1981-12-24-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
N E P Ä P Ä E V Ä L , 24. DETSEMBRlt — •THURSDAY, D E C E M B E R Z4 „MeieElu"nr, 49 (1660) 1981 1 . detsembril lahkus elavate Idr-jast Voldemar Kana 78 a^. vanuses. Alles hiljuti nägime teda vilkalt korraldamas Toronto Eesti PpssiV ja Püstolikluhi 15-=dat aastapäeva- Voldemar Kana võrsus Võrumaa talust, 'kus ta sündis 13. sept. 1903 a. Noorpõlve veetis tälusV Hariduse omas Põlva alg. ja •kihelkonnakoolis. 1924 a. valis ta endale sõjamehe elukutse, . teenides üleajateehijana Tartus ja hiljem Petserislcunii Eesti okupeerimiseni võõraste ; võjmude poolt. Kaitseväes teenides ^lustas seltskondliku tegevusega. Ta harra^^ tas si|)orti, laskmist-y ratsutamist ja südaMelähcdaks .oli talle tegutsemine noortega. Laskespordi alal saavutas tai 1938 a. Eesti Suurmeistri tiitli. Tema vabariikset tegevikst hinnati Eesti: Vabariigi , K . L ' yalgeristi ja Kötkaristi^ Raudristi annetamisega. Skautlemisega alustas, ta jiiba noo= • reit Tartu Skautide Malevas. Pet.se-ris jätkas ta slfautlemist ning täitis . mitmeid •juhipositsioone Petseri ; Skautide Maleva juures.-Ta oli viimane Pelserr Skautide Maleva juht kuni skautUkudorganisa^tsioonid suleti vüõrastc;võimude poolt. Alates .1936 a. oli ta noorem_.iskautmaster. 1960 a. Torontosse elama asudes as- . tus. Kalevi • Lipkonna Leegionäride ; perre ja: töötas ka hundude taara-poegade, pere vanemana,•olles ka Kalevi Lipkonna abijuht 1962—1967,: Skautmasteriks edutati 1963 a.. Va-/ ncmatepäeval. Lõpetas Eesti skaudi° juhtide kõrgema Metsamärgi (Gil-well) kursuse; 1977 a; .Skautlusele osutatud teenete eest on temale -annetatud Maailmalaagri mälestusmedal 1962 ja skaudijuhi kõrgemad tee-^^ netcmärgid: «Põhjatäht III j . 19^7 ja; Põhjatäht n j . 1974 a. Vana skautide Leegionäride peres oH ta mõned aastad no.orp^remees-maj andus juhina ja hiljem kuni 1976 a. pere laskeala juhina. Leegionäride, poolt annetati talie 1971 a. pere kuldmärkja 1978 a. vänaleegionäri a|nimetus. _ . Teisest maailmasõjast võtÜs osa Venemaal mitmetel rinnetel, võidel-des ka'Volhovi soodes punaste par-tisaahidega. Lalnngutes ülespaidatud vapruse eest annetati talle Ida-ala Vahvuserist ja Raudrist II | kl. La° . hinsutes saadud tervisrikke tõttu määrati ta kodumaa siseteenistusse ja teenis Petserii Politseijaoskonnas abikomissarina kuni £esti teistkordselt võõra, võimu alla sattus 1944; a, sügisel. Pagulasteekond viis ta algul Saksamaale/ sealt. ^ Ingliismaale ja . 1951' a. tuli Kanadasse; asudes elama Torontosse. ; : V / Laskcsport on talle alati olnud südamelähedane. .1966. a.; alustas ta Toronto Eesti Püssi ja Püstciliklubi organiseerima ja lasketiiru ehitami- ; selc Eesti/Majassc. Aiales 1967. a, on/ ta olnud klubi esimeheks, laekuriks ja lasketiiru vähemaks. Tä onlorga-niseerinud eestlaste ja rahvusvahelisi läskevõitlusi.; Tema õlgadel- on la- / sunud ka ESTO-72 noorte • võistlus-meeskonna koostamine ja juhtimine.- ESTO-76 ja -80 laskevõistluste eeltööde tegemine 'Kanada osas; ol^ es ka Rootsis peakohtunik. Peale selle on ta ka aidanud kaasa; Toronv to Eesti; .Võitlejate Ühingus^/ Üle°- : maailmse Eesti • Vabadusvõitlejate 'Ceskuse loal on talle antud õigus kanda keskuse malestus.risti üldristi. Ta on kuulunud ka aastaid EELK VartarAndrese kiriku laiflukoori ja Võrulaste Koondise koosseisu. . Voldemar Kana on. alati olnud tubli ja eeskujüiik eestlane ning on pidantid kinni sk^autliu^se põhialustest. .La^kuralal oli ta v^simatu*jä lahkus meie keskelt äkki pärast Toronto Eesti Püssi ja Püstoliklubi 15. aas tapäeva tähis tarništ päWst lühikest haigust.. Tema väsimatu hing ja hoolitsus laskespordi organiseerimisel olgu eeskujuks tema töö jätka- ' -jaile. OIIOIIOIiailllllNDIIflllDUIIIBIIQUOIIQIIBIieilQliQliailGIIOUDILDIIIIIIOIIOIIQIttrneUm^ Rahvakimsti õhtul, 27. nov; väljapanekutega esinejaid korraldajaid ja vaevanägijaid. 1 rida, vasakult: Erika Kollij Vanda Isotäm, Linda Isojam, Ene Eimge (Ringi juhataja ja õhtu peakorraldaja), Kristiirtelsptam, Hilda Brutus, Ingrid Leis. 2. rida: FriedaTerts, Helmi Tüll, Elna Ube, Linda Järvalt^ Inge Kao. Leida Saar, Linda Raudjalg, Leida Wahtras, Aino Raun, Aime Kaur, Asta Toop, Virve Perry, Marie Valge, Tiiu Kajak, Hilda Härm, Lilla Tombako-3. rida: Viltert Tüll, tooe-Liis Tüll, Viima Jala-, tos, Kristi Pahapill) Elna Kungla ja Earl Perry.H ' . . Foto — D. Haamer • B 1 n B 5 5 2 § 5 n a 5 '5 5 5 5 5 õ 5 • 5": 5 • 5 D 5 D 5 5" 5 m 2 5. 