Meie Elu = Our life, May 1, 1980

              m
^ ^ ^ ^
6 NEUAPÄEVAL, 1. MAIL - THURSDAY, MAY ,jM[eie EJu" nr. 18 (1576) 1980 -
Osa korraldajaid Toronto Eesti Naisseltsi juhatusest küünlavalgu­se
õhtul.. Vasakult rÖiljaAlin, Aino Toiger, Malle Laansoo, Helju
Novek. ' Foto — Elna Kungla
Toronto Eesti Naisseltsi küünlavalguse õhtu käsitööde näitusel sai
erilise imetluse osaliseks Hilja Aun a poolt valttiistatud vaip „Aaf-rika
lilled vabas looduses". Vaiba osaliseks valmistamiseks on ku-unud
150 töötundi, täielikuks lõpetamiseks kulub veel 100 tundi.
Hilja Aun'a laipa imetlemas vasakult Evi Moks, Linda Lillakas,
Meeta Puhm,", Endla^^ Komi ja Eha |Tarmet-T^ .
^ ' ^^^^^^^
Näidake neile, kui palju teie hoolite neist. Sülelege neid. Võtke
neid kaasa parki. Rõõmustage neid. Võtke rohkem aega ne
jaoks. Rääkige nendega lahkelt ja kuulake neid ära'Külastage
Kui alustate sellega mais, naudite selle vilja kogu aasta
[.Niisama ka teie perekonnad.
Margaret Birch,
Provjnciäl Šecretaiy
for Social Development
William Davis,Premier
TENS-i traditsiooniline küünlaval­guse
õhtu toimus 21. aprillil Peetri
kiriku seltskondlikus ruumis kuhu
olid peale oma liigete ka külalised te­retulnud.
Õhtu avas TENS-i kultuurtoi.mkon:
na nimel M. Laansoo. Ta. ütles,, et
küünlavalguse õhtu oleks paremini
sobinud mõnel talvekuul kui keva­del.
k\i|ia aga seltsi käsitöö.ring on
kevadel" valmis oma töödega/ siis on
neil meile midagi, näidata. Kui hea
see on selles võib igaüks ise veendu­da.
Õhtu teine mõte oli, et hubases
meeleolus on seltsi liikmetei ükstei­sega
lähem sidemete loomirie ja tule-;
viku keskustelu.
Hv Aun tutvustas valminud töid.
Kokku oli toodud 2—3 aasta jooksjul,
tehtud 'tööd ja veel neid töid,, mis
iga liige .oli varem teinud. Käsitöö­ringi
näitus oli liea võrreldes teiste
käsitüü-ringidega mis meil tegutse­vad.
Näitus oleks pälvinud enamat
publikut, sest esmaspäeva õhtul on
inimesed loiud välja minpma.
H. Aun' meenutiis oma eelkäijat,
M. ^Vesküja, kes seal enne teda seitse
aastat õpetas. :
. TENSkäsitööring läheb-rõõmusta­valt
tõusuteed,, vaatamata sellele et
•1 ' :
talle aastate eest suur piõra löödi.
Naisringiga on liitunud paljud tõsi­sed
käsitööharrastajad, kuigi nad en­did
pole reklameerinud.
Meie oma tikand oli nagu tahaplaa­nile
jäänud ja seda meie kodude mõ­jutusel.
Eestlane ei ela eesti kodus,-
vaid meie kodusisustus oh tükike
siit ja teine sealt. Soomlase kodus on
'näiteks.mööbel ja kudumid kõik soo­melik.
Norras on norra kodu, Root-,
sis vaid nende endi käsitöö ja nriöö-bel.
Sestap oli siis käsitööringi näi­tusel
distsipliiniga tikitud itaalia va-leritsia.
pistes patju, pärsia pistes
laualinikuid ja tugevasti olid mõju­tanud
töid ka Skandinaavia käsitöö
ajakirjad. Eks töö valmi vastavalt te­gija
huvidele ja elame ju Kanadas.
' T.' Tuvike deklameeris M.. Under'i
ballaadi • ..Merilehmad'',' teiseks. B.
' Kangro. „Ema rõivakirstül" ja kol­mandaks
oma luuletuse; „Kuldne.rat-
• sanik'-. Hingeštunud ettekannet tä-
• nati tugeva aplausiga.
