Meie Elu = Our life, July 9, 1981

              1981
sest
lulle
ole­luse
lekul
Il an
i ta-
Inda.
lae-
W-et
lada,
tasin
1160
Kö­iena
Iksid
alu-litte
tegi
nud
a ja
in4
, et.
äärt
töö-^
astu.
•äägi-la
ees
ites,
iktid
\: is-ma-lõbe-
-
To­is,
et
|lxnis>,
en-lisel
vii-po
ipuu-hr.
linul
last
tindi-tei-il
U -
Le
|ar
Ike
Oma
vii-vas-istad
üles-an
Mul •
hin-
:.egu,
1978,
ehk
» ' • •
,'õiks
p;raa-
Ittest.
lises
ümis
Kaa­le
ai-asja-linp
?itud
Iglast'
:ivan-
|lejõu
linna
[IT
ka
- J
. Ui-',
oi-ja
^1
„Meie Elu" nr. 27 (1638), m i , 9. 9
stsBSŠBaicaai
0 iS 0)
Lõppsõnas Seedrioru juhatuse abi­esimees
Härnald Toomsalu, kes on
vastutav laste suvelaagri hea korida-mineku
eest, tänas esinejaid, korral­dajaid
ja külalisi, manitsedes kõiki
hoidma ja armastama ilusat-Seedri-
Aktus lõppes ühise eest hiimniga.
;„RÕÕM LIIKUMISES'^
Õhtune eeskava —- Kalev Estienne
naisvõimiejate ja J. Billings'i tantsu-trupiga
— kandis nime „Rõõm liiku-
; mišes'^ . • ^
" Sama kava esitati kolm nädalat
^varem veidi pikemas versioonis To-
: rontos. St. Lawrence Centre'is. Eve-i
I llyn Koop, kes vaid mõned päevad
varem juhatas proove, andis seekord
oma viimased instruktsioonid- kell 7
õhtul — telefoni teel —-Shveitsist,
kus ta viibib järjekordsel konverent­sil.
Teda asendas kohapeal abikaasa
. Felix Koop. z
Eeskava oli värvirikas, kiirelt lii­kuv
ja mitmekülgne. Seda liikuipiist
' OÜ tõesti i:õõm jälgida, Kuigi enne
eeskava üleläinud vihmahoog teki­tas
äiul: tusatuju, lahkuti ometi ra­huldustundega
hästi korda läinud
eeskava üle. i
Nii võimlemis- kui : tantsujuhte
vääristati suurte lillekorvidega. Äu-peakonsul
Ilmar Heinsoo tänas kõi­ki
esinejaid, ja külalisi, ilma kelleta
ei saa selliseid süurkokkutulekuid
korraldada. V
Mälestussamba-ešine „Mõttelehd'
kodumaale" kesköisel tunnil oli piis-k:
op Karl Raudsepalt.
Järgnes j alakeerutus Georg Iltali
orkestri' saatel hihste öötündideni;
Eeskava sidujana/teadustajana te­gutses
vilunult ja kiitust ^väärivalt
Anne-Liis Tüll. Ainult helis^adeidis
võinuks parem olla.
JUUMD NÕUAVAD
KOHTU
ei olevat täitnud lubadust
liberaalide partei
ÄjalmillJSA-s käivad protsessid sõjaroimades süüdistatutelt ko­dakondsuse
äravõtmiseks, su^jurendavad juudid survet Kanada va­litsusele.
Sõjaka juudi kaitseliidu „Jewish Defence League" juht
Meir Halevi ütles „Toronto Stardi" andmetel, et lüduvalitsus olevat
petnud juute, jättes täitmata lubaduse arvatavate natsi sõjakurja­tegijate
kohtu alla andmiseks.
Kalev Estienne
. ' i v
rioru
HELSINGI • (M.E;) - Eestlase
poolt tehtud ausammas värvitakseI
jätkuvalt. Kotka linna politseil ja
puhastajatel on palju tööd; et hoida
puhtana eesti skulptor -Mati Variku
poolt 1979. a. valmistatud pronksist
.mälestusmärk. — büst nimega -^Mõt­lev
Lenin" rSee kingiti omal ajal Tal­linna
poolt Kotkale, J^es on nn. sõp-ru^
liniiäd. Avamisest saadik on Le­nin
ikka vahetevahel saanud uue
„värvikatte" tundmatute . isikute
])oolt. Esimesel "korral revolutsionää­rist
sai tõeline punane kohe pärast
büsti paljastamist. Äsja ta muutus
valgeks. Ainult kord on värvija kin­ni
võetud ja ta läks trellide taha kol­meks
kuuks. Linnaisade seletusel
tõusevad kolmemeetrilise büsti pu-hastuskulud
tuhandete markadeni.
