1980-05-01-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, l.MAELTHURSDÄY, MAY I ,^eie Elu" nr. 18 (1576) Anna Kaljas, kelle hüüdnimeks oe „Snake Lady" abistas Kitcheneos neid, keda keegi ei taha. . SIRJE L I L L I A N A L K O K ; - , Sündinud 2. sept., 1956. a. Torontos. Keskhariduse omandanud Davsd and Mary Thomson Collegiate Insti^ tuteis. Lõpetas University of Guelph 1979. ä. kevadel Honoürs Bachelor öf Applied Science kraadiga, Gonsumer Foods alal. Töötab''omal alal Westoiu Research Centreils, Sensory Scien-ti §t'inä. Akadeemiliseitikuulub Korp! Amicitia'sse. Inimesed kelle elu on puudutanud teiste inimeste elusid, on pälvinud üldise tähelepanu nende tähtpäevadel. Et mitte mõistatada teise mehe väärtuste järjekorda, oleks kõige õiglasem anda juubliarile endale sõna, kuid see ettepanek ei ole veel üldiseks tavaks. . • Herk Visnapuu sündis Tartus 26.- aprillil 1920^ käis koolis Tallinnas ja Nõmmel. Tegi sporti ja oli koolinoorsoo spordiringide ühingu meistriks mitmel kergejõustiku: alal. Kuulus laskurliidu rheisterklassi. Alustas va-, raku 'dati t i m A N N A KADRI R O M AN lõpetas kevadel; 1979. ä., University of Guelph'i neljaaastaset kursuse saa-^ des Honours Bachelor of Science kraadi biokeemia/keemia alaL Keskhariduse omandas George S. Henry Secondary ScjhooVis Don Mills'is. Sündinud 1956! a. Torontos. Akadeemiliselt kuulub Korp! Amicitiasse. luuleloominguga, mida aval-kodu- ja pagulasajakirjades. Naasis sojast leitnandinar Õppis arhitektuuri Tallinna Tehnikaülikoolis ja Stokholmi Tehnikainstituudis. Tuli 48. aastal stipendiaadina USA-sse, kus lõpetas Ohios Oberlini ülikooli kunsti ja arhitektuuri teaduskonna 50. aasjiil ja Western Reserve ülikoo- H arhitektuuri teaduskonna 53. aast a l ; . • ^ Peale kolmeaastast töötamist avas oma büroo Visnapuu' & Associates Inc. Architects and Planners, mis pn kasvanud Clevelandi tuntumaks, niil-le töid on auhinnatud kohalikus osa-rügis ja üleameerikalises ulatuses. 'Kui koondada Hergi poolt kavandatud ehitused: kirikud, koolid, haiglad, ülikooli- ja heaoluhoõned, hotellid, raekojad, korteri- ja pritsimajad kokku ühte asulasse saaks sellest • suure linna. Lisaks kutsealalisele tööle oH Herk valitud Eesti Rahvuskomitee esinduskogudesse kolm volitusaega. Kuulus Eesti Rahvuskomitee juhatusse kuus aastat. Oli rida aastaid Eesti Abistamiskomitee juhatuses jä selle organisatsiooni volinik Kesk-Läänes. On oma lelle, luuletaja Henrik Visnapuu pärandi hooldaja ja Henrik Visnapuu nimelise kirjandusfondi juhatuse liige ja suurim majanduslik toetaja. Elukutseliselt kuulub Herk Ameerika Arhitektide Ühingu ja Kanada Kuningliku Arhitektide Ühingu liikmeskonda. Ta on Rotary International ja paljude elukutsega, seotud ning seltskondlikkude klubide liige. Akadeemiliselt 'kulub-ta vilistlasena Korp! Sakalasse. : Hergil on tema; esimesest abielust kaks last: poeg Andres töötab kirid-lustusalal ja tütar Ulu õpib arstiks. Puhkuse ja kalamehetunnid veedab Herk harilikult Muskpkas, oma Rus-seau järveäärses seedrilossis. . Kirjanik Mälk laseb ühel enesekok-kukantud kivihunnikul istuval randlasel iseendalt ^küsida, et kas keegi mäletab et mina need rägarahnud kokku tassisin? ' Kui leiame eesti mehi nüüd mitmel maal ja mitmes ametis, siis on võrdlemiseks tublide meeste mõõdupuid mitmest ajast kuni älepõlejani. Nende elud ei ole nii igapäevased.kui tagasihoidlikud sõbramehe sõnavõtud ümmargustel tähtpäevadel, me nagu ei imestagi, et Herk Visnapuu on läinud läbi mitmest hallist kivist! Tampõid Kiri Soomest 10 SOOMLAST SÄI SUIUVIÄVENE^ autoõnnetus juhtus Vene- Karjalas Kostamuse linna lähedal, kui sinna sõitev soome ehitajate buss põrkas vastu tee serva parkeeritud liivalästiga vene yeöautot. Surma sai kohe kaheksa töölist, kelledest veel hiljem suri teel Soome kaks, Raskesti vigastada said 16 ja kergemalt üle 20-ne töölise. 