5 5- 2 m 5 m m m 5 . m 1= n 2 n D c D Õ 5 õ m B a Pulmapildil, millele oli antud: aukoht teiste perekonnapiltide „spordiix)iste" soengul. Sellest seigast saadik polnud vanaema hulgas vanaema öökapil, kandis meeldetuletusi enam tai-vis, sest vanaisa kaunis lühikesi juuk- kui stetson enam pälie ei mah-seid, mida ta ise „spordipöiste tunud, tuli vanaisal ennast mõ-juusteks" nimetas. Need olid neks minutiks„stüiseerrjate" küllalt pikad kammimiseks su- meelevalla alla usaldada, kuigi r lal tu on praegu ilmumisel. 1976. a. anti välja Mäi-Kaja Korki ja Ene Runge toimetusel voldik Vanemate färand 1" ning ilmumisel on nr. II. Alates 1974. a. kevadest on 'E. ,Etn. randi Kollektsioon" ja Rootsis töö-virmg. ]£.E. Ringi kümnenda aa?tapäe"va tähistamiseks korraldatud ,;Riahva^ kultuuri õhtul" andis Ringi tegevusest ^ ülevaate, •juhataja • Rtingep. üteldes kokkuvõttes: Katse, asutada Eesti (Kultuurikogu Kanadas juurde etnograafilise rah-vakunsii s(^ktsioon, nurjus, kuid.Toronto jesti Naisseltsi juhataja Re» gina Heinar'iga labirääkides toimus Eesti Etnograafilise: iRingi. asutamiskoosolek :22. nov. 1971. a. Peetri kiriku Naisringi ruumides. Ringi juhatajaks valiti Aurelia Soo, abiks Ene Runge, juhatuseliikmeteks Elna i i b e ja Milvi Maimets. Ringi ees-: märgiks võeti: õppida teoreetiliselt .. . , p.,. , . , ja prak t.üMi- sel1t . t.u ndJm a j•a valTm i•s ^ta - tab Tnmu 'm u:re s etno^gr.a afilme hu ma Eesti etnograafilist tarbekunsti, sä,üitades nii etnograafilise tarbekunsti valmistamise osfaist. Samuti seadsime sihiks vana tekstiili kogumise ja selle kindlas köhas säilita^ mise. Algul töötas Ring Naisseltsi kõrval oma kassa ja oma. töökavaga, kuid hiljem iseseisva organisatsioonina. 197.4. a. lahkus haiguse tõttu Ringi juhataja A; Soo ja tema.asemele astus Ene Runge, kes. praeguseni Ringi juhatajaks, ' • 5. dets. 1971. a. avati, hästi.korda-läiniid läbirääkimiste tulemusena, Royal Ont. Museum'i.meie vana tekstiili sektsioon ja: Ülemaailmsete Eesti Päevade ajal korraldati seal eesti vana tekstiili naitus 'kõnede ja ette- Endine kuukiri „Varrak' on muu» .kannetega.: 1972. a. alates töötab Et- tunud Jioopis kaalukamaks ja on ii-rioeraafiline Ring koostöös Ottav^as ^^^^^ möödunud aasta asuva Rahvusmuuseumiga, kus asu- '^estek Uue väljaande raamid on tatud Eesti osakond dr. A . K u r l e n t s l ' ^ ^ ^ kmd mitte sisu ja püü- • ded, need on endiselt konšervatiiv- STOKHOLM Eesti õpetajate Ring Ülemaailmse Naisliidu lii?e ja Keskühing tähistas oma tegevuse 30. Eesti.Liit'Kanadas liige alates 1976.. aastapäeva, piduliku kokkutulekuga aastast • laupäeval, 14r novembril Stokhplmi Ringi juhatus on pidevas kirjava-. Eesti Algkooli ruumides. Koos oli hetuses teistel maadel asuvate eest- mitu laudkonda pedagooge^ ja küla-lastega, kes' rajanud nõuannet ja lisi. Keskühingu esimehe Henno K i - jühthööre: etnograafilise tarbe- rikmäe tervitava sõnavõtu järel ser. kunst artiklite valmistamiseks. Sa- veeriti kerget einet. Eesti .Õpetajate muti on Ringi poolt propageeritud 'Keskühingu asutajaid jä kauaaegne etnografiliste^ ringide asutamist, endine esimees Herman Rajamaa Seattle'is ongi asutatud „Eesti Pä- ^^öneles pikemalt teemal .,30 aastat organiseeritud eesti õpetajaskonda Vähs-Eestis".. Kõneleja andis ülevaate Keskühin- Peale liikmete on Ringil veel vana- gu tekkimisest, selle, kontaktidest meistritest ja teatud rahvakunsti; i rahvusvaheliste keskorganisatsiooni-oskajatest koosnev ,;Nõuahdev Ko- dega ja tööst eesti õpetajate koon-gu".. . v ; • damisel ülemaailmses ulatuses. EÕK 'Praeguses; juhatuses on aastaid asutamisest peale a. 1951 on eesti kaasa töötanud Marie Valge, Hilda õpetajaskond Välis-Eestis kuulunud Härm, Linda Raudjalg, Aino Raun, Keskühingu kaudu täieõigushku liik- Virve Perry ja Viima Jalakas. Jaanus Tihti romaan ;,'Need topna- :'• I On korraldatud kursusi ja;antud õpetusi järgmistel aladel: peakatete . tegemine, meeste ja naiste ülikon-^. šed inimesed" koos teise osaga jälgib dade mitmesuguste osade lõigete ja saksa sõjaväes teeniva eesti noore pagemist Läände ja püüet"pageda ka eestlusest ning kergelt ja täielikult sulada uue ühiskonda. Romaani teine osa kujutab rahvusluse taassündi, mida tiitel „Isegi läbi kivide" tabavalt väljendab: Lugu on kirjutatud hea hooga ja seal on seiklusi, põnevust ja huumorit, kuid ka meid jäHtava needuse traagikat, samuti kui J. Tihti roma-an ,,'Kus on Neeme;Vanavaara", mis ilmus ühes eehnises „Varraku Jutuosade valmistamine, kurrutamine ja; kudumine, heegeldaniine ja piluta-mine koos valge tikandiga, pilu ja narmad, riietuse juures vajalikud paelad, nöörid ja midinööbid; kiri-ja kõlavööd, pookad ja \pastlad, Mu= hu ilupätid ja Kihelkonna kerikin-gäd. Samuti õpetati puule põletamist, intarsiat, viliaVärvimist ja kraasimist, kirisukkade ja kinnaste kudumist kaasaarvatud kirnude, käppade, silgukarpide ja kalavõrku-mena rähvusvahensse õpetajate liitu IFTA ja selle kaudu aasta hüjem ülemaailmsesse õpetajate organisat-sooni de kutseühinsoisse WCOTF. 