1982-07-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tea „mi^ MM" „0m LIFE" — Mmlm Wbi! Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-lian House. 958 Broadview Ave., Toronto,' Ont. Canada, M4K 2R6 — tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, .473 Luhmann Dr., New Milford,N.I., USA. Tel. (201) 262^773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,.Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L ' ^ '' Tellimiste ja kuutiituste vastuvõtmine igal tööp., k l 9 h. -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. , „MEIE ELU" telljimishinnad: Kanadas 1 a. f34.00, 6 k. $18.00, 3 k. 113.00; USA-sse ~ 1 a. $37.00, 6 k. $20 00, 3 k. $14.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.90, 3 k. $14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. K i ri- ja õhupostilisa'USA-sse:! a. $26.00, 6 k. $13.00; Õhu- .postili^a üiemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o Üksiknumber—.oSc*. Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |5.00, tekstis .50, kuulutuste küljel$4.25. ,^de E1u"W. 26 (16§7) » ,Mele W nr. 2e.(1687) 1982 MÄAfUVlA SUURIM LÄÄNI KAPITAL JOIDÜP"! ' (^niiiiniiiiiiinimiiimfnmRnniQinoini i^^inRiiisniiiiwnituiHiiitnniiiiiunimnuiiifiuiiiiiiHiiiiitiiiiiis^ Falkfandil lehvib uuesti Inglise lipp. Argentiina i)kupatsioomväed, umbes 15.000 meest, hulgaliselt rel-- VI bn ;sec?apuhku lalistiuiud. Umbes 7000 ingUse sõdalast, riioodsairi varustus ja tehnoloogia on saavutanud vpidüjoövas- Briti peaminister : Thatcher^ — —• raudse tahtega (iaam — triüm-veerib ja ön saavutanud oma poliiti-kale poolehoiu. Inglismaa ei sõdinud ainult Falklandi i^ljusaarte pärast, väid printsiibi pärastt^k^egi ei tule võtma Inglismaalt tema valduses olevaid terntooriürne> ses^ Inglismaa oh votihelhie oma territooriume kaitsma. ;::v / Buenos Alres'is seni tust näidanud rähvämässidlilmusic^ nüüd uuesti presidendi palee ette ja märatsesid: araandja, äraandjal See oli uus rahvahulk, kes arvatavasti polnud seni rahul diktatuürilise sõ-javäevalitsüsega ja näitasid oma ;meeleolu...^~\ '' ---^y:• y Need^vpitlused niaksid Inglismaa^ le inuheludes üle 300 sõduri ja Argentiinale 500—600 sõdurit. OperatI sioonid liiaksid mõlemale poolele uputatud sõjalaevades, allatulistatud lenhukites ja hulgalises varustuses. Kummagile maale ort hind rahas miljardites dollarites ja kogubilanss on alles teadmata. Tulemus Falklan-dil on aga status quo, mis <oU enne kui sõda algaSi ' Või on see nü? Pärast võitluste lõppemist on Inglismaal siiski rida küsimusi. Mida ^eha saarestikuga Argentiina vaenulikus naabruses, kust töötatakse edasi nende saarte liitniist Argentiina I külge. Mis maksab Inglismaale piäev garnisoni, lae. väüksüste ja lennuväe pidamine saartel? . -l kuid võib olla tuleb lahendus hob-piä kusagilt mUjalt: ArgentiinäSt eh-dašt. Viimane mängis nähtavasti täis* kaardile bhiiia sõjakäigus. Argentiinas endas õn lahkarvamisi öma^^m^ va- ; litsemisega. /Esiteks idiktatuur on 'Olnud vali ja karm ja selle võimu all ön teadmatusse kadunud tuhandeid oma inimesi. Teiseks pole him-ta suutnud mäa majandust korda ^llillllllllllllllllillillliliHilllllllllilillllllllillliilin seada: inflatsioon on kõrge Ja tööpuudus suur. Kolmandaks on hunta pidanud võimu enda kätes ja ei ole lasknud teisi pbliitilisi arusaamasid Jä rahvast! valitsemise ligi. Hanta lootis oma sõjakäigule ja sellest oma võinjü jätkamiseks uut poolehoidu koguda. Nüüd