1979. aastal eksporditi soome juustu umbes 42 milj. kilogrammi kdkku 46 niki. Suurenemist oli eelmise aastaga võrreldes 14,4 protsenti. Kõige rohkem eksporditi emmentaal- (15 milj;kg); sülatis- (12,7 rniljjkg.y ning edaami juustu (12,4 milj." kg). Soome juust maitses eriti ameeriklastele, sest sinna viidi seda 12 milj. kg. Järg- Vene piiriformaalsuste tõttu jõud- nevad Itaalia (3,6 milj.kg) ning Beisid soome päästevõimud õnnetusko- gia kops )Hispaaniaga (3,4 milj.kg). hale hilja; sest ainult kahel Kuhmo valla ambulantsil olid „bumäagad" korras. Teised olid sunnitud piiril Soome pool peatuma ning ootama vigastada saanute sinna toomist. Kolmele päästeh^likopterile isegi ei lubatud õnnetuskohale lennata. Päästehelikopterid ootasidkiVartiuse tolli-jaamas Soome pool ning viisid alles sealt ohvrid haiglatesse. Päästetööde aeglus äratas nii Soome ajalehtedes kui kä parlamendis suurt tähelepanu. : Uurimused jätkuvad mõlemates riikides agaralt et põhjus õnnetusele leida. Üle 2-he rniljoni kilogrammi soome < juustu ostsid ka Egiptus, Holland ja N. Liit ning üle miljoni kilo Rootsi, Kreeka, Liibanon, Kanada, Jaapan ningKiiprus. Emmentaali läheb kõige rohkem USA-sse, Belgia ja Itaaliasse. Edaam meeldi^ rohkesti hispaanlastele ja hollandlastele. Venemaal, Egiptuses ja ka. USA-s meeldib sulatisjüust. Kõige eksoQtilisemad soome juustu söödamaad on Mehhiko, Kongo, Panama, Trinidad, Lesotho ja Costa .'.'Rica.^-- , . Mis puutub võieksporti, siis viidi seda; kõige rohkem Venemaale (6,7 milj. kg). Iraan ostis võid 4,8 milj. Tööstusettevõte Valmet on hiljuti kg, Shveits 1,6, milj; kg ja Süüria saanud kaks uut paberimäsinate tel- 1,0 milj. kg. Soome võid läks kokku ,Maolee Urnist USAnSt ja Saksa Liiduvabarii-gisf koguväärtusega 100 milj. mk. Tellimised annavad tööd Valmeti 400 töölisele üheks aastaks. / Soome säilitab oma koha Põhjamaade kõige odavamana matkamaar na. Rootsi, T.aani ja Norra on Soomest 20% kallimad. Võrdlusmaad olid; veel Saksa Liiduvabariik, Shyeits, Prantsusmaa, Belgia, Inglismaa, Hol- 24 eririiki. rk turistidest. 1979. a. olid veel Inglis; • . • •KITCHENER — Eestlane, kes abistah neid, keda keegi ei taha, on tõenäolikult üks „Örder of Canäda" medali kandidaat. Seda vähemalt taotlevad sotsiaalasutiste juhid, kes leiavad, et ta on täitnud oma abistamistööga olulist liinka siinses ühiskonnast : :68.aastane Anna otoS nüM ^ ja sai hüüdnimeks ,ySnakeLady", kavatseb tõmbuda: tagasi abista- viinu^me^esimeSie^ ^ miitööst, nagu oli varemgi juttu „Meie Elus" ja seekord kindlasti luba'sel kuul. . Venelased tõstsid oma õlihinna üle OPEC^i hinnataseme. Bensiiniliitri hind hakkab lähematel aegadel Soomes tõusma, üle kolme marga, peagu üks Kanada dollar. Selle aasta algul oli vene õli hinnaks veel 30 US dollarit vaadilt. Pärast 14. veebr. toim\inud bensiinihinna tõstmist mak3ab autosõitja Hitri eest 2,82 mk. Süomen Petrooli, mis toob vene õli land jä Austria. Neist riikidest saa- Soome, paneb oma hinnad Rotter-bub Soome üle 90% kõigidest valis- dami spöt^hindade järgi, õlifirma FU.dr. Aarand Roos. Lundi ülikooli keeleteaduskonnas kaitses 2. aprillil doktori väitekirja fennougristika alal kirjanik Aararä Roos, kes pikemat aega on uurijana töötanud Soomeugri instituudi juu-res. TÜr Pühap., 27. aprillil kuni 10. maini Timmase uued tööd Gustafsson Gal-lery, 303 Main Str. N. Brampton, Ont. i:^- Neljap., I., 6., 8. ja 13. mail; dr. Taimi Proosi loeng „Ihu ja hinge tervishoid" Baptisti kogudus algusega kl. 7.30 õ. iir Reedel, 2. mail Akadeemilise Kodu korraldusel Mai vastuvõtt Tartu College'is algusega kl. 8 õ< Laup., 3. mail Peetri koguduse ruumes „Mälestuste radadel" algusega kk 7 õ. ^ Esmasp., 5. mail dr. Leon Tretja-kewitsch loeng ,,Vatikani poliitika venelaste suhtes 1921—1933" tartu ' College'is alguyega kl. 730 õ. -^Neljap., 8. mail Jüri Lina kõneleb ,,01ukorrast Eestis'lEesti Majas algusega kl. 7.30 õ. ii( Laup., 10. mail „Kungla'' rahvatantsijate Maiball Furlane Klubis, 7065 Islington Ave/algusega kl. 6 õ. Eesti-Ameerika Kultuuri Klubi Miamis algas kevadhooaega perekonnaõhtuga. Maitseva õhtusöögi valmiSjtasid perenaised eesotsas Em-ma Meistri, Ester Sarma ja Saimi Vilbasega. Eeskava osas esinesid iõ-busas „Kassi tantsus" Vera Oras ja Meeta Sepp^ Lauldi ühislaule eesotsas