1983-07-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• . •••V
Second €lass Mail Eegistration No. 1354.
Nr.27 (1740) 1983 NELJAPÄEVAL, 7.JUULIL - THURSDAY, JULY 7 XXXIV aastakäik
waBBaaaKmamamaaimamaaaare
Madriidis teeb
N. Liit jäFelandmisi
|dist teatatakse, et N. Liidmi
egatsiooni juht Euroopa koostöö
ja julgeoleku konverentsil on
nõustunud teatud järelandmistega
Inimõiguste rakendamise alal Hi§*
jpaania delegatsiooni kompromissiettepaneku
kohaselt. Selle järel-andmisega
N. Liidu delegatsiooni
poolt loodetakse varsti koostada
Madriidi konverentsi resümee.
Konverents on kestnud ligemale 3
aastat.
Pärast N. Liidu invasiooni Afganistani
1979. a. oleks see esimene
kokkulepe, mis on saavutatud N..
Liiduga. Loodetakse, et Madriidi
konverents lõpetatakse paari nädala
pärast.
LÄTI PÕGENIK SAAB
ROOTSIS ASÜÜLI
STOKHOLM (EPL) - 28-aastane
läti ärahüppaja, kes kolme nädala
eest põgenes ühe põllukahjurite prit-simislennukiga
Gotlandile, sai In-vandrarverketi
käest poliitilist asüül
i .
Põgenik on pärit Riiast ja ta oii
jutustanud, et ta oli sunnitud põgenem
a , m a ametivõimud jälitasid teda
tema poliitiliste tõekspidamiste tõttu.
Põgenemisvõimalus tekkis siis,
kui ta juhuslikult jäi täiesti üksi lennukisse.
Gotlandil maandus ta ühe taluniku
põllul Vallstenas, kuhu lennuk jäi
.^eisma tükiks ajaks. Alles,paan nä-.
Mat hiljem saadeti N. Liidust Rootsi
meeskond, kes viis lennuki koju
tagasi.
Ligi 1500 oli koguiniesiud Seedraorule suviharjapidustustele kus sooja ilmaga jälgiti mitmekesist eeskava.
All — E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo süütab Võidutul®» Auvalves Toronto ja Hamiltoni Eesti Võitlejate
Ühingute iliikmed. " Foto-S.Preem
Laupäeval, 2. juulil toimusid Seedriorul traditsioonilised suviharja pidustused. Päevakava, kah
traditsiooniline, hõlmas kontsertaktuse koos võidutule süütamisega, õhtuse vabaõhu teatrilavastuse,
kesköise „mÕttelennul kodumaale" ja lõpuks tantsugi. Ilm oli soe ja rahvast umbes 1500.
Kontsertaktuse avas Sihtasutus ni võitlejate ühingute liikmeist koos- meie riiklikku iseseisvust, mille alu-
Seedrioru juhatuse esimees August nev auvalve tõrviku, aupeakonsul seks oli nende kangelaste vereohver.
Jurs kinnitades, et Seedrioru on eesti Ilmar Heinsoole. Ühinegu selle leegiga meie ühine
kodu, kus valitseb ees-ti meel ja eesti ,,Vägiteo kaunis jääb püsima vee- palve ja lootus, et meie kannatav
keel ja kus viljeldakse eesti kultuuri revate aastate voolus. Kestvam kui rahvas kord jälle ise otsustab oma
nii teatri kui ka muusika alal. Avasõ- saatuse öö tõuseb ta järele.au." Nen- saatuse üle meie põlisel esivanemate
hale järgnes Kanada hümn. de, Villem Ridala, eesti kangelasile maal."
pühendatud ephitatumi sõnadega
VÕrDUTlJLI süüt-as aupeakonsul võidutule. ,,Tu-
Järgnevalt tõi Toronto ja Hamilto- letagu see tuleleek meile, meelde
JAANITUL
toimgb ka tänavu Simcoe ääres,
aupäeval, 9. juulil algusega keskpäeval.
KÕIK TERETULNUD!
Kaasa võtta hea tuju ja muusikariistad!
TÕOTAME TRUUDUST
Järgnevalt õpetaja Elmar Pähn pidas
lühikese vaimuliku talituse, alustades
laulusalmi sõnadega: „Maa.oli
vaba — vabaks saagu ta jälle Sinu
abiga."
