1982-02-18-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^eie]EIu"iir.T(1668) 1982
dapWgose saartel nelja jala Foto — Enn Alfred
Ekvadorist viis lennuk advokaat Enn Alfredi koos abikaasa Ja
kaameratega umbes 1000 km kaugusM Vaikses Ookeanis asuvatele
Galapagose saartele, mika. peetakse üheks maailma huvitavamaks
looduskaitse-alaks. Veealuste tuldpurskavate ^^m^^ laavast tek-
;kinud saarestik mandrist kau^^l mererüppes, kus 450 aasta kestel
peatunud peamiselt, vaid piraadid ja vaalapüüdjäd, on kujündaniid
omaette taimestiku ja loomastiku.
aga arenesii| eriliikideks mida mujal
maailmas ei ole. Kui Gh. Darwin
1835. a. külastas saari sai ta sealt
oma liikide tekke teooria idee.
mitmel pool maailmas, ka Põhja-Äieerikas
rohumaadel, elunesid Üi-gelikilpkonnad.
Nüüd on neid vaid
Galapagose saartel ja ühe! väiksel
atollil India Odkeanis.' Elevantkil[Pr
: konn kasvab kuni 1,5 m pikuseks ja
kaahib 200. kg.
Saa;rtelt on vaalapüüdj ad
Pika teekonna Austraaliasse külalisetendusteks sealsetele Eesti Päeva»
dele MelboumeMs ning hiljem Sydneys jä Vancouveris teostas hiljuti Ka-ära
kümned tuhanded kilpkonnad, nada Eesti Teater. Teatri kavas oli August Gailiti 5^. sünniaasta tähisi<^
. Ma ei ole kunagi oma elus tui
I - nud end olevat nii lähedal loodusbl^
kui ,yKilpkonnasaart€T', ütles ta ofea
reisist jutustades. Ujusime seal koos
hüljestega ja kilpkonna seljas :oleks[' J ^ I I ^ U Q ID
võiniid ratsutada. Saarestikus dn 13i
suuremat ja hulk väiksemat saart ja
misekš sõnalis-niuusikaline põimik ,3/le tõuseme jälle!" ning R. Andre dra=
matiseering „Leegitsev süda". Kaastegevad olid näitejuht Rein Andre, Valve
Andre, sopran Tamara Norheim ja Rein Andre jim. Lavapilt oli Arthur
Kuna püsima on jäänud loomad,
ainult mõned neist on alaliselt asus-- .kellele piisab toitu, puudub omava-
•tätud. Juba 1934. a. Ekvador eraldasi ^Mne võistlus: Ja kuna immelt ei
mõned saared looduskaitse aladena' osata karta, siis on kõik sõbralijkud.
nende puutumatuse' kaitse on ^ Ujusimekoos hüljestega ja linm|d ei
muutunud üha rangemaks. Praegu; . liigutanud- end pesadelt. • Haikalale
ainult 90 turisti lastakse korraga' -jaatasin otsa kdme meetri; käugu-
: selr. Teda ma siiski ei usaldanud ja
: •: ^S aarte va,h e, 1V . usu, b kaks , laeva 1k us s,e isin p^o lvesugra, vu.-s es. rannavees., k, u-
ruunu on';paari. sa°pi, e rei. sVij.a l;e . VNwru..Ju. aJ hu see merekiskia ei saanu,d ,uj,u da., :
Külastasime seitset, saart. Päeviti
läksime maale ja õhtü::eel taas tagasi
laeva. Saared asuvad osalt üsna
.laiali ja vahest sõitsime öö läti.; Lennuk
tõi turistid Balträ saarele, mis
Teise maailmasõja ajal oh USA valduses,
kes ehitas sinna oma baasi
lennuvälja ja sadamaga. Praegu neid
kasutab Ekvador. Sealt algas ka laevasõit
saartele. Suurim, neist oli
Santa Cruž, millest osa on alaliselt
asustatud. Seal asub ka uurimisasutus
Charles Darwin Station, mille lähedal
kasvatatakse kilpkonni,
Äsimikud, kes harivad saare vii j a-on
neid vähem kui meeskonda. Mõnel
turistidele avatud saarel on oma
sadam kuid mitmele • viib. laevalt
paat. Et vältida seemnete ja kalijuri-te
kaasa viimist, tul^b. enne pesta
oma kingad. Lennuk ^ viib mandrilt
kohale, kuid siis tuleb asuda laeva
ius elasime 5 päeva saari külasta-
"des.;^-',-'' ;• ^ • • . • • •
'Need on erinevad nii taimestiku
kui loomastiku poolest.-
Need laoti laevadesse üksteise otsa
ja püsisid elavatena nü kuni aasta.
Sellele raamatutarkusele Hsas Enn
Alfred tõiga, et praegu on Galapagose
saartelmitmet liiki kilipkonni umbes
10000 ja nende suurimateks •
vaenlasteks on asunike poolt saarte- Eesti Päevade ava-aktuselt kerge
le toodud loomad. ; uduvihma tibades liigume Hawthor-uviaT:
ii%tn ni kunstigaleriisse, kus toimuvad
'MERELOYI kunsti- ja ]cunf!;tkäsi:töo näitused.
