1984-08-09-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, .|Ž(1797) 1984
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 9 AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 9 XXXV aastakäik
• 0
äevad
IV ülemaailmsete Eesti Päevade
ajal oli Torontos rahva hulgas palju
juttu järgmise Esto asukohast.
Kuuldused liikusid niisugustest
võimalikest kohtadest nagu USA
läänerannik, Baltimore, Chicago ja
veel kord AustrdBlia. Arvatavasti
ttekkisid need jutud ootusest, et
mingi kogu neid ÜEP ajal otsustab.
Seda aga ei.juhtunud. Kanada Eesti
Päevade Sihtasutuse ja Esto '84 esimees
Toomas Metsala sedakord
sellist otsustavat koosolekut kokku
@i kutsunud.
,,Meie Elu" kuialmist mööda toimus
aga Toomas Metsala kokku-kutsel
siiski üks lõunasöök-nõupi-damine
Elm tänaval olevas restoraj
nais reedel, 13. juulil, millel vaid
mõuandevlülesanne.
• •••• i • ,
- I-Sellel
kpkkusaamisel viibisid endised
Ülemaailmsete Eesti Päevade
esimehed Robert Kreem (Toronto
1972), Kaljo Popp (Baltimore 1976) jä
Richard \ Norvell (Stokholm 1980),
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
esimees Lembit Savi (New York),
viimaste Austraalia Eesti Päevade
esinaine Ene-Mai Reinpuu, 1983. a.
Göteborgis, Rootsis,| toimunud Esti-fali
egimpegjjlain R ja. ettevak
mistamisel olevate ÜŠÄ-Kanada
Lääneranniku Eesti Päevade esinaine
Portlaiidis 1985, Lehti Merilo. -
Kokkusaamisel oli peamiseks kõneaineks
Ülemaailmsete Eesti Päevade
ideoloogiline külg ja kuhu need
peaksid Torontost minema. Neis küsimusis
esines erinevaid seisukohti.
ERINEVAD SEISUKOHAD
Esmalt märgiti, et esimese suur-kokkutuleku
ajal Torontos 1972 kor-ral<^
ati aja ja asukohamaa selgitamiseks
kaks koosolekut. Teisel koos-
Trudeau kaastöölised
appi
Peaminister John Turner, kes k °
tuua uued inimesäd Ottawasse,
on üha enam libisemas Pierre Trudeau
jälgedesse. Ta kutsus oma
aeglaselt hoogu võtvat valimiskampaaniat
juhtima senaator Keth Da-vey,
kes korduvalt liberaalid võidule
viinud ja samuti mitmed teised
eelmise peaministri lähemad
kaastöölised. Senine kampaania
juht Bill Lee astus tagasi.
prantsuskeeU
Ontariosse
Koiservatiivide erakonna juSat
Brian Mulroney ütles palifax'is, et
ta kavatseb mõjutada peaminister
William Davi8't, et Ontarios teiseks
ametlikuks keeleks saaks prant-si^
skeel. Ta märkis, et on ebanormaalne,
kui umbes 450 000 prant-samu
õigusi nagu igaüks. Davis on
teinud sel alal edusamme, kuid tuleks
minna kaugemale. Teatavasti
eelmine peaminister, Pierre Tru-deau^
orduvalt pressis Ontariot samas
suunas, kuid senini on prant-sukeelt
kõnelejad saanud ainult
oHiad koolid ja õiguse kõnelda
prantsuskeelt koolides.
Et Mulroney kavatseb jätkata*
miskampaania organiseerijad Torontos
Raskustesse, sest prantskee-le
teiseks ametlikuks keeleks
muutmine on Ontarios
ebapopulaarne.
Laulupidu on
lahkuvalt bussilt.
\, nüüd Rahvapeole... Viivian Mägi lehvitab
Foto — Lembitu Ristsoo
iATUN leidis uusi Balti
riikide vabadusnõudluse
loetajaid
MEW YOm - Vabaduse taotlejad okupeeritud Balti Viikidele on
miait»4 onijüa^i^ Jda-Kariibi^ St. Lu-cia
diplomaatilised esindajad ön isegi arvamisel, et seUe piirkonna
riikide organisatsioon võiks isegi teha avalduse Ühendatud Rahvaste
Organisatsieohile Eesti, Läti ja Leedu enesemääramise õiguse küsi"
muses.
