Meie Elu = Our life, December 24, 1981

              N E P Ä P Ä E V Ä L , 24. DETSEMBRlt — •THURSDAY, D E C E M B E R Z4 „MeieElu"nr, 49 (1660) 1981
1 . detsembril lahkus elavate Idr-jast
Voldemar Kana 78 a^. vanuses.
Alles hiljuti nägime teda vilkalt kor­raldamas
Toronto Eesti PpssiV ja
Püstolikluhi 15-=dat aastapäeva-
Voldemar Kana võrsus Võrumaa
talust, 'kus ta sündis 13. sept. 1903 a.
Noorpõlve veetis tälusV Hariduse
omas Põlva alg. ja •kihelkonnakoo­lis.
1924 a. valis ta endale sõjamehe
elukutse, . teenides üleajateehijana
Tartus ja hiljem Petserislcunii Eesti
okupeerimiseni võõraste ; võjmude
poolt. Kaitseväes teenides ^lustas
seltskondliku tegevusega. Ta harra^^
tas si|)orti, laskmist-y ratsutamist ja
südaMelähcdaks .oli talle tegutsemi­ne
noortega. Laskespordi alal saavu­tas
tai 1938 a. Eesti Suurmeistri tiit­li.
Tema vabariikset tegevikst hinnati
Eesti: Vabariigi , K . L ' yalgeristi ja
Kötkaristi^ Raudristi annetamisega.
Skautlemisega alustas, ta jiiba noo= •
reit Tartu Skautide Malevas. Pet.se-ris
jätkas ta slfautlemist ning täitis .
mitmeid •juhipositsioone Petseri ;
Skautide Maleva juures.-Ta oli vii­mane
Pelserr Skautide Maleva juht
kuni skautUkudorganisa^tsioonid su­leti
vüõrastc;võimude poolt. Alates
.1936 a. oli ta noorem_.iskautmaster.
1960 a. Torontosse elama asudes as-
. tus. Kalevi • Lipkonna Leegionäride ;
perre ja: töötas ka hundude taara-poegade,
pere vanemana,•olles ka Ka­levi
Lipkonna abijuht 1962—1967,:
Skautmasteriks edutati 1963 a.. Va-/
ncmatepäeval. Lõpetas Eesti skaudi°
juhtide kõrgema Metsamärgi (Gil-well)
kursuse; 1977 a; .Skautlusele
osutatud teenete eest on temale -an­netatud
Maailmalaagri mälestusme­dal
1962 ja skaudijuhi kõrgemad tee-^^
netcmärgid: «Põhjatäht III j . 19^7 ja;
Põhjatäht n j . 1974 a. Vana skautide
Leegionäride peres oH ta mõned aas­tad
no.orp^remees-maj andus juhina
ja hiljem kuni 1976 a. pere laskeala
juhina. Leegionäride, poolt annetati
talie 1971 a. pere kuldmärkja 1978 a.
vänaleegionäri a|nimetus. _ .
Teisest maailmasõjast võtÜs osa
Venemaal mitmetel rinnetel, võidel-des
ka'Volhovi soodes punaste par-tisaahidega.
Lalnngutes ülespaidatud
vapruse eest annetati talle Ida-ala
Vahvuserist ja Raudrist II | kl. La° .
hinsutes saadud tervisrikke tõttu
määrati ta kodumaa siseteenistusse
ja teenis Petserii Politseijaoskonnas
abikomissarina kuni £esti teistkord­selt
võõra, võimu alla sattus 1944; a,
sügisel. Pagulasteekond viis ta algul
Saksamaale/ sealt. ^ Ingliismaale ja .
1951' a. tuli Kanadasse; asudes elama
Torontosse. ; : V /
Laskcsport on talle alati olnud sü­damelähedane.
.1966. a.; alustas ta
Toronto Eesti Püssi ja Püstciliklubi
organiseerima ja lasketiiru ehitami-
; selc Eesti/Majassc. Aiales 1967. a, on/
ta olnud klubi esimeheks, laekuriks
ja lasketiiru vähemaks. Tä onlorga-niseerinud
eestlaste ja rahvusvaheli­si
läskevõitlusi.; Tema õlgadel- on la- /
sunud ka ESTO-72 noorte • võistlus-meeskonna
koostamine ja juhtimi­ne.-
ESTO-76 ja -80 laskevõistluste
eeltööde tegemine 'Kanada osas; ol^
es ka Rootsis peakohtunik. Peale
selle on ta ka aidanud kaasa; Toronv
to Eesti; .Võitlejate Ühingus^/ Üle°-
: maailmse Eesti • Vabadusvõitlejate
'Ceskuse loal on talle antud õigus
kanda keskuse malestus.risti üldristi.