on sõjakäik kõrge hinnaga nurjunud ja valitsuste prestiish langenud. Rahva ja poliitiliste erinevuste reaktsioon pole veel jõudnud end näidata. Kuid see tuleb peagi ja Argentiina võib saada sissisõja tallermaaks. Hunta ja kaaslaste saatus oleks siis sama, mis. teistes Kesk Ameepka maades kaotuse puhul. Jiian Peron ise otsis ja leidis pelgupaika sarnaste arengute juures Hispaanias. Kuid sellega ühenduses kerkivad rähvusvaiielisel pinnal teised mured:; kes saab Argentiinat valitsema? Senist reshiimi peeti Ameerika maades^ eriti USAi^ barjääriks vasafo poolsete d e i^ na tuleviku arengijs poliitiliselt pole tulemusi ette näha. , Thatpher/Irlgliiaal on falklandi- Võiduga ainult oma positsiooni tugevdanud. Antud momendil on ainult ilmne> et üks naine oma järjekindlUo sega võitis sõja, .^mille kindralitest sõjajuhid kaotasid. Kuid sellega ei ole veel kõik lõppenud. Argentiina presiäent ja vägede juht kindral Gältieri on juba langenud. Kuid tema asemel pn siseminister Alfredo lean, kes on parempoolselt veelgi suurem radikaal, kelle või-mukäsithiste tulemusel on teadmatusse kadunUd tuhanded argentim-lased. Ka Jean nõuab Falklandi, Nii paistab, et Briti lipp Falklandi! pde sõda veelgi lõpetanud, vaid on selle ainult edasi liikanüd. Inglismaal ei ole Falklandi praktiliselt tarvis. ^Kaljusaarte hoidmine nõiiab Inglismaalt ainult kulusid. Ku d Ameerika vajab oma lõunaosas stabiilsust ja vastuseisu kommunismile. Selle küsimuse lahendamine . on probleemiks ja jääb tuleviku aas- Liibanon kui iseseisev riik loodi pärast Esimese maailmasõja lõppu, kusjuures eesmärgiks oli luua rahulik asupaik Levandi kristlastele. Tol ajal oletati, et piirkonnas on vahekord kristlaste ja moslemite vahef 6:S, Sel põhimõttel moodustati ka reegel, mis andis kristlastele ülemvõimu poliitilistes rühmitustes ja administratsioonis. Sellega polnud loomulikult eriti rahul moslemid, kes nõudsid Liibanonis rahvaloendust, väites, et kristlased tegelikult on vähemuses. Kuid kristlased keeldusid. Kristlased jagunevad omavahel mitmesse usulahku, kusjuures suurima' mõjuvõimuga on maroniidid. Moslemid omakorda' jagimevad su.n-' mitideks, shiitide^ks j a druusideks. Poliitikas • esineb massiliselt gruppe ja erakondi. Kõige inõjukamad on kristlikud falangistid ja islamiusMli-sed palestiinlased. Viimased on fanaatilised juudivihl^ajad ja äärmi-sela militantsed. Pärast Jordani jõe läänerannikult lahkumist asusid pa-- lestiinlased-Jordaariiasse, kus nad peagi moodustasid „riik riigis,^'. , 1975 aga leidis'siiski aset rahvaT loendus, niiöelda täiesti kogemka . seoses ^kodu?öjaga kui kehtestati toi-dukaartide süsteem. ^ ' Siis selgus, et: iga kristlase kohta tuleb käk^ moslemit. Just praegu peaks rahvastik olema veelgi suuremal määral islamiusulifne,, sest Lii-banoriist ön pidevate" rahutuste tõt- • tu väga palju kristlasi välja ranna-nud. ^ '-^^ I»ALJÜ GRUPPE , • Kuid riigi jagunemine kristlikuks ja islamiusuliseks on vaid suur üldistus. Tegelikult leidub mõlemas grupis: terve • rida mitmesuguseid rühmitusi ^ja usulahke. Mõned üksteisega lii;dus, teised : suTimaväeiilä-sed. • ^: ,' . '.