Rahvusgrupid valivad
liberaale
EtnilisBd k^ühmitused Torontos la
Vancouveris eelistavad liberaale
ühe Montreali uurimisfirma and-mete
põhjal. Firma juhataja teatab
olekul.E. Päevade lõpupäeval, mil- y^^^^i^ tõusvalt laululavalt avanes imposantnö vaade Esto Laulupeo ka, et sellist uurimist pole varem
lest teiste organisatsioomde kõrval .j^^^^^^ tehtud. Uurimus Joimus telefoni
nisatsioonide enamus teiste pidus- - lased, hiinlased jälääne-indiala-tuste
läbiviimist Rootsis neli aastat kis probleeme. Selliseid asju saab tanud vastava kodukorra, mille alu- ^^^^ Torontos küsiti 750 isikult,kui
hiljem. Rootsi oli selles kõhkleval vältida, kui ajad-kohad varakult tea- sel asukoht saab otsustatud märtsis välimised oleks täna millise partei
seisul«)han^ 1985 See oli suuremale^^^^^^ poolt nad valiksid. Küsitutest 45%
Ühendriikide 200-dal juubeliaastal, olijaile üllatuseks, et sellist asja taga- olid liberaalide poolt Ainult 8%
et sellega eestlaste pidustusele suu- GLOBAALNE MÕTTEKOLLE' selja tehakse. R. Norvell reageeris pooj^agid konservatiive ja 7%
remat toetust ja tähelepanu saada. R. Kreem järeldas, et kuna IV Esto ägedalt, et kui REE ÜE Kesknõu- pooldasid uusdempkraatlikku par-
Selline otsus saigi tehtud teadmises, korraldajad ei kutsunud üldse järg- koguliikmesorganisatsiooninaRoot- j^^^ Ülejäänust 11% ei võta kunagi
et kolmandad Päevad viib läbi Root- mise. Esto aja ja koha otsustamiseks sis hakkab Esto asju otsustama selle vaijmigtegt osa ja 21% ei olnud veel
si. K. Popp ei kutsunud sellekohast koosolekut kokku ja selles küsimu- asemel, et seda ÜEP sihtasutus Root- otsustanud. Vancouveris liberaale
koosolekut Baltimores kokku või jäi ses pole eeltöid tehtud, siis nüüd si organisatsioonide kui pidustuste toetas 44% küsitutest ia 17% toeta-see
millegipärast ära. Ri Norvelli tuleb ÜEP rotatsiooni põhimõtet ra- läbiviijatega teeb, siis kutsub see väi- konservatiive,
kokkukutsel toimus Stokholmis kendada kolme maa. Kanada, USA ja ja sisepoliitilise tormi, mis ÜEP tule-
1980 koosolek, millest peamiselt Rootsi vahel ja et USA peaks kõige vikuleainulthävitavalt saab mõjuda.
Eesti Päevade kandjad erimaadest kiiremas korras oma maal võimalik- K. Popp märkis, et USA-s ei ole enam
osa võtsidl Seal leiti, etEstod peaksid ke asukohti uurima ja sellest esmalt Esto sihtasutust, ja Esto asju saab
saama ära viidud ftlümpia-aastalt, teiste maade ÜEP sihtasutusi infor- ajada vaid Rahvuskomitee. T. Metsa-
%i8 Estole segavalt mõjub, ja et sel meerima. Samaaegselt rõhutas ta va- la sellevastu leidis, et USA ja Kana-aastal
tundujad lennuhinnad kõrge- jadust globaalse mõttekolde korral- da läänerannik on geograafiliselt
mad olevat paljude inimeste sõitude damiseks kusagil Euroopa ja Amee- omaette piirkond, kes oma kohapeal-tõttu.
Et muudatust ette võtta, tegi rika mandri vahemaal, (Inglismaal?), seidE. Päevi hästi teinud ja selle tõttu
Sydney Eesti Seltsi esinaine Tiiu et kogu E. Päevade ideoloogilist mõ- on neil ka õigus iseseisvalt omi ette-
Kroll-Simmul pärast läbirääkimist tet, meie rahva vananemisega seose- panekuid ja seisukohti ösitada. Nii
Austraalia Eesti Seltside.Liidu esi- solevaid probleeme, rohkem teadus- jäi Esto tulevik õhku rippuma.