Ta on kuulunud ka aastaid EELK
VartarAndrese kiriku laiflukoori ja
Võrulaste Koondise koosseisu.
. Voldemar Kana on. alati olnud
tubli ja eeskujüiik eestlane ning on
pidantid kinni sk^autliu^se põhialus­test.
.La^kuralal oli ta v^simatu*jä
lahkus meie keskelt äkki pärast To­ronto
Eesti Püssi ja Püstoliklubi 15.
aas tapäeva tähis tarništ päWst lühi­kest
haigust.. Tema väsimatu hing ja
hoolitsus laskespordi organiseerimi­sel
olgu eeskujuks tema töö jätka-
' -jaile.
OIIOIIOIiailllllNDIIflllDUIIIBIIQUOIIQIIBIieilQliQliailGIIOUDILDIIIIIIOIIOIIQIttrneUm^
Rahvakimsti õhtul, 27. nov; väljapanekutega esinejaid korraldajaid ja vaevanägijaid. 1 rida, vasa­kult:
Erika Kollij Vanda Isotäm, Linda Isojam, Ene Eimge (Ringi juhataja ja õhtu peakorraldaja),
Kristiirtelsptam, Hilda Brutus, Ingrid Leis. 2. rida: FriedaTerts, Helmi Tüll, Elna Ube, Linda Järvalt^
Inge Kao. Leida Saar, Linda Raudjalg, Leida Wahtras, Aino Raun, Aime Kaur, Asta Toop, Virve Perry,
Marie Valge, Tiiu Kajak, Hilda Härm, Lilla Tombako-3. rida: Viltert Tüll, tooe-Liis Tüll, Viima Jala-,
tos, Kristi Pahapill) Elna Kungla ja Earl Perry.H ' . . Foto — D. Haamer
•
B
1 n
B
5
5
2
§
5
n
a
5
'5
5
5
5
5
õ
5
• 5":
5 •
5
D
5
D
5
5"
5
m
2
5.
5
5-
2
m
5
m
m
m
5
. m
1=
n
2
n
D
c
D
Õ
5
õ
m
B
a
Pulmapildil, millele oli antud:
aukoht teiste perekonnapiltide
„spordiix)iste" soengul. Sellest
seigast saadik polnud vanaema
hulgas vanaema öökapil, kandis meeldetuletusi enam tai-vis, sest
vanaisa kaunis lühikesi juuk- kui stetson enam pälie ei mah-seid,
mida ta ise „spordipöiste tunud, tuli vanaisal ennast mõ-juusteks"
nimetas. Need olid neks minutiks„stüiseerrjate"
küllalt pikad kammimiseks su- meelevalla alla usaldada, kuigi
r
lal
tu on praegu ilmumisel. 1976. a. anti
välja Mäi-Kaja Korki ja Ene Runge
toimetusel voldik Vanemate färand
1" ning ilmumisel on nr. II.
Alates 1974. a. kevadest on 'E. ,Etn.
randi Kollektsioon" ja Rootsis töö-virmg.
]£.E. Ringi kümnenda aa?tapäe"va
tähistamiseks korraldatud ,;Riahva^
kultuuri õhtul" andis Ringi tegevu­sest
^ ülevaate, •juhataja • Rtingep.
üteldes kokkuvõttes:
Katse, asutada Eesti (Kultuurikogu
Kanadas juurde etnograafilise rah-vakunsii
s(^ktsioon, nurjus, kuid.To­ronto
jesti Naisseltsi juhataja Re»
gina Heinar'iga labirääkides toimus
Eesti Etnograafilise: iRingi. asutamis­koosolek
:22. nov. 1971. a. Peetri ki­riku
Naisringi ruumides. Ringi ju­hatajaks
valiti Aurelia Soo, abiks
Ene Runge, juhatuseliikmeteks Elna
i i b e ja Milvi Maimets. Ringi ees-:
märgiks võeti: õppida teoreetiliselt .. . , p.,. ,
. , ja prak t.üMi- sel1t . t.u ndJm a j•a valTm i•s ^ta - tab Tnmu 'm u:re s etno^gr.a afilme hu
ma Eesti etnograafilist tarbekunsti,
sä,üitades nii etnograafilise tarbe­kunsti
valmistamise osfaist. Samuti
seadsime sihiks vana tekstiili kogu­mise
ja selle kindlas köhas säilita^
mise. Algul töötas Ring Naisseltsi
kõrval oma kassa ja oma. töökavaga,
kuid hiljem iseseisva organisatsioo­nina.