Seda kavatsetigi paigutada kuhugi
muuseumi, et vältida jätkuvat „mä--
ke-upT', Linna poHtseimeisterÄ. Vi-1
ras ütles ajalehtedele, et politsei lei
laha pidevat valvet i büsti juures ja
arvas, et võõpamine pole poliitiline.
DilliililliltlillllililliilllllllliHliltillllilllllllilitlll^
Kohtuminster 'Robert Kaplan pi­das
juutidele, „suurei>äraseid kõne­sid"
viimaste valimiste ajal, et„mi-dagi
tehakse". Olles ise juut ei ole
ta aga lubadust täitnud, märkis Meir
Halevi demonstratsioonil Torontos
liberaalide erakonna peakorteri ees.
Umbes 13 loosugeid kandvat de-monstranti
.75-liikmelisest juutide
kaitseüidust hüüdsid lööklauseid na-gu„
Natsidel pole õigusi" jne., kuid
erakonna bürood hoone teisel korral
olid peaaegu tühjad keskpäeval, toi­munud
demonstratsiooni ajal. Hale­vi
ütles, et Kanadal on võimalused
sõjaroimarite kohtu alla andmiseks
,,War Crimes Regulations" alusel
1|945. pstast, mis võimaldab sõjaroi-rnades
kahtlustatute vahistamise,
kohtu alla andmise ja karistamise.
Halevi lisas, et Kanadas olevat
enam. kui 200 sõjakurjategijat ja nat-sikütt
Simon Wiesenthal olevat juba
andnud Kaplanile dokumentidele ra­jatud
tõendid nende üle kohtumõist­miseks.
Üks Willo\vdale'is elunev mees ole­vat
1955. a. Lätis kohtu'poolt taga­selja
surma mõistetud natsi-tüüpi or­ganisatsiooni
juhtimise eest, kes ole­vat
süüdi juutide ja kristlaste sur­mas
Teise maailmasõja ajal.
Juutide kaitseliidu juht lisas, et
nad kavatsevad demonstratsioone,
tuntud natsikriminaalide kodude ees
ja võibolla lavastada „kohtumõist-mist"
nende üle. „Meie ei anna neile
((
¥abaõhukontserdi solistid ja teadustaja
Foto S. Preem
r3
MINGIT 1 ,
KOMPROMISSI
KOMMUNISTÄDEÄ
0!!illllilllllliiltillllillllilliillliltlllilliilli9llinHllllllililli
(Algus esiküljel)
Majd^neki karistuslaagris, kusoli
valvuriW ametis. Samal ajal said ras­ked
karistused temaga samal tee­nistuses
olnud 9 meesvalvi^rit.
ic Viimased 10.000 Tansaania sõdu­rit
lahkusid Ugandast. Kohale jä^ti
vaid 1000 liikmeline politseiüksus, Iqes
abistas korrahoidmisel president
Obotet.;;
Ajakirjanduses kõmu tekitanud
abiellumine Toronto ^pianisti^ Paul
Drake ja Belgia printsess > Marie
Daphne vahel on karile Jooksnud,
Abiellumine toimus Floridas.
Kohtu poolt määrati tingimuska-ristus
33-aastasele MicheL Lambert'-
ile, kes end süüdi tunnistas ki^ue
süütepommi plahvatuskohale viimi­ses
1968. aastal. M. Lambert oli
maapaos Kuubas ja Prantsusmaal,
kust ta alles hiljuti tagasi pöördus
Kanadasse.
Iraani valitsus on hukanud viima­se
kahe nädala jooksul mahalaskmi­se
teel umbes 100 valitsuse vastast
Hukkamised oii toimunu^ ajast kui
vallandati ametist president A. Bani-
Sadr.