Filminäitleja
Richard Burton suri
mehe Kalamäega ettepaneku IV likele tõdedele rajanevat organiseeri-ÜEP-
ks Austraalias 1983. Seda ette- misviise ja Esto hooratta toimet ühis-paneküt
Austraalia Eesti organisat- kondlikule elule üheskoos arutusele
sioonid siiski ei kinnitanud ning Liit võtta kindlapiiriliste sihtide seadmi-
SCAALUTLUSI
„Meie Elu" küsitles mitmeid eri-
Tuntud filminäitleja Richard
H^irton suri Shveitsis ajurabanduse
tagajärjel. WelshM söekaevuri poeg
esines algul teatrilaval peamiselt
Shakespeari näidendites. Filmiek-raanilt
sai ta tuntuks USA-s sõjafilmidest
ja silmapaistvatest osadest
koos Elizabeth TaylorMga, kellega
oli kaks korda abielus. Richard
Burtoni viies naine, kellega ta
. X 11 X .lx XX 1 x" r 1 T. . - . , nevate maade Eesti Päevade tegelasi, j a u j g i i -« taaasi oli Sallv
teatas sellest mii eettepan^^^^ kus väljendati V Esto asukoha osas ^^T^-F^r''^"'''^'!^''''Ä ksmäaraim.ekš.Seemõteleidiska umbes ärgmist: Austraalia ja USA- ^^.^«««^«««^«J""^^^»^"^»»''^'^
lõukogule New Yorgis. Kuna V ÜEP teiste osavõtjate toetuse. Kanada lääneranniku E. Päevad too '
BATUN'i (Baltic Appeal to The
United Nations) aastakoosolekul esitatud
aruandest selgus, et 12 kuu
jooksul on delegatsioonid külastanud
49-saÜRO liikmesriigi saatkonda
New Yorgis. Kõige viimaste hulgas
olid Haiiti, Elevandiluuranniku
ja mõnede Ida-Kariibimere piirkonna
saareriikide saatkonnad.
Hollandi ÜRO saatkonna diplomaadid
lubasid kaaluda võimalust, et
Euroopa Majandusühenduse liik-
, mesriigid teeksid ühise avalduse Balti
kiisimuses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus
{ESOCO'sj.
BATUN'i projekt, informeerida
ÜRO liikmesriikide New Yorgis asuvaid
saatkondi Balli riikide küsimusest,
ulatub tagasi organisatsiooni
rajamisaastani 1966 ning seda on
peetud järgnevate juhatuste poolt
üheks BATUN'i jätkuvaks ja alaliseks
ülesandeks. Võrreldes viimaste
aastatega.kujunes see eriti intensiivseks,
alates käesoleva aasta jaanuarist.
Selle töö iseloomustuseks
võik& ära tuua dr. Blukis'e isiklikke
kogemusi sellel ajaperioodil: ta taotles
kindlaks inäärata kirja või tele-foniteel
BATUN'i esindaja või delegatsiooni
vastuvõtmist 38-sa ÜRO
liikmesriigi saatkonda. See lõppes
eduga 22-hel juhul. Ülejäänutest saadeti
vastavat BATUN'i poolt koostatud
informatiivset materjali üheksale
saatkonnale,kes olid seda ühe erandiga
ise soovinud. Kahel juhul vandus
dr. Blukis alla: Dominica pisiriik
Kariibi mere piirkonnas, kelle saatkonna
telefon ei vastanud nädalate
kaupa ja Aafrika riik Kamerun, kus
telefoonivastajad keeldusid andmast
isegi oma nime ja vastasid mitmel
korral ebaviisakalt.
Eestlastest olid eelpool nimetatud
perioodil kõige agaramateks BA-*
TUN'i delegatsioonide liikmeteks
või ainuesindajateks Sirje ja Heino
Ainso. Teisest võtsid aktisoonist osa
veel Adir Aranovich, jennifer Hor-ton,
Rudolph Ripp ja Peeter Teedla.
Delegatsioonid andsid üle muuhulgas
BATUN'i poc^lt koostatud kroo-nika,
mis kattis inimõiguste rikkumisi
Balti riikides umbes viimase 12-
mne kuu jooksul ja Euroopa Parlamendi
resolutsiooni teksti.
TEINE PROJEKT
Teise^peamise.BATUNM projekti
puhul (mida on rahaliselt toetanud
eesti, läti ja leedu keskorganisatsioonid
Põhja-Ameerikas) ütles dr.
Blukis, et selle kaheks peamiseks
eesmärgiks on märgukirjade saatmise
õhutamine ÜRO dekoloniseerimi-se
komitee esimehele Koroma'le,
lähtudes Euroopa Parlamendi eelpool
nimetatud, jaanuaris 1983 vastuvõetud
resolutsioonist ning Balti
riike käsitava resolutsiooni esitamine
ÜRO Inimõiguste Komisjonis,
loodetavasti ühe Euroopa Majandusühenduse
liikmesriigi poolt. Terve
projekti läbiviimiseks on l-sest veebruarist
saadik olnud BATUN'i palgaliseks
esindajaks Stokholmis elunev
noor läti advokaat Imants Gross. Ta
on teinud edukat töqd märgukirjade
organiseerimisel Lääne-Euroopast ja
(Järg Ihk. 3)
suri.