197.4. a. lahkus haiguse tõttu
Ringi juhataja A; Soo ja tema.ase­mele
astus Ene Runge, kes. praegu­seni
Ringi juhatajaks, '
• 5. dets. 1971. a. avati, hästi.korda-läiniid
läbirääkimiste tulemusena,
Royal Ont. Museum'i.meie vana teks­tiili
sektsioon ja: Ülemaailmsete Ees­ti
Päevade ajal korraldati seal eesti
vana tekstiili naitus 'kõnede ja ette- Endine kuukiri „Varrak' on muu»
.kannetega.: 1972. a. alates töötab Et- tunud Jioopis kaalukamaks ja on ii-rioeraafiline
Ring koostöös Ottav^as ^^^^^ möödunud aasta
asuva Rahvusmuuseumiga, kus asu- '^estek Uue väljaande raamid on
tatud Eesti osakond dr. A . K u r l e n t s l ' ^ ^ ^ kmd mitte sisu ja püü-
• ded, need on endiselt konšervatiiv-
STOKHOLM Eesti õpetajate
Ring Ülemaailmse Naisliidu lii?e ja Keskühing tähistas oma tegevuse 30.
Eesti.Liit'Kanadas liige alates 1976.. aastapäeva, piduliku kokkutulekuga
aastast • laupäeval, 14r novembril Stokhplmi
Ringi juhatus on pidevas kirjava-. Eesti Algkooli ruumides. Koos oli
hetuses teistel maadel asuvate eest- mitu laudkonda pedagooge^ ja küla-lastega,
kes' rajanud nõuannet ja lisi. Keskühingu esimehe Henno K i -
jühthööre: etnograafilise tarbe- rikmäe tervitava sõnavõtu järel ser.
kunst artiklite valmistamiseks. Sa- veeriti kerget einet. Eesti .Õpetajate
muti on Ringi poolt propageeritud 'Keskühingu asutajaid jä kauaaegne
etnografiliste^ ringide asutamist, endine esimees Herman Rajamaa
Seattle'is ongi asutatud „Eesti Pä- ^^öneles pikemalt teemal .,30 aastat
organiseeritud eesti õpetajaskonda
Vähs-Eestis"..
Kõneleja andis ülevaate Keskühin-
Peale liikmete on Ringil veel vana- gu tekkimisest, selle, kontaktidest
meistritest ja teatud rahvakunsti; i rahvusvaheliste keskorganisatsiooni-oskajatest
koosnev ,;Nõuahdev Ko- dega ja tööst eesti õpetajate koon-gu"..
. v ; • damisel ülemaailmses ulatuses. EÕK
'Praeguses; juhatuses on aastaid asutamisest peale a. 1951 on eesti
kaasa töötanud Marie Valge, Hilda õpetajaskond Välis-Eestis kuulunud
Härm, Linda Raudjalg, Aino Raun, Keskühingu kaudu täieõigushku liik-
Virve Perry ja Viima Jalakas.
Jaanus Tihti romaan ;,'Need topna-
:'• I On korraldatud kursusi ja;antud
õpetusi järgmistel aladel: peakatete
. tegemine, meeste ja naiste ülikon-^. šed inimesed" koos teise osaga jälgib
dade mitmesuguste osade lõigete ja saksa sõjaväes teeniva eesti noore
pagemist Läände ja püüet"pageda ka
eestlusest ning kergelt ja täielikult
sulada uue ühiskonda. Romaani teine
osa kujutab rahvusluse taassündi,
mida tiitel „Isegi läbi kivide" taba­valt
väljendab:
Lugu on kirjutatud hea hooga ja
seal on seiklusi, põnevust ja huumo­rit,
kuid ka meid jäHtava needuse
traagikat, samuti kui J. Tihti roma-an
,,'Kus on Neeme;Vanavaara", mis il­mus
ühes eehnises „Varraku Jutu­osade
valmistamine, kurrutamine ja;
kudumine, heegeldaniine ja piluta-mine
koos valge tikandiga, pilu ja
narmad, riietuse juures vajalikud
paelad, nöörid ja midinööbid; kiri-ja
kõlavööd, pookad ja \pastlad, Mu=
hu ilupätid ja Kihelkonna kerikin-gäd.