'Seega on jätkatud iseseisvuse ajal olnud ühendusi, mis praegu Kodu- Eesti õpetajaskonnal on katkenud. Tähtsa'1'13 sidemeks eesti õpetajas- | konnal üle maailma on olnud EÕK poolt väljaantav „Bülletään", ainus pedagoogiline ajakiri väljaspool kodumaad. Juubeliaastal tuleb märkida, et lahendamist ootab uusi väga olulisi ülesandeid. „See on võimahk ainult kõigi eesti õpetajate- — üks-kõik kus maailmanurgas keegi elab — innukal:kaasabil ja -tegevusel." Pärast Hermai-i Rajamaa ettekannet deklameeris Paul Laan oma loomingust 'wliku mõtisklusi riimis ja i proosas. ' Viimaseks kavapunktiks oli ESTO-ainehse filmi vaatamine. ©uruga (steamcleaning) va kohaselt ja küllalt lühikesed, et mitte silmile langeda palU mängides või muud sporti tehes.. \ Hoolimata sellest, et vanaisa pead polnud kunagi kroonitud võitjapärjaga, oh ta ometi innukalt sporti harrastanud ja rõhku pannud nendele välistele sümbolitele, mis tema arvates spoftlasi pidid iseloomustama, kaasa arvatud „spordipoiste soeng". Ja seda läbi muutuvate aegade ja olude. Soengumoodi-de muudatuste vastu jäi vanaisa immuunsöks ka siis, kui sõja lõpul demobiliseeritute hulgad n.n. „bnjsh cut'i" tsiviilellu kaasa tõid ja ülima mehelikkuse sümbolina kehtima panid, alates väikseist poisijuppidest ja lõpetades taatidega, kelle lagipea veel midagi kasvatas. Selleks ajaks aga, kui vanaisa pensionile siirdus oli Beetle'ite kultusest välja kasvanud skalbi-revolutsioon teinud lõpu „brush cut'i" ainuvalitsusele ja igas püstjuukseile ustavaks jäänus nähti erruläinud veeblit või vangivalvurit. ; Kuigi vanaisa endise iseteadvusega, „spordipoisi" soengule ustavaks jäi keset seda juukse-kasvuga õnnistatud maailma, muutus ta pikapeale ometi ükskõiksemaks selle vastu, mis te^ ma lagipeal toimub, nn et vanaema vahei isegi küsima pidi: „Kas sa ei peaks Vast ehk juuksuri juurde minema?" • Pikapeale nürines aga ka vanaemagi kriitihne pilk ja „spor-dipoisi" soengu taastamine muutus üha haruldasemaks loodusnähtuseks. Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et vanaisa ei tun-nud ennast enam juuksuri pöörd-toolil sama mugavalt kui vanasti, sest vana tuntud juuk-surikuju oli taganenud n.n. ,,juukse-stilisti" ees, kes ise keerukat soengut kandes oma kundede kallal rakendas vahendeid ja meetodeid, mis vanasti ainult naiste ilu säilitamise ülesandeid teenisid. Mis aga eriti vanaisa kopsu üle maksa ajas, oli see, et kui ta oma arvet maksma läks, siis kuulutas kassäregister rõõmsa kellahelina saatel talle r sama numbrit, kui keerukate I soengute kandjatele, kelle peade kallal kohn-neli korda kauem oli jännatud, kui tema „s;pordi-poiste" nupu kallal. ' Nii hakkas vaenu sapp vanaisa õilsat südant reostama, kuni ta viimaks kõiki edevalt soetud päid ja nende sugejaid põlgama hakkas. Iga käik juuksuri juurde sai; talle alandavaks, nagu tingimusteta kapitulatsioon. Ja Vanaenia oli tüdinenud alalisest tagaõhutamisest. 'Kuid ükskord juhtus, et loodusjõud tulid vanaemale appi tema misjonitöös. Kui üks kord üks .vinge tuuleiil vanaisa kübara ^endu viis ja ta elavast liiklusest hoolimata kiibara-jaihil pidi pasundavate autode vahel karglema nagu muiste korvpalh võistlusel, kirgastus talle, et kapitulatsiooni kibe tund on tõesti jälle kätte jõudnud. Tema stetson püsis kõvasti paigal ainult juuksuri pukile ronimine talle sama meelepärane oh, kui elektri toohle minek. Ühel jahedal sügispäeval, kui - vanaisa osa suvepuhkusel olnud stetsonit üle hulga aja jälle pähe passitas, selgus, karm tõde: pole enam pääsu kanossa teekonnast juuksuri juurde. Teel sinna ühest kaubamajast > möödudes paelusid tema tähele, panu suured plakatid, mis kuulutasid odavmüüki. Harva tõstis vanaisa oma jalga üle poe läve ilma kindla teadmiseta, mi- , da ta bstma läheb, kuid millegipärast lasi ta täna ennast rahvahulga ]J)oolt kaasa uhtuda. Teel rauakauba osakonda märkas ta äkki ühel letil meeste kübaraid hulgana välja pandud olevat ja ta ühines leti äärde kogunenud salgaga. - ,;Ennäe, see beezh sobiks ju oivaliselt minu sügismantliga"^ mõtles vanaisa. ,;Kui ma ainult õige suuruse leian," Ja hind! / ,-Mis neil kübaratel viga on, et 'te neid nii odavalt müüte", küsis vanaisa poesellilt. ,;Mitte midagi", vastas see ja retsisteeris lisaks hinnaalanduse põhjused, mis iga ostja südame õnnest põksuma pidi panema, et ^a õigel aj ai j aole oU sattunud. : Vanaisa leidiski- paraja kübara, astus suure peegh ette ja oh väga imponeeritud sellest härrasmehest, kes talle sealt vastu vaatas. „Ainult. mõned sendid