Järgmisena laulis Evi Valge P. Ard-na
„Varsakabi" jä J. Aavi ..Koduteel"
Inga Korjuse klaveri saatel. Tegelas­tele
annetati kimbuke kevadlilli ja
ka-Meeta Puhm'ile — kaua-aegse ki-
, riku saaU käsutamise tänuks.
'-;E.T.T.
Ontario
0
St. Lucia on üks neist eksootiliste saarte reas, mis tõmbab
iiri Atlandi ookeani ja Kariibi mere vahele. Suuruselt 27 miili x 14
miili. Rahvaarvult 140.000 ja pealinn Castries. Rahaüksuseks „East
Garibean Dollar". Asukoht Ida-Kariibi meres — 110 miili Barba-dost.-;
'. J.
St. Lucia (häälda — St. Loo-shia), '
oli mu teismelise ajastu unistuste
saar. Ajaloost meeldis mulle korsik-läse
Napoleon Boriaparte lugu, kes
tõusis majoriks Prantsuse kuningli-likus
suurtükiväes, kroonis enese
kuulsusega Ja suri vangina. Kõige
enam /hüvitas aga see, et tema ju­maldatud
naine ja haruldane iludus -"
pn sündinud St. Lucia saarel.
Ajalugu peab kohut alati ülekohtu-selt
väikerahvastele. Inglased ja
prantslased on ohverdanud oma me­hi
ja laevu Kariibi mere voogudesse
ja St. Lucia mägestiikkudele, sest aas- .
tasadade vältel on see saar käinud
Lucia nimeks, mille varsti prantsla­sed
oma valitsemise ajal St. Lucie'ks
ristisid. Pärast jäid inglased, müle
ülemvõimu alt möödunud aastal va­baneti.
Seekordne inglaste valitsus
kestis 150 aastat. 17 sajandil põgenes
Josephine isa koos perekonna ja ta­ganeva
prantsuse sõjaväega kodu­maale
tagasi hing tütrest sai hiljem
Napoleoni läbi, Prantsusmaa emip-
:8to'80 0 0
ress.
„Wmter's End Graft Show" toimub
igal kevadel Queen Elizabeth ehitu­ses
näituseväljakul. Kunstkäsitöö
lokkab väga paljudel aladd, aga kõik
ei pääse sellele valitsuse poolt kor­raldatud
näitusele, mida juhib Onta­rio
provintsi kultuurminister Bruce
McCaffrey. Tänavu toimus see 24.—
27. aprillini.
. Üldse oli 609 väljapanekut ja nen-;,
de seas kaks meile tuntud nime. La­na
Kasak (sulekunst); ja Manivalde
Aesma (männist! puutööd).
Ülipeened näpud ja anded avaldu­vad
loomulikkudes objektides, indir
aa.nlaste sarvekunstis, email, vase,,
plekitatud, paitsitud klaasitöüs,
nahkkunsli skulptuuris, • batistale
maalimises» keraamikas, õmblemises,-
makramce,' metallitöö, õhktaimcd,.
vana mööbli imiteerimine, pehmed
mänguasjad jne. ^ :
Näitus oli väga hästi kavandatud .
Dandeli TinneiT teeb huvitavalt
ilusaid lambikatteid, lillepottide üm­briseid
ja igaUigu rippuvaid, iluese-meid
vanadest plekkarpidest. Mater­jal
ei maksa selle kunsti juures pai:.
ju, äga töö on aega nõudev ja vaera->
rikas. Sakslane Klorbert W. Noelde-
. chen teeb' uue-ideelisi hõbeehteid,
mis paelub ostjaid. Seal kõrval jälle
kunst hobusenaeltest, Nüeldechen'!
juures peab siiski pikemalt peatu­ma.
Ta võtab kõik loodusest tamme--
tõrud, virsiku südamed, pähklid, teo-karbid
ja ka.tab .need hõbedaga ime-üusateks
eheteks. Kuidas ta seda
teeb on tema patent. Sama teeb ta
ka kõikidest Kanada puude lehtedest
ja raamib nad sobivafeks seinailus-tustcks.
Ta lööd kannavad ,,Plated
Na t ura 1 Qhj ec ts" n iriie.