„See soe päikesepaiste on meile
õnnistuseks siin ja õnnistab ka,meie
rahvast kodumaal. Alati on leidunud
isandaid, kes on teisi rõhunud. Ikka
ja jälle on palutud: lase mu rahvas
vabaks, lase mu rahval minna. Samu
sõnu lausus ka Paavst hiljuti Poolas,
oma kodumaal: lase mu rahvas vabaks.
Poola rahvas kaotas Teises
Maailmasõjas 6 miljonit inimest, seepärast
on neil õigus vabadusele,"
lausus Paavst.
(Seitse Kunsti
1983
EESTI KUWSTINÄDAL SEEDRIORUL 13.-20. AUGUSTINI
JCunstja keraamika, muusika, video ja näitekunst, dzhäss-tants ja rütmiline võimlemin©,
eesti keele ilu jakola, konversatsloon algajatele. Esto foto ja elukunst
® Osavõtumaks $135.00, õpilased $100.00, lapsed $65.00
® Registreerida koos sissemaksuga $25.00 aadressil:
Eesti Kunstjde Keskus, 958 B^^^^ Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6, telefon 259-9779.
„Ka meie rahvas on kandnud suuri
ohvreid. Meie rahvas on maksnud
vabaduse eest kõrget hinda. Ja kodumaal
on meie rahva seas julgeid
hääli, kes hüüavad: lase mu rahvas
vabaks — meie Maarjamaa ei. ole
ununenud meie südameist.'
„Tõotame täna truudust oma maale
ja rahvale.
,,1588. a. Hispaania laevastik,
võitmatu armaada, purjetas, et purustada
Inglismaa protestantlikku
valitsust. Kuid tõusis torm ja purustas
suurema osa sellest armaadast
vastu Inglismaa rannakaljusid. Vabaduse
idu on inimese hinges Jumalalt
antud aardena, seda ei purusta
tankidiviisid ega kuulipilduja tuli."
Oma palves õpetaja Pähn palus
Jumalalt uut vabaduse päikese IJUSU
meie rahvale ja kodumaale.
Vaimuliku talituse lõppedes August
Jurs kinnitas meie kohustust
mäletada ja austada meie rahva ja
maa vabaduse eest langenud kangelasi,
mille järel Hamiltoni Võitlejate
ühingu liikmed viisid pärja langenute
mälestussambale ning Merike Ko^er
deklameeris Marie Underi „Märes-tus
ja tõotus."
Järgnevalt Toronto Eesti Segäkopr
laulis R. Topman'i „Requiem'i."
AKTUSEKÕNE
Dr. Roman Toi oma aktusekõnes
rõhutas seedrioru teeneid eesti kunsti
ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel
ja kuis kunsti ja kultuuriga
saab teenida vabadusvõitluslikke
eesmärke.
. ..Eestlaste kunstitaotlus Kanadas
näib olevat pidevas muutumise protsessis
kahel põhjusel. Esiteks — senine
aktiivne ja võimekas generatsioon
hakkab bioloogia survel tagasi
tõmbuma ning uus, noorem generatsioon,
ikka enam ja enam domineeri-
Jna. Teiseks — ümbritseva ühiskonna
mõjutused astuvad ikka selgemini
meie kultuuritegevuse pilti.
..Näitena noorema generatsiooni
esilekerkimises leiame, et Toronto
Kuninglikus Konservatooriumis ^o^
praegu kuus eestisoost õppejõudu.
Kolm nendest alustasid õpinguid
Eestis, kolm on aga lõpetanud siin
Ameerika mandril. ü-Ümbritseva
ühiskonna mõjutuse
osas ma küsiksin kõigepealt — kas
oleme ka ise mõjutanud Kanada kul-tuuriharrastusi?
Ma arvan, et oleme
küll, näiteks koorilaulu, osas. Paarkümmend
aastat tagasi oli siin koorilaul
ainult etniliste gruppide ja ki-
(Järg lk. 3]
Dr. Roman Toi kõnelemsis Seedrioru suviharjapeoS. Foto — S. Preem
Eestlasi mitmelt mandrilt
Lääneranniku Eesti Päevade
Juulikuu alul lõppenud 16. Lääneranniku
Eesti Päevad San Franciscos
kujunesid palju enamaks
kui ainult' Ameerika ja Kanada
Lääneranniku eestlaste kokkutulekuks.
Sellele n.ü. Mini-Esloie oli
kogunenud ^rahvuskaaslasi nii
mandri idarannikult kui ka kaugemaid
külalisi: Eestist, Havailt,
ÄlasKa^t, Brasiiliast; Üiäs-I^iBre-maalt
ja Austraaliast.