Saarte loomariigis on eriti tähde- Eksponaate on rohkearvuliselt, ka
pandavad suured sisalike perekonda väljaspoort Austraaliat, kuid vaata-kuuluvad
mereiguaaniä, kes kasva- j^id veelgi tihedaminrl nü et lausa
vad üle meetri pikaks ja söövad veti= võimatuks osutub avapäeval väl|ja.
kaid. Neid ei ole mujal maarhnas. panekutega põhjalikumalt tutvuda
Samuti hiigelsuured ^maa-iguaanid. või nende vaatlemisse süveneda. Näituse
ametlik avamine toimub samal
päeval; koos auhindade^ vplt^jate teatavaks
teJgemisega.
arusaadavalt osa võtta. Lavaproovid
kestavad õhtuni. Lahked einelaua-daamid
hooHtsevad meie toidupooli- . ^
se eest ning „isevarüstamise".korras tobias 2,716,301, ^bertas,2,2(^,856,
M.m^ VÄnaict v . i « a»P. rpkvid Mamtobas 1,017,323, Saskatchewa-
Kanadas OH)
24 miljonit elanikku
(Canadian Seene) —. Kanada Riiklik
statistikabüroo teatas oma 3.
juunil i981 toimunud rahvaloenduse
tulemused. Kanadas elab 24,105,163
inimest. Loendusest on mõned inimesed
mitmesugustel põhjustel välja
j^^änud, Ijjuid see arv ei ole üle
1%. Provm side järgi, on elanikke
järgmiselt: Ontarios 8,551,733 inimest,
QuebJcis 6,377,51«, Briti Ko-jeseid
on kahte liiki — „mere-lõvi"
ja karvane nn. ,^karusnaha"
hüljes. ,iMerelõvid on mitmenaisepi-dajad
ja nendö 'perekorinaelü käib
põhimõtte järgi tugevam valitseb.
Perekonnapea võitleb tihti oma õiguste
eest ja kaotajad taanduvad
erilisele „poissmeeste saarele", kus
leiame köögist vajalikke rekvisiite-gil
— Meie tarmukad ja tubUd abimehed
on eelmise õhtu „Agamemno-ni"
kaastegelas'ed: dekoraator Hugo
Tõnisson ja Sven Kiviväli, kes ise
äsja oma etenduse selja taha jätnult
on väsimatult meiega kuni eteridu- , ' ; ' '.. • ' .
se viimase esride ettetõmbamiseni.
"Selle päeva ürituste kohta anname hingestatult August Pruuli taktikepi
sõna Melbourne'! eesti raadiosaadete all äsja manalasse varisenud Meta
nis 957,025, Nõva jScotias 837,789,
New Brunswiökis 688,926, New-foundlandis
561,996, Prince Edward
Islandis 121,328, Northwest Territo^
ries 44,684 ning Yukonis 22,684.
„ÜLLÄTUSTE ÕHTU"
Kui te arvate, et nüüd juba vast
üheks päevaks piisab, siis ei tea te
veel Austraalia Eesti Päevade Üld-
, , ,. , toimkonna ettevõtlikkust nmg ps-elavad
vaid üksikud vanad ja noored k^^^ ^ja maksünaalseks kasutaiiÜ-seks.
Ma ei nimetanudki, et rahva-koordineerijaile
Juta Mõisale, kes
oma raadiosaa'tes 4. jaan. 1982 kommenteeris:
„TeisLpäeva kõrgpunkt oli ,,01ym-pic
Pargis. Tõesti võttis südame soojaks
näha meie noorte ilusat esme-mist
rohelisel muruplatsil smi-must-
Pruuli „Heliseme Eestile". Teisi laule
juhatavad Ausma Taves nii?g Leonid
Rampe.
Pärast vaheaega saab kuulajaskond
kauni elamuse osaliseks Uus-
Meremaalt tulnud küialis-solisti sopran
Anne Langstoni poolt etteskantud
isased. valgete lippude vahel. Noorte jnhti- lauludest.
•. Üks saäif, mille moodustanud laava
ja vulfeaniline tuhk ,on- nii sarnane
Kuu ^maastikule, et USA astronaudid
omalajal tahtsid seda saada : l'^"^^^"^?^
oma katsealaks. Ekvädor keeldus.
Seal polegi peagu taihiestikku ja
elutsevad vaid mõned linnud. Turis-.
tid liiguvad väikeste pulgkkestega
märgitud teeradasid mÖöda ja võib
juhtuda et tuleb astuda üle linnupesa.
Mõni saar on käetud harvalt puude
ja põõsastega ja täiesti erineva
loomastikuga. "
Kuna saared pole kunagi olnud
ühenduses mandriga, pn taimede
seemned kandunud sinna vee -ja tuultega,,
samuti loomad. Ajutised asukad
pn toonud kaasa vaid-ikoeri j
kitsesid kes elavad metsistunult,
•; Paljud loomad ja taimed mis
•jõudsid kuidagiviisi Galapagosele d
kohanenud seal ja kadusid. Teised
Nii nagu elu Galapagose saartel
teeb mugavaks jahe „Humboldt'i"
merehoovus, nii näib elu seal sobivat
pelikanidele, lennuvõimetutele kormoranidele,
-kotkastele ja paljudele
teistele lindudele.