solistidega: Vera Oras, Saimi Vil-bas, Adolf Lell, Karl Karrolin ja Richard Pulk. Üllatuslikult osutus meie hulgas sünriipäevalapsena Richard Pülk, kellele lauldi „Ta: elagu'^. Laulu^ solistid organiseerisid ka kvinteti ja esinesid koosseisus; Karl Kärrolin, Adolph Lell, Richard Pulk, Voldemar Siimon ja Bernhard Suik. Toimus ka loterii rohkete võitudega, mille erier-giliseks .korraldajateks. olid Valli Palm ja Anna Seeberg. MÖnus perekondlik koosviibimine kestis hilisõhtuni. Teise kevad üritusena toimus traditsiooniliselt Eesti Majas eine kala-roogadega. Kalad püüdis Rober Rein-holm. Söögipalve ütles Harald Uus. Õhtusöögi valmistasid eesotsas perenaised: Juta Reinholm, Lia Lelov, Reet Rannilc ja Ilse Neudorf. Kaa^a aitasid Monika Graig-Murphie ja Paul Reinholm. Rikkalik loterii oli Valli Palmi ja Saimi Vilbase vilunud kätes. Peavõidu kunstniku Verner 'Neudorfi maali võitis Astrid Arrak. Õhtu üllatusena kandsid kalamehed peosaali kalavõrgus „mereneitsi", kes osutus VienoOutieriks ja kelle imeilusa kostüümi valmistas Emma Meister. Hea meeleolu, mõnus õhtu jääb kauaks meelde. V Ta on andnud ulualust alkohoolikutele, vaimuhaiglatest tulnutele ja endistele vangidele.Vahest elas neid 30 kostilistena tema majas. Kuna endised vangid tõid probleeme ümbruskonnas, hiljem ta andis ulualust vaid närvihaigla ravilt tulnutele, alkohoolikutele jne., kelle sobitamine ühiskonda oli^ raske. Ta võtab 35 dol.' nädalas magamiskoha ja toidu eest. Praegu on hoolealuseid kümme. „Torontp Star", tuues pikema kirjutise, ütles, et Anna Kaljas sündis Eestis ja asus Kanadasse 1950. a. Rootsist, Ta töötas algul õena koha-likus haiglas. : „ M O T H E R . T E R E S Ä " ; Keldrikorra. köögis supisabas seis- ,jad, kes kõik pole võimelised tasu-. ma, hüüavad teda „Mama". Sotsiaal-ametnikud, kes on tänulikud abi eest, võrdlevad teda vahest kuulsa Mother Teresa'ga, .kes sai Nobeli auhinna oma sotsiaaltöö eest Indias. Anna Kaljast see võrdlus näib häirivat, kuna ;ta ei pea ennast nii tähtsaks. Ömalajal tal oli„koduloomadöks" 16 jala pikune püüton, kaks boamadu ja teisi usse, keda hoidis soojen- • datud eriruumis. Sellest siis ka hüüdnimi/„ Snake Lady" (Maoleedi). tal on ka kaks ahvi, 'kes elavad põhjapool linna asuvas talus, kuhu Anna Kaljas tahab asuda elama, et „kirju-tada raamat ja- kasvatada aedvilja. Maod aga neid on väga raske hoida soojas ja nad ei saa ajada korrapäraselt oma' nahka. , Kuigi asub elama tallu, on Anna Kaljasel mureks tema hoolealused. Suvel avatakse Kitcheneris endistele närvihaigla patsientidele kodu, kuid . ta arvali», et enamik tema endiseid kostilisi taas läheb „tänavale". Seepärast ta võtab viis hoolealust tallu kaasa, kuigi arst soovitab tööst loobuda. Nende aastate kestel, mil Anne Kaljas tegeles närvihaigetega, ainult üks neist ründas teda. Teised tulid aga kohe appi. Kõige kallimaks. maaks osutus võrdluses jälle Shyeits, mis on 48% Soome hindadest kõrgemal, järgne"^ vad Lääne-Saksamaa (27%), Belgia - (10%), Inglismaa (10%) Holland (10%) ja. Austria (10%). . . ; Soomest sai kõige odavam turismimaa maj utamise, liikluse ja kohvikute osas. Restoranide osas paigutus seitsmendaks. Jaekaubanduses oli Soome samuti seitsmes. Suomen Petrooli omanikuks on venelased. Momendil saab Soome kõige odavamalt osta õli Saudi-Araa-biast, kust importeeritakse sellel aastal 2 milj. tonni hinnaga 28 dollarit vaat. Iraani ja Iraagi õli maksab 31 dollarit ning neist maadest tuuakse siia õli 1,2 milj. tonni. Põhjamere õli Soome ostab inglastelt ja maksab see .33,75 dollarit vaadi eest. Suurte kõnede aeg on möödas ja nüüd soomlased seisavad tõelisuse ees ja hakkavad nägema, missugune on suure naabri heatahtlikkus! Vj ; . M . . • 13. aprillil. toimus L.-Florida Eestj laste Koondise korraldusel kevadpidu Hollywoodis, Shriner Klubi ruumides. Kevadpidu on siinses piirkonnas kujunenud ühdks suuremaks ja mee-leolurikkamaks sündmuseks kuna see on ühtlasi ka paljude sõprade lahkumispeoks. : ' Paljud ,,snow bird'id" siirduvad suv^kuudeks põhja ja see sünnib tavaliselt aprilli lõpul või mai alul. itr Laup., 10. kuni 17. maini K. L. Marley maalide näitus Baptisti km-kus,:;'; ' "• "Ar Pühap., 11. mail Emadepäeva aktus Eesti Majas algusega kl. 2 p. IJ|}il!ill!l!lllllliillllll!lliilllllllllllllllllllli!Slllill^ Peo alustas teadustaja Alfred Lil-ei pidanud vastu, kuna leorg kes oma kevadlauludega läbi- • : •••. ..