Samuti õpetati puule põleta­mist,
intarsiat, viliaVärvimist ja
kraasimist, kirisukkade ja kinnaste
kudumist kaasaarvatud kirnude,
käppade, silgukarpide ja kalavõrku-mena
rähvusvahensse õpetajate liitu
IFTA ja selle kaudu aasta hüjem
ülemaailmsesse õpetajate organisat-sooni
de kutseühinsoisse WCOTF.
'Seega on jätkatud iseseisvuse ajal
olnud ühendusi, mis praegu Kodu-
Eesti õpetajaskonnal on katkenud.
Tähtsa'1'13 sidemeks eesti õpetajas- |
konnal üle maailma on olnud EÕK
poolt väljaantav „Bülletään", ainus
pedagoogiline ajakiri väljaspool ko­dumaad.
Juubeliaastal tuleb märki­da,
et lahendamist ootab uusi väga
olulisi ülesandeid. „See on võimahk
ainult kõigi eesti õpetajate- — üks-kõik
kus maailmanurgas keegi elab
— innukal:kaasabil ja -tegevusel."
Pärast Hermai-i Rajamaa ettekan­net
deklameeris Paul Laan oma loo­mingust
'wliku mõtisklusi riimis ja i
proosas. '
Viimaseks kavapunktiks oli ESTO-ainehse
filmi vaatamine.
©uruga (steamcleaning)
va kohaselt ja küllalt lühikesed,
et mitte silmile langeda palU
mängides või muud sporti te­hes..
\
Hoolimata sellest, et vanaisa
pead polnud kunagi kroonitud
võitjapärjaga, oh ta ometi in­nukalt
sporti harrastanud ja
rõhku pannud nendele välistele
sümbolitele, mis tema arvates
spoftlasi pidid iseloomustama,
kaasa arvatud „spordipoiste
soeng". Ja seda läbi muutuvate
aegade ja olude. Soengumoodi-de
muudatuste vastu jäi vanaisa
immuunsöks ka siis, kui sõja lõ­pul
demobiliseeritute hulgad
n.n. „bnjsh cut'i" tsiviilellu kaa­sa
tõid ja ülima mehelikkuse
sümbolina kehtima panid, ala­tes
väikseist poisijuppidest ja
lõpetades taatidega, kelle lagi­pea
veel midagi kasvatas.
Selleks ajaks aga, kui vanaisa
pensionile siirdus oli Beetle'ite
kultusest välja kasvanud skalbi-revolutsioon
teinud lõpu „brush
cut'i" ainuvalitsusele ja igas
püstjuukseile ustavaks jäänus
nähti erruläinud veeblit või van­givalvurit.
;
Kuigi vanaisa endise isetead­vusega,
„spordipoisi" soengule
ustavaks jäi keset seda juukse-kasvuga
õnnistatud maailma,
muutus ta pikapeale ometi üks­kõiksemaks
selle vastu, mis te^
ma lagipeal toimub, nn et vana­ema
vahei isegi küsima pidi:
„Kas sa ei peaks Vast ehk
juuksuri juurde minema?"
• Pikapeale nürines aga ka va­naemagi
kriitihne pilk ja „spor-dipoisi"
soengu taastamine
muutus üha haruldasemaks loo­dusnähtuseks.
Sellele aitas kaa­sa
ka asjaolu, et vanaisa ei tun-nud
ennast enam juuksuri
pöörd-toolil sama mugavalt kui
vanasti, sest vana tuntud juuk-surikuju
oli taganenud n.n.
,,juukse-stilisti" ees, kes ise kee­rukat
soengut kandes oma kun­dede
kallal rakendas vahendeid
ja meetodeid, mis vanasti ainult
naiste ilu säilitamise ülesandeid
teenisid. Mis aga eriti vanaisa
kopsu üle maksa ajas, oli see, et
kui ta oma arvet maksma läks,
siis kuulutas kassäregister
rõõmsa kellahelina saatel talle
r sama numbrit, kui keerukate
I soengute kandjatele, kelle peade
kallal kohn-neli korda kauem
oli jännatud, kui tema „s;pordi-poiste"
nupu kallal.
' Nii hakkas vaenu sapp vana­isa
õilsat südant reostama, kuni
ta viimaks kõiki edevalt soetud
päid ja nende sugejaid põlgama
hakkas. Iga käik juuksuri juur­de
sai; talle alandavaks, nagu
tingimusteta kapitulatsioon. Ja
Vanaenia oli tüdinenud alalisest
tagaõhutamisest.