LÄÄNERANDLASTELE KUULUB
ESIMESTE E.P. KORRALDAMISE
AU VABAS MAAILMAS
Äsjased Lääneranniku Eesti Päevad,
olid juubelipäevad, kuigi seda
kohapeal ainult tagasihoidlikult toonitati.
30 aastat tagasi, 1953. aasta septembrikuus
kuulutas San Francisco
linnapea Elmer E. Robinson proklamatsiooniga
6. septembri San Franciscos
ametlikult Eesti Päevaks.
Esimene suur rahvuslik suursündmus
Lääneranniku Eesti Päevadena
leidis aset 5, 6. ja 7. septembril 1953.
aastal.
14. eesti organisatsiooni ja keskust
Kauges Läänes lõid kaasa läänerand-laste
kokkutulekule, et üheskoos tugevdada
rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.
Eesti Vabariigi esindaja USA-s,
aupeakonsul. J.-Kaiv, kes isiklikult
võttis osa tookordsetest Lääneranniku
Eestlaste Päevadest, avaldas arvamist,
et idaranniku suurkeskused
peaksid palju õppima läähefannik-
. laste suurüritusest.
J. Kaiv ütles, et „lääneranniklased
on pannud aluskivi edaspidiste territoriaalsete
võitude saavutamisele
ja kaasmaalaste võitude saavutamisele
kaasmaalaste ühendamisel ja
võibolla isegi elustanud mõtet
üleameerikaliste eesti päevade korraldamiseks.
O •
E.V. konsul A.;Roos tervitab XVI
Lääneranniku Eesti Päevade avaaktusel.
Foto — K. A. Lehela
Osavõtjate- tegelaste arv tookordsetest
esimestest Eesli Päevadest oli
umbes 600, nehdesl pooled tulid 450
miili või kaugemal asuvatest linnadest.
Paarkümmend eestlast sõitis
kohale isegi 3000 miili eemal USA
idarannikult, eesotsas E.V. aupeakonsul
J. Kaivu ja praost (lolajal abi-praost)
R. Kivirannaga, Esines Los
Angeles'i., San Francisco ja Portlandi
lauljatest koosnev ühendatud segakoor
ning samadest keskustest
.koondatud rahvatantsijad. Solistidena
esinesid bariton Andrei Christian-sen
ja kontrabassil Ludvig Juht.
(Järg lk. 3)
„Ritmika" võinslejad Torontost esinemas Lääneranniku Eesti Päevsi-
Foto — K. A . Lehela
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 7, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-07-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830707 |
Description
| Title | 1983-07-07-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | • . •••V Second €lass Mail Eegistration No. 1354. Nr.27 (1740) 1983 NELJAPÄEVAL, 7.JUULIL - THURSDAY, JULY 7 XXXIV aastakäik waBBaaaKmamamaaimamaaaare Madriidis teeb N. Liit jäFelandmisi |dist teatatakse, et N. Liidmi egatsiooni juht Euroopa koostöö ja julgeoleku konverentsil on nõustunud teatud järelandmistega Inimõiguste rakendamise alal Hi§* jpaania delegatsiooni kompromissiettepaneku kohaselt. Selle järel-andmisega N. Liidu delegatsiooni poolt loodetakse varsti koostada Madriidi konverentsi resümee. Konverents on kestnud ligemale 3 aastat. Pärast N. Liidu invasiooni Afganistani 1979. a. oleks see esimene kokkulepe, mis on saavutatud N.. Liiduga. Loodetakse, et Madriidi konverents lõpetatakse paari nädala pärast. LÄTI PÕGENIK SAAB ROOTSIS ASÜÜLI STOKHOLM (EPL) - 28-aastane läti ärahüppaja, kes kolme nädala eest põgenes ühe põllukahjurite prit-simislennukiga Gotlandile, sai In-vandrarverketi käest poliitilist asüül i . Põgenik on pärit Riiast ja ta oii jutustanud, et ta oli sunnitud põgenem a , m a ametivõimud jälitasid teda tema poliitiliste tõekspidamiste tõttu. Põgenemisvõimalus tekkis siis, kui ta juhuslikult jäi täiesti üksi lennukisse. Gotlandil maandus ta ühe taluniku põllul Vallstenas, kuhu lennuk jäi .