- V • • •• • põimitud kõnega lõi niivõrd hea - meeleolu et rahvas hakkas lauludele kaasa laulma. lärgnes 11-aastase imelapse ettekandes, kaks nõudlikku klaveripala: Miserere Trovädorest ja Clementise 5-es Sonatine. Viiulikunstnik ungarlane S. Laajos mängis virtuooslikult Monti Czardashi ja paar mustlasmuusika pala. Edasi Helme Waiter laulis orkestri saatel „Kuldsed kõrva-rõngad"..' Järgnes õhtusöök Shriner Klubi kokkade poolt Meta Lembitu üiem-valve all. Samal ajal mängis orkester ajaviitemuusikat. Õhtusöögile järgnes tants. Vaheaegadel esines S. Laa* jos viiulil, orkestri saksofoni mängijad duettiga ja korraldati võistlus parima valsitantsija ' auhinnale. Võistlusest vO'ttis osa paarkümmend tantsupaari, esimesele kohale tulid Helme Waiter ja Heino Laas, teisele klarissa Waiter ja Jaan Martvee ja kolmandale abielupaar Kohlapid. Samuti tantsuvaheajal toimus loterii, selleks olid väärtuslikke esemeid annetanud Hugo Jansen, Ljuba Hõlpus, Sinaida Laager, Linda Kirss, Ida Maldur, Meta Lembit ja Linda Tralla. Siinkohal olgu öeldud suurim tänu rahvusliku töö toetamise eest! . Õhtu tähelepandavamaks sündmu-, seks oli Arnold Tralla 75. a. sünnipäeva pühitsemine. Pärast Koondise esimehe Harald Hinno sellekohast sõnavõttu, kogu saalitäis rahvast tõusis püsti ja laulis Trallale „ta elagu". Peo eeskava koostas ja organiseeris Ida Maldur,. klaverisaatjaks oli Helmi Kõiv. : Saal oli tulvil külalistest, oli inimesi mitmest maailmakaarest, kaugemalt aga oli pr. ja hr. Sepp Rootsist. linik raamat Mräamika-vam ©esti $5/g sule-maal maal ja po/ju mm<ä ktafe ..MEIEiELU" talitusest 95S Broadview Av<&. Toronto, M4k2R6 Peategelane miimikateatri lavastuses „Potato Feople" (Kartulirahvas), mille esitas Theatre Beyond Words- Eesti Kontsertbüröo ürituste sarjas Tar- Uu CoIlege'is. Eesti Kunstide Keskuse teatril „Esteval Players" on kavatsus sügisel lavale tuua Helga Nõu „Põgenejad", mis osaliselt esitatakse kahes keeles. Lavastajaks on ,,Mida teeb elust tüdinenud lääne riigimees kui ta ei julge ise ennast tappa?" : „ T a kutsub venelased maale." Naabrimehed omavahel, üks imestab: •'.•y- „ K i i t s i d kogu aja, et oled täiskarsklane. Äga eile ma nägin, et jõid konjakit." ' ,jEi saa võimalik olla. Või olin nii maani täs, et enam ei mäleta." Igivana lord abiellub noore neiuga, Aasta pärast saab ta isaks. „See pidi küll kurg olema," pomiseb lord ja vallandab päevapealt aedniku nimega Stork. .. : Sõnum itaalia ajalehes „I1 Paese": „Aurik „Assanta" hukkus tormis. Kolm meremeest said surma. Neid leinavad tosin leski." Kohtavad 'kaks kilpkonna, üks kiidab: ^; „Mul on "hea ots ühes peenes resto- .: ränis." ,V • „Mida sä teed seal?' _ . „Mitte kui midagi. Lasen ainult oma vannivee külalistele serveerida." „Kas vastab tõele, et venelased leiutasid elektrioreli?" „Põhimõtteliselt 'küll. Nad leiutasid selle enne kui elektrivool leiutati." • Korteriperenaine üürnikule: „NaisküIaliste korterisse toomine on kõvasti 'keelatud. Mul on endal kaks täisealist tütart." „Kes saaks 1000 dollarit kui oleks valik ijõuluvana, lihavõttejänese, hoolsa ametniku ja laisa ametniku vahel?" ,,Laisk ametnik, sest jõuluvana, ji-havõttejänest ega hoolsat ametnikku pole olemas." Advokaat kliendile: „Nüüd istuge oma eluaegne sunnitöö ära ja hiljem vaatame edasi." Härra ja proua Mpusisarv vaatavad telerist jalgpallivõistlust. „Päris hea mäng," kiidab mees. „Ainult väravad puuduvad." „Pime oled või?" pahandab naine. ,,Mina näiteks näen, et kaks väravat on olemas." ,,Mis ori kass„DDR"-is?" „Enesekriitika teostanud tiiger." ,.Mis onJiiger „DDR"nis?" „Moskvas poliitiliselt koolitatud kass.". \
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 1, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-05-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800501 |
