Meie Elu = Our life, October 1, 1987

              8 ÄIAFÄEVÄL, 1. OKTOOBESL - raUESDÄY. OGTOBEI »Meie EBu*' ir. m (1980) 1987 >
'õe raamatust
, boomes
üfööyel Aleks Lepajõ@ on vanglas
kirjutanud raamatu „Kapinalli-nen"
(Mässaja), mille käsikirjast
avaldas katkendeid ajakiri „S@i9°
ra'\ Toome neist mõned tõlkes.
Raamatu algul kirjeldab Aleks Le­pajõe
Pariisi üliõpilasrahutuste mõju
Tartus. Tekstis esinev Hans on Lepa­jõe
tuttav ja Sturm on Eesti julgeole­kuorgani
hilisem kõrge ametnik.
„Samal ajal aga Tartus, kus Hans
tegutses mässujuhina, kees kauem.
Esiteks visati ilma pikemata ülikoo­list
välja kümmekond uue maail­maparandaja
kõige lähedasemat sõp­ra
ja pärast seda ka kümmekond
Eesti Vabariigi sõpra. Natuke hiljem
lisati veel kümmekond juurde. Sel
korral lasti Hansul siiski jääda. Pä-rast
väljaHeitmisi olukprd siiski ei
paranenud. Ülikoolilinn ei rahune-
.nud./;./.
„Vabariigi a^astapäeval otsustati
korraldada rongkäike ja niitmesugu-seid
koosolekuid. Otsiti kõikjalt
möödunud aegade kuulsaid tartlasi,
nagu Otto Wilhelm Masingut, Hugo
Treffneri, Jaan Tõnissoni ja noort
Hella Wuolijoki (tollane Murrik)
puutuvat ainestikku, mida loeti ühes­koos.
Oli alanud rahvusliku roman-tika
uus Õitseng.
„ K u i rahutused Pariisis olid vai­mult
vasakpoolsed, siis Tartus olid
need rahvuslikud. Ka Tartus eksis­teerisid
tollal oma baaderid ja mein-hofid,
kel tõsi küll, puudus materjaai-ne
põhi tegutsemiseks, kuid oli aga
linlaste moi^aalne toetus. >
LEITNANT feTURM
,,Aga kui neist olid mõned kinni
nabitud ja neid karistatud kümne või
viieteist-aastase sunnitöölaagriga,
lõppes partisanisõda linnas kiiresti.
Hans oli kord istunud ühe taolisega'
kohvikus. Natuke hiljem, kui see ar­reteeriti
ja laagrisse saadeti, kutsuti
Hans KGB-sse. Bandiidi telefoni-numbrite
hulgast' oli leitud Hansu
oma. Seal ta siis sai tuttavaks Stur-miga,
kes oli veel noor ja innukas
leitnant. Hansu peeti tol rahutul ajal
koos üheksa omataolisega vastuta­vaks
ülikoolitöp takistamises.
,,Ülekuulamisel polnud energilisel
ja terase silmaga leitnandil kunagi
ajast puudus. Ta Ibli esimene tööl ja
viimane mineja. Hiljem oli päevi, mil
ta ^isegi koju^ ei läinudki. Sturm oli
esimene ja võib-olla ainuke Tartus
ning terves Eestis, kes ühel kaunil
päeval oma välivoodi tööle lohistas
ja seal ööbis, kuna töö pidevalt kas­vas.
Noor leitnant kasutas esimesena
tegelikult vana tempu, mida hiljem
on üha paremini rakendama Õpitud,
s.o. et üliõpilasliidrid peab ülikoolis
teiste üliõpilaste hulgast eraldama ja
eemaldama ning teisteüliõpilaste hul­gas
leidma kollaboratsioniste— noo­ri
miilitsasõpru. Sturm leidiski selli­seid
kümnete kaupa. Nad kirjutasid
siis Sturmi kopitanud töötoas tema
unepuudusest punaste silmade all
kõigest, mida ülikoolis räägiti ja kõi­ge
innukamad ka seda, mida keegi
polnud öelnudki! Selle tagajärjel val­landati
veel mõnedkümned üliõpila-sed,
nende hulka kuulus ka Hans.
Sturmil oli olnud üle kümne tunnis-heks.
Ta kolis Tartust ära ega jäž
oma koju elama. Ta liitus 80-ndate
aastate lõpul selle armeega, mida
tunti pikkadest pesemata juustest,
akustilistest kitarridest ja küüslau­gust,
mida hood sotsialistliku isamaa
hüljatud lapsed kõige rohkem nauti­sid.