• LUGEJÄ^IRJUTAB om(L lugejate mõUeavdU^ -- ka netdmls ei M tadega. Palum kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi j& aadf ess. Toimetus jätah endale õiguse lugejate kirju redigeenda ja iüFiendada ning mittesohivxm jätta avaldamata. Selle pealkirja all kirjutab V ilmuv „Eesti Postimees" (nr. muuhulgas: : ,,Ayalik arkmine na hoidjaksv Kui j kaob avalik arva-rninie, vajub ühiskond kokku. ^ Ka meil kipub avalik arvamine kaduma. ^ : VBKSA pn KGB osakondi, kelle ülesandeks on pagulasikoniia ühis-kondliku elu ja võitluse lõhkumine kultuursuhete nime all, millest on • palju kirjutatud ja mis peaks üldiselt olema ka teada. Kuid kõigest sellest hoolimata aga oleme-lasknud kujundada endi rahvuslikust kant» isist—-;Eesti Maijast —- Veksä pea-^ j 5taabi, icus korraldatak I - tusi kultuursuhete nime all. Kuid meie avalik arvamine on nagu ist-mekott rahul kõigega, ta ei; näi pidavat seda nagu .endi äsjakski. - VE^KSA cn ju emaaegse kodumaa- • le tagasikutsuniise asutise jätk. Sak-samaa päevil oskasime küll seisukohta võtta selle; asutise ja kojukutsumise suhtes, kuid aga nüüd enam iitte. . ,;\-; ';• Viimati võeti Eesti Majas aüvää^ selt vastu Tartu ülikooli raamatukö- ^gu juhataja Laine Peep, kes on kodumaal aktiivseid kommuniste ning rakendab Kremli poliitikat. Mõned aastad tagasi tõi leht ära,, et Vabariigi -aegne kirjandus kui kõlbmatu visatakse minema raamatukogust ning asendatakse nõukogudeliku pu-nas'e kirjandusega. On see siis eesti kultuuri edasiviimine või lammuta-mine? ' ;, Mõned a;astad tagasi oli siin kodumaalt laulja kultuurisuhete sildi all • ja kes siiralt seletas, et meie ei tohi midagi teha ega arvata, vaid fcime • tegema seda, mida Veksa käs ^b. Ja • nii see tegelikult ka on. Nee i , kes tulevad siia omal käel, ei julgegi Eest Majja minna, kuna see on kee- ; latud ja: E . Majas on agendid, kes : sellest teatavad kodumaale. Sellepärast ei peaks küll keegi arvama, et need, kes siin E. Majas esinevad, on tulnud siia omal käel ning esinevad . oma šüvangu järgi. Need on siiii kõik kindlate ülesannetega inimesed,, et pagulaskonda lõhkuda. Peaviga on ;.seites, et; meie Kesknõukogu, on nü Jõuetu, et pole suuteline andma ühtegi seisukohta ega : juhist. Selletõttu saabki esineda olu; kord, kus keegi ei oska seisukohta võta ia laseb end punastel ninapidi vedada./, St asjasse selgust: tuua, peaksid meie ;ö|-ganisätsiQonid' ühe ''avaliku „To be, or not tö be?" Selle probleemiga maadles jiiba William Shakespeare Hamlet'i suu läbi ja see o n k a ; eestluse; eluküsimuseks, nii kodumaal kui paguluses, nüüd veel rohkem kui kunagi varem. 'Veel vanem ori piibliline tõde mida Kristus ütleb', et kes ei ole meie poolt, see on mee ynstu. ja kes ei ole meie vastu; seei oii meie poolt. —. Samuti ka, kes oh eestlane, see ei ole • muulane; või k^s tahab olla muulane, see pole eestlane, Kui hr. K. Loörie leiab, „Meie:Elu" hr. 24 1982, :et;need. „kaasatoodud ranged •põhimõtted ja ideaalid peaksid, aegade ja olukordade muutuses, andniai eesõiguse noorema sugupõlve „uutele liinidele", kus ainult vaba-tahtli. k.jid pühapäeva eestlased meie rahvuslikel aktustel püüavad alavääristada/ meie vanemailt päritud rahvuslikku eestlust mingi vabatahtlikult valitud. suurema sõbralikkuse segase sidemega' — siis võib selleks: 'kaasaaitavaks sideiheks olla ainult internatsionaalne seltsimehelikkus! ; ~ la kellegil pole enam tarviski oi 1 a e e s t l a n e . ' ;" VISATI VÄUÄ • Olukord kujunes Jordaania kuningale ja' valitsusele lõpuks nii väljakannatamatuks, et Hussein sõna tõsises mõttes viskas palestiinlased välja. Süüria neid vastu ei võtnud, nii et üle jäi vaid Liibanon. .Seal muutusid palestiinlased; samuti ,,kaGpojaks-laululinnü pesas" ja moodustasid terved vene relvadega ;varustatu4 armeed. Aastate jooksul oii teostatjud lugematuid atakke Iisraeli vastu, saadetud välja terrori-patrulle, tulistatud Iisraeli asulaid rakettreIvadega jne! , Kuid ,;ka palestiinlased omavad rühmitusi nagu vasakpoolsed ja pa-rernpoolsed, nasseristid jpt. Esineb rohkesti omavahelisi arvetcõienda- . misi ja' la linguid — teiste sõnadega, segadus Liibarioms on tohutu. / Üldises tohuvabohus leidis Süüria aastal 1976, et Liibanon vajab kaklevatele fraktsioonidele vahendajat, milleks leiti' olevat sobiv 30000 meheline süüria . armee^ rnis marssis sisse Liibanoni ja ristiti „araäbia rahusäilitavaks üksuseks". POOLEKS . . ^ Süürlased" jagasid Liibanoni pooleks, jättes falangistid Beirutist põhja pcoje. Lõuna pool paiknevad palestiinlased ja vastu Iisraeli piiri nn. Vaba Liibanon, kristlik piirkond, mi- ;da juhib-;major Saad Haddad. Viimane on lisraeli-sõbralik ja ta on saanud lisraeUlt rohkest abi. Häddadi .ja. palestiinlaste. vahele paigutas UNO; 7000 mehest koosneva i^ahuüksuse, kel õnnestus vähemalt osaliselt rahu säilitada. Seda kuni snamaanij' sest kui Iisrael teostas Liib£äo>niivastu; suurofensii^i, sii9;]Jolnud ÜNJO-vägedei suurt midagi ; niuud teha kui end pühendada humaansele tegevusele. Näiteks aidata põgenikke, anda liaigetele.ja haavatutele arstiabi jne^ Kodusõda Liibanonis o^n kestnud seitse aastat ja nõudnud vähemalt 60000 inimelu. Peale selle; tohutuid purustusi. Näiteks on pealinn Beirut, mida omal ajal nimetati ;„Lähiš- Ida Pariisiks" armetult varemeis. ;, pärast IisraeliNsisšemarsši^ küsitakse kas Liibanonil jildse on võimalik iseseisva riigina üle elada. Oletatlakse, et üheks Iisraeli eesmärgiks on jagada Liibanon pooleks. Venemaa koos (ma Ida-Euroopa satelliit-maadega on teinud Läänest suuri laenusid ja nkd on nüüd sattunud raskustesse pijotsentide ja kapitali tagasi maksmisega. Suurhn võlglane Poola on nüüd hoiatanud Lääne pankasid, et ta pole suuteline maksma sel ajastal tasumisele tulevaid intresse, 24 miljardi suuruses — 14 miljardi dollari võla pealt kui uut laenu juurde ei S£ a. See on tüüpili-laenu juurde ^i saa. See on juba tüüpiline väljapressijate võte kui ei anna juurde, siis laenaja kaotab Išo-gu laenatud summa! \ lida-Euroopa riikide võlg Lääne •erapankadele 198] aastal, miljardites dollarites. Kla nbrites on toodud võla arvud 1975 a;ista kohta: Bulgaaria {2.,i) 2,2; Tshehhoslovak-kra (1,2) 3,4; Ida-Saksamaa (4,8) 12,8; Ungari (2,3) 7,2; Poola (7,7) 22,6; Ru-, meenia (3,1) 10,1; N. Liit (7,8) 10,2. (New York Times i andmed, 24. mail 1982. a.) Poola ja tema e laenusid aimud Lääne 500 erapan ka tegid käesoleva aasta algul kokkjleppe, millega lü-kati edasi 2,4 mil ardi dollari tagasimaks 1981 aasta" arvel, kuid Poola oli siiski nõus maks ua 1981 aasta eest intresse. . • Uues olukorras Poola on otsimas võimalusi nii intresside kui ka tasumisele tuleva kapitali tasumise edasilükkamist, kogusummas 4,6 miljardit. dollarit, Poola valitsus hoiatas, et kui: Lääne erapangad ei tule vastu tasumise ecasi lükkamises, siis , Poola -ise laseb väljakuulutadä oma " võlgade naitte tasumise — „default'i". Lisaks võlgade - dele, on Poola võlgu Lääne valitsustele 15 miljardit e Lääne erapanka-dollarit. Osa sellest sunimast on laenatud küll erapanka-dest, aga riikliku garantiiga. Lääne-on keeldunud seda dama, nii kaua kui riikide valitsused : võlga ürnberkora Poolas on makse V möödunud aastal detsembri kuus :tiaksma pandud