Description
Title | 1980-05-01-10 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, l.MAELTHURSDÄY, MAY I ,^eie Elu" nr. 18 (1576) Anna Kaljas, kelle hüüdnimeks oe „Snake Lady" abistas Kitcheneos neid, keda keegi ei taha. . SIRJE L I L L I A N A L K O K ; - , Sündinud 2. sept., 1956. a. Torontos. Keskhariduse omandanud Davsd and Mary Thomson Collegiate Insti^ tuteis. Lõpetas University of Guelph 1979. ä. kevadel Honoürs Bachelor öf Applied Science kraadiga, Gonsumer Foods alal. Töötab''omal alal Westoiu Research Centreils, Sensory Scien-ti §t'inä. Akadeemiliseitikuulub Korp! Amicitia'sse. Inimesed kelle elu on puudutanud teiste inimeste elusid, on pälvinud üldise tähelepanu nende tähtpäevadel. Et mitte mõistatada teise mehe väärtuste järjekorda, oleks kõige õiglasem anda juubliarile endale sõna, kuid see ettepanek ei ole veel üldiseks tavaks. . • Herk Visnapuu sündis Tartus 26.- aprillil 1920^ käis koolis Tallinnas ja Nõmmel. Tegi sporti ja oli koolinoorsoo spordiringide ühingu meistriks mitmel kergejõustiku: alal. Kuulus laskurliidu rheisterklassi. Alustas va-, raku 'dati t i m A N N A KADRI R O M AN lõpetas kevadel; 1979. ä., University of Guelph'i neljaaastaset kursuse saa-^ des Honours Bachelor of Science kraadi biokeemia/keemia alaL Keskhariduse omandas George S. Henry Secondary ScjhooVis Don Mills'is. Sündinud 1956! a. Torontos. Akadeemiliselt kuulub Korp! Amicitiasse. luuleloominguga, mida aval-kodu- ja pagulasajakirjades. Naasis sojast leitnandinar Õppis arhitektuuri Tallinna Tehnikaülikoolis ja Stokholmi Tehnikainstituudis. Tuli 48. aastal stipendiaadina USA-sse, kus lõpetas Ohios Oberlini ülikooli kunsti ja arhitektuuri teaduskonna 50. aasjiil ja Western Reserve ülikoo- H arhitektuuri teaduskonna 53. aast a l ; . • ^ Peale kolmeaastast töötamist avas oma büroo Visnapuu' & Associates Inc. Architects and Planners, mis pn kasvanud Clevelandi tuntumaks, niil-le töid on auhinnatud kohalikus osa-rügis ja üleameerikalises ulatuses. 'Kui koondada Hergi poolt kavandatud ehitused: kirikud, koolid, haiglad, ülikooli- ja heaoluhoõned, hotellid, raekojad, korteri- ja pritsimajad kokku ühte asulasse saaks sellest • suure linna. Lisaks kutsealalisele tööle oH Herk valitud Eesti Rahvuskomitee esinduskogudesse kolm volitusaega. Kuulus Eesti Rahvuskomitee juhatusse kuus aastat. Oli rida aastaid Eesti Abistamiskomitee juhatuses jä selle organisatsiooni volinik Kesk-Läänes. On oma lelle, luuletaja Henrik Visnapuu pärandi hooldaja ja Henrik Visnapuu nimelise kirjandusfondi juhatuse liige ja suurim majanduslik toetaja. Elukutseliselt kuulub Herk Ameerika Arhitektide Ühingu ja Kanada Kuningliku Arhitektide Ühingu liikmeskonda. Ta on Rotary International ja paljude elukutsega, seotud ning seltskondlikkude klubide liige. Akadeemiliselt 'kulub-ta vilistlasena Korp! Sakalasse. : Hergil on tema; esimesest abielust kaks last: poeg Andres töötab kirid-lustusalal ja tütar Ulu õpib arstiks. Puhkuse ja kalamehetunnid veedab Herk harilikult Muskpkas, oma Rus-seau järveäärses seedrilossis. . Kirjanik Mälk laseb ühel enesekok-kukantud kivihunnikul istuval randlasel iseendalt ^küsida, et kas keegi mäletab et mina need rägarahnud kokku tassisin? ' Kui leiame eesti mehi nüüd mitmel maal ja mitmes ametis, siis on võrdlemiseks tublide meeste mõõdupuid mitmest ajast kuni älepõlejani. Nende elud ei ole nii igapäevased.kui tagasihoidlikud sõbramehe sõnavõtud ümmargustel tähtpäevadel, me nagu ei imestagi, et Herk Visnapuu on läinud läbi mitmest hallist kivist! Tampõid Kiri Soomest 10 SOOMLAST SÄI SUIUVIÄVENE^ autoõnnetus juhtus Vene- Karjalas Kostamuse linna lähedal, kui sinna sõitev soome ehitajate buss põrkas vastu tee serva parkeeritud liivalästiga vene yeöautot. Surma sai kohe kaheksa töölist, kelledest veel hiljem suri teel Soome kaks, Raskesti vigastada said 16 ja kergemalt üle 20-ne töölise. 