CÄRÜSEL'1 NÄDALAL
pidi suure Estona toimuma T^m^^ ^Kaljo Popp ja Lembit Savi mär- ^ad kokku tavaliselt 1^00 eestlase ] ^
1985, langes nüüd korraga IV Esto kisid, et Esto koha küsimuse on nüüd ümbör Kui ÜEP ühes neist asukoh- i ole sellel enam nii aurt külgetõmbe-korraldamine
Kanadele juba 1984. hoopis Ülemaailmne Kesknõukogu tadest toimuks võiks ehk arvestada Uõudu. Nii võiks .nna vast sama
Teeme-ei tee- ajakaotuse tõttu sai omale võtnud Stokholmis 1980 Rah- pidustustest osavõttu kohapealt poo- 1 paljulnimesi tulla kui lääneranniku-
1984.a. ÜEP oma eeltöid vaid 2 1/2 vuskpngressil tehtud otsuse, põhjal ja Je rohkem Austraaliasse võiks mu- He. Oluliseks asjaoluks küsimuse ot-aastät
teha. Aeg jäi lühikeseks. Tek- et Kesknõukogu on nüüd välja töö- jjajt kokkii tulla ji^ast 1000 eestlast. \ sustamisel on ka skautide-gaidide
millega -maksimum osavõtjate arv jmaailmalaagriläl viimine ühendu-seal
võiks tõusta 4000^4500-le. Ne- ] ses Estoga. Laagri L ukoht peaks öle-gatiivseteks
asjaoludeks on, et Päevi ^ ma-võimalikult linna lähedal. Nii
saab Austraalias kõige paremini ko^ {peaksid yastavate kogemustega ini-raffeda
}mki vaheajal, mis teistele ^"^^sed ikkagi olukordi uurima nagu
eestlastele ei ole just vastuvõetav, seda teevad Olümpiakomitee, laulja-
Sõidukulud on kõrged ja Koreas to^ ( l u d u d laulupidude konaWamisel,
mub olümpiaad. Administratiivselt ^skautide ja gaidide keskused laagrite
on neil teiste maadega raske sidet jPuhul Ja Estode korral E. Päevade
pidada, mis võib kaasa tuua ette- j organisatsioonid oma liikmesorgani-nägemata
üllatusi. Läänerannikul fatsioonidega. millede hulka ka
' keskorganisatsioonid kuuluvad oma
panusega Kanadas ja Rootsis, t^koks
oluliseks sündmuseks suurürituste
plaanitsemisel võiks olla ka Euroopa
eestlaste laulupidu Malmös, Rooteis;
NADALAKROONIKA
NSIONARIDI
23. AUGUSTIL 1Ö84J^.
teti Maja suures saalis keUII.00 d.l. kuni 5.00 p.S
Eeskavas; lauljad, vdimbjad ja rahvapillimehed
Einelaud, käsitööd® müük, näitus, lotarii.
II SO
KORRALDAV TOIMKOND
korraldamise puhul võiks osavõtj
8—10,000-ga arvestada, teades eriü.
et noored sinnapoole igatsevad. Bai*
timore alternatiiv oleks idaranniku
vanemale põlvkonnale ehk vastu-vaetavam,
kuid teistele maadele
HONG KONG - Inglismaa välisminister
teatab, et Suurbritannia ja
Hiina on septembris valmis alla
kirjutama eelkokkuleppele, mis
Hong Kongi Hiina valdusesse annaks
aastal 1997. Kokkuleppe annaks
Suurbritanniale konsulteleri-va
õiguse sidekomitees kuni aastani
20po seoses Hong Kongi valitsemisega
ja kinnitaks elanikele
veel 50 aastaks praegused õigused
ja vabadused. Kui Hüna Hong
Kongi üle võtab, kardetakse, et tekivad
takistused poliitiOste ja majanduslike
vabaduste suhtes ja
seega on Hong Kongi praegune äritegevus
langenud. Suuremateks
raskusteks on veel maa eralennun-duse
küsimused. Kui kokkuleppe
saavutatakse, mlhh kehtib soe 5®
aastat peale 1997. a. Hong
elanikel lastakse lepingu kava ka
uurida ja täiendada. Siiski loodetakse
aasta lõpuks lõpplikule kokkuleppele
alla kirjutada.
NEW YORK - Üks miljonär
New Yorgis.Donald Trump,kavatseb
ehitada torni, mis oleks CN
tornist 38 meetrit kõrgem. Tal on
kavand olemas selle mitmekesise
hoone jaoks. Hoone alumine osa
oleks eo-korruseline kontorihoone,
mille peal 40*korruseline hotel ja
selle otsa 50-korruseline elamu.
