Meie Elu = Our life, November 19, 1981

              x^TELMPÄEVAL, 19. NOVEMBRIL - THURSDÄY, NOVEMBER 19 ,JWeie Elu'* nr. 44 (1655)1981
Püblished by Estonian Publishmg Co. Toronto Ltd., Esto-
I nian Hoiise, 958 Broadview j„ Toronto, Orit. Canada.
Tel.466-095i
Toimetajad: H.
Yorgis B. Parming, 473
Tel (201) 262-0773.
, ,,MmE/ELU'';väl|a^^
algatusel I9S0.
. Toimetaja
Dr., New Milfofd, N J .
tüs Kanadsis
SA NUTAD?
jpühoks H^feie ilu'le" kir
ipet^j^ Johan
20,
Lu^.^24,
,,Meie Elu'toimetus ja talitus Eestr
Am, Toronto, Ont.M4K2R6 Canada— Tel. 466-0951.
Hnformatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul
130,000 ulatuses ja Jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
S10,(K10 ulatuses vastavalt kindlustus® tingimustele.
Tellimist^ ija: kuulutuste vastuvõtmine
-5 p l , esmasp jä neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas - la. $30.00, 6
116.00, 3 k, $lL0b; IJSA-sse - - - l a. |32:0Ö, 6 117.00, 3
111.50; Ül^meremaadesse: 1 a. |36.00, 6,k. $18.00, 3
112.00. Kinpostilisa Kanadas: 1 a. k. $7.25. Kiri-ja
lennupostijlisa USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25. Lennu-postilisa
ülenjieremaadesse: i a. |32.75, 6
Üksiknum|ber —.55^. ^
Kuulutu.shinnäd: 1 toil ühel veerul: esi
$4.50, kuulutüstci küljel $4,25.
Viimastel aastatel surmakuulutu­sed
ja kaastundeavaldused katavad
meie eesti ajalehtede lehekülgi. Su­gupõlv,
kes tuli 37 aasta eest noore­na
ja paremates eluaastates Eestist
ja jättis maha oma armsa isamaa,
kuna tä ei tahtnud elada kommunis­mi
vägivalla all, on surma läbi lah­kumas
meie keskelt. Kes toodi lap?
tasakaalu ja rahu. Et saada abi oma
elu mõõnaaegadel, pea meeles sõnu:
„01e vaikne ja puhka!" Aga kui meie
oleme närvilised ja depressiooni all,,
rtieil on raske seda teha. Usklik laulik
teadis seda, nii et taütles: „Sinä
oled mu Jumal. Sinu käes on kõik
mu ajad." Psalm 31:16. Mõnikord
on mure koormad nii rasked, et me
ei suuda neid kanda. Kuula neid piib-li
sõnu: Nutmine võib kesta ükj.
öö, aga 1 rõõm võib tulla hommikul."
sena ära isamaa pmnalt, on paljud psalm 30:6. Kuigi phne öö näib vao-nooruse
ja nüüd juba kieskea aasta- ^avat sind enda alla, hommik on tu-
I5.0Ö, tekstis
•J Senine üle 150^aastat vana
North American Äct(BNA), mis täi­tis
senini Kanada põhiseaduse aset,
kaotab varsti kehtivuse. Rohkem kui
aastapäevad kestsid ägedad vaidlu­sed
nii parlamendis, kui ka Ottawa
liiduvalitsuse ja provintside vahel
peaminister P. E. Trudeau põhiseadu-selle
koostamise taga. Et sinna sisse
tuua ebjäselgeid norme, mille abil
oma mitmesuguseid huvisid ellu viia.
Suureks kaotajaks olid need provint­sid,
kes suure käraga pikemat aega
võitlesid uue põhiseaduse vastu ja
siis üleöö nõustusid. Kaotajaks osu­tus
ka ilmselt konservatiivide partei
tes lahkunud surma läbi meie kes­kelt.
V
Palju aastaid olen ma võinud luge­da
Toronto eesti ajalehtedest surma:
kuulutust ja mälestamist, kus ema
Ja 6de lehiavad oma poega ja venda,
kes oli minu leeriõpilane Norrköpin-gus
Rootsis, keda ma laulatashi To-lemas.
Kaima ära oma muret tea-des,
et ta võib tuua uue päeVa valgu­se.
Leinavat ja nutvat Maarjat Jeesu­se
haua juures trööstisad inglid, ütel-des:„
Naine, mis sa nutad?"
