
"uuiice kuningas surmavalla võit-a
kuna ..eestlaste kuningas" — Ka-evipcieg'-'
valVah põrguväravat.'Miks
leidnud' Kaševipotg lunastust —
ci \;õtnii'd CCHIV.rahvus "vastu
dc kuniiiüat'>
(jn
ci
miks
jUUtli
Esiteks sellepärast, et ta ei pannud
tähele juutide kuninga küsimust:
„Mis kasu on inimesele sellest, kui ta
kogu maailma kasuks saaks, kuid
oma hingele kahju teeks...?" Tei­seks,
ei tohi unustada, mil viisil risti­usk
meie maale toodi — ordurüütlite
mõõgaga. „Usun, et Kalevipoeg ei
oleks ühelgi juhul alistunud ordu-rüütlitele
ja lasknud end sunniviisil
ristida... Sootuks vastuvõetavam,
kui võõra võimu .käsutäitmine .oli
Kalev ipoj ai surra • kangelassurma,".
väidab Roos.
Peale Kalevipoja vaatleb autor' ka
eesti luulet, millise esindajana käsit­leb
Henrik Visnapuud. Nii nagu kord
muistne juutide laulik; Taavet maad­les
ka Visnapuu Jumala olemuse ot­simisega.
Taavet leidis Jumala ning
rahu temas. „Pöeeside kuningas" —•
Visnapuu äga.elavat Jumalat ei leid­nud.
Või kas ei tahtnudkileida?
Ometigi on Roos veendunud, et ris­tiusu
tulekuga meie,maale.ning eriti
Kristuse vaimuliku ligioluga meie
rahva hulgas on juutide kuningas
Tallinnas käinud ja käib veelgi.
„JuutideKuningas Tallinnas'' sisal­dab
ka autobiograafilise -peatüki,
milles Roos paljastab momente ise­enda
elust... . kirjeldab, enda usule^
tulemist ning uue elu väärtust. Ta
teeb; seda kaalukalt, asjalikult ja
veenvalt. Samas.esineb ka „kiri kaa-.-
maalastele", -milles autor' väidab, c.t
pagulaselu ci pruugi tähendada õn-
Teostus maaliline, koloriit diskreet
he vastav meeleolule. Lisass mõned
vaikelud. Kunstnik eelistab traditsi­ooniliste
seadeldistele (lilled, vaasid,
fruktid jne.) kivlkilde runokirjaga,
tugevat kivilille jt. skulptuurvorme,
Siia seltsib „Esimene lumi" — poi­sid
lumes mässamas.
Kunstnikul on iga töö omaette eri­nev/
jäädes ise identifitseeritavaks.
on optimistlik ja positiivne, vär­vis
rõõmsailmeline, reageerib spon­taanselt
nähtuga ja enese tunnetuse­le.
Kolm loomingulist dimensiooni
on kooskõlastatud.
Lõppeval aastal on näitusi olnud
tosina piires, individuaalseid ja ühi­seid,
Abel Lee on tõenäoliselt viima­ne
esineja, andes ühe loomingulise
kõrgpunkti ja ka suunitluse algavas­se
aastasse ~ püüdlusiks, tõusta
keskpärasusest kõrgemale, enam
kvaliteeti kvantiteedi arvel.
R. A.
Laupäeva õhtul, toimus Peetri ki­rikus
jõulukontsert koguduse sega­koori
„Cantäte Dpmino" ja külalise­na
,JVIontreali Eesti Segakoori" osa­võtul;
„Cantate Domino" koorijuhiks on
muusikaala magister Charles Kip­per,
saatjaks orelil Inga-Pia Korjus.
..Montreali; Eesti Segakoori" juha­tab:
piiskop Raudsepp'a poeg Karl J,
Raudšeppy orelil saatis Robert Batt.
*„Cantate. Domino" alustas koori
motoga „Laulge Jehoovale .laulu"
Üdo Kasemets'a loomingust, millele
järgnes T. Dunhill'i „Gloria Tibi Do-mine",
kus koorisolistina esines sop­ran
Elna Libe.
Peale vahepealset kirikukoraali
„Cantate Domino" kandis ette 5
täiesti erinevat helitööd: J. Aavik'u
„Jöuluunelm", inglise vana rahvavii­sil
Udo Kasemets'a seatuna „Kes on
see väike lapsuke?", R. Toi Jõulu­öö",
C, Kipper! „Gloria" (.esiettekan­des)
jä G. F. HändeH „Halleluuja!
Aamen" oratooriumist „Judas Mae-cabeus".
,,Kes on see väike lapsuke?" kõlas
nii viisis, seades kui ka koori esitu­ses
väga köitvalt. Erilist tähelepanu
väärib agä koorijuhi, magister Ghar-les
Kipper'i, „Gloria".
Noore komponisti enda informat­siooni
järgi võiks lühidalt märkida,
et see helitöö oli mõeldud ja pühen­datud
„Cantate Domino'le" koori 20.
aastapäeva puhul.