Taanlane Ebba Jensen „Geramic
Jewelry" seob keraamika motiivid
hõbedaga. Ütles et kaelakeed ja sõr­muste
alused toob sisse Taanist. Põd-räsarve-
lööd on kuulsalt indiaanla-,
se11 • Stanley HiiriIt. Tema haruldase­le
tehnikale ja leidlikkusele ei ole
teist vastast Kanadas. Puhas ilu
kunstis-^ontenia väljapanek.
Suur kivikunstnik David Bernett,
Quebecist on alati uut pakkuv.'
' Lana Kasak'ul on sulekunst kätes
ja hoiab oma saladust Ta on sulgede­ga
maalima hakanud. Uued ideed ja
'palju töid. Luunid meres ja naine
aasal paeluvad-juba kaugelt su silmi,
või suured abstraiktsed õied. Naha­tööd
on Guelph'ist. Rahakotid ja.sin­na
juurde kuuluvad kallid laiaäärega
kübarad, nii nagu.neid näed Hispaa-
:.nias., . • .,
.Montreali 'kunstnik Loüis; Pümmen-'.
ville on spetsialiseerinud ümmargus­te
pildiraamide tegemisele ja maalib
portreed nendesse.
Edasi ori klaasikunsti mis annab
imestada. Qraneevilles toodetakse
peegleid, mis on plastiku taolise ma­terjaliga,
õiteehtešše pandud, või
, peeglid koos seinal kasvava lillega
olid midagi uut silmale. Suur valik
oli tuntud Margaret GreppUt, Toron­tost,
puu peale maalitud nieie Unna
vaateid, looduspilte, lilli ja praktilisi
maalitud seina elektrikelli.
õunte-inimesed paelusid pilke, sest
nii huvitavaid eitede ja taatide nägu­sid
küU kusagil mujal ei näe. Ta teeb
need näod kuivatatud õuntest. Vere
Hütchinson on oma saladuse tütrele
pärandanud. Nii et neid kuivatatud
õunast nägudega nukke teeb juba ka
teine generatsioon. ^Virginia Chan,
hiinlafne, maalib maitsekaid lilli, lin-,
de, batik materjali peale.
Keraamika väljapanekuid on vaga
palju ja mõned neist sammuvad oma
töödega esireas. Unique.Pottery vär­vid
ja võtted on meeldejäävad.
.Kudumeid, heegeltöidjä tekstiili
tooteid esines vähe. Õmblüstöö alalt
oli Cobourg'ist, Phüips, oma prakti­liste
tööroivastuse pluusidega, mis
sobivad ideaalseU oma suurte tasku­te
ja materjali — denifni — poolest
kunstnikule, puutöö tegijale, kaluri­le,
randa ja olid värvilt pruunid, si­nised,
rohelised, beeshid, valged. Mu­gavad
esemed, müle allvõib külma
ilmaga kampsunit kända.
Yvonne Sequin, Mississaugast, teeb
huvitavaid loomi makramee tehni-
;kas. Täissiidi värvitakse õunte, virsi­kute,
sibulaköorte jne. üldse kahe­kümne
puu ja aedviljaga. See oli
meie esiemadel juba kmmugi teada,
.aga näitsik kõneles nägu tema oleks
need nüüd leiutanud.
Näitus on väärt, et teda. igal keva­del
vaadata.
rg
14 korda käest kätte! Omab kõiki­dest
saartest kõige huvitavama aja­loo,
sest teda on rünnatud igast kan­dist.-.
Olles teadlik ,meie odavast dolla­rist
ja St. Lucia kallist söögilauast,
asun reisukohvrit seadma hoopis eri­nevalt.
Kõige pealt puudub saarel
ööelu ja õhtused istumised pürduvad
vaid oma hotelliga Või sõprade juur­de
sõiduga, kui neid on. Seega riie-tuskohver
jäi väike ja kerge. Tuge­vasse
papkast! pakin loomaliha, suit­suvorsti,
ühe hollandi punase juustu­kera,
singipurke, Nelson maasika-kristalle
joogiks (c vitaminiga), Cam-pell
seenesuppi jne. /
Jumbö Wardair viib meid Barba-dosse.
Selle asemel, et kohe Arvo Liat
748 väikeste tiibade vahele istuda
peame lund tunni järele ootama, sest
„Liat Islander" lennuliinis on sega-»
dus. Liat väiksed lennukid kuuluvad
Caribean, Barbados, Guyana, Domi­nica,
Grenada, Jamaica, St. Lucia,
Trinidad ja Tobaco valitsustele. Len-mxd
toimuvad, vaid päeva ajal, s.t.
päikese tõusust kuni Ipojenemiseni.