Leinavatele naistele, kes ei leid-nud
hauas Issanda Jeesuse ihu, üt-rontos
Kanadas, ja kes rarke haiguse iggid nad: ,,Mis te otsite elavat sur-läbi
viidi ära noorena siit maailmast, juurest? Tema ei ole siin, vaid
on üles tõusnud." Jumala käskjalad,
iiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittininiiiiiiiiitiiiitiiiüiiniiiiiiiiiyi^^^^
se kava üle. Kanada kõrgem kohus 'juht Joe Clark, kes. parlamendis kan-otsustas,
et parlamendis absoluutse dis võitlust, kuigi ta vabandab ennast
enamuse omav liberaalide valitsus sellega, et tema vastuseisu tõttu läks
önküU seaduse Järgi õigustatud oma asi Kõrgemasse kohtusse.
Toronto eestlaste matmisepaigal
Mt. Pleasant kalmistul on kaunis
mälestuskivi, millel on raiutud nimi
Peeter. Hauakivi ümber on hoolit­setud
õitsvad lilled. Ei möödu pea-aegu
päeva, kus leinav isa või ema ei
põlvitaks haua juures, leinates onia
inglid valgeis ja säravais rõivais on
esimesed kuulutajad Jeesuse Kris­tuse
haua juures. Sellepärast meie
kristlikkude koguduste kalmistute
haudu ehitakse ka valge ingli kuju-ga.
Evangeeliumi läkitus inglite suust
Ottawas on asju aetud juba aas.
tald nii oskamatult ja hoolimatult,
et kogu maa oigab, kuid ikka veel
kannatab. Paljud pr(fbleemid on
jõudnud kuristiku äärele, I kust taga­situlekut
ön raske näha. Tagasipöö­ret
ei suutnud näidata ka. finantsmi-nlster
Allan MacEachen oma eelar­vega.
Sest asjad on j\iiba liiga kau-gele
läinud.
a
mehel, teine naisei on
suhtes nüüd ainult üks n
likasmni arvestamišd.'
Finantsministri ametnikud ön
nud seaduselünkade sulgemisel palju
tööd, mõnedki sulud on õigustatud,
mõned sulud vähemalt moraalselt
Kuid riik vajab raha ja seda saab
maksumaksja taskust. Mac-kavandit
Inglismaale
saatma, et Inglise parlament selle
kinnitaks, kuid moraalselt on vajalik,
et enamik provintse pooldaks uut
põhiseaduse ettepanekut. Nüüd sulas
kaheksa vastuseisva provintsi vastu­panu
jä kümnest 9 pooldavad uut
põhiseadust. Vastu on ainult separa-tistlik
Quebeci provints, kus kerkib
uuesti üles lahkulöömine Kanadast.
Seega tuleb päevakorrale jälle Kana-da
lagunemine.,
Kuid kõige suuremaks kaotajaks
on kahtlemata Quebeci provints, sest
kaheksast põhiseaduse vastasest pro­vintsist
liitusid P.ETrudeauga järs­ku
seitse ja Quebec jäi üksi oposit­siooni.
Peaminister R, Levesque keel­dus
igasugusest edaspidisest suhtle­misest
Ottawaga ja tõenäoliselt ker­kib
seal uus rahvahääletus lahkulöö- .
mise küsimuses.
ENDISED LEPINGUD ,
KAOTAVAD KEHTIVUSE •
Omal ajal sõlmis Inglise valitsus.-
poega, kes oli mmu koguduses To- jfeesuse ülestõusmisest surnuist on
rontos pühapäevakooli õpilane ja antud ka meie rahva kurbadele lei
minu poja sõber, ja kes sai surma _ najatele tänapäeval.