: Helindi sisu põhineb jõuluevangee­liumil:
Aü Jumalale kõrges ja rahu
maa peal ning inimestel heameel. C.
Kipper otsustas siduda: vahelduva
rütmi ja moodsad harmooniad ar­hailise
kirikumuusikaga, kasutades
osaliselt.vana koraali „Ma tulen tae­vast
ülevalt" põhimeloodiat polygoo-milises
kooriseades, kus üksikud
häältegrupid esinesid tihtipeale ise­seisvalt
eriajaliselt ning eriilmeliselt.
,,Gloriä", kolmes eriilmelises osas,
algab vaikselt naishäältel, kui kau­gelt-
lähenev inglite koor, kus kõrg­punktis
meeshääled sekkuvad ,,ma
tulen, taevast ülevalt" põhimeloodiäi.
Keskmisele, rahulikumale, osale
järgneb lõpposa sarnanevalt algme­loodiale.
;
Koori jaoks küllaltki raskelt kirju-tatud
helitöö esitati vaid 6 nädalase
õppeaja järele heas, kontrollitud
ning nime kohaselt võimsas ja nau­ditavas
vormis, mis järjekordselt
tõestab Charles Kipper! esmaklassi­lisi
võimeid iiii noore heliloojana, kui
ka vilunud koorijuhina. '
Järgnenud „Montreali Eesti Sega­koori"
ettekandes võis kuulda pai­guti
huvitavalt järjestatud prelüüte
samasisuliste koraalide ees, või järel,
samade või teiste heliloojate poolt.
Kõik prelüüdid ja koori saate esitas
orelil Robert Batt eeskujuliku solis­tina
j a vilunult ^tagasihoidliku saat­jana.';.
Montreali koori kavas olid: J. S,
Bach'i prelüüt orelil sellele järgne­nud,
samateemalise koraaliga ,,Im-manuel,
nüüd Krist on teel" koori ja
oreliettekandes ning siis samasisuli­ne
prelüüt J. G. Walther'i loomin­gust.
Selle kolmiku: järele koor esi­tas
Gregoriuse viisi „Veni, Emma­nud".
Järgmine kolmik algas F. W. Zac-han'i
prelüüdiga orelil „Ma tulen tae­vast
ülevalt", siis samasisuline ko­raal
J. S. Bach'i loomingust koori ja
oreli ettekandes ning lõpuks J. S,
Bach'i prelüüt samal -teemal
Lõpuks „Montreali Eesti Sega:
koor" esitas 3 eriilmelist helitööd:
prantsuse viis Jõululaps on .sündi­nud",
saksa viis „Susanni-hälliIaul"
ja. L. B. Sareten'i „Oh, Issand, tule
sa!" r -:.-.
Montreali koori nauditavaimaks
palaks, "kujunes „Süsanni-hällilaul
väga tunderikkas ja • kontrollitud
esitluses, kus koori rohked naishää
led- ei varjutanud napiarvulisi mees
gnes meditatsiooh Montreali
koguduse õpetaja Heir o Laaneotsa'
poolt väga huvitavas mõttelõngas.
Kontserdi viimase ettekandena To­ronto
ja Manlreali ühendkoorid esi­tasid
G. F, Händeli ..Hõiska, rah­vas!"
oratooriumist „Judas Macca-beus"
tertsett! soologa, koosseisus:
Eesti noorte edu
Šcarboroügh
muulsikapidustuste
Sel aastal korraldatud Searbo-rough
muu si ka võis tlustest 27. nov.~
1. dets.' võitis "osa ligi 400 noort. '
Esikohtadele tulnud noortele kor­raldati
lõpükontsert pühapäeval, 3.
dets. Scarborough Civie Centre'is.'
Hoolimata halvast ilmast, oli mahu-
Elna Libe, Alma Vares ja Leida Jär-I kas saal kuulajaist tulvil.
v i . .
Õnnestunud kontserdile järgnes
koosviibimine kiriku ällruumides,
kus „Cantate Domino" liikmed olid
ise hoolitsenud maitsva ja rikkaliku
külmlaua eest, millele lisandus nil­bem
kuumad verivorstid ja kohv.
Lühikestes: sõnavõttudes „Cantale
Domino" esinaine pr. Nelli Lind ja
koguduse nõukogu esimees hr. Tiit
Tralla tervitasid külaliskoori, nende
juhti ja koori saatjat, kohalviibinud
piiskop Raudsepp'a ja külalisi. Mõ­lemaid
koorijuhte austati punaste
roosidega. Söögipalve pidas piiskop
Karl Raudsepp;
Koosviibimise kestel ,,Cantate Do­mino"
dopelt kvartett, Charles Kip­per'!
klaverisaatel, laulis 2 laulu:
„Täsa libiseb lund" ja „Üks 1 aps on
täna meil sündin'd". Noor neiu, Maiu
Roiser, luges Jõuluevangeeliumi ja
lauldi arvukaid jõulukoraale.
•Sopran Edith Tomsen, Montrea-list,
esitas 3 laulu' W. A. Mozarfi
.Jõulude jutt", ..Pühalik öö" (tund­matult)
ja Max Reger'i „Maria hälli
laulu". Klaveril saatis Robert Batt.