TOÄLDUS INIMESE V A S T U ; '
1 ,r . . . . . . . . o , Kuigi Galapagose saartel on pee-kasse,
koen i«te ja ihnn. Sead ees-, ^^d jahti hüljestele ja püütud-kilp- :
iid ja.kitsid;litosid^^v^^^^^^ ^o^i on uus.kontrollitud olukord
samutrmets.stusi4 koerad ja kassid, (3,,
Austades saare looinastitas va^ia- se v^stu. Kas tõesti seda looduspara-kujunenud
tasakaalu. Nende arv hoi- diisi lähevad vaatama vaid head ini-kariloomi
ja kodulinde — aga ka
takse nüüd koiitrolh all. mesed?
Võibolla, ütles Enn Alfred ja
tantsijatel ja võimlejatel oli proov
juba hommikul kell 9, kuid pärast
kõike eelnenut pole päev veel kaugeltki
lõpul!
Kell ŠHks õhtul (või väikese hilinemisega!
) kõik Eesti Majja! Kavas
pn nimelt ,,Üllatuste Õhtu" ja kuna
kõigile meeldib oodata eesriide avanedes
üllatusi, siis on ka Eesti Maja
suur saal täis Iciilutud.
Kava on hoogsalt nooruslik. Esinejaid
Melböume'ist, Sydney'st, Ade-lai'de'ist
ning New Yorgist See viimane
punkt pidanuks olema õhtu
suurim üllatus sopran E l l Taburi ja
näitlöja; gitarrist ning laulja Urmas
Kärneri esinemise näol. Kuna aga
de võimlemise > organiseerimine
nõuab erilist kiitust, rahvatants oU
selle ala vilunud veteraanide kätes.
Päike oli meie üritustega igati nõus
ja kõigile jäid sellest pealelõunast
Väga ilusad mälestused.
Sama ilusaid muljeid saime õhtul
Kanada Eesti Teatri etendusel, kus
OÜ haruldane võimalus näha ülemere
esinejaid nende viimistletud ettekandes
August Gaihti mälestuseks,."
Eesriide sulgudes ei taha aplaus
kuidagi lõppeda. Ikka ja jälle koguneme
lavale, vastu võtmaks tervitusi
ning lillekuhilaid Evald Mõisalt
E.P. Üldtoimkonna nimel, Melbour-Ühendatud'
noortekoorid esinevad
Karin Adamsoni juhatusel. Andekas.
noor neiui kelle mängu olime Melbourne'!
teatri lavastuses nautinud
ning varem kirikus laulmas kuulnud.
Ühendatud segakooride poolt tuleb
ettekandele sügavalt haarav kantaat
„Sõduri ema" helilooja August Pruu-
U enda juhtimisel. Solist on Ruth
Auväärt, klaverisaade — Laine Helm.
tihendatud segakoore juhatavad
veel Lembit Suur, Irene Haldma-Eel-ma
ja meie kulissidie-„periskoobi"
lahke sõidutaja Elli Annuk Syd-ney'st.
Tema poolt juhatatud „Lah-ne'i
Eesti Näiteringi, New Yorgi kumise lajil" toob pisarad silmi nii
Saartel, kus miinene pple sekku- jutustas, kuidas laeval põletati süm- viimased juba Sõprusõihtul, just öelnud
loodusesse, on loomastik arene- boolselt Kombe kohaselt misel ööl, olid ettekannetega arvuka-nyd
iseseisvalt. Kilpkonnad (hispa ööl riietati õlgedest tehtud le publikute esmenud, siis ^^^^^^ osas
niakeeles ,>galapagos") andsid nime mees viinapudelitega tema ees laual jääb küll üllatus tulbmata. Kerge
saarestikule ja neid on seal mitmet ja süüdati siis põlema. See pidi ole-" meelelahutuslikv kava viiuldaja,
liiki: .Kilpkonn elab Iqa-Kanadas, ma see kõige halvem meie hulgast, akordionil ning floödü es^ejate,
kuid kliimalt mitte pa!ju erinevas Sellega sümboolselt inimes-
Eestis neid ei ohiud. SookUpkonna te pahad kombed ja kurjus
levinemine lõuiiast .ulatub[ ^kuni Läti
piirini. Umbes 25.000 aastat tagasi
see
mida kõige enam Galapagose saare
hooldajad kardavad.
elektrotmuusikute ja lauljate poolt
on pealtkuulajatele meeltmööda. Ell
Tabur j a Urmas Kärner ei pääse li
sapaladestki.
TECj^ETOS,
Järgminegi päev on tihedalt tööd-tegeinist
täis ning Miisist tulvil.
Juba kell 8 hoimniku} algavad kooride
proovid; hommikust ipärastlõu-näni
leiavat aset korv! -j a võrkpallid
võistlused. Keskpäevaks kogunevad
koorid Eesti Majja lõunale ning
omavaheliseks mõtetevahetuseks.
