1983-10-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.1 • SecoBid Class Mail Re
Nr 41 (175^)1983 NELJAPÄEVAL, 13. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER13 XXXIV aastakäik
oo
, Äsja maksuvaba staatuse saanud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu pidas 1. oktoobril New Yorgis oma
täiskogu koosoleku, kuskinnitMi uus põhikirija kodukord ning valiti tagasi senine esimees Lembit Savi ja
atus.' •. ^ • • . • (
Kohale olid sõitnud Kanadast viis
delegaati: Laas Leivat, Hans Lupp,
Harald Teder, Walter Pent ja Priit
Aruvald. Rootsi, Saksamaa, Inglismaa,
Austraalia, Belgia, Holland ja
USA olid esindatud kohalikkude delegaatide
poolt.
koosolek algas löinäseisakuga,
kus mälestati äsja surma.läbi lahkunud
peakonsul Ernst 'jaaksoni abi-kaasatClaire
JaaksOn'i. Mälestati ka
kadunud ÜEKN asutajaliiget Leonard
Vanter'it ja kauaaegset ÜEKN
.^sekretäri Eduard Vallastel. ,
t " Järgnes palvus ÜEKN liikme
praost Aleksander Hinno poolt. Ta
kordas apostel Pauluse sõnu: ,,Olge
kindlad lootuses, kannatlikud halastuses'ja
ipüsivjad oma nõuetele vabadusele/'
/
Seejärele ÜEKN esimees Lembit
Savi tutvustas uusi osavõtjaid Priit
Aruvald'i ja Heino Taremäe'd ja
avaldas tänu kaastöölistele. Esimees
andis koosoleku juhatamise üle valitud
juhatajale Hans LuppMle.
Sõna anti erakorraliselt EKN esimehele
Laas Leivafile, kes hindas
'Harald'Raudseppa
esindajana ÜEKN'is ja aridis talle üle
Kanada Eestlaste iTeenetemärgi. L.
Leivat tlitvustas omalt poolt EKN'u
uut büropjuhatajat Priit Äruvald'i, lisades,
et tema on kähe isamaaliku
laulu autor, mis levivad „põrandä
all" okupeeritud kodumaal.
Konsul Aarand Roos tervitas koosolijaid
ja mainis, et ÜEKN ja peakön-sulaat
on ammust aega koos töötanud
eesmärgiga Eesti Vabariigi suveräänsuse
de facto taastamiseks (kõne
toome teisal). ;
Harald Teder esitas küsimuse konsul
Roos'ile, kas leidub mõni ametlik
diplomaatiline akt või väljendus otseses
või kaudses tõlgenduses selle
kohta, et lääneliitlased ei ole kunagi
tunnistanud nagu olnuks eesti väeosad
sõjalises vahekorras nendega.
Konsul lubas järeluurida, eriti neid
akte; mis puudutavad sõjameeste
emigreerumist USi^-sse.
MAKSUVABA STAATUS
Järgmiseks andis ÜEKN esimees
Lembit Savi Ülevaate eelneva aasta
tegevusest. Esiteks märkis ta, et Va-badusfondi
loomine maksuvaba
staatusele on lõpule viidud. ÜEKN
on inkorporeeritud Maryland'i osariigis
ja USA Interrial Revenue Service
andis maksuvaba staatuse 7.
juunil 1983. Edasi L. Savi ütles: 1)
Eesti Vabariigi Aastapäevad kuulutati
välja aasta 1983 ESTO Külviaas-iaks;
2) korraldati 29. okt. — 2. nov.,
1982 Lüneburgis, Lääne-Saksamaal,
Euroopa maade-eestlaste konverents
•ÜEKN'I kulul ja Euroopa Büroo tegelikul
läbiviimisel; 3) esimees võttis
osa 12. dets. 1982 a. Valges Majas
toimunud Poola Solidarity Päeva
Proklamatsiooni allakirjutamise tseremooniast;
4] võeti osa Ülemaailmse
Balti Nõukogu (Baltic World Con-ference]
tegevusest ja töökoosolekutest
Washingtonis, D.C.; 5) saadeti
küsitlev kiri India peaminister I.