Hoone läheks maksma üks miljard
ja ta ehitatakse krundi peale, mis
praegu on vee all. Jõge saaks täitma
hakata 1986. aastal ja mõni
aasta hiljem peaks hoone valmis
Mam®, , (Järg Ihk. 3) ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 9, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-08-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840809 |
Description
| Title | 1984-08-09-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Nr, .|Ž(1797) 1984 Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 9 AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 9 XXXV aastakäik • 0 äevad IV ülemaailmsete Eesti Päevade ajal oli Torontos rahva hulgas palju juttu järgmise Esto asukohast. Kuuldused liikusid niisugustest võimalikest kohtadest nagu USA läänerannik, Baltimore, Chicago ja veel kord AustrdBlia. Arvatavasti ttekkisid need jutud ootusest, et mingi kogu neid ÜEP ajal otsustab. Seda aga ei.juhtunud. Kanada Eesti Päevade Sihtasutuse ja Esto '84 esimees Toomas Metsala sedakord sellist otsustavat koosolekut kokku @i kutsunud. ,,Meie Elu" kuialmist mööda toimus aga Toomas Metsala kokku-kutsel siiski üks lõunasöök-nõupi-damine Elm tänaval olevas restoraj nais reedel, 13. juulil, millel vaid mõuandevlülesanne. • •••• i • , - I-Sellel kpkkusaamisel viibisid endised Ülemaailmsete Eesti Päevade esimehed Robert Kreem (Toronto 1972), Kaljo Popp (Baltimore 1976) jä Richard \ Norvell (Stokholm 1980), Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Lembit Savi (New York), viimaste Austraalia Eesti Päevade esinaine Ene-Mai Reinpuu, 1983. a. Göteborgis, Rootsis,| toimunud Esti-fali egimpegjjlain R ja. ettevak mistamisel olevate ÜŠÄ-Kanada Lääneranniku Eesti Päevade esinaine Portlaiidis 1985, Lehti Merilo. - Kokkusaamisel oli peamiseks kõneaineks Ülemaailmsete Eesti Päevade ideoloogiline külg ja kuhu need peaksid Torontost minema. Neis küsimusis esines erinevaid seisukohti. ERINEVAD SEISUKOHAD Esmalt märgiti, et esimese suur-kokkutuleku ajal Torontos 1972 kor-ral<^ ati aja ja asukohamaa selgitamiseks kaks koosolekut. Teisel koos- Trudeau kaastöölised appi Peaminister John Turner, kes k ° tuua uued inimesäd Ottawasse, on üha enam libisemas Pierre Trudeau jälgedesse. Ta kutsus oma aeglaselt hoogu võtvat valimiskampaaniat juhtima senaator Keth Da-vey, kes korduvalt liberaalid võidule viinud ja samuti mitmed teised eelmise peaministri lähemad kaastöölised. Senine kampaania juht Bill Lee astus tagasi. prantsuskeeU Ontariosse Koiservatiivide erakonna juSat Brian Mulroney ütles palifax'is, et ta kavatseb mõjutada peaminister William Davi8't, et Ontarios teiseks ametlikuks keeleks saaks prant-si^ skeel. Ta märkis, et on ebanormaalne, kui umbes 450 000 prant-samu õigusi nagu igaüks. Davis on teinud sel alal edusamme, kuid tuleks minna kaugemale. Teatavasti eelmine peaminister, Pierre Tru-deau^ orduvalt pressis Ontariot samas suunas, kuid senini on prant-sukeelt kõnelejad saanud ainult oHiad koolid ja õiguse kõnelda prantsuskeelt koolides. Et Mulroney kavatseb jätkata* miskampaania organiseerijad Torontos Raskustesse, sest prantskee-le teiseks ametlikuks keeleks muutmine on Ontarios ebapopulaarne. Laulupidu on lahkuvalt bussilt. \, nüüd Rahvapeole... Viivian Mägi lehvitab Foto — Lembitu Ristsoo iATUN leidis uusi Balti riikide vabadusnõudluse loetajaid MEW YOm - Vabaduse taotlejad okupeeritud Balti Viikidele on miait»4 onijüa^i^ Jda-Kariibi^ St. Lu-cia diplomaatilised esindajad ön isegi arvamisel, et seUe piirkonna riikide organisatsioon võiks isegi teha avalduse Ühendatud Rahvaste