kallim, kui juukselõikus selle neetud „stilisti" juures", mõlgutas vanaisa, ostis kübara ära J a . . . kõmpis reipalt tagasi koju. Talle oh alati vastu karva olnud maksta juuksurile kümme korda rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi ja nüüd tundis ta magusat kahjurõõmu, et juuksur seks korraks i3eab oma suu rahast puhtaks • pühkima. Uue kübara ost tõi kindla korra juuksuri külastamisse. Kui juuksuri juures käidud, hakkas vanaisa esmalt kandma oma lemmik-stetsohit. Kui see enam pähe ei tahtnud mahtuda, vahetas ta selle u,ue kübara vastu. Ja kui ta pea ka selle jaoks liiga suureks oli paisunud, oli aeg käes „elektritoolile" ronida. Seda tegi ta märtri meelekindlusega, kes teab, miHe eest tal tuleb kannatada. Ja tema tihedate kahlude põrandale pudenedes tuli „stihsti" väledate näp pude ah vähehaaval jällekord-. selt nähtavale vanaisa igimoodne „spordipoisi" soeng. õõ m õ ä 5 a õ 3 S 3 5 5 5 5 S 2 5 § a 3 oo 3 m S S S m m õ 5 S s a s 5 B mm oa p E o õ õ õ § n õ õ S I • 5 de valmistamist; Praegu on käimas' lehes". MgilBIIOI.IDIIIIIBIIBIirilllllllllllllllBIIQIIQII||IOIIDIiail[IIIIIIII|OIIO.IIIIIBIiailOil niplipitsi. valmistamise kursus. V Õppet6,ö kõrval on Etnograafiline Ring korraldanud rahvakunsti ifäi-tusi. Ringi liikmeile on peetud loenguid eriteadlaste pooh ja samuti pn Ringi liikmeid olnud lektoriks^ Seni oh ilmunud 37 õppekirja ja mi- Mõned y,Varraku Jutulehe" numbrid pn kuukirja„Varrakü" jätkami-ne, kuid juba kahekordse lehekülgede arvuga kaustas. Vihkude hinnaks on |5.—, saadaval ,,Meie Elu" kutsub üles kõiki, kellel on hingel talituses. kirjanduslikke või endaavalduslikke „Varraku Jutuleht" ihnub 4 korda pakitsusi — neid„Varraku Jutulehe" aastas (toimetaja lubaduse alusel) ja. kauü^^ Ž6, ja 27. detsembril e. Tari ^ll- 23.•—26. septembril pidas Liberaalne, internatsionaal, maailma - liberaalsete parteide koöstööorgah Roomas oma aastakongressi. Kphal oli 400 delegaati 50-lt maklt. Kongressi amethk osa algas ekse-kutiivkomitee; koosolekuga, mille köpsseisu kuulub ka eesti esindaja Juhan Mägiste. Balti küsimused leidsid käsitlemist nii komisjonis kui eraviisiliselt kokkupuudetel. |Cõigi eksiilosavötjate ühine mulje oli, et delegaadid üldiselt pidasid, Afganistani ja Poolat maailmapoliitika kõige põletavamateks küsimusteks ja ot ka Balti küsimustest, oldi teadli- VMd Ja suhtuti arusaamisega, võibol-- la rohkem kui kunagi varem, :3f. detsembril, l,,:.2.;ja:3.:ja^^^ ^ R. I^hapSir 921^7777 TORONTO LIME 766-9478 j j 111 lill l i l l iiiiinr @ PEWTER - © H O B E E H T ED © KLAAS © K R I S T A L L © © SERVIISID © KÖÖGITARBED ® JÕULULINÄD, •-LINIKUD, -DEKORATSIOONID. JBJJ 279 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N2 Tel. 469-3886 ' i( Euroopa suurimast maratonist (42,2 km) võttis osa 8500 jooksjat, nende hulgas ka rootslane Ingemar Johansson, endine raskekaaluspoksi maailmameister, nüüd 49-aastane. ja 240-naelane (aeg 4 tundi, 40 min. 10 sek.), keff.ele Stokholmi OLümpia Staadionil 40 000 pealtvaatajat hõiskasid ;jHeja, heja". Oktookbris peetud 'New Yorgi maratoni lõpetas 13 360 jooksjat. Esimese aeg 2.08.13 ja viimase 7.34.13. 74 a. Johnny Kelley, kes jooksnud 50 (!) Bostoni maratoni jooksis alla 4-ja tunni. (3.52.20). Kõige vanema jooksja Nõel Johnson'! (82 a.) aeg oh 6.14.57. ic Euroopa spordi ajakirjahikud valisid kolme maailmarekordiga kesk-iiiiniiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^^^^ K U H U M I N N A? ^ Kuni 30. dets. Ira Matweuse maalide näitus Yorkville'1 Library, 22 Yorkville Ave. Neljap., 31. dets. Eesti aasta ball. a uu©» ic Pühap., 17. jaanuaril • „Estonia" koori kontsert Walter Hallis, Plane-tariumi taga, kell 3 pl. IllliiilllllllllillllililllillilllllJlllllllilliilillillililillllllllll^ Kolmekümnest kuldmedalilt toodi Kanadasse viisteist. -jÄTi 14-dal USA Masterite esivõistlüsel Kalifornas oli üle 600 osavõtja. Tehti 3 USA rekordit lisaks rea maailmarekorditele, näiteks 65+ klassis jooksis John Alexander 400 m 58,3 sek. ja. Pat Dixon 5000 m 22.26,2. Üle maa jooksja inglase Sebastian Coe 80 a. naisrekord maratonis on Ruth nikud eestlased aasta parimaks sportlaseks, v yir Kanada noored olid augustis kahepäevases maavõistluses Jaapani ja Hiina noortega. Kanadalased said 73,5 punkti jättes Jaapani teiseks Rothfarb'i nimel ajal 5 tundi 39 mip. 36 sek. Mainitud võistlusel Olümpia kullamees 10-võistluses 41-aastane Bill Toomey jäi odas kolmandaks^ ja kõrgushüppes neljandaks. =roigitJM'^-,rj.A^'an'-Trrr-".^^^ . 62/5'. p. 'ja Hiina k0Im2r.dr.ks 52 p. erk
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 24, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-12-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E811224 |