Gandhile seoses tema külaskäiguga
okupeeritud Eesti pealinna; 6) jätkati
kodumaal vabadusvõitlejate väljaandel
ilmuva „Lisandeid uudiste ja
mõtete vabale levikule Eestis, vol.
Vlll-XXir' ingliskeelse käsikirja
redigeerimist, kuid siin leidis takistust
tööjõu vähesus; 7) kavandati
ÜEKN seisukohti esitava memorandumi
VEKSÄ tegevuse kohta. Ilmumine
on viivitunud teema emotsionaalsuse
ja muude raskuste tõttu; 8)
peeti pidevat ühendust Eesti organisatsioonide
tegelastega üle maailma,
kirja, telefoni ning isiklike kontaktide,
kaiidu: 9} juhatuSB:liikmed võtsid,
osa Valges Majas toimunud Balti
Päeva Deklaratsiooni allakirjutamise
tseremooniast ja vastuvõtust. Saa-.
deti ka president Reaganile tänukiri
selle proklamatsiooniga seoses; 10)
on eelnevate sündmuste puhul mit-'
mel korral olnud intervjuud „Voice
of America" raadioga ja ,,Radio Li-berty'ga".
-
ARUANDED ^ : .
Pärast tegevusaruannet võtsid sõna
järjekorras maade esindajad. Inglismaa
esindaja Kalju Popp. asendades
Ylo Anson'it,ütles, et Inglismaa
Eesti Selts käib aegajalt koos, kuid
liikmete vähenemise tõttu on selts
raskes rahalises olukorras. Rahapuu^
duse probleemi kordas ka Saksamaa
esindaja HerbertMichelson. Näib, et
tulevasel aastal kaob ära valitsuse
toetus seltsile ruumide ja tööjõudude
pidamise näol ja see võib järgmisel
aastal tekitada probleeme. Siiski, nimekirjas
on ikka umbes 900 liiget ja
MÜnsteri kokkutulekul olid üle 300
osavõtja. ; .
. Austraalia esindaja Veljo Areng
ütles, et seltsi elu on väga elav ja
käiakse koos kord kuus. ESTÖ '84
vastu on tunduvalt suur huvi ja võib
oodata-tsuurel määral osavõttu Austraaliast.
Selts on ka välja kuulutanud
noorte kirjavõistluse, millest võib
osa võtta eesti või inglise keeles.
Mõte on kaasatõmmata mitte eesti
keeh valdayaid eesti noori.
Laas Leivat andis ülevaate EKN'u
kohta. Muu hulgas, nimetas ta 11-
jnne BaUi Õhtu korraldamist ja jätkuvaid
katseid aupeakonsuli staatuse
küsimuse selgitamiseks. Laas Leivat
ütles ka, et tal on hea meel teatada, et
EKN juhatuses on kaksteist isikut
alla 30 a. vanuse, mis tähendab, et
noorte huvi rahvusliku töö vastu
Kanadas ei ole mitte vähenemisel.
Lõpuks kutsus ta kõiki ESTO •84-18.
USA esindaja Juhan Simonson ütles,
et ERKU töö on olnud püsiv ja
edurikas. Muu tegevuse kõrval on
mitmel korral esitatud memorandumeid
valitsusele ja Balti Proklamatsioon
ja Valge Maja vastuvõtt oH
suur saavutus eestlastele. Kuid' Simonson
mainis ka, et kahjuks tagajärjed
kohalikes ajalehtedes ei olnud
mitte rahuldavalt kirjutatud ja tulevikus
katsetakse uusi mooduseid ajalehtede
huvi kergitada Eesti ja naaberriikide
vastu.
Belgia kohta võttis sõna Endla-
Mai Holland, öeldes, et selts on küll
väike.kuid kavatsused on tulla suurel
arvul ESTO '84-le.
. Hollandi esindaja Ellen Kapostins.
kajastas Inglis- ja- Saksamaa probleemi,
et vananemise tõttu on seltsil
rahalised raskused.