Hans elas mõnda aega kusagil
bussijaama lähisel agulis ühes keld­ris,
kus elektrivool tihti katkestati.
. Ta tundis tülgastust valitseva süstee­mi
vastu. Kümneid kordi käis isa teda
keldrist välja meelitamas, aga asjata.
, ,Ta protest jätkus veel paar aastat.
Iseteadlikust, ümmarguste põskede­ga
ja hästi riietatud üliõpilasest oli
70-ndate aastate keskel saanud alati
näljas olev ning kahvatu Zen-budis-mi
uurija ja jooga-spetsialist, kelle
juures teised samataolised noored
said kokku.
„HansU isa suri 1978. aastal. Ja
kuna ta ema oli juba aastaid varem
isast lahku läinud ja elas teises Ilji­nas,
ei jäänud isa ehitatud majja ke­dagi.
Hans kolis tagasi koju. Ja kuna
tal oli ilma rahata elamisest juba piis-valt
kogemusi, hakkas tööle. Joöga-klubi
tema juurde enam kokku ei
tulnud — talle öeldi, et keldris olnud
palju rohkem inspiratsiooni.
UUS GENERATSIOON ,
„Nii või naa — protestiaeg oli
möödas. Hans toibus kiiresti. Aja- •
jooksul sai ta endale ka uue tuttavate
ringkonna. Uusi sõpru sai ta onia töö­koha
tõttu eriti taksojuhtide hulgast.
Need olid Hansust nooremad ja kuu­lusid
juba raskestikasvatavate noor­te
järgmisse põlvkonda. Generat­siooni,
mis valitsevasse süsteemi
suhtus sama vihkamisega kui vara-semgi,
kuid kellel puudus tahtmine
protesteerida oma heaolu pärast. Ise­seisvusest
ja vabariigist räägiti —
muidugi — aga elu pidi ka elama,
mitte ainult harrastada toda igapäe­vast
kinnisilmadga rätsepaasendis
mõtisklemist. Igapäevaste tööde ja
tegemistega ühenduses polnud aega
ega tahtmist arutleda seda, millist
taktikat pidi Võitluses valima: aktiiv­se,
passiivse või võib-olla seksuaal­se.
. .Tõelisus tungis ellu. Pere vajas
ülevalpidamist, lapsed sööki, naine
riideid.. .Tavalise rahva argipäev
oli edaspitligi rõõmutu. Võitlus ise­seisvuse
eijst, see oli igavene ning
õigustatudki! Aga e l u . . . elu on meil
igalühel vaid ainult üks ja ainuk^Ja
see on lühike. Nii oli elu jälle Han­esule
naeratanud ja Hans naeratas
Kuldne süda
1945. a. Zedelghemis vangilssp! psikerist ^sikia-
Mu ees m kaks käsitsikirjutatud
raamatut Mõlemad peegeldavad
eluavalduse tahet „Lennuväepois-te"
vangilaagri ajast ühe raamatu
päälkirjaks tiitellehel on njõulud
Flandrias, Zedelghem, 1945". Al­gab
jõululaul „Püha öö" sõnadega,
kolmandal leheküljel leian ron-doosulega
kaunis kirjas salmi:
„Surm ja sõjakara/kõik vaid möö­duv
näht,/üle Eesti särab/kord veel
jõulutäht" Seitsekümmend lehte
ri
Lugesin Musta Lindi Päevast St.
Catharineses, kus sütitava peakõne
pidas Edward Birmingham. Meeleldi
oleksin tahtnud sellest osa võtta, või
ajalehest rohkem lugeda;,
Siinkohal selgitaksin juhust meie
kohtumisest Dawn ja Ed. Birming­ham'idega
jaanuaris, Acapulcos —
Mehhikos. Vahetasime mõned lau­sed
ühise hotelli rannaliival. Järgmi­sel
päeval olime meie „merehädas".
Tugevad lained purustasid mu jala­luu.
Ed. Birmingham, nähes meie
abitut olukorda, asus kohe appi: —
lohutas mu abikaasat ja oli temaga
kogu operatsiooni kestel, ca 4 tundi.
Ta oli ka kõrval, kui tuli operatsioo-niarsti
ja haiglakulude küllaltki
komplitseeritud arvestamine, nii
keeleliselt kui ka välisrahade suhtes.