Description
Title | 1981-12-24-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | N E P Ä P Ä E V Ä L , 24. DETSEMBRlt — •THURSDAY, D E C E M B E R Z4 „MeieElu"nr, 49 (1660) 1981 1 . detsembril lahkus elavate Idr-jast Voldemar Kana 78 a^. vanuses. Alles hiljuti nägime teda vilkalt korraldamas Toronto Eesti PpssiV ja Püstolikluhi 15-=dat aastapäeva- Voldemar Kana võrsus Võrumaa talust, 'kus ta sündis 13. sept. 1903 a. Noorpõlve veetis tälusV Hariduse omas Põlva alg. ja •kihelkonnakoolis. 1924 a. valis ta endale sõjamehe elukutse, . teenides üleajateehijana Tartus ja hiljem Petserislcunii Eesti okupeerimiseni võõraste ; võjmude poolt. Kaitseväes teenides ^lustas seltskondliku tegevusega. Ta harra^^ tas si|)orti, laskmist-y ratsutamist ja südaMelähcdaks .oli talle tegutsemine noortega. Laskespordi alal saavutas tai 1938 a. Eesti Suurmeistri tiitli. Tema vabariikset tegevikst hinnati Eesti: Vabariigi , K . L ' yalgeristi ja Kötkaristi^ Raudristi annetamisega. Skautlemisega alustas, ta jiiba noo= • reit Tartu Skautide Malevas. Pet.se-ris jätkas ta slfautlemist ning täitis . mitmeid •juhipositsioone Petseri ; Skautide Maleva juures.-Ta oli viimane Pelserr Skautide Maleva juht kuni skautUkudorganisa^tsioonid suleti vüõrastc;võimude poolt. Alates .1936 a. oli ta noorem_.iskautmaster. 1960 a. Torontosse elama asudes as- . tus. Kalevi • Lipkonna Leegionäride ; perre ja: töötas ka hundude taara-poegade, pere vanemana,•olles ka Kalevi Lipkonna abijuht 1962—1967,: Skautmasteriks edutati 1963 a.. Va-/ ncmatepäeval. Lõpetas Eesti skaudi° juhtide kõrgema Metsamärgi (Gil-well) kursuse; 1977 a; .Skautlusele osutatud teenete eest on temale -annetatud Maailmalaagri mälestusmedal 1962 ja skaudijuhi kõrgemad tee-^^ netcmärgid: «Põhjatäht III j . 19^7 ja; Põhjatäht n j . 1974 a. Vana skautide Leegionäride peres oH ta mõned aastad no.orp^remees-maj andus juhina ja hiljem kuni 1976 a. pere laskeala juhina. Leegionäride, poolt annetati talie 1971 a. pere kuldmärkja 1978 a. vänaleegionäri a|nimetus. _ . Teisest maailmasõjast võtÜs osa Venemaal mitmetel rinnetel, võidel-des ka'Volhovi soodes punaste par-tisaahidega. Lalnngutes ülespaidatud vapruse eest annetati talle Ida-ala Vahvuserist ja Raudrist II | kl. La° . hinsutes saadud tervisrikke tõttu määrati ta kodumaa siseteenistusse ja teenis Petserii Politseijaoskonnas abikomissarina kuni £esti teistkordselt võõra, võimu alla sattus 1944; a, sügisel. Pagulasteekond viis ta algul Saksamaale/ sealt. ^ Ingliismaale ja . 1951' a. tuli Kanadasse; asudes elama Torontosse. ; : V / Laskcsport on talle alati olnud südamelähedane. .1966. a.; alustas ta Toronto Eesti Püssi ja Püstciliklubi organiseerima ja lasketiiru ehitami- ; selc Eesti/Majassc. Aiales 1967. a, on/ ta olnud klubi esimeheks, laekuriks ja lasketiiru vähemaks. Tä onlorga-niseerinud eestlaste ja rahvusvahelisi läskevõitlusi.; Tema õlgadel- on la- / sunud ka ESTO-72 noorte • võistlus-meeskonna koostamine ja juhtimine.- ESTO-76 ja -80 laskevõistluste eeltööde tegemine 'Kanada osas; ol^ es ka Rootsis peakohtunik. Peale selle on ta ka aidanud kaasa; Toronv to Eesti; .Võitlejate Ühingus^/ Üle°- : maailmse Eesti • Vabadusvõitlejate 'Ceskuse loal on talle antud õigus kanda keskuse malestus.risti üldristi. Ta on kuulunud ka aastaid EELK VartarAndrese kiriku laiflukoori ja Võrulaste Koondise koosseisu. . Voldemar Kana on. alati olnud tubli ja eeskujüiik eestlane ning on pidantid kinni sk^autliu^se põhialustest. .La^kuralal oli ta v^simatu*jä lahkus meie keskelt äkki pärast Toronto Eesti Püssi ja Püstoliklubi 15. aas tapäeva tähis tarništ päWst lühikest haigust.. Tema väsimatu hing ja hoolitsus laskespordi organiseerimisel olgu eeskujuks tema töö jätka- ' -jaile. OIIOIIOIiailllllNDIIflllDUIIIBIIQUOIIQIIBIieilQliQliailGIIOUDILDIIIIIIOIIOIIQIttrneUm^ Rahvakimsti õhtul, 27. nov; väljapanekutega esinejaid korraldajaid ja vaevanägijaid. 1 rida, vasakult: Erika Kollij Vanda Isotäm, Linda Isojam, Ene Eimge (Ringi juhataja ja õhtu peakorraldaja), Kristiirtelsptam, Hilda Brutus, Ingrid Leis. 2. rida: FriedaTerts, Helmi Tüll, Elna Ube, Linda Järvalt^ Inge Kao. Leida Saar, Linda Raudjalg, Leida Wahtras, Aino Raun, Aime Kaur, Asta Toop, Virve Perry, Marie Valge, Tiiu Kajak, Hilda Härm, Lilla Tombako-3. rida: Viltert Tüll, tooe-Liis Tüll, Viima Jala-, tos, Kristi Pahapill) Elna Kungla ja Earl Perry.H ' . . Foto — D. Haamer • B 1 n B 5 5 2 § 5 n a 5 '5 5 5 5 5 õ 5 • 5": 5 • 5 D 5 D 5 5" 5 m 2 5. 