Toronto ' eesiti koorilaulj ate tervitused
AustraaliaÜhendikooridele annab
üle Tamara Norheim.
Pärastlõunartoimub Eesti Maja 2.
korrusel Rahvusliku Kasvatuse
Kongress mag. Tiiu Salasoo juhtmii-sel,
kus tulipunktis on noorte kasvatamine
raiivuslikus vaimus ning
selle vainiu ja.emakeele säilitamine.
Õhtiil on Eesti 'Maja taas muutunud
teatrihooneks. Laval rullub vai-inükas
ja heatujuline Arvo Mägi auhinnatud
komöödia .„Aigamenmoni
kojutulek". Esmevad Melbourne'!
oma eesti teatri näitlejad, nende
seas meile juba ipitmeid häid tuttavaid:
lavavilumusega Viima ja Sven
Kivivälid, Märjf Tõnisson; näitejuht
on Edmund T^ves ning lava)kujun-duse
ja valgustuse eest vastutab Hugo
Tõnisson. Näidend ei pretendeeri
sügavate elufilosoofiliste prob-leemi-de
lahendamisele. Ta piaelub p^bli
kut rõõmsale elujaatušele
^^puhangutele. i
i Eesti Teatri j.t. poolt,
LilH ja sooja tänu saavad' ka Tamara
Nõrheimi klaverisaatja, helilooja
Augusf Pruul ja meie tublid
„lavameistrid".
Lava taha on üllatavate tervitajatena
tuhiud ka Adelaide'i eesti teatri
innukad tegelased Salme ja Edmund
. Rannikod; kaugelt sugulased ja lähedased
sõbrad.. Rõõmus jällenäge-mme!
Etendus on okiud suur elamus
meile,, kes me kaugelt oleme tulnud,
et oma rahvuskaaslastega kaugel ko-igeda
meie rahvuslikku ühtekuuluvust
ning lugupidamist meie vaimsete
suuruste vastu. Ütleme Henrik
Visnapuu sõiiadega August Gaihtile:
lauljatele ikui kuulajatele. „Meid
lahkumine kurvaks teeb ...!"
XL Eesti Päevade lopetaihine toimus
pärast laulupeo kõntserosa
Evald Mõisa poolt haaravate rahvuslike
tõotuste saatel. Võimsa lõpppunktina
sulgeb Eesti hümn Austraalia
Eesti Päevade ametliku,albu-mi-
kaane.
Aastavahetuse ball 1981. a. lõpetamise
ja 1982. a. lootusrikka vastuvõtmise
ühis-koosviibimine toimub
selleks varutud peoruumides, õhtusöök
on jikkalik. Tants käib kahel
korrusel, sest noortel on omaette
lustakam. — 'Nagu ikka, vahetame
aastavahetuse kesköötunnil, õnnesoove,
laulame hümni ja loodame
ning iiae=
„Kui sa oma raamatutes- julgesid ^S^^^s omaette ning eestlastena kõik
koos,.„et uus ja uuecj aastad tooksid
meile helgemat tulevikku!
M Ä G E M I S E N I , M E L B O U R N E!
Han^ Lüdig on MEÜ ,,Kodu" kultuuriala
juhataja ning Usuteaduse
Institu|idi õpilane. Mõned aastad tagasi
saatis Ita avahku protestikirja
Austraaha tolleaegsele peaministrile
Whitlamile. Seda tsiteeriti ka VäHs-
.Eesti lehtedfes. — Hans Lüdigi seisu-
'koht kultuuritegelasena on vankumatu:
rahvuspoliitilise võitluse aluseks
on meie rahvusgrupi identsuse
väljendus—-. meie emakeel — „Igale
eestlasele on eesti keel nagu kõlaliseks
isikutunnistuseks!"
Hans Lüdig on meid pärast meie
etendust hea teejuhina väsimatult
ringi sõidutanud Melbourne'! vaatamisväärsustega
tutvumiseks, tema
koju tuleme sel matkal veel tagasi.
Nüüd aga toob ta meid aastavahetuse
ballilt tagasi hotelH mõnetunnil!-
seks puhituseks, sest uue aasta esimesel
I hommikul algab sõit Metsa-nukrustada
ja trotsida, naerda ja
nutta, julge sus ka vaadata nendele
silma, kes su nukrutsemises ja trotsis,
naerus ja pisarates on ennast ja
oma rahvast leidnudl"
LJVULUPIDU
Austraalia Eesti Päevade võimsaks
amethkuks lõpp-akordilcs kujuneb
osavõturohlce ja haarav laulupidu
suurejooneHses ja kaunis Dallas
Brooks Hallis.
Päeval olid aset leidnud jätkuvalt
näitused, siis veel sisukas noorte esinejate
paraad: lastepidu arvuka hulga
noorte tantsijate, lauljate ja muusikute
osavõtul. Samuti mitmesugused
kergejõustiku, lasikmise, golfi,
tonnise ja malevõistlused.