^eisma tükiks ajaks. Alles,paan nä-. Mat hiljem saadeti N. Liidust Rootsi meeskond, kes viis lennuki koju tagasi. Ligi 1500 oli koguiniesiud Seedraorule suviharjapidustustele kus sooja ilmaga jälgiti mitmekesist eeskava. All — E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo süütab Võidutul®» Auvalves Toronto ja Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingute iliikmed. " Foto-S.Preem Laupäeval, 2. juulil toimusid Seedriorul traditsioonilised suviharja pidustused. Päevakava, kah traditsiooniline, hõlmas kontsertaktuse koos võidutule süütamisega, õhtuse vabaõhu teatrilavastuse, kesköise „mÕttelennul kodumaale" ja lõpuks tantsugi. Ilm oli soe ja rahvast umbes 1500. Kontsertaktuse avas Sihtasutus ni võitlejate ühingute liikmeist koos- meie riiklikku iseseisvust, mille alu- Seedrioru juhatuse esimees August nev auvalve tõrviku, aupeakonsul seks oli nende kangelaste vereohver. Jurs kinnitades, et Seedrioru on eesti Ilmar Heinsoole. Ühinegu selle leegiga meie ühine kodu, kus valitseb ees-ti meel ja eesti ,,Vägiteo kaunis jääb püsima vee- palve ja lootus, et meie kannatav keel ja kus viljeldakse eesti kultuuri revate aastate voolus. Kestvam kui rahvas kord jälle ise otsustab oma nii teatri kui ka muusika alal. Avasõ- saatuse öö tõuseb ta järele.au." Nen- saatuse üle meie põlisel esivanemate hale järgnes Kanada hümn. de, Villem Ridala, eesti kangelasile maal." pühendatud ephitatumi sõnadega VÕrDUTlJLI süüt-as aupeakonsul võidutule. ,,Tu- Järgnevalt tõi Toronto ja Hamilto- letagu see tuleleek meile, meelde JAANITUL toimgb ka tänavu Simcoe ääres, aupäeval, 9. juulil algusega keskpäeval. KÕIK TERETULNUD! Kaasa võtta hea tuju ja muusikariistad! TÕOTAME TRUUDUST Järgnevalt õpetaja Elmar Pähn pidas lühikese vaimuliku talituse, alustades laulusalmi sõnadega: „Maa.oli vaba — vabaks saagu ta jälle Sinu abiga." „See soe päikesepaiste on meile õnnistuseks siin ja õnnistab ka,meie rahvast kodumaal. Alati on leidunud isandaid, kes on teisi rõhunud. Ikka ja jälle on palutud: lase mu rahvas vabaks, lase mu rahval minna. Samu sõnu lausus ka Paavst hiljuti Poolas, oma kodumaal: lase mu rahvas vabaks. Poola rahvas kaotas Teises Maailmasõjas 6 miljonit inimest, seepärast on neil õigus vabadusele," lausus Paavst. (Seitse Kunsti 1983 EESTI KUWSTINÄDAL SEEDRIORUL 13.-20. AUGUSTINI JCunstja keraamika, muusika, video ja näitekunst, dzhäss-tants ja rütmiline võimlemin©, eesti keele ilu jakola, konversatsloon algajatele. Esto foto ja elukunst ® Osavõtumaks $135.00, õpilased $100.00, lapsed $65.00 ® Registreerida koos sissemaksuga $25.00 aadressil: Eesti Kunstjde Keskus, 958 B^^^^ Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6, telefon 259-9779. „Ka meie rahvas on kandnud suuri ohvreid. Meie rahvas on maksnud vabaduse eest kõrget hinda. Ja kodumaal on meie rahva seas julgeid hääli, kes hüüavad: lase mu rahvas vabaks — meie Maarjamaa ei. ole ununenud meie südameist.' „Tõotame täna truudust oma maale ja rahvale. ,,1588. a. Hispaania laevastik, võitmatu armaada, purjetas, et purustada Inglismaa protestantlikku valitsust. Kuid tõusis torm ja purustas suurema osa sellest armaadast vastu Inglismaa rannakaljusid. Vabaduse idu on inimese hinges Jumalalt antud aardena, seda ei purusta tankidiviisid ega kuulipilduja tuli." Oma palves õpetaja Pähn palus Jumalalt uut vabaduse päikese IJUSU meie rahvale ja kodumaale. Vaimuliku talituse lõppedes August Jurs kinnitas meie kohustust mäletada ja austada meie rahva ja maa vabaduse eest langenud kangelasi, mille järel Hamiltoni Võitlejate ühingu liikmed viisid pärja langenute mälestussambale ning Merike Ko^er deklameeris Marie