5 5- 2 m 5 m m m 5 . m 1= n 2 n D c D Õ 5 õ m B a Pulmapildil, millele oli antud: aukoht teiste perekonnapiltide „spordiix)iste" soengul. Sellest seigast saadik polnud vanaema hulgas vanaema öökapil, kandis meeldetuletusi enam tai-vis, sest vanaisa kaunis lühikesi juuk- kui stetson enam pälie ei mah-seid, mida ta ise „spordipöiste tunud, tuli vanaisal ennast mõ-juusteks" nimetas. Need olid neks minutiks„stüiseerrjate" küllalt pikad kammimiseks su- meelevalla alla usaldada, kuigi r lal tu on praegu ilmumisel. 1976. a. anti välja Mäi-Kaja Korki ja Ene Runge toimetusel voldik Vanemate färand 1" ning ilmumisel on nr. II. Alates 1974. a. kevadest on 'E. ,Etn. randi Kollektsioon" ja Rootsis töö-virmg. ]£.E. Ringi kümnenda aa?tapäe"va tähistamiseks korraldatud ,;Riahva^ kultuuri õhtul" andis Ringi tegevusest ^ ülevaate, •juhataja • Rtingep. üteldes kokkuvõttes: Katse, asutada Eesti (Kultuurikogu Kanadas juurde etnograafilise rah-vakunsii s(^ktsioon, nurjus, kuid.Toronto jesti Naisseltsi juhataja Re» gina Heinar'iga labirääkides toimus Eesti Etnograafilise: iRingi. asutamiskoosolek :22. nov. 1971. a. Peetri kiriku Naisringi ruumides. Ringi juhatajaks valiti Aurelia Soo, abiks Ene Runge, juhatuseliikmeteks Elna i i b e ja Milvi Maimets. Ringi ees-: märgiks võeti: õppida teoreetiliselt .. . , p.,. , . , ja prak t.üMi- sel1t . t.u ndJm a j•a valTm i•s ^ta - tab Tnmu 'm u:re s etno^gr.a afilme hu ma Eesti etnograafilist tarbekunsti, sä,üitades nii etnograafilise tarbekunsti valmistamise osfaist. Samuti seadsime sihiks vana tekstiili kogumise ja selle kindlas köhas säilita^ mise. Algul töötas Ring Naisseltsi kõrval oma kassa ja oma. töökavaga, kuid hiljem iseseisva organisatsioonina. 197.4. a. lahkus haiguse tõttu Ringi juhataja A; Soo ja tema.asemele astus Ene Runge, kes. praeguseni Ringi juhatajaks, ' • 5. dets. 1971. a. avati, hästi.korda-läiniid läbirääkimiste tulemusena, Royal Ont. Museum'i.meie vana tekstiili sektsioon ja: Ülemaailmsete Eesti Päevade ajal korraldati seal eesti vana tekstiili naitus 'kõnede ja ette- Endine kuukiri „Varrak' on muu» .kannetega.: 1972. a. alates töötab Et- tunud Jioopis kaalukamaks ja on ii-rioeraafiline Ring koostöös Ottav^as ^^^^^ möödunud aasta asuva Rahvusmuuseumiga, kus asu- '^estek Uue väljaande raamid on tatud Eesti osakond dr. A . K u r l e n t s l ' ^ ^ ^ kmd mitte sisu ja püü- • ded, need on endiselt konšervatiiv- STOKHOLM Eesti õpetajate Ring Ülemaailmse Naisliidu lii?e ja Keskühing tähistas oma tegevuse 30. Eesti.Liit'Kanadas liige alates 1976.. aastapäeva, piduliku kokkutulekuga aastast • laupäeval, 14r novembril Stokhplmi Ringi juhatus on pidevas kirjava-. Eesti Algkooli ruumides. Koos oli hetuses teistel maadel asuvate eest- mitu laudkonda pedagooge^ ja küla-lastega, kes' rajanud nõuannet ja lisi. Keskühingu esimehe Henno K i - jühthööre: etnograafilise tarbe- rikmäe tervitava sõnavõtu järel ser. kunst artiklite valmistamiseks. Sa- veeriti kerget einet. Eesti .Õpetajate muti on Ringi poolt propageeritud 'Keskühingu asutajaid jä kauaaegne etnografiliste^ ringide asutamist, endine esimees Herman Rajamaa Seattle'is ongi asutatud „Eesti Pä- ^^öneles pikemalt teemal .,30 aastat organiseeritud eesti õpetajaskonda Vähs-Eestis".. Kõneleja andis ülevaate Keskühin- Peale liikmete on Ringil veel vana- gu tekkimisest, selle, kontaktidest meistritest ja teatud rahvakunsti; i rahvusvaheliste keskorganisatsiooni-oskajatest koosnev ,;Nõuahdev Ko- dega ja tööst eesti õpetajate koon-gu".. . v ; • damisel ülemaailmses ulatuses. EÕK 'Praeguses; juhatuses on aastaid asutamisest peale a. 1951 on eesti kaasa töötanud Marie Valge, Hilda õpetajaskond Välis-Eestis kuulunud Härm, Linda Raudjalg, Aino Raun, Keskühingu kaudu täieõigushku liik- Virve Perry ja Viima Jalakas. Jaanus Tihti romaan ;,'Need topna- :'• I On korraldatud kursusi ja;antud õpetusi järgmistel aladel: peakatete . tegemine, meeste ja naiste ülikon-^. šed inimesed" koos teise osaga jälgib dade mitmesuguste osade lõigete ja saksa sõjaväes teeniva eesti noore pagemist Läände ja püüet"pageda ka eestlusest ning kergelt ja täielikult sulada uue ühiskonda. Romaani teine osa kujutab rahvusluse taassündi, mida tiitel „Isegi läbi kivide" tabavalt väljendab: Lugu on kirjutatud hea hooga ja seal on seiklusi, põnevust ja huumorit, kuid ka meid jäHtava needuse traagikat, samuti kui J. Tihti roma-an ,,'Kus on Neeme;Vanavaara", mis ilmus ühes eehnises „Varraku Jutuosade valmistamine, kurrutamine ja; kudumine, heegeldaniine ja piluta-mine koos valge tikandiga, pilu ja narmad, riietuse juures vajalikud paelad, nöörid ja midinööbid; kiri-ja kõlavööd, pookad ja \pastlad, Mu= hu ilupätid ja Kihelkonna kerikin-gäd. Samuti õpetati puule põletamist, intarsiat, viliaVärvimist ja kraasimist, kirisukkade ja kinnaste kudumist kaasaarvatud kirnude, käppade, silgukarpide ja kalavõrku-mena rähvusvahensse õpetajate liitu IFTA ja selle kaudu aasta hüjem ülemaailmsesse õpetajate organisat-sooni de kutseühinsoisse WCOTF. 