Nad on väga kurjad kui turistid oma
muudatustest ette ei informeeri.
Peagi on selge, miks ootame. Üks
\ tund enne Wardair'i maandumist oli
nende lennuliin oma hinda tõstnud
15.00 inimese pealt. Igal mustal tu­ristil
orna saare raha ja ametnik on
rahade kursi kindlaks määramisega
hädas. Tuli vahepeal panka helista­da
ja nii kulus 20—25 minutit iga ini­mese
peale, kuigi lennukisse mahub
vaid 48 reisijat. Neil on ka üheksa
istmega lennukeid, mida võid üürida
neisse kohtadesse lendamiseks kus
suured lennukid ei saa maanduda.
.Meie loodetud esimese päeva päikese
nautimine laks igatahes vett vedama;
. Olles siis nende lennukis, tunnen
nagu okast südames, sest St. Lucia
sai vabariigiks alles 1979 aastal, 22.
veebruaril. Seega kaks päeva enne
meie Vabariigi aastapäeva. Nad pü­hitsevad
tuleval aastal oma esimest
aastapäeva. Enne,. eurooplaste tule-
- }(ut olid veeT inimliha sööjad! Üks
versioon nende ajaloos ütleb, et 1502
leiutas neid Christopher Columbus
ja teine, et oli tuntud saar juba.enne
teda. Hispaanlased andsid talle St.
St. Lucia saar saab võtta piiratud
arvul turiste vastu jä sul peab olema,
tagasisõidu pilet ettenäidata. Ilma
selleta maale ei lasta. Möödunud aas­tal
panime augustikuus oma „Bois
b'Orange Villas" kinni, |325 nädalas,
sellele tuleb juurde arvestada 15%
teenindus ja riigile niaks 5%. Kana­da
dollareid keegi seal vastu ei võta,
vaid ÜSA! Nad ei taha ka oma maa :
dollareid, mida pilk nimega „bee-wee'-
dollariks kutsiwad.
:BOIS.D'ORÄNGE VILLAP ; '
Saarel ilma autota läbi ei saa. Au­tod
on kõik väikesed. Üürime kohe
auto, laome Datsun'i tagant pakke
täis ja esimene peatus on bensiini­jaamas,
kus peremees maksab esime­se
tanki täie. Jahmatame, et gallon
maksab meie dollari järgi — |2.50,
aga trööstime sellega et nii-kuinii
piikki sõite pole. Auto üürimine on
••.-|24- päevas.;-: '
Sõit läheb vinkadi-vänkädi ülešse
mäkke nagu Shveitsis. See oligi meie
peamine soov, et puhkus veeta a^bso-luutselt
puhtas, õhus ja mitte mingi­suguses
troopikataimede uimas.
Orange • Villade, panoraam ori häm­mastama
panevalt kaunis. Idas või­mutseb
meist kõrgem mägi, aga org
meie vahel on heleroheline nagu
oleks lutserni külvatud ja palmide
vahel nosivad rol^tu lehmad ja veel
mingisugused pisikesed helepruunid-loomad.
Kiiker näitab, et tillukesed,
ilma sarvedeta kitsed. Taamal läänes
sinab meri, kust puhub mahe tuul ja
huglevad päikeseloojangus purje ja­hid.
Maratoon ujuja läheb kiiremini
edasi kui teda saatev paat. Vesisõidu-kid
seisavad kui vana-Jumala selja­taga
maaga piiratud loomulikus sa­damas,
kus, vaid kitsas veeriba viib
; opkeanile. Omapärane ja ennenäge­matu!.
Hiljem selgub, et St. Lucia
saarel leidub veel teisigi selliseid.
Lõunas, kõrgel mäeküljel laiub pea­linn
Castries. Atlandi ookeani pool
maailrna kuulsad kaksikud — suhk­rupea
kõrged kaljud — The Pitöns,
mis on üleni kaetud madala rohelise
taimestikuga/ Looduse kätes on suu­rimate
imede sürinitamine.