Lõpuks andis Rootsi kohta aruan-deEnno
Uus/Nimetas, et kultuuritöö
tegevus on elav ja et viimastel esinduse
valimistel võtsid osa4000 isikut
11.000 võimalikust. Jällegi aga ütles
E. Üus, et majanduslikult on raskusi,
kuna valitsus on vähendanud enda
toetust 10% võrra.
Tegevusaruannetele järgnes rahaline
aruanne laekur Paul Säar'e
pooh. Rahaline seis on rahuldav.
ÜEKN tegevuse kohta andis sel-gistust
Lembit Savi. Tegevuskava
põhialused on: 1) edendada ja kaitsta
inim- ja kodanikuõigusi, kuid eriti
(Järgheb Ihk. 3)
LechWalesa
: Mobeli rahuauhind
Walesale
Arvatakse, et Poola võimud ei tee
takistusi Lech Walesale-minna vastu
võtma temale määratud Nobeli
auhinda, kuna see näitaks praegust
rezhiimi halvas valguses. Vabade
ametiühingute „Solidaarsuse" juht
sai Nobeli rahuauhinna silmapaistvate
teenete eest Poola tööliste õiguste
eest võitlemisel vägivalda
taunides. Poola rahva enamus võttis
auhinna määramise vastu kui
nende õiguste tunnustamise, kuid
Irezhiimi funktsionänd on kibeštu-y.>-
Trudeau:
Lennuki allatulistamm®
ine iSnnetus" 99
OTTAWA — Peaminister Pierre
Tirudeau arvates Korea reisilennuki
allatulistamine venelaste poolt
oli „traagiline õnnetus" ja neid ei
peaks nimetama «mõrvariteks".
Parlamendis peaminister ütles,
et „vähendame külma sõja ohte kui
kohtlenie neid kui inimesi".
Opositsioonijuht Mulroney ütles,
et Trudeau tegi oma hinnanguga
suure eksituse ja kahjustab Kanada
senist ametlikku seisukohta.
EESTI iiyVÄLIIDE TOETAV B^ÄISRiWG TORONTOS
OE
: Pühapäeval. 30. oktoobril 1983 kell 3 p.l. , .
Toronto Eesti Maja suures saalis.
KOHVILAUD LOTERIIGA, mängib G.ILTALI ORKESTER.
Pääsmete müük; laudade ettetellimine: tel. 773-4825
.Varuge'aeg meeldivaks Õhtuks!
TORONTO EESTI SKAUDISÖPRADE SELTSI iESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
korraldusel
, 19. novembril 1983 Toronto Eesti Maja suures saalis
algusega kell 7.30 õhtul
EESKAVA © EINELAUD ® B A A B® TANTS
Laudade ettetellimine ja pääsnried: Bruno Lindre,421-5541.
Pääsme hind $7.50
Eeltööd eestiainelise
kava kohaselt
Eestiainelise õppetooli loomiseks Toronto Ülil^ooli juurde
on eeltööd kestnud pidevalt, ja kui pole ootamatuid tagasi-
. lööke, võib juba tuleva aasta algul hakata otsima kandidaate
professorikohale.
reedel, 28. oktoobril 1983 kell 7.30 õhtul Eesti Majas.
EESKAVA-LOTERII-BAAR - SUUPISTED - ORKESTER
Sissepääs $15.00 isikult. Tulu EKN'le.
KÕIK ON KUTSUTUD!
Nagu prof. Olev Trass ütles
„Meie Elule", on moodustatud
ettevalmistav komisjon, kes on
pidanud senini kaks koosolekut.
Komisjoni ülesandeks on koostada
selle akadeemilist struktuuri
ja kindlaks määrata administratiivne
protseduur.
Seitsmeliikmelise komisjoni
esimeheks on assistent-provost
Lorna Marsten, kolm dekaani,
, eestlane Marvi Ricker, kes on
ülikooli ja ühiskonna vahenda-
, jäksrIda-Euroopa uurimiste direktor
G. Cekulin ja prof. Olev
Trass.