'Seega on jätkatud iseseisvuse ajal olnud ühendusi, mis praegu Kodu- Eesti õpetajaskonnal on katkenud. Tähtsa'1'13 sidemeks eesti õpetajas- | konnal üle maailma on olnud EÕK poolt väljaantav „Bülletään", ainus pedagoogiline ajakiri väljaspool kodumaad. Juubeliaastal tuleb märkida, et lahendamist ootab uusi väga olulisi ülesandeid. „See on võimahk ainult kõigi eesti õpetajate- — üks-kõik kus maailmanurgas keegi elab — innukal:kaasabil ja -tegevusel." Pärast Hermai-i Rajamaa ettekannet deklameeris Paul Laan oma loomingust 'wliku mõtisklusi riimis ja i proosas. ' Viimaseks kavapunktiks oli ESTO-ainehse filmi vaatamine. ©uruga (steamcleaning) va kohaselt ja küllalt lühikesed, et mitte silmile langeda palU mängides või muud sporti tehes.. \ Hoolimata sellest, et vanaisa pead polnud kunagi kroonitud võitjapärjaga, oh ta ometi innukalt sporti harrastanud ja rõhku pannud nendele välistele sümbolitele, mis tema arvates spoftlasi pidid iseloomustama, kaasa arvatud „spordipoiste soeng". Ja seda läbi muutuvate aegade ja olude. Soengumoodi-de muudatuste vastu jäi vanaisa immuunsöks ka siis, kui sõja lõpul demobiliseeritute hulgad n.n. „bnjsh cut'i" tsiviilellu kaasa tõid ja ülima mehelikkuse sümbolina kehtima panid, alates väikseist poisijuppidest ja lõpetades taatidega, kelle lagipea veel midagi kasvatas. Selleks ajaks aga, kui vanaisa pensionile siirdus oli Beetle'ite kultusest välja kasvanud skalbi-revolutsioon teinud lõpu „brush cut'i" ainuvalitsusele ja igas püstjuukseile ustavaks jäänus nähti erruläinud veeblit või vangivalvurit. ; Kuigi vanaisa endise iseteadvusega, „spordipoisi" soengule ustavaks jäi keset seda juukse-kasvuga õnnistatud maailma, muutus ta pikapeale ometi ükskõiksemaks selle vastu, mis te^ ma lagipeal toimub, nn et vanaema vahei isegi küsima pidi: „Kas sa ei peaks Vast ehk juuksuri juurde minema?" • Pikapeale nürines aga ka vanaemagi kriitihne pilk ja „spor-dipoisi" soengu taastamine muutus üha haruldasemaks loodusnähtuseks. Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et vanaisa ei tun-nud ennast enam juuksuri pöörd-toolil sama mugavalt kui vanasti, sest vana tuntud juuk-surikuju oli taganenud n.n. ,,juukse-stilisti" ees, kes ise keerukat soengut kandes oma kundede kallal rakendas vahendeid ja meetodeid, mis vanasti ainult naiste ilu säilitamise ülesandeid teenisid. Mis aga eriti vanaisa kopsu üle maksa ajas, oli see, et kui ta oma arvet maksma läks, siis kuulutas kassäregister rõõmsa kellahelina saatel talle r sama numbrit, kui keerukate I soengute kandjatele, kelle peade kallal kohn-neli korda kauem oli jännatud, kui tema „s;pordi-poiste" nupu kallal. ' Nii hakkas vaenu sapp vanaisa õilsat südant reostama, kuni ta viimaks kõiki edevalt soetud päid ja nende sugejaid põlgama hakkas. Iga käik juuksuri juurde sai; talle alandavaks, nagu tingimusteta kapitulatsioon. Ja Vanaenia oli tüdinenud alalisest tagaõhutamisest. 'Kuid ükskord juhtus, et loodusjõud tulid vanaemale appi tema misjonitöös. Kui üks kord üks .vinge tuuleiil vanaisa kübara ^endu viis ja ta elavast liiklusest hoolimata kiibara-jaihil pidi pasundavate autode vahel karglema nagu muiste korvpalh võistlusel, kirgastus talle, et kapitulatsiooni kibe tund on tõesti jälle kätte jõudnud. Tema stetson püsis kõvasti paigal ainult juuksuri pukile ronimine talle sama meelepärane oh, kui elektri toohle minek. Ühel jahedal sügispäeval, kui - vanaisa osa suvepuhkusel olnud stetsonit üle hulga aja jälle pähe passitas, selgus, karm tõde: pole enam pääsu kanossa teekonnast juuksuri juurde. Teel sinna ühest kaubamajast > möödudes paelusid tema tähele, panu suured plakatid, mis kuulutasid odavmüüki. Harva tõstis vanaisa oma jalga üle poe läve ilma kindla teadmiseta, mi- , da ta bstma läheb, kuid millegipärast lasi ta täna ennast rahvahulga ]J)oolt kaasa uhtuda. Teel rauakauba osakonda märkas ta äkki ühel letil meeste kübaraid hulgana välja pandud olevat ja ta ühines leti äärde kogunenud salgaga. - ,;Ennäe, see beezh sobiks ju oivaliselt minu sügismantliga"^ mõtles vanaisa. ,;Kui ma ainult õige suuruse leian," Ja hind! / ,-Mis neil kübaratel viga on, et 'te neid nii odavalt müüte", küsis vanaisa poesellilt. ,;Mitte midagi", vastas see ja retsisteeris lisaks hinnaalanduse põhjused, mis iga ostja südame õnnest põksuma pidi panema, et ^a õigel aj ai j aole oU sattunud. : Vanaisa leidiski- paraja kübara, astus suure peegh ette ja oh väga imponeeritud sellest