Organisatsieohile Eesti, Läti ja Leedu enesemääramise õiguse küsi" muses. Rahvusgrupid valivad liberaale EtnilisBd k^ühmitused Torontos la Vancouveris eelistavad liberaale ühe Montreali uurimisfirma and-mete põhjal. Firma juhataja teatab olekul.E. Päevade lõpupäeval, mil- y^^^^i^ tõusvalt laululavalt avanes imposantnö vaade Esto Laulupeo ka, et sellist uurimist pole varem lest teiste organisatsioomde kõrval .j^^^^^^ tehtud. Uurimus Joimus telefoni nisatsioonide enamus teiste pidus- - lased, hiinlased jälääne-indiala-tuste läbiviimist Rootsis neli aastat kis probleeme. Selliseid asju saab tanud vastava kodukorra, mille alu- ^^^^ Torontos küsiti 750 isikult,kui hiljem. Rootsi oli selles kõhkleval vältida, kui ajad-kohad varakult tea- sel asukoht saab otsustatud märtsis välimised oleks täna millise partei seisul«)han^ 1985 See oli suuremale^^^^^^ poolt nad valiksid. Küsitutest 45% Ühendriikide 200-dal juubeliaastal, olijaile üllatuseks, et sellist asja taga- olid liberaalide poolt Ainult 8% et sellega eestlaste pidustusele suu- GLOBAALNE MÕTTEKOLLE' selja tehakse. R. Norvell reageeris pooj^agid konservatiive ja 7% remat toetust ja tähelepanu saada. R. Kreem järeldas, et kuna IV Esto ägedalt, et kui REE ÜE Kesknõu- pooldasid uusdempkraatlikku par- Selline otsus saigi tehtud teadmises, korraldajad ei kutsunud üldse järg- koguliikmesorganisatsiooninaRoot- j^^^ Ülejäänust 11% ei võta kunagi et kolmandad Päevad viib läbi Root- mise. Esto aja ja koha otsustamiseks sis hakkab Esto asju otsustama selle vaijmigtegt osa ja 21% ei olnud veel si. K. Popp ei kutsunud sellekohast koosolekut kokku ja selles küsimu- asemel, et seda ÜEP sihtasutus Root- otsustanud. Vancouveris liberaale koosolekut Baltimores kokku või jäi ses pole eeltöid tehtud, siis nüüd si organisatsioonide kui pidustuste toetas 44% küsitutest ia 17% toeta-see millegipärast ära. Ri Norvelli tuleb ÜEP rotatsiooni põhimõtet ra- läbiviijatega teeb, siis kutsub see väi- konservatiive, kokkukutsel toimus Stokholmis kendada kolme maa. Kanada, USA ja ja sisepoliitilise tormi, mis ÜEP tule- 1980 koosolek, millest peamiselt Rootsi vahel ja et USA peaks kõige vikuleainulthävitavalt saab mõjuda. Eesti Päevade kandjad erimaadest kiiremas korras oma maal võimalik- K. Popp märkis, et USA-s ei ole enam osa võtsidl Seal leiti, etEstod peaksid ke asukohti uurima ja sellest esmalt Esto sihtasutust, ja Esto asju saab saama ära viidud ftlümpia-aastalt, teiste maade ÜEP sihtasutusi infor- ajada vaid Rahvuskomitee. T. Metsa- %i8 Estole segavalt mõjub, ja et sel meerima. Samaaegselt rõhutas ta va- la sellevastu leidis, et USA ja Kana-aastal tundujad lennuhinnad kõrge- jadust globaalse mõttekolde korral- da läänerannik on geograafiliselt mad olevat paljude inimeste sõitude damiseks kusagil Euroopa ja Amee- omaette piirkond, kes oma kohapeal-tõttu. Et muudatust ette võtta, tegi rika mandri vahemaal, (Inglismaal?), seidE. Päevi hästi teinud ja selle tõttu Sydney Eesti Seltsi esinaine Tiiu et kogu E. Päevade ideoloogilist mõ- on neil ka õigus iseseisvalt omi ette- Kroll-Simmul pärast läbirääkimist tet, meie rahva vananemisega seose- panekuid ja seisukohti ösitada. Nii Austraalia Eesti Seltside.Liidu esi- solevaid probleeme, rohkem teadus- jäi Esto tulevik õhku rippuma. Filminäitleja Richard Burton suri mehe Kalamäega ettepaneku IV likele tõdedele rajanevat organiseeri-ÜEP- ks Austraalias 1983. Seda ette- misviise ja Esto hooratta toimet ühis-paneküt Austraalia Eesti organisat- kondlikule elule üheskoos arutusele sioonid siiski ei kinnitanud ning Liit võtta