Uus põhiseadus, kui see muutub
Mida saigi ffcantsminfster teha Each^^ eelarvelist seaduseks milleks, ei ole nüüd enam terve rea lepinguid Quebeci ühenda-täkistusi,
muudab põhjalikult senist : m
Kanadas kehtinud Briti õigusele tu-' Kui P. E. Trudeau uus põhiseadus
ginevat põhikorda, õiguslike vahe- saab seaduseks, siis kaotavad need le-kordade
lahendamisel on nüüd kind-v pingud kõik kehtivuse, sest eriti lää-'
laks põhialuseks nn. Oiguskirja neprovintsid ohd selle vastu, et in-,
,,charter of rights" eeskirjad, mida diaanlaste. vanu privileege uude põ-
Kanada kõrgem kohus edaspidi hak- hiseadusše sisse tuua. See on uue põ-da
poleks tarvis Olnud, kui valitsus kah tõlgendama ja seletama. Ühtlasi hiseaduse kõige suurem puudus ja on
poleks asunud natsionaliseerima õli- tõuseb Kanada- kõrgema kohtu osa- kindel, et indiaanlased võitlevad Ing-tööstust,
ostma õliaktsiaid ja raha * tähtsus, sest konfliktide korral pöö- lismaal oma vanade privileegide eest
ratakse kohtu poole. iKõrgema kohtu- edasi. Ei ole aga ette näha, et Inglise
esimees Bora Läskin ise märkis oma parlament oma enamusega toetab in-otsuse
motiivides, et kui uus põhi-. diaanlaste õigusi,
seadus muutub seaduseks/ siis hak-'
kab kehtim?^ Kanadas hoopis., uus
õiguskord. .
oma eelarvega. Ta ei suutnud ühelegi
töötule; ja neid on ül^ 900 tuhande,
anda juurde ühtegi töökohta. I^ac-
Eachen ei suutnud alandada kõrgeid,
otse tapvaid intressimäärasid. Eel­arveliste
summade korras polnud
võimalik saneerida tuhandeid ela­muid,
>ntilliste omanikud ön sattu­nud
maksüraskustesse kõrgete prot­sentide
tõttu. Finanisminister ei
suutnud päästa lihaloomade karju
talundites, kus liha kasvatamine bn
langenud allapoole kahji^piiri. Siin-ses
majapidamises ei ole isegi talu­nik
põline rikas, sest ta kinnisvara
on koormatud ja nüüd kalli kredii-dlkooriitiuse
all. Majanduse väike­sektoris
oli samuti raske päästa, kui
gi ka siin ähvardavad pankrotid.
Meed on appikarjed, mis kostavad
üle maa, peamiselt poliitikute suu
läbi. Need karjed ei õle alati põhjen­datud
ja õiged, sest paljud raskused"
ön tekkinud raskustes olijate endi
ettevaatamatuse läbi. r Autotööstus
on langenud 40% näiteks selle töös­tuse
orna süü läbi: 1) Jaapani auto^
tööstus on varustanud turgu parema
toote ja väiksebiate mudelite läbi. 2)
Sünne autotööstus harrastas rööv-i
majandust ja peab nüüd selle^ hinna
ise maksma. Polnuks oige, kui fi^
nantsminister oleks puudujääke
maksmas, eelarve korras mäksumaks-ja/
arvel.-|,
Finant^minister tegi siiski oma pa­rima.
Ta leevendas väikse sissetule­kuga
inimese maksukoormat 100.—
dollari ulatuses ja lisas väKe suure­male
maksumaksjale paarsada dolla­rit
juurde. MacEachen sulges ka
maksuseaduse lüngad, milliseid jõu.
rkate poolt nii osavalt kasutati, et
neil ei tarvitsenud ii|aksu üldse
maksta. Finantsminister lisas mak-sualuse
tulu hulka kompaniide hüvi­tused
prii autode jne. n^ol, mis keh­testati
juba aastaid ;täga!si, kuid mis
oli ignoreeritud maksuameti poolt.
Uuskanadlaste toetused sugulastele
respektiivsetel kodumaadel ei kuulu
siit peale ^nam mahaarvestamisele
tulust. Abielupoolte ikaks maja, üks
puudujääki vähendada — kui pea­minister
vahepeal jälle kusagile ei
reisi ja seal mõhdakümnet miljonit
kingitusena maha ei jäta.
Finantsministri 100.— dollarit vaes­tele
ja 200.-^ dollarit veidi jõukama­telt
ei mängi suurt osa. Kuid ka se-välja
saatma välismaale. Trudeau,
MacEachen ja kompanii teadsid vS-ga
hästi, et need ostud peab maksu­maksja
kinni maksma kõige vaese­mal
ajal, mil valitseb tööpuudus, inf­latsioon
Ja korgeprotsendiline kre­diit*
Valitsus tegeles hea asjaga va-ga
valel ajal.
Kibestus finantsministri ja tema
eelarve vastu on elanikkonnas väga
suur. Rahulolematud on majandus­mehed,
tööliskond, surutises olev ehi­tustegevus,
tööstus, murelikud ela-muomanikud,
raskustes farmerid,
hoolekande asutised, poliitiline opo­sitsioon
ja ka provintsid. Eriprojekti.