härrasmehest, kes talle sealt vastu vaatas. „Ainult. mõned sendid kallim, kui juukselõikus selle neetud „stilisti" juures", mõlgutas vanaisa, ostis kübara ära J a . . . kõmpis reipalt tagasi koju. Talle oh alati vastu karva olnud maksta juuksurile kümme korda rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi ja nüüd tundis ta magusat kahjurõõmu, et juuksur seks korraks i3eab oma suu rahast puhtaks • pühkima. Uue kübara ost tõi kindla korra juuksuri külastamisse. Kui juuksuri juures käidud, hakkas vanaisa esmalt kandma oma lemmik-stetsohit. Kui see enam pähe ei tahtnud mahtuda, vahetas ta selle u,ue kübara vastu. Ja kui ta pea ka selle jaoks liiga suureks oli paisunud, oli aeg käes „elektritoolile" ronida. Seda tegi ta märtri meelekindlusega, kes teab, miHe eest tal tuleb kannatada. Ja tema tihedate kahlude põrandale pudenedes tuli „stihsti" väledate näp pude ah vähehaaval jällekord-. selt nähtavale vanaisa igimoodne „spordipoisi" soeng. õõ m õ ä 5 a õ 3 S 3 5 5 5 5 S 2 5 § a 3 oo 3 m S S S m m õ 5 S s a s 5 B mm oa p E o õ õ õ § n õ õ S I • 5 de valmistamist; Praegu on käimas' lehes". MgilBIIOI.IDIIIIIBIIBIirilllllllllllllllBIIQIIQII||IOIIDIiail[IIIIIIII|OIIO.IIIIIBIiailOil niplipitsi. valmistamise kursus. V Õppet6,ö kõrval on Etnograafiline Ring korraldanud rahvakunsti ifäi-tusi. Ringi liikmeile on peetud loenguid eriteadlaste pooh ja samuti pn Ringi liikmeid olnud lektoriks^ Seni oh ilmunud 37 õppekirja ja mi- Mõned y,Varraku Jutulehe" numbrid pn kuukirja„Varrakü" jätkami-ne, kuid juba kahekordse lehekülgede arvuga kaustas. Vihkude hinnaks on |5.—, saadaval ,,Meie Elu" kutsub üles kõiki, kellel on hingel talituses. kirjanduslikke või endaavalduslikke „Varraku Jutuleht" ihnub 4 korda pakitsusi — neid„Varraku Jutulehe" aastas (toimetaja lubaduse alusel) ja. kauü^^ Ž6, ja 27. detsembril e. Tari ^ll- 23.•—26. septembril pidas Liberaalne, internatsionaal, maailma - liberaalsete parteide koöstööorgah Roomas oma aastakongressi. Kphal oli 400 delegaati 50-lt maklt. Kongressi amethk osa algas ekse-kutiivkomitee; koosolekuga, mille köpsseisu kuulub ka eesti esindaja Juhan Mägiste. Balti küsimused leidsid käsitlemist nii komisjonis kui eraviisiliselt kokkupuudetel. |Cõigi eksiilosavötjate ühine mulje oli, et delegaadid üldiselt pidasid, Afganistani ja Poolat maailmapoliitika kõige põletavamateks küsimusteks ja ot ka Balti küsimustest, oldi teadli- VMd Ja suhtuti arusaamisega, võibol-- la rohkem kui kunagi varem, :3f. detsembril, l,,:.2.;ja:3.:ja^^^ ^ R. I^hapSir 921^7777 TORONTO LIME 766-9478 j j 111 lill l i l l iiiiinr @ PEWTER - © H O B E E H T ED © KLAAS © K R I S T A L L © © SERVIISID © KÖÖGITARBED ® JÕULULINÄD, •-LINIKUD, -DEKORATSIOONID. JBJJ 279 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N2 Tel. 469-3886 ' i( Euroopa suurimast maratonist (42,2 km) võttis osa 8500 jooksjat, nende hulgas ka rootslane Ingemar Johansson, endine raskekaaluspoksi maailmameister, nüüd 49-aastane. ja 240-naelane (aeg 4 tundi, 40 min. 10 sek.), keff.ele Stokholmi OLümpia Staadionil 40 000 pealtvaatajat hõiskasid ;jHeja, heja". Oktookbris peetud 'New Yorgi maratoni lõpetas 13 360 jooksjat. Esimese aeg 2.08.13 ja viimase 7.34.13. 74 a. Johnny Kelley, kes jooksnud 50 (!) Bostoni maratoni jooksis alla 4-ja tunni. (3.52.20). Kõige vanema jooksja Nõel Johnson'! (82 a.) aeg oh 6.14.57. ic Euroopa spordi ajakirjahikud valisid kolme maailmarekordiga kesk-iiiiniiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^^^^ K U H U M I N N A? ^ Kuni 30. dets. Ira Matweuse maalide näitus Yorkville'1 Library, 22 Yorkville Ave. Neljap., 31. dets. Eesti aasta ball. a uu©» ic Pühap., 17. jaanuaril • „Estonia" koori kontsert Walter Hallis, Plane-tariumi taga, kell 3 pl. IllliiilllllllllillllililllillilllllJlllllllilliilillillililillllllllll^ Kolmekümnest kuldmedalilt toodi Kanadasse viisteist. -jÄTi 14-dal USA Masterite esivõistlüsel Kalifornas oli üle 600 osavõtja. Tehti 3 USA rekordit lisaks rea maailmarekorditele, näiteks 65+ klassis jooksis John Alexander 400 m 58,3 sek. ja. Pat Dixon 5000 m 22.26,2. Üle maa jooksja inglase Sebastian Coe 80 a. naisrekord maratonis on Ruth nikud eestlased aasta parimaks sportlaseks, v yir Kanada noored olid augustis kahepäevases maavõistluses Jaapani ja Hiina noortega. Kanadalased said 73,5 punkti jättes Jaapani teiseks Rothfarb'i nimel ajal 5 tundi 39 mip. 36 sek. Mainitud võistlusel Olümpia kullamees 10-võistluses 41-aastane Bill Toomey jäi odas kolmandaks^ ja kõrgushüppes neljandaks. =roigitJM'^-,rj.A^'an'-Trrr-".^^^ . 62/5'. p. 'ja Hiina k0Im2r.dr.ks 52 p. erk |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-24-08