. Õppetooli (Graduate Research
Ghair of Estonian Studies) küsimust
arutati põhjalikult ja vastavad
seisukohad saadeti kommenteerimiseks
komisjoni liikmetele
ja lähevad ka kõigile osakondadele,
milledega õppetool
on seotud". Hiljem läheb küsimus
siis kinnitamiseks ülikooli presidendile
või provostile. Järgneks
käik Ottawa^se, kus valitsuselt
on oodata $300.000 suurune
toetus.
Prof. Olev Trassi arvates kõik
see protseduur võib läbi ollajtu-leva
aasta algul, mil tuleks siis
moodustada uus komisjon pro-
. fessorikoha täitmiseks. Mõeldud
on esialgu õppejõud rakendada
3—6 aastaks.
Teatavasti eestiainelise õppetooli
asutamise mõte tuli Tartu
College'ilt, kes oma umbes
$100.000 suuruse aasta ülejäägi-;
ga kavatses seda ka majandada.
Ülikooli poolt on aga nõue miljon
dollari sissemaksmiseks. Sellest
Tartu College'i panus on
$300.000, riigilt sama summa ja
puuduv osa siselaenuna eesti
ühiskonnalt.
Prof. Olev Trass ütles, et kui ei
tule ootamatuid tagasilööke, siis
eestiaineline õppetool võib Toronto
ülikooli juures tegevust
alustada Esto '84 ajaks.,
Liisa Lomp pildistatud aasta tagasi oma 101a. sünnipäeva eel.
' ! Foto - B. Piirik
¥anim Toronto eestlane
mvi
Laupäeval, 8. oktoobril suri Toronto
vanim eestlane Liisa Lomp.
Ta oleks 13. novembril saanud 105-
aastaseks.
Liisa Lomp sündis 1878. a. Tartu-maal,
Elistvere vallas Raigastvere kü-las,
Pällu talus oma wnemate teise
tütrena. Ta jäi vaeslapseks kolmeaastaselt
ja kasvas üles sotse (isa õde)
juures Kaiavare külas. Abiellus 19-
aastaselt metsavahi jä hilisema meieri
Mihkel Lomp'iga. Neile sündis
kaks tütart. Perekond elas Tartus ja
Virumaal. Lesest-us 1916. a. - abikaasa
jäi kadunuks Esimeses maailmasõjas.
'
Liisa Lomp elas kaks aastat Tudulinnas
ja asus siis tagasi Tartumaale,
kus ta tütar Ainu alustas õpinguid
Maarja Magdaleena algkoolis. Samas
sai Liisa Lomp ka kooliteenija
koha.
Kodumaalt asus 1944. a. Saksamaale,
elades laagrites Jenas, Augs-burgis
ja Flensburgis.. Kanadasse
asus 1949. a. ja elas sellest ajast oma
tütre Ainu Paju juures.
Kadunu oli sügavalt usklik,kuulu-des
Toronto Eesti Baptisti Kogudusse,
kus tema 100-aasta sünnipäeva
tähistati 1978. a. novembris jumalateenistuse
ja koosviibimisega.
h Toronto Eesti Naisseits korraldab pühapäeval, 16. oktoobril
kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saalis
riinu - P Ä R Ä S T T t L O U M A
ETTEKANDED,'NÄITUSED, LOTERIID ja KOHVILAUD
Sissepääs $6.00
Maalikunstnik ARVIJLLE PUSTRÖM-UUS
BB
BALTIMORE KUtySTNIK MARET MAISTE
.UU
EestrMaja väikeses saalSs
reedeLj 4. oktoobril kL 2—9 õ.
laupäeval, 15. oktoobril kL 10—9 õ.
pühapäeval, 16. oktoobril kl. 12—6 0. ,
TORONTO EESTI BAPTiSTB KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Pühapäeval, 23. oktoobril kell 6.00 õhtul
EVALD MÄND — kõne, EDGAR LIIK— tervitus,
Hiiu koor Marika Wilbiksi juhatusel, slaidid
Hiiumaalt, kohvi- ja teelaud.