sõ-, jaseaduš. ; ; Hiljuti olid Varssavis Poola võlgade küsimust arutamas Lääne era^ pankade, ešind ajatena järgmised pangad: 'Amecril<ast — The Bank öf America ja The Sankers Trust Com- . pany; Lääne-Säk samaalt — Dresner Bank; Inglismcalt, Londonist — Lloyds Bank;; Prantsusmaalt liat-šionälišeeritud^ % änk — • Soeiete Ge- Tierale; Jaapanist — Bank of Tokio , ;ja Itaaliast— Bänca; .'Nazionale del Lavoro. /•;•;••'••••, ; Pariisist teatatakse, et Poola ja ka nüüd Rumecnia võlgade mittetasumise küsimus on pannud terve rida . Ida-Eurocpa ko: nmunistliku blokile : pinge peale, se it selle bloki riigid . võlgnevad kokki Läänele 60 miljonit • dollarit — nii erapankadest kui ka valitsustelt. Runleenial oh maksmata, võlakohustusi Üe ühe miljardi dollari ja Rumeenia valitsus tahab eda- ; silükata veel sel aastal. 3 miljardilise: diskussiooni korraldama et välja koorida asja tuuma. Kaua ikka selles udus tahetakse ujuda • •.. Meie saame ju ise pidada sidemeid kodumaal asuvate yaimuimmestesa ja nemad meiega. Milleks. läheb meile vaja KGB vahendust?; Tervenisii 20 aastat oleme jamelenud nende kultuursuhetega,; : kuid tolligi p^je edasi jõudnud. Pole ühtegi kava, ; kuidas ja. kelle vahel need^peavad toimuma? Peale kõige muu on kaks erinevat asja kommunistlik, ja vaba lääne kultuurimäailm. Peame sellest ;:segases|t supist kord vä'ia rabelema ja kindlad, selged: sihtjooned • välja •kujundama.";,; .; •. ^•;'•/;/";;, Ühel pool elaksid sel juhul kristlased, loomulikult vastu Iisraeli piiri, teisel pool. moslemid; Saades oma naabriteks kristlased loodab Iisrael saada rahu ;ka oma põhjapiiril. Lõunas garanteerib vaikust separaatra-hu Egiptusega ja lai derhilitarisee-ritud tsoon. . Kuid Iisraeli poolt soovitud olukorra saavutamine tähendaks ula- ' tuslikke rahvastiku ümberpaigutusi, ;sest suurem osa kristlasi elab Beirutist põhjapool. : • : • • ' ; ; • ' ; • • E P L HCõikideks •5 Toronto l-d.: 653-7813 ja 653:781< võla tasumist ning 1983. aastal ka veel 6 miljardi võla tasumist. Viimaste teadete. järele võlgade mittetasumine Ida-EArõopa riikide juures on järjest laienemas... : - > Ka Ida-Eurocpa eksport kaupade nõudmise vähenemine Läänes ei võimalda neil oma võlgasid korraldada, mis peavad kõik Lääne valuutas toimuma. Võlausaldajad; Õmakord hoia- ^^^^^^ vad tagasi uute laenude andmisi, Jä Reagani Ameerika kõrged laenude iritressid lisavad suuri raskusi võlgade -korraldamisele. On teateid, et Idä-Euroopa kcmm^unistide muster-riigid oma majanduste korraldärrii-sel, Ma-Saksamaa ja Ungari, varsti on käimas, sama teed nagu Poola ning paluvad oma võlgade tagasimaksmist ajaliselt edasi lükata. „Seal on nüüd: ]'da-Euroopa kõmmu, histlikes riikides laialt levinud' puudus. Lääne, valümta sularahast", ütles Qerhard Fink „institute för Contem-poräry Economjc Studies" asutusest, milline asub; Vi nis ja jälgib Ida-Euroopa riikide •majanduslikku tegevust. ';•••;, Ainult Bulgaaria, Tshehhosllovak-kia ja Venemä a ise, kogusummas Lääne erapanka de 10,5 miljardi dollari võlakoormaga, paistavad veel olevat •kuidagi võimelised tasuitia oma erapänkade iõlgäsid, suurte/ Läänes vajata\ ate toormaterjalide müügist saadavate sissetulekutest. :' Hiljuti oli Ne^v Yorgis Poola Kesk-. Panga presiden: Manan Mmkiewicz kes oli öelnud, it Poola Kesk-Pangal ei ole mingeid lÄäne valuuta tagavarasid ja Pcola loodab.käesoleval aastal oma ekspordiga Lääne riikidesse, saada ainult 1 miljard dollarit. Sellepärast