Sääl palus Ed kõik oma kreeditkaar-dile
panna ja see^ summa ei olnud
mitte väikene. Päälegi toimus see
kõik ilma mingisuguse tagatiseta.
Kuna nende puhkeaeg lõppes enne
meie aja täitumist, siis katsetasime
„ Wardair" lennuliiniga piletite vahe­tust,
mis ei õnnestunud. Nõuti uute
piletite lunastamist, millega me ei
nõustunud. Nende äralend seega toi­mus
3 päeva meist varem, öösel
Torontosse jõudes helistasid veel en­ne
edasisõitu St Catharinesse, mu
, pojale, et oleks teadlik ambulantsi
tellida meie saabumise ajaks. Hiljem
tegid nad veel mitmeid telefoni teel
järelpärimisi mu tervise suhtes.
Meil oli tõeline rõõm, kui nad oma
kiirest tödajast leidsid aega meid kü­lastada
Torontos. Tunneme rõõmu
sõprade üle, keda ei saa kunagi unus­tada.
Et veel tänapäeval võib leida
sarnast kuldset südant on otse imes­tada.
Pidin seda kõiki kirja panema, et
saaksite tema häädust hinnata lisaks
kõigi tema teistele teenetele kogu
meie rahva hääks.
H.H.
„Pärast sedi, kui Hans oli ülikoo­list
vaja visatud ei teinud ta terve '
aasta jooksul õigupoolest mitte mi­dagi,
faolise kriminaalotsusega isik
võis pääseda kõige enam kojame-
Teine, taskuformaadis, õige tiheda
kirjaga raamat sisaldab sada kaks­kümmend
kaks. lehte täiskirjutatud
skauditarkust Tiitellehel on joonista­tud
kannel, keelteks okastraat, kõla-auguks
skaudiliilia, ääristatud kirja­ga:
„Okaskannel, 28.10.1945, Ze­delghem."
Autori nimena eksisteerib
E-Sk. Kaera Kaarel. Raamatus on 39
nädala töökava detailides ja lõpul 15
lehte: „Tunne oma kodumaad". See
skauditarkuste kogu on kulunud vä­limusega,
viidates sagedasele tarvi­tamisele
ainukese raamatuna. Käe­solev
artikkel püüab valgustada selle
iselaadse skautüksuse ajalugu, nagu
jutustatud tolleaegse skautjuhi poolt.
SKAUTLIPKONÖ
29. oktoobril 1945. a. asutati grupi
vabariigiaegsete endiste skaüdi- ja
noorkotkaste juhtide poolt Zedelghe-mi
vangilaagris inglasest laagriko-mandandi
nõusolekul skautlipkond.
Laagris asus umbes 800 eesti lenn\^
väe abiteenistuslast sündinud 192^
ja hiljem, ning nende katkenud hari­dustee
jätkamiseks ja jõudeaja vä­hendamiseks
oli skautlik tegevus
soodsaim võimalus. Idee, mis sai al­guse
1945.a. septembri lõpupäeva­del,
rakendati Heino Linsi algatusel
nii, et 29. oktoobril võis toimuda
esimene koondus.
Iselaadne oli üksus sellepoolest, et
koondused kestsid hommikust õhtu­ni
kogu kuuekuise tegevuse vältel.
Igasuguste skautlike juhiste ja õp­pematerjalide
puudumisel pidid neid
rekonstrueerima juhid, tuginedes
mälule. Laagri juhtkonna vastutule­kul
saadi kasutamiseks poolümara
katusega plekist barakk koos ahjuga.
Sügisene ilmastik oli tihti vihmane ja
külm, poiste riietus lagunenud või
lagunemas, ka elamisbarakid olid
külmad. „Skaudipeakorteri" jaoks
andis aga laagrijuhatus alati lisakü­tet,
mida teised ei saanud. Mõnigi
noor, kes ühines skautlusega lihtsalt
külmast pääsemiseks, muutis oma
tõekspidamised skautluse kasuks ja
varsti tegutses „Okaskanner* kolme
skaut-ja ühe vahemskautide rühma­ga,
kokku 130 liikmega. Tosina üm­ber
vanemate kaasalööjate ja aitaja­tega,
peamiselt endiste kooliõpetaja­te
naol, laabus loengute ja õppetun­dide
läbiviimine.
KOLM SALKA
Toimetati seinalehte, anti välja
jõulu- ja Vabariigi Aastapäeva al­bum,
käsitsi kirjutatud ja illustreeri­tud,
mille originaalid praeguseni säi­linud.