'Kuid ükskord juhtus, et loo­dusjõud
tulid vanaemale appi
tema misjonitöös. Kui üks kord
üks .vinge tuuleiil vanaisa küba­ra
^endu viis ja ta elavast liik­lusest
hoolimata kiibara-jaihil
pidi pasundavate autode vahel
karglema nagu muiste korvpalh
võistlusel, kirgastus talle, et ka­pitulatsiooni
kibe tund on tõesti
jälle kätte jõudnud. Tema stet­son
püsis kõvasti paigal ainult
juuksuri pukile ronimine talle
sama meelepärane oh, kui elekt­ri
toohle minek.
Ühel jahedal sügispäeval, kui -
vanaisa osa suvepuhkusel olnud
stetsonit üle hulga aja jälle pä­he
passitas, selgus, karm tõde:
pole enam pääsu kanossa tee­konnast
juuksuri juurde.
Teel sinna ühest kaubamajast >
möödudes paelusid tema tähele,
panu suured plakatid, mis kuu­lutasid
odavmüüki. Harva tõs­tis
vanaisa oma jalga üle poe
läve ilma kindla teadmiseta, mi- ,
da ta bstma läheb, kuid millegi­pärast
lasi ta täna ennast rahva­hulga
]J)oolt kaasa uhtuda. Teel
rauakauba osakonda märkas ta
äkki ühel letil meeste kübaraid
hulgana välja pandud olevat ja
ta ühines leti äärde kogunenud
salgaga. -
,;Ennäe, see beezh sobiks ju
oivaliselt minu sügismantliga"^
mõtles vanaisa. ,;Kui ma ainult
õige suuruse leian,"
Ja hind! /
,-Mis neil kübaratel viga on,
et 'te neid nii odavalt müüte",
küsis vanaisa poesellilt.
,;Mitte midagi", vastas see ja
retsisteeris lisaks hinnaalanduse
põhjused, mis iga ostja südame
õnnest põksuma pidi panema,
et ^a õigel aj ai j aole oU sattu­nud.
:
Vanaisa leidiski- paraja küba­ra,
astus suure peegh ette ja oh
väga imponeeritud sellest här­rasmehest,
kes talle sealt vastu
vaatas.
„Ainult. mõned sendid kal­lim,
kui juukselõikus selle nee­tud
„stilisti" juures", mõlgutas
vanaisa, ostis kübara ära J a . . .
kõmpis reipalt tagasi koju. Talle
oh alati vastu karva olnud
maksta juuksurile kümme kor­da
rohkem kui kolmkümmend
aastat tagasi ja nüüd tundis ta
magusat kahjurõõmu, et juuk­sur
seks korraks i3eab oma suu
rahast puhtaks • pühkima.
Uue kübara ost tõi kindla
korra juuksuri külastamisse.
Kui juuksuri juures käidud,
hakkas vanaisa esmalt kandma
oma lemmik-stetsohit. Kui see
enam pähe ei tahtnud mahtuda,
vahetas ta selle u,ue kübara vas­tu.
Ja kui ta pea ka selle jaoks
liiga suureks oli paisunud, oli
aeg käes „elektritoolile" ronida.
Seda tegi ta märtri meelekind­lusega,
kes teab, miHe eest tal
tuleb kannatada. Ja tema tihe­date
kahlude põrandale pudene­des
tuli „stihsti" väledate näp
pude ah vähehaaval jällekord-.
selt nähtavale vanaisa igimood­ne
„spordipoisi" soeng.
õõ
m
õ
ä
5
a
õ
3
S
3
5
5
5
5
S
2
5
§
a 3
oo
3
m
S
S
S
m
m
õ
5
S
s a
s
5
B
mm
oa
p
E
o
õ
õ
õ
§
n
õ
õ
S
I
• 5
de valmistamist; Praegu on käimas' lehes". MgilBIIOI.IDIIIIIBIIBIirilllllllllllllllBIIQIIQII||IOIIDIiail[IIIIIIII|OIIO.IIIIIBIiailOil
niplipitsi. valmistamise kursus. V
Õppet6,ö kõrval on Etnograafiline
Ring korraldanud rahvakunsti ifäi-tusi.