Päev ent kulmineerub Austraalia
eesti kooride ühises ja haaravas ettekandes,
l
t)hendatud meeskooij^ juhatavad
üno PolLkarpus, Lembit Härm ja
e eest. Foto — Enn Alfred t ei saa me
Ausma Täves, — lätlanna, kes abielus
eestlasega ning eesti keele on ülikopli.
sulavalt ära õppmud. .Klaverisaade Nägemiseni, Melbourne!
on Laine Helm'ilt.
Ühendatud naiskoorid laulavad (Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 18, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-02-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820218 |
Description
| Title | 1982-02-18-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,^eie]EIu"iir.T(1668) 1982 dapWgose saartel nelja jala Foto — Enn Alfred Ekvadorist viis lennuk advokaat Enn Alfredi koos abikaasa Ja kaameratega umbes 1000 km kaugusM Vaikses Ookeanis asuvatele Galapagose saartele, mika. peetakse üheks maailma huvitavamaks looduskaitse-alaks. Veealuste tuldpurskavate ^^m^^ laavast tek- ;kinud saarestik mandrist kau^^l mererüppes, kus 450 aasta kestel peatunud peamiselt, vaid piraadid ja vaalapüüdjäd, on kujündaniid omaette taimestiku ja loomastiku. aga arenesii| eriliikideks mida mujal maailmas ei ole. Kui Gh. Darwin 1835. a. külastas saari sai ta sealt oma liikide tekke teooria idee. mitmel pool maailmas, ka Põhja-Äieerikas rohumaadel, elunesid Üi-gelikilpkonnad. Nüüd on neid vaid Galapagose saartel ja ühe! väiksel atollil India Odkeanis.' Elevantkil[Pr : konn kasvab kuni 1,5 m pikuseks ja kaahib 200. kg. Saa;rtelt on vaalapüüdj ad Pika teekonna Austraaliasse külalisetendusteks sealsetele Eesti Päeva» dele MelboumeMs ning hiljem Sydneys jä Vancouveris teostas hiljuti Ka-ära kümned tuhanded kilpkonnad, nada Eesti Teater. Teatri kavas oli August Gailiti 5^. sünniaasta tähisi<^ . Ma ei ole kunagi oma elus tui I - nud end olevat nii lähedal loodusbl^ kui ,yKilpkonnasaart€T', ütles ta ofea reisist jutustades. Ujusime seal koos hüljestega ja kilpkonna seljas :oleks[' J ^ I I ^ U Q ID võiniid ratsutada. Saarestikus dn 13i suuremat ja hulk väiksemat saart ja misekš sõnalis-niuusikaline põimik ,3/le tõuseme jälle!" ning R. Andre dra= matiseering „Leegitsev süda". Kaastegevad olid näitejuht Rein Andre, Valve Andre, sopran Tamara Norheim ja Rein Andre jim. Lavapilt oli Arthur Kuna püsima on jäänud loomad, ainult mõned neist on alaliselt asus-- .kellele piisab toitu, puudub omava- •tätud. Juba 1934. a. Ekvador eraldasi ^Mne võistlus: Ja kuna immelt ei mõned saared looduskaitse aladena' osata karta, siis on kõik sõbralijkud. nende puutumatuse' kaitse on ^ Ujusimekoos hüljestega ja linm|d ei muutunud üha rangemaks. Praegu; . liigutanud- end pesadelt. • Haikalale ainult 90 turisti lastakse korraga' -jaatasin otsa kdme meetri; käugu- : selr. Teda ma siiski ei usaldanud ja : •: ^S aarte va,h e, 1V . usu, b kaks , laeva 1k us s,e isin p^o lvesugra, vu.-s es. rannavees., k, u- ruunu on';paari. sa°pi, e rei. sVij.a l;e . VNwru..Ju. aJ hu see merekiskia ei saanu,d ,uj,u da., : Külastasime seitset, saart. Päeviti läksime maale ja õhtü::eel taas tagasi laeva. Saared asuvad osalt üsna .laiali ja vahest sõitsime öö läti.; Lennuk tõi turistid Balträ saarele, mis Teise maailmasõja ajal oh USA valduses, kes ehitas sinna oma baasi lennuvälja ja sadamaga. Praegu neid kasutab Ekvador. Sealt algas ka laevasõit saartele. Suurim, neist oli Santa Cruž, millest osa on alaliselt asustatud. Seal asub ka uurimisasutus Charles Darwin Station, mille lähedal kasvatatakse kilpkonni, Äsimikud, kes harivad saare vii j a-on neid vähem kui meeskonda. Mõnel turistidele avatud saarel on oma sadam kuid mitmele • viib. laevalt paat. Et vältida seemnete ja kalijuri-te kaasa viimist, tul^b. enne pesta oma kingad. Lennuk ^ viib mandrilt kohale, kuid siis tuleb asuda laeva ius elasime 5 päeva saari külasta- "des.;^-',-'' ;• ^ • • . • • • 'Need on erinevad nii taimestiku kui loomastiku poolest.