Noorematele juhtidele korral­dati
kursusi, õppekavadega tihti üle­tades
selleks vajalikud tänapäeva
normid. Hiljem, DP-laagrite ajastul,
võis leida „Okaskandle*' koolist läbi­käinud
juhte mitmete põgenikelaag­ris
tegutsevate skautüksuste juures.
Lipkonna juhina tegutses nskm. Hei­no
Lirisi, vanemskautide tegevust
juhtis Kalju Pähklamets, tegutses 3
salka.
Skaudirühmi oli kolm: Vikerlased,
Linnutee ja Suurvanker, mille juhti­deks
olid vastavalt: nskm. Heldur
Põdersoo, skj. Ants Kobin ja skj.
Harri Kalmre E-sk. Karl Kaera'ga.
Lipkonna sekretäriks oli nskm.
ArnoBender.
Ko^töös eesti, läti ja leedu skauti­dega
loodi Zedelghemi Balti Skautide
Sõprusliit, kes töötas välja väikese
rinnamärgi kavandi, valmistati mär-giä
omandamiseks ja kandmiseks
Zedelghemi skäutüksustesse kuulu-nuile.
Teine märk, skaudiliiliaga kes­kel,
kavandati annetamiseks skaudi-sõp
adele, kes oma panusega toeta­sid
:ollel raskel ajal milgil viisil
vangilaagri skaute. Lennuväepoiste
kokkutulekul SeedriorullO. sept. s.a.
jagati mõlemaid märke kohaleilmu-nuc
õigustatud saajatele. Märgi
kan.'misõiguse omajate nimekirjad
on talletatud eesti arhiivides vabas
maailmas, et aeg ei mataks unustuse
rüppe poiste ja juhtide nimesid, kes
rakendasid skautluse põhimõtteid ka
cis.
. E.L
ja Ed. Birmingham.
Soome ettevõte
MGINAL SAUNA HEATERS INC.
Omanik V. KANGAS;
7 ELROSE AVENUE WESTON, ONTARIO 222-7142
M9M2H5
PUUDEGA KÖETAVAD ja ELEKTRIAHJUD. Saunaahjusid
valmistanud üle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
NÄDALA RISTSÕNAD
^^^^^^^^^^ m^^^^^
urpopaiikud tordid, koogid, küpsised jne.
Valmistame kohvilaudu tellimise peale
•; • SOOJAD'TOIDUD — PATIO
nODanfbrthAvenue
Torom,OmrioM4Km
Broadview Subway lähedal.
Teenetismärk Zedelghemi skau-disõpradele.
Märk on sama kol­mele
rahvusele, ainult vastava
maa nimetus on skaudiliilia tipus.
Zedelghemi üksusse kuuluvuse
mälestusmärk. Sama kolmele
maale, ainult-vastava maa nimi
on vapikuju tipus.
TÖÖfAKKVmSU
OVER 50 YEARS OF CM SALES ANU SERVICE
OGANm
Chey OIds ümit^^^^
5000 Sheppard Ave. E. Searborough, Ont. MIS 4L9
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
VANEM PROUA VAJAB
KODUABILIST
Kella 9 h. - 4 p.l. toiduvalmistami­seks,
sisseostudeks ja kraamimi­seks.
Egiinton - Sloane rajoonis.
Palun helistada 445-6536.
KUULUTUSED
palume talitusele anda KUNI
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL, et
kindlustada nende ilmumine järg­mises
lehes.
Kirja teel sissesaadetavad kuu­lutused
palume vigade vältimi­seks
kirjutada TRÜKITÄHTEDE­GA.
See on eriti tähtis nimede
juures.
frrai
EES Õf^PETOOL vajab kohe 1/2 - 1/
E K R E T Ä R I .
ist
Üksik haiglane lesk proua
soovib majas elavat
kes valdaks nii inglise kui eesti keelt
J Tööajad kokkuleppe kohaselt.
prol. Hain Rebas'ele, tel. tööl 978-1
kodus 486-8303.
ÜKSIKUT VÕI ABIELUPAARI
kes vaataksid maja korrashoiu
eest ja aitaksid haiglast
perenaist. Prii korter.
Helistada 533-8953.
Dga uus „MEIE ELU" tellija aitab kas-sa
sisukamale ajalehele.
, P ( a > ( > « i » o a » o a B M > « s o a » o « i » o « i » < > « p o < s > « < i ^ ^
iiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
sraool
kuuekuulisele tütrele meie kodus,
Bayview - Egiinton rajoonis. 3-5
päeva nädalas. Helistada 486-7036
pärast kella 6 õhtul.