. de finantseerimise sektoris tekib On­tario
valitsusel suur lünk keskyalit-suselt
saamata jäävate sunmiade
osas. Mida teeb siis Ontario valitsus?
s Pargist on luba kostnud,
PÕHISEADUSE RAKENDAMINE' :
On väga oluline kuidas üht sea­dust
ja eriti põhiseadus kavatsetakse
rakendada. Praegune liiduvalitsuse
õieusminister J. Ghretien töötas hi-duvalitsuse
põhiseaduse , ettepaneku
. Hoopis omaette ooper on
.Quebeci saatus. Ülejäänud 9 provint­si
'j ätsrd' päris külmalt^ Quebeci ük­sinda.
See .annab kindlasti uut tuult
purjedesse :separatlstlikule liikumi­sele
Quebeeis, kuigi peaminister R.
Levesque veel ei teatanud, et ta asub
võitlusse, et Quebecit muuta iseseis­vaks
riigiks. -Ja R. Levesque võib
ainult rõõmu tunda, et olukorrad ku-pea|
esurumi_sel.^ äärmiselt resokiut- .^^^.^ selliseks, et tal on üsna ker
selt; t a isegi püüdis ignoreerida Kor^
gema kohtu otsuse s-eda osa, mis vii­tas
vajadusele, et moraalselt on vaja.
lik provintside nõusolek. Seik, et
kaua aega,enamik provintse, arvatud
välja Ontario ja New Brunswick, said
kohtu otsusest teisiti aru, kui liidu-ge
õigustada nüüd Quebeci eraldu­mist
Kanadast.
Kanada politseijuhid märkisid, et
õigustekiri ..raskendab ..politsei ..ja
kohtuvõimude tööd kuritegude jäli­:;
et valitsus kasseerib puudujäägi •valitsuse Õigusminister, loob võima- tamisel. Selles on säte, et kui eeluu-maksude
näol oma maksumaksjailt. lüse, et samasugused konfliktid kor- rimistel tehakse mõnesugune vormi-
Sinult ja minult. . duvad tulevikus. Provintside ja liidu- üne viga, siis süüalune saab kohtus
Seda: vaatamata sellele, et Ontario: ^^^^ lahendati küsimus õigeks. Selline norm kehtiv USA-s ja
valitsus ostis 650 miljom dollari eest sellega, et provintsidel reserveeriti
õliaktsiaid ja veidi varem kallihin- õigus neile kahjulikke põhiseaduse
nalise lennuki oma valitsusliikmete -norme ignoreerida. Kuid kes kahseb
reisideks. Aktsiate ost on alles küsi- .üksikuid indiviide põhiseaduse nor­mide'
valitsuse kasuks tõlgendamise
jä rakendamise juhul? -
tava väärtusega. Valitsuse reisid toi.
muhuksid odavamalt kasutades era-liine.
Nii oleme jõudnud oludeni, kus
rahvas läheb vaesemaks, kus võim
õitseb ja võimutseb ja võimu juures
olijad lähevad üha rikkamaks.
Eks ole nii, et meil ei ole fmants-minister
MacEachenile kui inimesele
midagi ette heita, sest ta tegi oma
parima antud oludes. Tema viga on
ainult selles, et ta kuulub Samasse
valitsusse, kes oh Kanada viinud sar­nasesse
On selge, et, selle Kanada põhisea­duse
lahingu võitjaks osutus peami-.
nisterP. E, Trudeau ja need ilmselt
ekstremistlikud ringkonnad, kes olid
R. Reagani administratsioonil on ka­vas
seda muuta.
Veelgi kontroversiaaisem on säte,
mis viitab, et 'Kanadas kehtivad ta-gasiulatava
jõuga ; üldtunnustatud
rahvusvahelise õiguse normid. Selle,
ga võib õigustada kõike, sest täna-näeva
rahvusvahelise õiguse normid
ön pahempoolse kallakuga ja väga
ebamäärased. .
. AJK-iiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
•J- •
Väirvitmkis, albumi formaadis, eesti, rootsi, inglise ja
saksakeelse tekstiga.