- Need laoti laevadesse üksteise otsa ja püsisid elavatena nü kuni aasta. Sellele raamatutarkusele Hsas Enn Alfred tõiga, et praegu on Galapagose saartelmitmet liiki kilipkonni umbes 10000 ja nende suurimateks • vaenlasteks on asunike poolt saarte- Eesti Päevade ava-aktuselt kerge le toodud loomad. ; uduvihma tibades liigume Hawthor-uviaT: ii%tn ni kunstigaleriisse, kus toimuvad 'MERELOYI kunsti- ja ]cunf!;tkäsi:töo näitused. Saarte loomariigis on eriti tähde- Eksponaate on rohkearvuliselt, ka pandavad suured sisalike perekonda väljaspoort Austraaliat, kuid vaata-kuuluvad mereiguaaniä, kes kasva- j^id veelgi tihedaminrl nü et lausa vad üle meetri pikaks ja söövad veti= võimatuks osutub avapäeval väl|ja. kaid. Neid ei ole mujal maarhnas. panekutega põhjalikumalt tutvuda Samuti hiigelsuured ^maa-iguaanid. või nende vaatlemisse süveneda. Näituse ametlik avamine toimub samal päeval; koos auhindade^ vplt^jate teatavaks teJgemisega. arusaadavalt osa võtta. Lavaproovid kestavad õhtuni. Lahked einelaua-daamid hooHtsevad meie toidupooli- . ^ se eest ning „isevarüstamise".korras tobias 2,716,301, ^bertas,2,2(^,856, M.m^ VÄnaict v . i « a»P. rpkvid Mamtobas 1,017,323, Saskatchewa- Kanadas OH) 24 miljonit elanikku (Canadian Seene) —. Kanada Riiklik statistikabüroo teatas oma 3. juunil i981 toimunud rahvaloenduse tulemused. Kanadas elab 24,105,163 inimest. Loendusest on mõned inimesed mitmesugustel põhjustel välja j^^änud, Ijjuid see arv ei ole üle 1%. Provm side järgi, on elanikke järgmiselt: Ontarios 8,551,733 inimest, QuebJcis 6,377,51«, Briti Ko-jeseid on kahte liiki — „mere-lõvi" ja karvane nn. ,^karusnaha" hüljes. ,iMerelõvid on mitmenaisepi-dajad ja nendö 'perekorinaelü käib põhimõtte järgi tugevam valitseb. Perekonnapea võitleb tihti oma õiguste eest ja kaotajad taanduvad erilisele „poissmeeste saarele", kus leiame köögist vajalikke rekvisiite-gil — Meie tarmukad ja tubUd abimehed on eelmise õhtu „Agamemno-ni" kaastegelas'ed: dekoraator Hugo Tõnisson ja Sven Kiviväli, kes ise äsja oma etenduse selja taha jätnult on väsimatult meiega kuni eteridu- , ' ; ' '.. • ' . se viimase esride ettetõmbamiseni. "Selle päeva ürituste kohta anname hingestatult August Pruuli taktikepi sõna Melbourne'! eesti raadiosaadete all äsja manalasse varisenud Meta nis 957,025, Nõva jScotias 837,789, New Brunswiökis 688,926, New-foundlandis 561,996, Prince Edward Islandis 121,328, Northwest Territo^ ries 44,684 ning Yukonis 22,684. „ÜLLÄTUSTE ÕHTU" Kui te arvate, et nüüd juba vast üheks päevaks piisab, siis ei tea te veel Austraalia Eesti Päevade Üld- , , ,. , toimkonna ettevõtlikkust nmg ps-elavad vaid üksikud vanad ja noored k^^^ ^ja maksünaalseks kasutaiiÜ-seks. Ma ei nimetanudki, et rahva-koordineerijaile Juta Mõisale, kes oma raadiosaa'tes 4. jaan. 1982 kommenteeris: „TeisLpäeva kõrgpunkt oli ,,01ym-pic Pargis. Tõesti võttis südame soojaks näha meie noorte ilusat esme-mist rohelisel muruplatsil smi-must- Pruuli „Heliseme Eestile". Teisi laule juhatavad Ausma Taves nii?g Leonid Rampe. Pärast vaheaega saab kuulajaskond kauni elamuse osaliseks Uus- Meremaalt tulnud küialis-solisti sopran Anne Langstoni poolt etteskantud isased. valgete lippude vahel. Noorte jnhti- lauludest. •. Üks saäif, mille moodustanud laava ja vulfeaniline tuhk ,on- nii sarnane Kuu ^maastikule, et USA astronaudid omalajal tahtsid seda saada : l'^"^^^"^?