Iii
PÕIKREAD: l.Võrdluseks vajalik
sõna. 4. Lapse imetajal. 9. Vala. 14.
Joobumus. 15. Maha teha. 16. Au­väärne,
vanemas k, 17. Emane tall.
19. Vedelam kui vedel. 21. s.t. lad.k.
lüh. 22. Asi. 23. Kõva kuumus. 24.
Ameerika merevägi, ingl. k. lüh. 25.
Tolereeri. 28. Küsimus. 29. Muistne
Shoti elanik. 30. Magustoit. 31.
Tuhvli, sussi, 32. Appi, lüh. 33. Väga
hele. 34. Vaba. 35. Teatud sealiha. 38.
Mehenimi, ingl. k. lüh. 39. Rootsi
autofirma. 40. Ja. 41. Termin poksis.
42. Isegi mina. 44. Veoõng. 45. Karl
. . .(Rumor), eesti kirjanik. 46. Aja­jaotus.
47. Lõhkuv hobune. 48. Itaa­lia
autofirma. 49. Tshekk. 5 0 . . . ..
Marlene. 52. ....palm. 53. Hipide
lemmikuimasti. 54. Ott. 55. Vannu
maa põhja. 56.id est, eesti k. lüh. 57.
Nööka. 58. Suurenema. 62. Sulge-misvahend.
64. Maailmaklassi kuu­luv
end. eesti tõstja. 66. Korralda. 67.
Väike tera. 68. Lõhn. 69. Küsimus.
PÜSTREAD: 1. Taevakeha. 2.
Peen karvake. 3. Ebaloomulik juh­tum.
4. Sepa tööriist. 5. Teatud mäng.
6. Millal. 7. Sidesõna. 8. Palja. 9.
Raskus. 10. Tõtt rääkiv. 11. Wales-lastele
omane aapeühend. 12. Loos.
13. Seinaavaust. 18. Kantav elamu.
20. Õue. 23. Müügilaua. 24. Libisev
jalats. 25. Üldjooneline kava. 26.
Suure tuiksoone. 27. Ilmakaar. 28.
Osa kanast. 29. Laps. 31. Halduspiir-kond
N. Liidus. 32. Rahaühik E. V-s.
34. Põgenemine. 35. . . . . tagune,
omatehtud tubakas. 36. Nagu linnu­kene..
. 37. Puutompu. 39. Küla
Keila ligidal. 40. Lavats, koiku. 43.
Tavatses koputada uksele kl 4 hom­mikul.
44. Mängukann. 45. Taluhoo-ne.
47. Miki supelrand. 48. Arene­misaste.
49. Teatud rohttaime (Eleoc-haris).
50. Viis järjestikku aabet. 51.
. . . käia!, läheb lahti! 52. Usk era­pooletusse
jumalasse. 54. Teatud puu.
55. Kaitseorg. Läänes. 57. Lahtine
koht. 58. Teatud terroristide org. 59.
Tunnetuslik teadmine. 60. Ühe ma­gusa
aine. 61. Silmus. 63. Noot. 65.
Hõbeda keemiline sümbol.
(Koostanud VLP-i.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
mSTSÖNADE LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Isak; 5. Imik; 9.
SOS; 12. Suli; 13. Käsi; 14. Ira; 15.
Udus; 16. Eraisiku; 18. Maa; 20. Ak-selil;
21. Orikal; 24: AÜS; 25. Rüsade-ga;
26. Tõra; 30. Ese; 31. Elama; 33.
Uur; 34. Ladu; 36. Elevante;
38. Rst; 40. Lajata; 41. Kulduur;
44. Rep; 45. Esiuksed; 47. Luba; 50.
Run; 51. Seda; 52. Duos; 53. Anu; 54.
udus; 55. Adra.
PÜSTREAD: 1. Isu; 2. Sud; 3.
Alumised; 4. Kisaka; 5. Ike; 6. Mära;
7. Isakaamel; 8. Kiisu; 9. Siil; 10.
Orki; 11, Saul; 17. Sest; 19. Aade; 21.
Orel; 22. Rüsa; 23. Seletused; 25-a.
Gal; 27. Õunapuu; 28. Rutt; 29. Area;
32, Avar; 35. Urdu; 37. Ajelda; 39.
Suksu; 41. Kera; 42. Usun; 43. Linu;
43-a. Redu; 48. Bor; 49. ASA.