Underi „Märes-tus ja tõotus." Järgnevalt Toronto Eesti Segäkopr laulis R. Topman'i „Requiem'i." AKTUSEKÕNE Dr. Roman Toi oma aktusekõnes rõhutas seedrioru teeneid eesti kunsti ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel ja kuis kunsti ja kultuuriga saab teenida vabadusvõitluslikke eesmärke. . ..Eestlaste kunstitaotlus Kanadas näib olevat pidevas muutumise protsessis kahel põhjusel. Esiteks — senine aktiivne ja võimekas generatsioon hakkab bioloogia survel tagasi tõmbuma ning uus, noorem generatsioon, ikka enam ja enam domineeri- Jna. Teiseks — ümbritseva ühiskonna mõjutused astuvad ikka selgemini meie kultuuritegevuse pilti. ..Näitena noorema generatsiooni esilekerkimises leiame, et Toronto Kuninglikus Konservatooriumis ^o^ praegu kuus eestisoost õppejõudu. Kolm nendest alustasid õpinguid Eestis, kolm on aga lõpetanud siin Ameerika mandril. ü-Ümbritseva ühiskonna mõjutuse osas ma küsiksin kõigepealt — kas oleme ka ise mõjutanud Kanada kul-tuuriharrastusi? Ma arvan, et oleme küll, näiteks koorilaulu, osas. Paarkümmend aastat tagasi oli siin koorilaul ainult etniliste gruppide ja ki- (Järg lk. 3] Dr. Roman Toi kõnelemsis Seedrioru suviharjapeoS. Foto — S. Preem Eestlasi mitmelt mandrilt Lääneranniku Eesti Päevade Juulikuu alul lõppenud 16. Lääneranniku Eesti Päevad San Franciscos kujunesid palju enamaks kui ainult' Ameerika ja Kanada Lääneranniku eestlaste kokkutulekuks. Sellele n.ü. Mini-Esloie oli kogunenud ^rahvuskaaslasi nii mandri idarannikult kui ka kaugemaid külalisi: Eestist, Havailt, ÄlasKa^t, Brasiiliast; Üiäs-I^iBre-maalt ja Austraaliast. LÄÄNERANDLASTELE KUULUB ESIMESTE E.P. KORRALDAMISE AU VABAS MAAILMAS Äsjased Lääneranniku Eesti Päevad, olid juubelipäevad, kuigi seda kohapeal ainult tagasihoidlikult toonitati. 30 aastat tagasi, 1953. aasta septembrikuus kuulutas San Francisco linnapea Elmer E. Robinson proklamatsiooniga 6. septembri San Franciscos ametlikult Eesti Päevaks. Esimene suur rahvuslik suursündmus Lääneranniku Eesti Päevadena leidis aset 5, 6. ja 7. septembril 1953. aastal. 14. eesti organisatsiooni ja keskust Kauges Läänes lõid kaasa läänerand-laste kokkutulekule, et üheskoos tugevdada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Eesti Vabariigi esindaja USA-s, aupeakonsul. J.-Kaiv, kes isiklikult võttis osa tookordsetest Lääneranniku Eestlaste Päevadest, avaldas arvamist, et idaranniku suurkeskused peaksid palju õppima läähefannik- . laste suurüritusest. J. Kaiv ütles, et „lääneranniklased on pannud aluskivi edaspidiste territoriaalsete võitude saavutamisele ja kaasmaalaste võitude saavutamisele kaasmaalaste ühendamisel ja võibolla isegi elustanud mõtet üleameerikaliste eesti päevade korraldamiseks. O • E.V. konsul A.;Roos tervitab XVI Lääneranniku Eesti Päevade avaaktusel. Foto — K. A. Lehela Osavõtjate- tegelaste arv tookordsetest esimestest Eesli Päevadest oli umbes 600, nehdesl pooled tulid 450 miili või kaugemal asuvatest linnadest. Paarkümmend eestlast sõitis kohale isegi 3000 miili eemal USA idarannikult, eesotsas E.V. aupeakonsul J. Kaivu ja praost (lolajal abi-praost) R. Kivirannaga, Esines Los Angeles'i., San Francisco ja Portlandi lauljatest koosnev ühendatud segakoor ning samadest keskustest .koondatud rahvatantsijad. Solistidena esinesid bariton Andrei Christian-sen ja kontrabassil Ludvig Juht. (Järg lk. 3) „Ritmika" võinslejad Torontost esinemas Lääneranniku Eesti Päevsi- Foto — K. A . Lehela |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-07-01