: Toimetanud: E. Kõks, A. Milits,. I. Mägiste. ' •
^•: Hind $49.50. Postiga tellides pluss' saatekulu $2.1
irUued Jja parandamine. il^öLI ja GAASI AHJUDE vahetämln®
it Kasutage ria?:likjku toetub. Igasugu^ kütteseadmete parandused.
-^Mõõdukad himiad,osto töömehed.
m Ave. Toronto^ Ont., M4K 2R6'
oma elu 20-date aastate alul raskel
autoõnnetusel.
Kui meie tuleme Chicagost Toron­tosse
Mt. Pleasant kalmistule oma
vanema tütre ja õe Christa hauale,
kes suri äkki ja ootamatult ja kelle
surmast möödub detsembri kuul 3
aastat, meie põlvitame haua juures,
palume ja küshne, miks ta pidi ära
i|imema nii vara, jättes maha oma
kaks väikest poega.
Pikk on nende rida, kes leinavad
oma varalahkunud lapsi, abikaasa­sid,
õdesid ja vendi. Palju on meie
rahvas s^as võõrsil kurbi, südameid,
kes leinavad oma varalahkunud noo-ri,
kes oleks võinud ved elada.ja
tahtnud veel elada. Surma pime öö
on ärä lõiganud nende veel elamat^
elu. Kes on surnud noorena ja kesetl
elutööd, neile on tulnud ootamatult
varakult ja enneaegselt eluõhtu.
Millal meie ootame hommikut? Siis
kui öö on liii pikk ja nii pime, ja
leinavalu on nii talumatult kole. Süs,
kui surm on viinud ära sinu juurest
su armsa abikaasa, kellega sa oled
aastakümneid jaganud rõõmu ja ris­ti,
siiS) kui surm on viinud ära su
juurest su armsa lapse ta elu nooru­se
kuldsel hommikul või veel küpses
nooruses, kelle j kasvaiti'st, iabiellu»-
mist ja koduloomist sa võisid jälgi­da
ja oma lastelaste sündimist nä.
ha. Sa oled leinavalu all, kui su va­nemad,
kellel oli vanaduses aeg W
gu ära minna, ootamatult maha jät­sid
sind.
Aga rahu hommik, lootust andev meile,
hommik, mis võtaks südamest ära
leinavalu, nü kergesti ei tule. Lehia-valus
kisendab hing ja suures mu.'
res ahastab süda. Sa ruttad lahku­nu
hauale, nutad ja ahastad seal.
Äga valu ei sure ja valgust toov homp
mik ikka ei tule ega tule. Teie käite
tihti surnuaial, et usus ja vaikses pal­ves
kergendada oma südant, sest va­lu
teie südames on suur ja lein on
raske.
Leinas ja mures tee lahti oma pü.
bei ja loe troostisõnu, mida Jumal
sulle Pühas Kirjas annab. Jumala
Sõnas on lohutus ja troost, valgus ja
vägi, heldus ja arm. Taevane Isa võ­tab
kinni sinu käest, ta kannab sind
läbi leina ja valu ning üle sinu kõi-gearmsama
omakse surma läbi su
südames tõusnud ahastuse tormi.
Seni ei ole jõudu maa peal, mis
võiks peatada suure mere — ookeani
tõusu ja mõõna. Nii pn ka inimese
elus. Meie kogeme oma elus tõusu ja
mõõna, ja seal ei ole jõudu maa peal,
mis võiks neid pelatada ja muuta.
Kui meie elu on nii lootuseta ja täis
muret, kui meie surma läbi oleme
kaotanud meile nii kalli ja lähedase
inimese, kui meeleheide haarab meid,
siis tuleta meielde piibli sõnu: „L oo -
da Jumala peale, ole julge meelega,
ta teeb tugevaks su südame." Psalm
24:14. „Aga mina loodan Sinule, Je­hoova.
Ma ütlen: „Siiia oled
mu Jumai." Psalm 31:1§.
Vahel on nü raske elada, ja kolcku
varisemas on meie närvid. Me vaja-me
nii väga kontrolli enese üle, ta-
Nutjale Maarjale ilmutab end ka
Jeesus, kes ütleb talle: „Naine, mis
sa nutad? Keda sa otsid?" Joh. 20:15.
Jeesus ütleb ka Maarjale: ,jVlina
lähen üles oma Isa ja'teie Isa juurde
ja oma Jumala ja teie Jumala juur.
de." Joh. 20, 17B.