Ringi liikmeile on peetud
loenguid eriteadlaste pooh ja samu­ti
pn Ringi liikmeid olnud lektoriks^
Seni oh ilmunud 37 õppekirja ja mi-
Mõned y,Varraku Jutulehe" numb­rid
pn kuukirja„Varrakü" jätkami-ne,
kuid juba kahekordse lehekül­gede
arvuga kaustas. Vihkude hin­naks
on |5.—, saadaval ,,Meie Elu" kutsub üles kõiki, kellel on hingel
talituses. kirjanduslikke või endaavalduslikke
„Varraku Jutuleht" ihnub 4 korda pakitsusi — neid„Varraku Jutulehe"
aastas (toimetaja lubaduse alusel) ja. kauü^^
Ž6, ja 27. detsembril
e. Tari ^ll-
23.•—26. septembril pidas Liberaal­ne,
internatsionaal, maailma - libe­raalsete
parteide koöstööorgah Roo­mas
oma aastakongressi. Kphal oli
400 delegaati 50-lt maklt.
Kongressi amethk osa algas ekse-kutiivkomitee;
koosolekuga, mille
köpsseisu kuulub ka eesti esindaja
Juhan Mägiste. Balti küsimused leid­sid
käsitlemist nii komisjonis kui
eraviisiliselt kokkupuudetel. |Cõigi
eksiilosavötjate ühine mulje oli, et
delegaadid üldiselt pidasid, Afganis­tani
ja Poolat maailmapoliitika kõi­ge
põletavamateks küsimusteks ja
ot ka Balti küsimustest, oldi teadli-
VMd Ja suhtuti arusaamisega, võibol--
la rohkem kui kunagi varem,
:3f. detsembril, l,,:.2.;ja:3.:ja^^^ ^
R. I^hapSir 921^7777
TORONTO LIME 766-9478
j j 111 lill l i l l iiiiinr
@ PEWTER - © H O B E E H T ED
© KLAAS © K R I S T A L L ©
© SERVIISID © KÖÖGITARBED
® JÕULULINÄD, •-LINIKUD, -DEKORATSIOONID. JBJJ
279 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N2
Tel. 469-3886 '
i( Euroopa suurimast maratonist
(42,2 km) võttis osa 8500 jooksjat,
nende hulgas ka rootslane Ingemar
Johansson, endine raskekaaluspoksi
maailmameister, nüüd 49-aastane. ja
240-naelane (aeg 4 tundi, 40 min. 10
sek.), keff.ele Stokholmi OLümpia
Staadionil 40 000 pealtvaatajat hõis­kasid
;jHeja, heja".
Oktookbris peetud 'New Yorgi ma­ratoni
lõpetas 13 360 jooksjat. Esi­mese
aeg 2.08.13 ja viimase 7.34.13.
74 a. Johnny Kelley, kes jooksnud
50 (!) Bostoni maratoni jooksis alla
4-ja tunni. (3.52.20). Kõige vanema
jooksja Nõel Johnson'! (82 a.) aeg
oh 6.14.57.
ic Euroopa spordi ajakirjahikud va­lisid
kolme maailmarekordiga kesk-iiiiniiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^^^^
K U H U M I N N A?
^ Kuni 30. dets. Ira Matweuse maa­lide
näitus Yorkville'1 Library, 22
Yorkville Ave.
Neljap., 31. dets. Eesti
aasta ball.
a uu©»
ic Pühap., 17. jaanuaril • „Estonia"
koori kontsert Walter Hallis, Plane-tariumi
taga, kell 3 pl.
IllliiilllllllllillllililllillilllllJlllllllilliilillillililillllllllll^
Kolmekümnest kuldmedalilt toodi
Kanadasse viisteist.
-jÄTi 14-dal USA Masterite esivõistlüsel
Kalifornas oli üle 600 osavõtja. Teh­ti
3 USA rekordit lisaks rea maail­marekorditele,
näiteks 65+ klassis
jooksis John Alexander 400 m 58,3
sek. ja. Pat Dixon 5000 m 22.26,2. Üle
maa jooksja inglase Sebastian Coe 80 a. naisrekord maratonis on Ruth
nikud eestlased
aasta parimaks sportlaseks, v
yir Kanada noored olid augustis ka­hepäevases
maavõistluses Jaapani ja
Hiina noortega. Kanadalased said
73,5 punkti jättes Jaapani teiseks
Rothfarb'i nimel ajal 5 tundi 39 mip.
36 sek. Mainitud võistlusel Olümpia
kullamees 10-võistluses 41-aastane
Bill Toomey jäi odas kolmandaks^ ja
kõrgushüppes neljandaks.
=roigitJM'^-,rj.A^'an'-Trrr-".^^^ . 62/5'. p. 'ja Hiina k0Im2r.dr.ks 52 p. erk