^ oma katsealaks. Ekvädor keeldus. Seal polegi peagu taihiestikku ja elutsevad vaid mõned linnud. Turis-. tid liiguvad väikeste pulgkkestega märgitud teeradasid mÖöda ja võib juhtuda et tuleb astuda üle linnupesa. Mõni saar on käetud harvalt puude ja põõsastega ja täiesti erineva loomastikuga. " Kuna saared pole kunagi olnud ühenduses mandriga, pn taimede seemned kandunud sinna vee -ja tuultega,, samuti loomad. Ajutised asukad pn toonud kaasa vaid-ikoeri j kitsesid kes elavad metsistunult, •; Paljud loomad ja taimed mis •jõudsid kuidagiviisi Galapagosele d kohanenud seal ja kadusid. Teised Nii nagu elu Galapagose saartel teeb mugavaks jahe „Humboldt'i" merehoovus, nii näib elu seal sobivat pelikanidele, lennuvõimetutele kormoranidele, -kotkastele ja paljudele teistele lindudele. TOÄLDUS INIMESE V A S T U ; ' 1 ,r . . . . . . . . o , Kuigi Galapagose saartel on pee-kasse, koen i«te ja ihnn. Sead ees-, ^^d jahti hüljestele ja püütud-kilp- : iid ja.kitsid;litosid^^v^^^^^^ ^o^i on uus.kontrollitud olukord samutrmets.stusi4 koerad ja kassid, (3,, Austades saare looinastitas va^ia- se v^stu. Kas tõesti seda looduspara-kujunenud tasakaalu. Nende arv hoi- diisi lähevad vaatama vaid head ini-kariloomi ja kodulinde — aga ka takse nüüd koiitrolh all. mesed? Võibolla, ütles Enn Alfred ja tantsijatel ja võimlejatel oli proov juba hommikul kell 9, kuid pärast kõike eelnenut pole päev veel kaugeltki lõpul! Kell ŠHks õhtul (või väikese hilinemisega! ) kõik Eesti Majja! Kavas pn nimelt ,,Üllatuste Õhtu" ja kuna kõigile meeldib oodata eesriide avanedes üllatusi, siis on ka Eesti Maja suur saal täis Iciilutud. Kava on hoogsalt nooruslik. Esinejaid Melböume'ist, Sydney'st, Ade-lai'de'ist ning New Yorgist See viimane punkt pidanuks olema õhtu suurim üllatus sopran E l l Taburi ja näitlöja; gitarrist ning laulja Urmas Kärneri esinemise näol. Kuna aga de võimlemise > organiseerimine nõuab erilist kiitust, rahvatants oU selle ala vilunud veteraanide kätes. Päike oli meie üritustega igati nõus ja kõigile jäid sellest pealelõunast Väga ilusad mälestused. Sama ilusaid muljeid saime õhtul Kanada Eesti Teatri etendusel, kus OÜ haruldane võimalus näha ülemere esinejaid nende viimistletud ettekandes August Gaihti mälestuseks,." Eesriide sulgudes ei taha aplaus kuidagi lõppeda. Ikka ja jälle koguneme lavale, vastu võtmaks tervitusi ning lillekuhilaid Evald Mõisalt E.P. Üldtoimkonna nimel, Melbour-Ühendatud' noortekoorid esinevad Karin Adamsoni juhatusel. Andekas. noor neiui kelle mängu olime Melbourne'! teatri lavastuses nautinud ning varem kirikus laulmas kuulnud. Ühendatud segakooride poolt tuleb ettekandele sügavalt haarav kantaat „Sõduri ema" helilooja August Pruu- U enda juhtimisel. Solist on Ruth Auväärt, klaverisaade — Laine Helm. tihendatud segakoore juhatavad veel Lembit Suur, Irene Haldma-Eel-ma ja meie kulissidie-„periskoobi" lahke sõidutaja Elli Annuk Syd-ney'st. Tema poolt juhatatud „Lah-ne'i Eesti Näiteringi, New Yorgi kumise lajil" toob pisarad silmi nii Saartel, kus miinene pple sekku- jutustas, kuidas laeval põletati süm- viimased juba Sõprusõihtul, just öelnud loodusesse, on loomastik arene- boolselt Kombe kohaselt misel ööl, olid ettekannetega arvuka-nyd iseseisvalt. Kilpkonnad (hispa ööl riietati õlgedest tehtud le publikute esmenud, siis ^^^^^^ osas niakeeles ,>galapagos") andsid nime mees viinapudelitega tema ees laual jääb küll üllatus tulbmata. Kerge saarestikule ja neid on seal mitmet ja süüdati siis põlema. See pidi ole-" meelelahutuslikv kava viiuldaja, liiki: .Kilpkonn elab Iqa-Kanadas, ma see kõige halvem meie hulgast, akordionil ning floödü es^ejate, kuid kliimalt mitte pa!ju erinevas Sellega sümboolselt inimes- Eestis neid ei ohiud. SookUpkonna te pahad kombed ja kurjus levinemine lõuiiast .ulatub[ ^kuni Läti piirini. Umbes 25.000 aastat tagasi see mida kõige enam Galapagose saare hooldajad kardavad. elektrotmuusikute ja lauljate poolt on pealtkuulajatele meeltmööda. Ell Tabur j a Urmas Kärner ei pääse li sapaladestki. TECj^ETOS, Järgminegi päev on tihedalt tööd-tegeinist täis ning Miisist tulvil. Juba kell 8 hoimniku} algavad kooride proovid; hommikust ipärastlõu-näni leiavat aset korv! -j a võrkpallid võistlused. Keskpäevaks kogunevad koorid Eesti Majja lõunale ning omavaheliseks mõtetevahetuseks. Toronto ' eesiti koorilaulj ate tervitused AustraaliaÜhendikooridele annab üle Tamara Norheim. Pärastlõunartoimub Eesti Maja 2. korrusel Rahvusliku Kasvatuse Kongress mag. Tiiu Salasoo juhtmii-sel, kus tulipunktis on noorte kasvatamine raiivuslikus vaimus ning selle vainiu ja.emakeele säilitamine. Õhtiil on Eesti 'Maja taas muutunud teatrihooneks. Laval rullub vai-inükas ja heatujuline Arvo Mägi auhinnatud komöödia .