poolakad tahtsid algul edasi lükata Qmavälisvõlgade intresside jä laenatud kapitali maksmisi, nii kau-gele kui võimalik. Vahepeal maksmata võlad kuhjusid pidevalt iga kuu 800 miljonit dollarit. Võlausaldajad pankurid on ka täbaras olukorras. Nad ei talia Poolat kuulutada võlgasid mitte-tasujaiks" (default), sellega muutes neid laenusid üle öö oma; raamatutes, aktiva leheküljelt passiva leheküljele, mis saadaks shoki lained rahvus vahel ise^ Ib pangandus-süsteemile, 'õhutades sellega Ida-Euroopa riike deklareerima üldist moratooriumi, endi võlgade tasumisel. Ida-Euroopa riikide võlad hakkasid suurenema alates 1970 aastast. Laenuvõtljfail oJti eesmäilk välisvõl-gadega finantseerida Lääne masinate ja tehnoloogia importi, milledele rajada moodsat tööstust ja kui need tööstused hakkaks tulevikus tööle— siis nende eksport-kaupade'st saadud Lääne valuutaga maksta kinni võlad. Aga ülemaailmne majanduskriis ja kommunistliku korra ebaefektiivne tööstuste töötamine, lõid' punaste ilusad plaanid kõik uppi ning järele jäid ainult Lääne riikide! pankurite suured võlad. , ' Katastroofiliseks tegid veel Ida-Eu, roopa riikide majanduse seisundi see asjaolu, et Venemaa, omä enda ma» • janduse suurte raskuste tõttu lõpe-" tas oma sätelliit-riikidele odavama õli ja maagaasi miiümise, nõudes rieiltralivusvahelisel turul makstavat hinda. See tegi Ida-Euroopa riikide majandusliku olttkorra päris kriitiliseks ja sundis: paljuid neist" riikidest; vajalikku õli ja maagaasi mujalt ostma. Päris põõna pani ka . Poolas maksma pandud Sõjaseadus, mille, järele Lääne riigid sulgesid Poolale pikajaliste, odavama protsendiga laenude andmise ja.sundisid neid minema kõrgeprotsendiliste lühiajalisi laenusid tegema --muutes nende vola probleenud veelgi raskem \ maks. Ka Lääne pankurid ei taha enam Ida-Euroopa riikidele laenusid anda, kartes oma rahast ilma jäämist. Samuti Lääne: riikide valitsused on Reagani valitsuse sur\'e all • piirariias kommunistlike maadele . krediite, lootes sellega Venemaa sõjaväe jaoks määratud. summasid suruda tsiviil-sektori peale. Kui hakati Ida-Euroopa riikidele Läänest suuri laene andma, siis oh teateid, et Moskva ei lase orpa satelliitide võlgu mitte tagasi maksmata 'jätta, vaid neid katab igal juhul kinni Venemaa .ise. Midagi sarnast ei juhtunud ega juhtu. Vene sulas-riigid peavad lae- . nud tegema, puhtakasu paneb aga Venemaa ise tasku. Võlad jäävad aga satelliitide kaela.. Ka kui hakati sUu- ; rel hulgal neid laenusid Ida-Euroopa riikidele andma, siis loodeti I^äänes neid Ida-Euroopa maid eraldada Venemaast, viies nad ära Venemaa mõju alt..See lootus ka ei täitunud. Varssavis võlgade;küsimust arutamas käinud Lääne pankurite grupilt saadi''teada, et' Poola valitsusel on - . üks kava,; et; Poola peaks end kuulu- ; . tama pankrotti ja ka väljakuuluta-ma moratooriumi poola kõigide vä-. lisvõlgade suhtes, selle asemel et pi- .dada läbirääkinisi välisvõlgade kõr-raldamise ja tagasimaksmise küsi- . mustes. See võis ollagi algusest peale kõigi vene satelliitriikide salajane eesmärk: võtta laenusid Läänest mis võimalik ja mitte kui midagi tagasi maksta — tehes üks „holdup" laenatud Lääne kapitalile!. Sel juhul Ameerika Kongress nõuaks Reagani valitsuselt Poola ja teiste Ida-Euroopa võlghik-riikide kuulutamist '„võlga-' sid fiitte maksjateks'^ — või lihtsas keeles, kuulutades need kommunist- .liku| riigid pankrotti; Selle järele -Ameerika valitsus ja Lääne