1979. aastal eksporditi soome juustu umbes 42 milj. kilogrammi kdkku 46 niki. Suurenemist oli eelmise aastaga võrreldes 14,4 protsenti. Kõige rohkem eksporditi emmentaal- (15 milj;kg); sülatis- (12,7 rniljjkg.y ning edaami juustu (12,4 milj." kg). Soome juust maitses eriti ameeriklastele, sest sinna viidi seda 12 milj. kg. Järg- Vene piiriformaalsuste tõttu jõud- nevad Itaalia (3,6 milj.kg) ning Beisid soome päästevõimud õnnetusko- gia kops )Hispaaniaga (3,4 milj.kg). hale hilja; sest ainult kahel Kuhmo valla ambulantsil olid „bumäagad" korras. Teised olid sunnitud piiril Soome pool peatuma ning ootama vigastada saanute sinna toomist. Kolmele päästeh^likopterile isegi ei lubatud õnnetuskohale lennata. Päästehelikopterid ootasidkiVartiuse tolli-jaamas Soome pool ning viisid alles sealt ohvrid haiglatesse. Päästetööde aeglus äratas nii Soome ajalehtedes kui kä parlamendis suurt tähelepanu. : Uurimused jätkuvad mõlemates riikides agaralt et põhjus õnnetusele leida. Üle 2-he rniljoni kilogrammi soome < juustu ostsid ka Egiptus, Holland ja N. Liit ning üle miljoni kilo Rootsi, Kreeka, Liibanon, Kanada, Jaapan ningKiiprus. Emmentaali läheb kõige rohkem USA-sse, Belgia ja Itaaliasse. Edaam meeldi^ rohkesti hispaanlastele ja hollandlastele. Venemaal, Egiptuses ja ka. USA-s meeldib sulatisjüust. Kõige eksoQtilisemad soome juustu söödamaad on Mehhiko, Kongo, Panama, Trinidad, Lesotho ja Costa .'.'Rica.^-- , . Mis puutub võieksporti, siis viidi seda; kõige rohkem Venemaale (6,7 milj. kg). Iraan ostis võid 4,8 milj. Tööstusettevõte Valmet on hiljuti kg, Shveits 1,6, milj; kg ja Süüria saanud kaks uut paberimäsinate tel- 1,0 milj. kg. Soome võid läks kokku ,Maolee Urnist USAnSt ja Saksa Liiduvabarii-gisf koguväärtusega 100 milj. mk. Tellimised annavad tööd Valmeti 400 töölisele üheks aastaks. / Soome säilitab oma koha Põhjamaade kõige odavamana matkamaar na. Rootsi, T.aani ja Norra on Soomest 20% kallimad. Võrdlusmaad olid; veel Saksa Liiduvabariik, Shyeits, Prantsusmaa, Belgia, Inglismaa, Hol- 24 eririiki. rk turistidest. 1979. a. olid veel Inglis; • . • •KITCHENER — Eestlane, kes abistah neid, keda keegi ei taha, on tõenäolikult üks „Örder of Canäda" medali kandidaat. Seda vähemalt taotlevad sotsiaalasutiste juhid, kes leiavad, et ta on täitnud oma abistamistööga olulist liinka siinses ühiskonnast : :68.aastane Anna otoS nüM ^ ja sai hüüdnimeks ,ySnakeLady", kavatseb tõmbuda: tagasi abista- viinu^me^esimeSie^ ^ miitööst, nagu oli varemgi juttu „Meie Elus" ja seekord kindlasti luba'sel kuul. . Venelased tõstsid oma õlihinna üle OPEC^i hinnataseme. Bensiiniliitri hind hakkab lähematel aegadel Soomes tõusma, üle kolme marga, peagu üks Kanada dollar. Selle aasta algul oli vene õli hinnaks veel 30 US dollarit vaadilt. Pärast 14. veebr. toim\inud bensiinihinna tõstmist mak3ab autosõitja Hitri eest 2,82 mk. Süomen Petrooli, mis toob vene õli land jä Austria. Neist riikidest saa- Soome, paneb oma hinnad Rotter-bub Soome üle 90% kõigidest valis- dami spöt^hindade järgi, õlifirma FU.dr. Aarand Roos. Lundi ülikooli keeleteaduskonnas kaitses 2. aprillil doktori väitekirja fennougristika alal kirjanik Aararä Roos, kes pikemat aega on uurijana töötanud Soomeugri instituudi juu-res. TÜr Pühap., 27. aprillil kuni 10. maini Timmase uued tööd Gustafsson Gal-lery, 303 Main Str. N. Brampton, Ont. i:^- Neljap., I., 6., 8. ja 13. mail; dr. Taimi Proosi loeng „Ihu ja hinge tervishoid" Baptisti kogudus algusega kl. 7.30 õ. iir Reedel, 2. mail Akadeemilise Kodu korraldusel Mai vastuvõtt Tartu College'is algusega kl. 8 õ< Laup., 3. mail Peetri koguduse ruumes „Mälestuste radadel" algusega kk 7 õ. ^ Esmasp., 5. mail dr. Leon Tretja-kewitsch loeng ,,Vatikani poliitika venelaste suhtes 1921—1933" tartu ' College'is alguyega kl. 730 õ. -^Neljap., 8. mail Jüri Lina kõneleb ,,01ukorrast Eestis'lEesti Majas algusega kl. 7.30 õ. ii( Laup., 10. mail „Kungla'' rahvatantsijate Maiball Furlane Klubis, 7065 Islington Ave/algusega kl. 6 õ. Eesti-Ameerika Kultuuri Klubi Miamis algas kevadhooaega perekonnaõhtuga. Maitseva õhtusöögi valmiSjtasid perenaised eesotsas Em-ma Meistri, Ester Sarma ja Saimi Vilbasega. Eeskava osas esinesid iõ-busas „Kassi tantsus" Vera Oras ja Meeta Sepp^ Lauldi ühislaule eesotsas solistidega: Vera Oras, Saimi Vil-bas, Adolf Lell, Karl Karrolin ja Richard Pulk. Üllatuslikult osutus meie hulgas sünriipäevalapsena Richard Pülk, kellele lauldi „Ta: elagu'^. Laulu^ solistid organiseerisid ka kvinteti ja esinesid koosseisus; Karl Kärrolin, Adolph Lell, Richard Pulk, Voldemar Siimon ja Bernhard Suik. Toimus ka loterii rohkete võitudega, mille erier-giliseks .korraldajateks. olid Valli Palm ja Anna Seeberg. MÖnus perekondlik koosviibimine kestis hilisõhtuni. Teise kevad üritusena toimus traditsiooniliselt Eesti Majas eine kala-roogadega. Kalad püüdis Rober Rein-holm. Söögipalve ütles Harald Uus. Õhtusöögi valmistasid eesotsas perenaised: Juta Reinholm, Lia Lelov, Reet Rannilc ja Ilse Neudorf. Kaa^a aitasid Monika Graig-Murphie ja Paul Reinholm. Rikkalik loterii oli Valli Palmi ja Saimi Vilbase vilunud kätes. Peavõidu kunstniku Verner 'Neudorfi maali võitis Astrid Arrak. Õhtu üllatusena kandsid kalamehed peosaali kalavõrgus „mereneitsi", kes osutus VienoOutieriks ja kelle imeilusa kostüümi valmistas Emma Meister. Hea meeleolu, mõnus õhtu jääb kauaks meelde. V Ta on andnud ulualust alkohoolikutele, vaimuhaiglatest tulnutele ja endistele vangidele.Vahest elas neid 30 kostilistena tema majas. Kuna endised vangid tõid probleeme ümbruskonnas, hiljem ta andis ulualust vaid närvihaigla ravilt tulnutele, alkohoolikutele jne., kelle sobitamine ühiskonda oli^ raske. Ta võtab 35 dol.' nädalas magamiskoha ja toidu eest. Praegu on hoolealuseid kümme. „Torontp Star", tuues pikema kirjutise, ütles, et Anna Kaljas sündis Eestis ja asus Kanadasse 1950. a. Rootsist, Ta töötas algul õena koha-likus haiglas. : „ M O T H E R . T E R E S Ä " ; Keldrikorra. köögis supisabas seis- ,jad, kes kõik pole võimelised tasu-. ma, hüüavad teda „Mama". Sotsiaal-ametnikud, kes on tänulikud abi eest, võrdlevad teda vahest kuulsa Mother Teresa'ga, .kes sai Nobeli auhinna oma sotsiaaltöö eest Indias. Anna Kaljast see võrdlus näib häirivat, kuna ;ta ei pea ennast nii tähtsaks. Ömalajal tal oli„koduloomadöks" 16 jala pikune püüton, kaks boamadu ja teisi usse, keda hoidis soojen- • datud eriruumis. Sellest siis ka hüüdnimi/„ Snake Lady" (Maoleedi). tal on ka kaks ahvi, 'kes elavad põhjapool linna asuvas talus, kuhu Anna Kaljas tahab asuda elama, et „kirju-tada raamat ja- kasvatada aedvilja. Maod aga neid on väga raske hoida soojas ja nad ei saa ajada korrapäraselt oma' nahka. , Kuigi asub elama tallu, on Anna Kaljasel mureks tema hoolealused. Suvel avatakse Kitcheneris endistele närvihaigla patsientidele kodu, kuid . ta arvali», et enamik tema endiseid kostilisi taas läheb „tänavale". Seepärast ta võtab viis hoolealust tallu kaasa, kuigi arst soovitab tööst loobuda. Nende aastate kestel, mil Anne Kaljas tegeles närvihaigetega, ainult üks neist ründas teda. Teised tulid aga kohe appi. Kõige kallimaks. maaks osutus võrdluses jälle Shyeits, mis on 48% Soome hindadest kõrgemal, järgne"^ vad Lääne-Saksamaa (27%), Belgia - (10%), Inglismaa (10%) Holland (10%) ja. Austria (10%). . . ; Soomest sai kõige odavam turismimaa maj utamise, liikluse ja kohvikute osas. Restoranide osas paigutus seitsmendaks. Jaekaubanduses oli Soome samuti seitsmes. Suomen Petrooli omanikuks on venelased. Momendil saab Soome kõige odavamalt osta õli Saudi-Araa-biast, kust importeeritakse sellel aastal 2 milj. tonni hinnaga 28 dollarit vaat. Iraani ja Iraagi õli maksab 31 dollarit ning neist maadest tuuakse siia õli 1,2 milj. tonni. Põhjamere õli Soome ostab inglastelt ja maksab see .33,75 dollarit vaadi eest. Suurte kõnede aeg on möödas ja nüüd soomlased seisavad tõelisuse ees ja hakkavad nägema, missugune on suure naabri heatahtlikkus! Vj ; . M . . • 13. aprillil. toimus L.