„Aigamenmoni kojutulek". Esmevad Melbourne'! oma eesti teatri näitlejad, nende seas meile juba ipitmeid häid tuttavaid: lavavilumusega Viima ja Sven Kivivälid, Märjf Tõnisson; näitejuht on Edmund T^ves ning lava)kujun-duse ja valgustuse eest vastutab Hugo Tõnisson. Näidend ei pretendeeri sügavate elufilosoofiliste prob-leemi-de lahendamisele. Ta piaelub p^bli kut rõõmsale elujaatušele ^^puhangutele. i i Eesti Teatri j.t. poolt, LilH ja sooja tänu saavad' ka Tamara Nõrheimi klaverisaatja, helilooja Augusf Pruul ja meie tublid „lavameistrid". Lava taha on üllatavate tervitajatena tuhiud ka Adelaide'i eesti teatri innukad tegelased Salme ja Edmund . Rannikod; kaugelt sugulased ja lähedased sõbrad.. Rõõmus jällenäge-mme! Etendus on okiud suur elamus meile,, kes me kaugelt oleme tulnud, et oma rahvuskaaslastega kaugel ko-igeda meie rahvuslikku ühtekuuluvust ning lugupidamist meie vaimsete suuruste vastu. Ütleme Henrik Visnapuu sõiiadega August Gaihtile: lauljatele ikui kuulajatele. „Meid lahkumine kurvaks teeb ...!" XL Eesti Päevade lopetaihine toimus pärast laulupeo kõntserosa Evald Mõisa poolt haaravate rahvuslike tõotuste saatel. Võimsa lõpppunktina sulgeb Eesti hümn Austraalia Eesti Päevade ametliku,albu-mi- kaane. Aastavahetuse ball 1981. a. lõpetamise ja 1982. a. lootusrikka vastuvõtmise ühis-koosviibimine toimub selleks varutud peoruumides, õhtusöök on jikkalik. Tants käib kahel korrusel, sest noortel on omaette lustakam. — 'Nagu ikka, vahetame aastavahetuse kesköötunnil, õnnesoove, laulame hümni ja loodame ning iiae= „Kui sa oma raamatutes- julgesid ^S^^^s omaette ning eestlastena kõik koos,.„et uus ja uuecj aastad tooksid meile helgemat tulevikku! M Ä G E M I S E N I , M E L B O U R N E! Han^ Lüdig on MEÜ ,,Kodu" kultuuriala juhataja ning Usuteaduse Institu|idi õpilane. Mõned aastad tagasi saatis Ita avahku protestikirja Austraaha tolleaegsele peaministrile Whitlamile. Seda tsiteeriti ka VäHs- .Eesti lehtedfes. — Hans Lüdigi seisu- 'koht kultuuritegelasena on vankumatu: rahvuspoliitilise võitluse aluseks on meie rahvusgrupi identsuse väljendus—-. meie emakeel — „Igale eestlasele on eesti keel nagu kõlaliseks isikutunnistuseks!" Hans Lüdig on meid pärast meie etendust hea teejuhina väsimatult ringi sõidutanud Melbourne'! vaatamisväärsustega tutvumiseks, tema koju tuleme sel matkal veel tagasi. Nüüd aga toob ta meid aastavahetuse ballilt tagasi hotelH mõnetunnil!- seks puhituseks, sest uue aasta esimesel I hommikul algab sõit Metsa-nukrustada ja trotsida, naerda ja nutta, julge sus ka vaadata nendele silma, kes su nukrutsemises ja trotsis, naerus ja pisarates on ennast ja oma rahvast leidnudl" LJVULUPIDU Austraalia Eesti Päevade võimsaks amethkuks lõpp-akordilcs kujuneb osavõturohlce ja haarav laulupidu suurejooneHses ja kaunis Dallas Brooks Hallis. Päeval olid aset leidnud jätkuvalt näitused, siis veel sisukas noorte esinejate paraad: lastepidu arvuka hulga noorte tantsijate, lauljate ja muusikute osavõtul. Samuti mitmesugused kergejõustiku, lasikmise, golfi, tonnise ja malevõistlused. Päev ent kulmineerub Austraalia eesti kooride ühises ja haaravas ettekandes, l t)hendatud meeskooij^ juhatavad üno PolLkarpus, Lembit Härm ja e eest. Foto — Enn Alfred t ei saa me Ausma Täves, — lätlanna, kes abielus eestlasega ning eesti keele on ülikopli. sulavalt ära õppmud. .Klaverisaade Nägemiseni, Melbourne! on Laine Helm'ilt. Ühendatud naiskoorid laulavad (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-18-05