^ Rahvusvahelise organisatsooni
„Amnesty Internationar- andmetel
komrifiunistlik Vietnam hoiab ilma
'kohtifotsüseta vanglatel üle 2Ö.
isiku, • •
lviii
Moskva; perenaistele . ei meeldi sa-'
jad tuhanded väljaspoolt linna saa-bimud
Milalised, kös ostavad ärid
tühjaks. Tavaline pilt raudteejaama­des
on ketimehed" teel sinna kus
on veelgi suurem puudus kbnsei-vi-
(piimast, sardiinitest, leivast ning li­hast.
Laia Venemaa pealinnas • neid
vahetevahel pärast tundide kaupa
sabas seismist leidub — kui hästi
veab. Paljudes M. Ludu osades saba-probleemi
ipole selle tõttu, et riigi-kauplustest
liha ei saa. Praegu ön
puudus juba seUistestpcaupadest hä­gu
kompvekid ja makaronid, mida
varem oli rohkem saadaval.
Seda korke teatavad kommunistli­ku
partei juhid, aga nad ei luba olu-korra
parandamist Uihemas .tulevi­kus,
vaid kõnelevad probleemist pä­ris
pessimistliikus toonis.
Põhjuseid 'toiduainete kriisile lei­dub
mitu. Möödunud viie aasta jook-sul
suurenes linlaste arv 9% ja tõo­tajate
arv põliumaj anduses . langes
sama võrra, peale selle annab tunda
ka kalasaagi nappus, mis on samal
, tasemel püsinud 1976.. a. saadi'k,- hoo­limata
plaanitsetud 30 prols, juur­dekasvust.
4. ja 5. juulil
Sabasid moodustab ka väga hal­vasti
korraldatud toiduainete jaota­mine,
sest teel kauplustesse läheb
kaduma või rrkneb suur protsent
kaupadest. Ega saa 'ka unustada le­ti
alt müümist ja riigilt varastamist.
Vargused on tõeliseks probleemiiks
N. Liidus. Kuigi viis aastat tagasi:'
hiljuti surnud peaminister Aleksei
Kossõgin; lubas, et aastaks .1980 liha
ja meieri toodete toodang kasvab .20
—-21%, on see tegelikult jäänud alla
•kolme protsendi. Näiteks möödunud
aastal jaanuarist septembrini oli liba
tootmine 3,59-6 väiksem eelmisest
aastast ning sel aastal nii liha Vui
ka piima toodang langeb veelgi. Eri­teadlased
ütlevad küll lootusrikkalt,
et ühe isiku kohta peaks liha söö­dama
aastas 80 'kilogrammi, rriomen-dil
arvatakse see olevat 57 kilo. "^ol--
le 57 kg hulka kuulub rohkesti.ras­va
ja konte. ' V
Märgatavaks teguriks on juba tei­ne
väga halb viljasaak,: mis on teki­tanud
suure 'kriisi. Arvatakse, et
'möödunud aastal jäi puudu vMs^
aastakuplaanist 50—150 miljonit ton­ni.
l-Vendased kasutavad enamiku
viljast loomasöödaksVja 'halval saa­giaastal
on nad sunnitud karja liiga
pal|u tapma; ' ; '
Möödmiud sügisel Leonid Bresh-nev
pööras tähelepanu sellele, et ci
osata linnadesse ja tööstuskeskustes­se
toimetada piisavalt liha ja piima.
Ta mär^kis ka teist probleemi, nimelt
korteri- ja sotsiaalne olukord ei vas-
:a nõuetde. Sovhopsniku, kuupalk on
Umbes 195 KanÄ^ M a r i t , kuid te­has
tööline teenib rohkem. Tegelikult
lisatulu saab maa tööline oma isikli-ikult
põliulapilt ja teenib samapalju
l^itehastööline. Öeldakse, et nõu­kogude
ühiskond jääks kohe
IL ja 12. Juulil
...... 922-:
18. ja 19. juulil
.921-7777
25. ja 26. juuli!
•dr. T. Sauks
United Pressi kirjasaatja, kes hü­üti
viibis Eestis, kirjutas oma tähe­lepanekutest
Tallinnas London Free
Pressi veergudel, et eestlased oh vä­ga
kindlameelsed ja üks vähestest
rahvastest, kes võib uhkustada sel­lega,
et nemad on punaarmeed löö­nud.