-Florida Eestj laste Koondise korraldusel kevadpidu Hollywoodis, Shriner Klubi ruumides. Kevadpidu on siinses piirkonnas kujunenud ühdks suuremaks ja mee-leolurikkamaks sündmuseks kuna see on ühtlasi ka paljude sõprade lahkumispeoks. : ' Paljud ,,snow bird'id" siirduvad suv^kuudeks põhja ja see sünnib tavaliselt aprilli lõpul või mai alul. itr Laup., 10. kuni 17. maini K. L. Marley maalide näitus Baptisti km-kus,:;'; ' "• "Ar Pühap., 11. mail Emadepäeva aktus Eesti Majas algusega kl. 2 p. IJ|}il!ill!l!lllllliillllll!lliilllllllllllllllllllli!Slllill^ Peo alustas teadustaja Alfred Lil-ei pidanud vastu, kuna leorg kes oma kevadlauludega läbi- • : •••. ..- V • • •• • põimitud kõnega lõi niivõrd hea - meeleolu et rahvas hakkas lauludele kaasa laulma. lärgnes 11-aastase imelapse ettekandes, kaks nõudlikku klaveripala: Miserere Trovädorest ja Clementise 5-es Sonatine. Viiulikunstnik ungarlane S. Laajos mängis virtuooslikult Monti Czardashi ja paar mustlasmuusika pala. Edasi Helme Waiter laulis orkestri saatel „Kuldsed kõrva-rõngad"..' Järgnes õhtusöök Shriner Klubi kokkade poolt Meta Lembitu üiem-valve all. Samal ajal mängis orkester ajaviitemuusikat. Õhtusöögile järgnes tants. Vaheaegadel esines S. Laa* jos viiulil, orkestri saksofoni mängijad duettiga ja korraldati võistlus parima valsitantsija ' auhinnale. Võistlusest vO'ttis osa paarkümmend tantsupaari, esimesele kohale tulid Helme Waiter ja Heino Laas, teisele klarissa Waiter ja Jaan Martvee ja kolmandale abielupaar Kohlapid. Samuti tantsuvaheajal toimus loterii, selleks olid väärtuslikke esemeid annetanud Hugo Jansen, Ljuba Hõlpus, Sinaida Laager, Linda Kirss, Ida Maldur, Meta Lembit ja Linda Tralla. Siinkohal olgu öeldud suurim tänu rahvusliku töö toetamise eest! . Õhtu tähelepandavamaks sündmu-, seks oli Arnold Tralla 75. a. sünnipäeva pühitsemine. Pärast Koondise esimehe Harald Hinno sellekohast sõnavõttu, kogu saalitäis rahvast tõusis püsti ja laulis Trallale „ta elagu". Peo eeskava koostas ja organiseeris Ida Maldur,. klaverisaatjaks oli Helmi Kõiv. : Saal oli tulvil külalistest, oli inimesi mitmest maailmakaarest, kaugemalt aga oli pr. ja hr. Sepp Rootsist. linik raamat Mräamika-vam ©esti $5/g sule-maal maal ja po/ju mm<ä ktafe ..MEIEiELU" talitusest 95S Broadview Av<&. Toronto, M4k2R6 Peategelane miimikateatri lavastuses „Potato Feople" (Kartulirahvas), mille esitas Theatre Beyond Words- Eesti Kontsertbüröo ürituste sarjas Tar- Uu CoIlege'is. Eesti Kunstide Keskuse teatril „Esteval Players" on kavatsus sügisel lavale tuua Helga Nõu „Põgenejad", mis osaliselt esitatakse kahes keeles. Lavastajaks on ,,Mida teeb elust tüdinenud lääne riigimees kui ta ei julge ise ennast tappa?" : „ T a kutsub venelased maale." Naabrimehed omavahel, üks imestab: •'.•y- „ K i i t s i d kogu aja, et oled täiskarsklane. Äga eile ma nägin, et jõid konjakit." ' ,jEi saa võimalik olla. Või olin nii maani täs, et enam ei mäleta." Igivana lord abiellub noore neiuga, Aasta pärast saab ta isaks. „See pidi küll kurg olema," pomiseb lord ja vallandab päevapealt aedniku nimega Stork. .. : Sõnum itaalia ajalehes „I1 Paese": „Aurik „Assanta" hukkus tormis. Kolm meremeest said surma. Neid leinavad tosin leski." Kohtavad 'kaks kilpkonna, üks kiidab: ^; „Mul on "hea ots ühes peenes resto- .: ränis." ,V • „Mida sä teed seal?' _ . „Mitte kui midagi. Lasen ainult oma vannivee külalistele serveerida." „Kas vastab tõele, et venelased leiutasid elektrioreli?" „Põhimõtteliselt 'küll. Nad leiutasid selle enne kui elektrivool leiutati." • Korteriperenaine üürnikule: „NaisküIaliste korterisse toomine on kõvasti 'keelatud. Mul on endal kaks täisealist tütart." „Kes saaks 1000 dollarit kui oleks valik ijõuluvana, lihavõttejänese, hoolsa ametniku ja laisa ametniku vahel?" ,,Laisk ametnik, sest jõuluvana, ji-havõttejänest ega hoolsat ametnikku pole olemas." Advokaat kliendile: „Nüüd istuge oma eluaegne sunnitöö ära ja hiljem vaatame edasi." Härra ja proua Mpusisarv vaatavad telerist jalgpallivõistlust. „Päris hea mäng," kiidab mees. „Ainult väravad puuduvad." „Pime oled või?" pahandab naine. ,,Mina näiteks näen, et kaks väravat on olemas." ,,Mis ori kass„DDR"-is?" „Enesekriitika teostanud tiiger." ,.Mis onJiiger „DDR"nis?" „Moskvas poliitiliselt koolitatud kass.". \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-01-10