Apostel Johannese läbi ütleb Jee-sus
kurbadele leinajatele: „Teie
süda ärgb ehmugu. Uskuge Juma­lasse
ja uskuge minusse. Minu Isa
majas on palju elamuid; Kui see nÜ
ei oleks, kas ma oleksin teile ütel­nud:
Ma lähen teile aset valmista­tina?
Jä kui ma olen läinud ja teile
aseme valmistanud, tulen ma jälle­gi
tagasi ja võtan teid enese juurde,
et teiegi oleksite, kus mina olen."
Joh. 14:1-3.
Need Jeesuse Kristuse enda sõnad
ön nutjatele leinajatele armsate lah.
kunute puusärkide ja haudade juures
kõige suurem lohutus ja kõige kind­lam
troost.
Kui meie armsad pidid lahkuma
surma läbi ja nad uskusid oma
Päästjasse Jeesusesse Kristusesse,
ning kui ka meie lahkume usus il-mast,
siis saame meie oma armsaid
lahkunuid jälle riäha uues elus ja
taevalikus rahus.
Jeesus ütleb meile: „Sest mina
elan jä ka teie saate elama." Joh.
14, 19B.
Meie õnnistegija sõnu uskude:^
saame meie üle leinavalust ja ahas­tusest.
Südame rahu ja lootuse hom­mik,
mille annab meile Jeesus, tuleb
Aamen.
osiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiitggiiiiiiiiiiiiiiiiiiitssiiiiH
•EI, •;
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päti-1911,
oiiggiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Ida la Lääs
vahetasid spioone
OVER 5Q YE^RS OF GM SÄLES AND. SERVICE •
ja rentimine
ICodus-423-5716
5000 Sheppard Ave. E,, Scärboröügh, Ont. M18 4L9 29I-!
-Ghevette Malibu^ . Corvette
Camaro Monte (^rio Omega
Citation Caprice Cutlass
Cavalier Impäla Cutlass Ciera
Oldsmobile
"telebrity ; ,
Toronado
Chevy Trucks and Vaus
Ostke otse tööstusest
sulgvoodid, padjad ja voodi­pesu.
^ Pamndainine ja ümber­tegemine.
i>i. "li- õi
ritssp ©mbleb
— KOSTÜÜMID
kvaliteet materjalid
St,. Üiiit JS;^ p {lõunapool Fmcfe'i)
ja teine äri — 2311 Bloor St. W. (läänepool Runnymede)
7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
SuWay Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 41Ä/769.953S
Rudi H. Schneldep
toa
Septembrikuu viimasel nädalal va­hetati
pimedas ja suure saladuskatte
all hulk Läänes ja Idas vangistatud
spioone, Vahetusikohaks oli üks väi­kene,
linnakene Lääne- ja Ida-Saksa^
maa vahelise piiri ääres. Väljavaheta-tavad
spioonid toodi kinnistes auto­des
vahetuspunkti ja anti üle varem
kokkulepitud korras. Lääne-Saksa-maa
andis üle 30 spiooni. Nende seas
oli ka Günther Guillaume, kes Lääne-
Saksamaal oli tõusnud tolleaegse rii-gikantsleri
Willy Brandti lähemaks
nõuandjaiks. G. Guillaume tegevus
paljastati 1974. a. ja see sundis W.
Brandti ametist lahkuma. Kui palju
spioone vabastas Ida-Saksamaa, pole
teada.
Lääne-Saksamaa kantsler Helmut
Schmidt oli soovinud ulatuslikumat
spioonide väljavahetust, et saada va­baks
kõik 60 Ida-Saksamaal kinni­peetavad
Lääne-Saksa spiooni. Ta oli
sondeerinud pinda, et^ selleks Prant­susmaa,
Taani ja 'Lõuna^-Aafrika la­seks
vabaks N. Liidu ja Ida-Saiksa-niaa
spioone; See tehing ei läinud
korda.
Koos spioonide väljavahetamisega
Lääne-Saksamaa sõlmis Ida^Saksa-maaga
lahuselavate perekonnaliikme­te
väljavahetamise, soodustatud tin-
,'gimustel. Selle õnne osaliseks saa­vad
3000 isikut Ida-Saksamaal. Tava:
liseks ühe isiku väljalaskmise hin­naks
on 25,000 ÜSA dollarit. Arva­tes
1963; a. kuni käesoleva ajani on
Ida-Saksamaa lubanud sealt lahkuda
2GGGG isi-kuija saanud selie vastu
500 miljonit ameerika dollarites.