riikide teised valitsused paneks maksma majandusliku surve Venemaa ja ta Ida-Euroopa võlglik satelliit» riikide suhtes. ' , ^ Enne Esimest maailmasõda Vene-maa sai; tohutult suuri^laenusid Prantsusmaa- ja Inglismaa pankadelt. Ja tulemuseks oli: Venemaa ei maksnud tagasi ühtegi võlga ja mil-joiiid prantsuse ja inglise kodanikud , jäid oma pankades ilma oma säästetud sunmiadest, mis olid välja laena-, tud Venemaale. Sama on juhtumas nüüd Venemaa Ida^Europpa satelliitriikide laenudega. See pole vist mitte ajaloos esimest korda, kiis Moskva bojaarid on lasknud oma sõjasu-lastel kastaneid tulest vklja tuua. ';-;^;.;V.';:KAIKAS.'.r , • ;• ••; . '.V MAALID MÜÜGIL suures väU&us. Helistage e^^^ Princess Ave., WUIowdale ister Kanadi IIANTAVÄUi valitsus on muutnud om; te arvatsjvate sõjakurjategijatega, Kaplani seletusest. Kui varemalt j tõigaga, et Kanadas pole legaalset s tikuks arutamiseks, siis nüüd julgu nõudmisele. ^ J ühes jutuajamises Kaplan ütles, et ta sai Hollandi valitsuselt nimistu kui viibis reisil seal, Lääne-Saksa-maal j a USA.s. „See oli osa valitsuse otsusest anda positiivset. koostööd ja abi igale välisriigide kus on õiglane kohtumõistmine ja kes on huvitatud natsi sõjaroimarite väljanõudmisest." Ta ei ütdnud, kunas .see oluline muudatus valitsuse poliitikas tehti. ' ' Kaplan aga kinnitas, et kedagi ei anta välja riikidele, kellega pole vas- ( tavat lepingut jd kus ei ole õiglast kohtusüsteemi, nimetades N. Liitu ja Ida-Saksamaad. ' - ESIMENE VAHISTAMINE Varemalt on Kaplan, väitnud, et väljanõudmisi ei ole, kuid nüüd 17. • juunil vahistati Torontos Kanada kodanik Albert Helmut iRauca, keda nõuab välja Lääne-Saksamaa ja kelle süüks pannakse 10 500 Leedu juudi mõrvamisel kaasaaitamine Teise maaimasõja ajal. Raucale tuli see ootamatusena, kuna ta on Kanadast käinud^Austrias ja.sealt korduvalt vabalt kaLääne-Saksamaal Albert Helmut Rauca vabastamine kautsjoni vastu kuni vijijaandm $e protsessini, mis algab' 20. septembril pahandas Toronto juute, kes täitsid kohtusaali. Kuid Ontario Supreme Court.'i kohtunik W. D. / Griffiths ütles, et Kanadas kuriteos süüdistatud isikut koheldakse süütuna niikaua kui ta pole süüdi mõis-, tetud: Albert Rauca tuli Kanadasse detsembris 1950 ja töötas põllutöö-iisena, nõudepesijana, restorani mä-nedzherina ja hiljem oli motelli kaasomanik Huntsville'is.. Kohtunik leidis, et ta on olnud töökas kodanik, kes pole varem kohtu poolt Kanadas karistatud. Prokurör Christopher Amerasing-he nõudis kohtualuse kinnipidamist, kuna ta võib põgeneda ja Kanadal on siis palju sdetamist Lääne-Sak-samaaga. Kautsjon määrati $150 000 ja Rauca peab politseis end iga päev, näitamas käima. • | Albert Helmut Rauca on 73 aastane, lahutatud, kahe lapse isa ja elab pensionärina Willo\vdalc'is, Otona-v bee Ave. Sõbrad ja naabrid kirjeldavad teda kui töökat, lugupeetavat - • isikut. /,. . ' . TUNNISTAJAD IlSIUmS./ Kohtus ta andis enda kohta andmeid ja võttis omaks, et oli saksa politsei koosseisus Leedus. Ta oli astunud Saksamaal politseiteenistusse 1928.. a. ja just enne Teist maailmasõda viidud üle riigi julgeolekupo- ; litseisse. . /• . R C M P konstaabel Hans Fracke tunnistas, et viis Iisraelis elunevat juuti on kinnitanud, et Rauca oli see, kes tegi korralduse tuhandete juutide — meeste, naiste ja laste mahalaskmiseks Kaunase surmalaagris 28. oktoobril 1941. a. Nad andsidkirr ' \ jalikud seletused ja leidsid tema. kätte saja foto hulgast. Need tunnistajad seletasid, et Rauca ülesandeks oli eraldada getos need, kes saadeti mahalaskmiseks väiksemasse laagrisse. Üks tunnistajatest õli kuulnud kui Rauca andnud tulistamise käsu ja kaks olid kuulnud kuulipildujast tulistamist. 