kindlapiiriliste sihtide seadmi- SCAALUTLUSI „Meie Elu" küsitles mitmeid eri- Tuntud filminäitleja Richard H^irton suri Shveitsis ajurabanduse tagajärjel. WelshM söekaevuri poeg esines algul teatrilaval peamiselt Shakespeari näidendites. Filmiek-raanilt sai ta tuntuks USA-s sõjafilmidest ja silmapaistvatest osadest koos Elizabeth TaylorMga, kellega oli kaks korda abielus. Richard Burtoni viies naine, kellega ta . X 11 X .lx XX 1 x" r 1 T. . - . , nevate maade Eesti Päevade tegelasi, j a u j g i i -« taaasi oli Sallv teatas sellest mii eettepan^^^^ kus väljendati V Esto asukoha osas ^^T^-F^r''^"'''^'!^''''Ä ksmäaraim.ekš.Seemõteleidiska umbes ärgmist: Austraalia ja USA- ^^.^«««^«««^«J""^^^»^"^»»''^'^ lõukogule New Yorgis. Kuna V ÜEP teiste osavõtjate toetuse. Kanada lääneranniku E. Päevad too ' BATUN'i (Baltic Appeal to The United Nations) aastakoosolekul esitatud aruandest selgus, et 12 kuu jooksul on delegatsioonid külastanud 49-saÜRO liikmesriigi saatkonda New Yorgis. Kõige viimaste hulgas olid Haiiti, Elevandiluuranniku ja mõnede Ida-Kariibimere piirkonna saareriikide saatkonnad. Hollandi ÜRO saatkonna diplomaadid lubasid kaaluda võimalust, et Euroopa Majandusühenduse liik- , mesriigid teeksid ühise avalduse Balti kiisimuses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus {ESOCO'sj. BATUN'i projekt, informeerida ÜRO liikmesriikide New Yorgis asuvaid saatkondi Balli riikide küsimusest, ulatub tagasi organisatsiooni rajamisaastani 1966 ning seda on peetud järgnevate juhatuste poolt üheks BATUN'i jätkuvaks ja alaliseks ülesandeks. Võrreldes viimaste aastatega.kujunes see eriti intensiivseks, alates käesoleva aasta jaanuarist. Selle töö iseloomustuseks võik& ära tuua dr. Blukis'e isiklikke kogemusi sellel ajaperioodil: ta taotles kindlaks inäärata kirja või tele-foniteel BATUN'i esindaja või delegatsiooni vastuvõtmist 38-sa ÜRO liikmesriigi saatkonda. See lõppes eduga 22-hel juhul. Ülejäänutest saadeti vastavat BATUN'i poolt koostatud informatiivset materjali üheksale saatkonnale,kes olid seda ühe erandiga ise soovinud. Kahel juhul vandus dr. Blukis alla: Dominica pisiriik Kariibi mere piirkonnas, kelle saatkonna telefon ei vastanud nädalate kaupa ja Aafrika riik Kamerun, kus telefoonivastajad keeldusid andmast isegi oma nime ja vastasid mitmel korral ebaviisakalt. Eestlastest olid eelpool nimetatud perioodil kõige agaramateks BA-* TUN'i delegatsioonide liikmeteks või ainuesindajateks Sirje ja Heino Ainso. Teisest võtsid aktisoonist osa veel Adir Aranovich, jennifer Hor-ton, Rudolph Ripp ja Peeter Teedla. Delegatsioonid andsid üle muuhulgas BATUN'i poc^lt koostatud kroo-nika, mis kattis inimõiguste rikkumisi Balti riikides umbes viimase 12- mne kuu jooksul ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni teksti. TEINE PROJEKT Teise^peamise.BATUNM projekti puhul (mida on rahaliselt toetanud eesti, läti ja leedu keskorganisatsioonid Põhja-Ameerikas) ütles dr. Blukis, et selle kaheks peamiseks eesmärgiks on märgukirjade saatmise õhutamine ÜRO dekoloniseerimi-se komitee esimehele Koroma'le, lähtudes Euroopa Parlamendi eelpool nimetatud, jaanuaris 1983 vastuvõetud resolutsioonist ning Balti riike käsitava resolutsiooni esitamine ÜRO Inimõiguste Komisjonis, loodetavasti ühe Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi poolt. Terve projekti läbiviimiseks on l-sest veebruarist saadik olnud BATUN'i palgaliseks esindajaks Stokholmis elunev noor läti advokaat Imants Gross. Ta on teinud edukat töqd märgukirjade organiseerimisel Lääne-Euroopast ja (Järg Ihk. 