Ta olla saanud mulje, et eestla­sed
võivad sellega veel kord hakka­ma
saada, kui võimalus tuleb
Viibides Tallinnas UPI kirjasaatja
pani tähele, et venestamise protsess
Eestis on aeglasem kui teistes Balti
riikides. Eestlased hoiavad kindla­mini
oma identsuse alal ja kasuta­vad
vene ;keelt ainult viimase häda
korral. Teiseks kohalikuks keeleks
Tallinnas ön soome keel. Soomlased
on eestlastele lähedased kultuurilt ja
keelelt. Neid käib rohkesti turistide­na
Eestis, eriti Eesti odavate viina
hindade pärast. Suurmoeks Tallin­nas
ön^ USA päritoluga T-sark.^Nar-va
maanteel oli näha T-särke kirjade­ga,
nagu „Ohio State", „Pepsi" ja
„Adidas".
Pirita rannas blondid eestlannad
kuulayad lääne rock-muusikat ja
hoiavad eemale venelastest, kes oma­vahel
hoiavad kokku. Eestlastel on
nendega vähe sidet. Päivitusõli ase­aineks
määritakse nahale võid.
'Kirjasaatja tuletab London Free
Press lugejatele meelde, et Eesti 161
KS SOOME KEEl
^9
VOl
lahku Vene iinpeeriumist hing kitulu-tas
end iseseisvaks 1918. a. Maad val­lutama
tulnJd N; Liidu punaarmee
visati maalt välja. Keegi eestlastest
oli selle kohta tähendanud, et eestla­sed
ei ole sõjakad, aga kui me sõdi­me,
siis võidame. Iseseisvusaeg oU
lühike. Hitleri jg Stalini vahehse
kokkuleppe alusel 1939. a. Balti rii­gid
arvati N. Liidu huvide piirkonda
ja okupeeriti samal aastal N. Liidu
poolt. Koostöö venelastega ei ole ker­ge,
sest igalpool esinevad erinevu­sed.
Nü näiteks Pare kohvikus Pikal
tänaval pensioniealised eestlased
söövad kooki ja joovad kohvi. Tei­selpool
tänavat, vene kohvikus hom­mikueineks
on võileib kiluga ja „hot
dög'^ (!) hapukapsastega. Tänavanur­kadel
müüakse pirukaid ja jäätist,
nagu MoS|kvas. Sade tänaval oli näha
ühe poe aknal vene tähestikuga kir­jutusmasin.
Ladina tähestikuga kir­jutusmasinaid
ei olnud kusagil näha.
Kultuurilt ja usult eestlased kuu­luvad
läände. Okupatsioonivõim lu­bab
kasutada jumalateenistusteks
mõnda kirikut. Oleviste kink Laial
tänaval on baptistide kasutada. Kiri­kust
möödaminnes oli kuulda kuidas
inimesi kutsuti kiiäkusse. „Täna on
jumalateenistus noortele, gitarre
muusika ja laulud. Tulge kõik, tul­ge!"
/ Eesti: Sihtkapital Kanadas
Aimetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid m tulumaksuvabad.
Suimake oma annetused noortele ja
teistele, eesti
kviittlngl saa-
• Eesti Maja, 9S8 Broad-
Tomnto,' :Ont. M4K 2115
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation Programt' alusel — G.H.I.P.
/"^^fk INSULATION
f Ämnii$mcmf<HrLmn^ Asjatundlik isoleerimine
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel 425-0839
mc-53
rotti, kui nood privaatsed köögivilja-aiad
keeilustatäks.. Praegu saab kol­hooside
ning sovhooside turgudelt
osta kallima hinnaga rohkesti sellist
kaupa, millest linnakauipluste ees sa­bades
seisjad ainult unistavad.
id Balti riikidesse ja Venemaale
Melisscidm® riide- \Q jolanSupcilfke kuni 19
nml@ nette. Kõik en täielikult kindlystatud.
• • 0
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—teedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
Juuni-, juuli-ja augustikuudel kolmapäeviti avatud ja laupäeviti suletud.
EÄLTIC EXPORTING CO.
Koncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. S31-3098
lÄLLE MÜÜGIL SUUR
IIVET
Sabad toiduainete • kaupluste eest ei k^®'^
ind 136.00 Postiga tellides^ $3.00 saatekuto
talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
J
sm
11