4J TULGE JA KÜLASTAGE MEID: Höuse oi Sauna ; 5330 YongeSl. Willowdale, 222-5151 Nordic Energy Systoms Ltd: 1060 Lorne Sl Sudbury, 675-3889 '}. . .' Rossow Lumber Ltd. R.R. 4 Pembroke. 735-5282 The Northern Engineering 314 Kennedy Rd., • Dryden, Ont. teie s Nüüd s: effektUv tavat sa . Mõlemal õhu ring sel, mis' ühtlast vähem 1 Kauasel: re. Mõl saadava vabast paagiga. The Fin 5463 Willowc Savil Si 140 Uni Waterk Huroni • Queen Elmval Maki E Hearst Finnp< 290 Thund DEALER gMš im 151 Forinan Ave., Tore
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 1, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-07-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820701 |
Description
Title | 1982-07-01-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
tea
„mi^ MM" „0m LIFE" — Mmlm Wbi!
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-lian
House. 958 Broadview Ave., Toronto,' Ont. Canada,
M4K 2R6 — tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, .473 Luhmann Dr., New Milford,N.I.,
USA. Tel. (201) 262^773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,.Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L
' ^ ''
Tellimiste ja kuutiituste vastuvõtmine igal tööp., k l 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. ,
„MEIE ELU" telljimishinnad: Kanadas 1 a. f34.00, 6 k.
$18.00, 3 k. 113.00; USA-sse ~ 1 a. $37.00, 6 k. $20 00, 3 k.
$14.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.90, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. K i ri-
ja õhupostilisa'USA-sse:! a. $26.00, 6 k. $13.00; Õhu-
.postili^a üiemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o
Üksiknumber—.oSc*.
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |5.00, tekstis
.50, kuulutuste küljel$4.25.
,^de E1u"W. 26 (16§7) »
,Mele W nr. 2e.(1687) 1982
MÄAfUVlA SUURIM LÄÄNI KAPITAL
JOIDÜP"! '
(^niiiiniiiiiiinimiiimfnmRnniQinoini i^^inRiiisniiiiwnituiHiiitnniiiiiunimnuiiifiuiiiiiiHiiiiitiiiiiis^
Falkfandil lehvib uuesti Inglise
lipp. Argentiina i)kupatsioomväed,
umbes 15.000 meest, hulgaliselt rel--
VI bn ;sec?apuhku lalistiuiud. Umbes
7000 ingUse sõdalast, riioodsairi varustus
ja tehnoloogia on saavutanud
vpidüjoövas-
Briti peaminister : Thatcher^ —
—• raudse tahtega (iaam — triüm-veerib
ja ön saavutanud oma poliiti-kale
poolehoiu. Inglismaa ei sõdinud
ainult Falklandi i^ljusaarte pärast,
väid printsiibi pärastt^k^egi ei tule
võtma Inglismaalt tema valduses
olevaid terntooriürne> ses^ Inglismaa
oh votihelhie oma territooriume
kaitsma. ;::v /
Buenos Alres'is seni
tust näidanud rähvämässidlilmusic^
nüüd uuesti presidendi palee ette ja
märatsesid: araandja, äraandjal See
oli uus rahvahulk, kes arvatavasti
polnud seni rahul diktatuürilise sõ-javäevalitsüsega
ja näitasid oma
;meeleolu...^~\ '' ---^y:• y
Need^vpitlused niaksid Inglismaa^
le inuheludes üle 300 sõduri ja Argentiinale
500—600 sõdurit. OperatI
sioonid liiaksid mõlemale poolele
uputatud sõjalaevades, allatulistatud
lenhukites ja hulgalises varustuses.
Kummagile maale ort hind rahas
miljardites dollarites ja kogubilanss
on alles teadmata. Tulemus Falklan-dil
on aga status quo, mis |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-07-01-02