,,Montreali Eesti Eegakoori" esi­mees
Uno; Ranne tänas torontolasi
ilusa vastuvõtu eest ja avaldas head-meelt,
et vaatamata ilmajaama hoia­tustele
sai siiski sõidetud. Kuigi
Montreali eestlaskond on tunduvalt
kahanenud, jätkatakse seal rahvus­likku
tööd raskuste kiuste. Ta aval­das
rõõmu mõlema koori ja elusta­vate
külaskäikude-kontsertide üle,
lootusega, et neid edaspidigi toimub.
Külalisena võib rõõmuga tünnista-
Kavas olid esitatud nii klaveri-,
viiuli- kui ka laulu-ettekanded. Sisu­liselt
oli kava väsa mitmekesine ning
huvitav. Kuna õhtul esinejateks olid
igas klassis kõrgema hinde saajad,
siis kujunes kontsert nauditavaks
elamuseks ja võeti soojalt vastu pub­liku
poolt.
Pidulikult kauniks lõppakordiks
kontserdi lõpul kujunes Ontario ase­kuberner
Pauline M. McGibboiVi i l ­mumine
oma saatjaskonnaga, kes pä­rast
lühikest sõnavõttu noortele
muusikutele andis isiklikult kätte au­hinnad
ja trofeed.
..Eestlastest esinesid sel õhtul Lin-da
Norheim (Talvi Jaldre klavristuu-
•diost), kes peale auhinna sai ka ju-nior
piano trofee ja Tiina- Hubel'
(Claudia Voiko stuudiost), keda sa­muti
tunnustati esimese auhinna
vääriliseks: ning ta sai mälestuseks
liuju. ; \
da, et meil on. järelkasvu noorte ja
andekate muusikute näol, kes ei hoo­li
ajast' jä vaevast selleks, et edasi
kanda eesti koorilaulu traditsiooni.
Sooja südamega ja austusega tuleb
hinnata nende kooriliikmete panust
ja ohvrimeelsust, kes võtavad kanda
pika sõidu vintsutusi ja rahalisi ku­lutusi,
nii külaliste, kui ka võõrusta­jate
osas.
'Niikaua, kui. meil jätkub seda vai­mu,
pole meil põhjust karta eesli pa-gulas-
rahvusgrupi hääbumist.
|lllllllllill!ll9!IIIHIIIII!lli(lllllllllllll!lll^
!:':;-V:"'v^:s^'y'y^: : ILMUS 1
JCGI LLBNG
Postiga tellides lisandub saatekulu
liiügii .iMII.E ILU11 foHtuseš
958 Broadview Ave., Toronto, Ont* M4K 2R6
netust ja lootusetust, vaid võib ava­da
uusi võimalusi. „01en isegi.val­mis
mõõnama, et.olen õnnelik.. .sa­geli
just paguluse tõttu," ütleb Roos.
Ta usub, et eestlus on . saavutatav
eesmärk. Aga kui see kord on saavu­tatud,
siis seisab meie ees veel hoo­pis
kõrgem eesmärk — teine maa,
ilm, ja sinna pääseb ainult Jeesuse
Kristuse kaudu. Kristus aga jääb
meile ainult juutide kuningaks, „ku- j
ni .õpime teda- tundma selle kuninga­na,
kes kuulutab'Tallinnas ja mujal­gi
,ieed, tõde ja elu'," Lõpuks esitab selt .originaalne raamat — võibolla
autor: nägemusliku kirjelduse Talini-; isegi ainulaadne. Lugejal on kohat
nast ja taevalinnašt. Selles näeb ia -raske autori, vilgast mõttekäiku jäi
tulevast Rävalat —;" eestlaste püha jgida. Ometigi'leiame Ropsi teoses ta
.linna. Ometigi- viimaks jääb vaid tae-:havaid võrdlusi, autorile omast ela
>'a5:- vates värvides kirjelclust. sügavaid
; Kuerüiiše;;.poirnikuna luulest, mü- mõttekäike ja vaimulikult .haaravat
;i.o)oogi.asty'-:ajä]posl•ja\tec>lbogi^st:-on-• lugemist--'"-
j,.Juutide .Kuningas Tallinnas" aärmi;-, ••. - ; , Edgar itoompim
^ YQUNG1FOTQÄRID
Vanemad kui,32 aastat
TORONTOS PARIM KOHT JÄRGMISE
KAAMERA OSTMISEKS •
Maailma parimad 35 mm kaamerad.
Prozhektorid, Super 8 heliseaded, pimiku:
varustus, kaamerate parandus,
amini foto teenindus.
352
YONGE
597-0055
687
/ONGE
961-7121
Sissevahetus
Chargex
Master
Charge
Esitage see
kupong äris.
Ostule
lisandub
tasuta
kingitus.
TULEM KIITMA
Heliplaadi hind a.;$7J
pluss Ont. müügimaks 1% ja postiga tellides saatekulu
1
k
II
II
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 '4 I
M
*8& m