Meie kodu on uus ehitus, õhu jahu­tusega
aga polnud mingit tarvidust
Esto-8Ömaleturnnr peetakse Stok-holmis
esmaspäevai, 7. ja teisipäeval,
8. juulil Mariahissen Bellmansga-tan
2. Turniir toimub Monradsystee-mis
arvatavasti. 1-he tunnise mõtle­misajaga
(oleneb osavõtjate arvust)
kell 9—17-ni. Osavõtumaks Rkr: 25.
Osavõtuks registreerida aadressil Pe­ter
Haldnä Malm^killnadsg. 41 11138
. Stockholm hiljemalt 15, juuniks.
Väljastpoolt Stokholmi tulejatel
soovitav saabumisel kohe kontakt
võtta tel. 2019 64.
yajändustegela^^
kokkutulek Sfokholmis
Eesti ( Ettevõtjate Ühing Rootsis
korraldusel kogunevad teisipäeval,
8. juulil kell 9.00 hommikul nii Root­sis
kui ka mujal maailmas asuvad
eesti ettevõtjad, majandustegelaste
'kokkutulekule Sheraton hotelli, hõ-besaali,
Tegelbacken 6.
. Kokkutulekust osavõtuks palume
registreerida Ühingu sekretärile, W.
Krirppelmanile, hiljemalt reedeks,
27. maiks kirjalikult aadressil W..
krüppelman, Box 144, 5-751 04 Upp­sala
või telefonil 018-14 21 90 tööl,
018441^10 kodus.
•V , • EEÜR juhatus.
seda kasutada. Toad kohati 20 jalga
kõrged, põhja poolse rõduga, Kõr-'
ged puud nagu meie hiinajalakad,
täis roosaid õisi, mis nägid välja kui
ühekordsed hibiskuse õied. Hommi­kuti
oli roheline muru neid täis puis­tatud
Ija tuuleõhk mängis nendega
ning lennutas kaugele, kaugele need
tillukesed roosad fennukid. Mis teeb
suvitamise mugavaks on see, et kui­gi
aasta läbi on temperatuur 80—85°
F sa ei tunne kunagi niiskust oma
ihul.: Ja ometi on niiskus nii suur, et
troopika taimed mühavad üksteisest
üle kasvada. Iga päev on päike ja
pilvi, mis teeb kuumuse mugavalt ta­jutavaks.
Madalaid Hlli ja huvitavaid
linde on meil külluses, kes laulavad
serenaadi päikese loojenedes ja ära­tavad
su hommikul ning tekitasid
juba ununenud tundeid kodumaalt.
Kahju, et ma pole elus hndudesorte
tundma õppinud,
Orange villad olid armastatud ko­duks
merekaptenitele, kes seal puh­kasid
kui uus kapten mööda saares­tiku.
laevaga edasi sõitis. Kohtasime
Skandinaavia kapteneid, peamiselt
taanlasi. Ehitus-blökk on valge, pu­nased
katused.
i
Elu" m
NÕUK
Nõukogude
kem kui kiil
tõsises hädas
praegu võidel
damise vastuj
ne väärnähtuj
gasi oldi lahini
tel pikki juul
või vägivalla^
nagu kinnita j
Tallinna linhs
Ja tõepoolei
püüdma pois)
juuksed, mis]
nud. Noorukil
siis, kui nendl
gu murumunl
terrorit väljaif
Tookord asi
dalt välja, n\
veelgi enam.
te ja jeansid(
Väljavõtteic
kirjast:
See lõhnab
se järele! Ki
noortele diktij
gut?
NOORI EI Ml
Pole midagi
. tate ebakorrel
tuvad ebaviil
jne. Kuid nim
vabalt riietuvi
ga libedale u
noori; vastas^
ma, ej nooredj
teliselt vabi
noored. Neid
gas küllaltki I
rilisel arvami
paistab „kole'|
su kuhugi, sl
sander Herzel
line küll, kõii
ta seesmist,
•sed ikka tal
Toredasti kiri
.,.Sirbis ja Vaj
dantide suhi
kasse: „See,
- paljastatud
viiulit mingi[
liikmed jäla\|
mulje, et nadi
' otsast alla rol
et esitatav mi
tingimata hai
Ütleb selle pej
sionaal võiks
meloodial poil
mmm
Kehtiva vanj
tihtipeale oi
butakse pass
elust. Ainsakl
rahustava hi
MÜÜGI]
95i