3) suri. CÄRÜSEL'1 NÄDALAL pidi suure Estona toimuma T^m^^ ^Kaljo Popp ja Lembit Savi mär- ^ad kokku tavaliselt 1^00 eestlase ] ^ 1985, langes nüüd korraga IV Esto kisid, et Esto koha küsimuse on nüüd ümbör Kui ÜEP ühes neist asukoh- i ole sellel enam nii aurt külgetõmbe-korraldamine Kanadele juba 1984. hoopis Ülemaailmne Kesknõukogu tadest toimuks võiks ehk arvestada Uõudu. Nii võiks .nna vast sama Teeme-ei tee- ajakaotuse tõttu sai omale võtnud Stokholmis 1980 Rah- pidustustest osavõttu kohapealt poo- 1 paljulnimesi tulla kui lääneranniku- 1984.a. ÜEP oma eeltöid vaid 2 1/2 vuskpngressil tehtud otsuse, põhjal ja Je rohkem Austraaliasse võiks mu- He. Oluliseks asjaoluks küsimuse ot-aastät teha. Aeg jäi lühikeseks. Tek- et Kesknõukogu on nüüd välja töö- jjajt kokkii tulla ji^ast 1000 eestlast. \ sustamisel on ka skautide-gaidide millega -maksimum osavõtjate arv jmaailmalaagriläl viimine ühendu-seal võiks tõusta 4000^4500-le. Ne- ] ses Estoga. Laagri L ukoht peaks öle-gatiivseteks asjaoludeks on, et Päevi ^ ma-võimalikult linna lähedal. Nii saab Austraalias kõige paremini ko^ {peaksid yastavate kogemustega ini-raffeda }mki vaheajal, mis teistele ^"^^sed ikkagi olukordi uurima nagu eestlastele ei ole just vastuvõetav, seda teevad Olümpiakomitee, laulja- Sõidukulud on kõrged ja Koreas to^ ( l u d u d laulupidude konaWamisel, mub olümpiaad. Administratiivselt ^skautide ja gaidide keskused laagrite on neil teiste maadega raske sidet jPuhul Ja Estode korral E. Päevade pidada, mis võib kaasa tuua ette- j organisatsioonid oma liikmesorgani-nägemata üllatusi. Läänerannikul fatsioonidega. millede hulka ka ' keskorganisatsioonid kuuluvad oma panusega Kanadas ja Rootsis, t^koks oluliseks sündmuseks suurürituste plaanitsemisel võiks olla ka Euroopa eestlaste laulupidu Malmös, Rooteis; NADALAKROONIKA NSIONARIDI 23. AUGUSTIL 1Ö84J^. teti Maja suures saalis keUII.00 d.l. kuni 5.00 p.S Eeskavas; lauljad, vdimbjad ja rahvapillimehed Einelaud, käsitööd® müük, näitus, lotarii. II SO KORRALDAV TOIMKOND korraldamise puhul võiks osavõtj 8—10,000-ga arvestada, teades eriü. et noored sinnapoole igatsevad. Bai* timore alternatiiv oleks idaranniku vanemale põlvkonnale ehk vastu-vaetavam, kuid teistele maadele HONG KONG - Inglismaa välisminister teatab, et Suurbritannia ja Hiina on septembris valmis alla kirjutama eelkokkuleppele, mis Hong Kongi Hiina valdusesse annaks aastal 1997. Kokkuleppe annaks Suurbritanniale konsulteleri-va õiguse sidekomitees kuni aastani 20po seoses Hong Kongi valitsemisega ja kinnitaks elanikele veel 50 aastaks praegused õigused ja vabadused. Kui Hüna Hong Kongi üle võtab, kardetakse, et tekivad takistused poliitiOste ja majanduslike vabaduste suhtes ja seega on Hong Kongi praegune äritegevus langenud. Suuremateks raskusteks on veel maa eralennun-duse küsimused. Kui kokkuleppe saavutatakse, mlhh kehtib soe 5® aastat peale 1997. a. Hong elanikel lastakse lepingu kava ka uurida ja täiendada. Siiski loodetakse aasta lõpuks lõpplikule kokkuleppele alla kirjutada. NEW YORK - Üks miljonär New Yorgis.Donald Trump,kavatseb ehitada torni, mis oleks CN tornist 38 meetrit kõrgem. Tal on kavand olemas selle mitmekesise hoone jaoks. Hoone alumine osa oleks eo-korruseline kontorihoone, mille peal 40*korruseline hotel ja selle otsa 50-korruseline elamu. Hoone läheks maksma üks miljard ja ta ehitatakse krundi peale, mis praegu on vee all. Jõge saaks täitma hakata 1986. aastal ja mõni aasta hiljem peaks hoone valmis Mam®, , (Järg Ihk. 3) ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-09-01