KUNSTINÄITUS
EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS
laupäeval, 22. oktoobril kl. 12—8 õ.
pühapäeval, 23. oktoobril kl. 11—4 p.l.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 13, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-10-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831013 |
Description
| Title | 1983-10-13-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | .1 • SecoBid Class Mail Re Nr 41 (175^)1983 NELJAPÄEVAL, 13. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER13 XXXIV aastakäik oo , Äsja maksuvaba staatuse saanud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu pidas 1. oktoobril New Yorgis oma täiskogu koosoleku, kuskinnitMi uus põhikirija kodukord ning valiti tagasi senine esimees Lembit Savi ja atus.' •. ^ • • . • ( Kohale olid sõitnud Kanadast viis delegaati: Laas Leivat, Hans Lupp, Harald Teder, Walter Pent ja Priit Aruvald. Rootsi, Saksamaa, Inglismaa, Austraalia, Belgia, Holland ja USA olid esindatud kohalikkude delegaatide poolt. koosolek algas löinäseisakuga, kus mälestati äsja surma.läbi lahkunud peakonsul Ernst 'jaaksoni abi-kaasatClaire JaaksOn'i. Mälestati ka kadunud ÜEKN asutajaliiget Leonard Vanter'it ja kauaaegset ÜEKN .^sekretäri Eduard Vallastel. , t " Järgnes palvus ÜEKN liikme praost Aleksander Hinno poolt. Ta kordas apostel Pauluse sõnu: ,,Olge kindlad lootuses, kannatlikud halastuses'ja ipüsivjad oma nõuetele vabadusele/' / Seejärele ÜEKN esimees Lembit Savi tutvustas uusi osavõtjaid Priit Aruvald'i ja Heino Taremäe'd ja avaldas tänu kaastöölistele. Esimees andis koosoleku juhatamise üle valitud juhatajale Hans LuppMle. Sõna anti erakorraliselt EKN esimehele Laas Leivafile, kes hindas 'Harald'Raudseppa esindajana ÜEKN'is ja aridis talle üle Kanada Eestlaste iTeenetemärgi. L. Leivat tlitvustas omalt poolt EKN'u uut büropjuhatajat Priit Äruvald'i, lisades, et tema on kähe isamaaliku laulu autor, mis levivad „põrandä all" okupeeritud kodumaal. Konsul Aarand Roos tervitas koosolijaid ja mainis, et ÜEKN ja peakön-sulaat on ammust aega koos töötanud eesmärgiga Eesti Vabariigi suveräänsuse de facto taastamiseks (kõne toome teisal). ; Harald Teder esitas küsimuse konsul Roos'ile, kas leidub mõni ametlik diplomaatiline akt või väljendus otseses või kaudses tõlgenduses selle kohta, et lääneliitlased ei ole kunagi tunnistanud nagu olnuks eesti väeosad sõjalises vahekorras nendega. Konsul lubas järeluurida, eriti neid akte; mis puudutavad sõjameeste emigreerumist USi^-sse. MAKSUVABA STAATUS Järgmiseks andis ÜEKN esimees Lembit Savi Ülevaate eelneva aasta tegevusest. Esiteks märkis ta, et Va-badusfondi loomine maksuvaba staatusele on lõpule viidud. ÜEKN on inkorporeeritud Maryland'i osariigis ja USA Interrial Revenue Service andis maksuvaba staatuse 7. juunil 1983. Edasi L. Savi ütles: 1) Eesti Vabariigi Aastapäevad kuulutati välja aasta 1983 ESTO Külviaas-iaks; 2) korraldati 29. okt. — 2. nov., 1982 Lüneburgis, Lääne-Saksamaal, Euroopa maade-eestlaste konverents •ÜEKN'I kulul ja Euroopa Büroo tegelikul läbiviimisel; 3) esimees võttis osa 12. dets. 1982 a. Valges Majas toimunud Poola Solidarity Päeva Proklamatsiooni allakirjutamise tseremooniast; 4] võeti osa Ülemaailmse Balti Nõukogu (Baltic World Con-ference] tegevusest ja töökoosolekutest Washingtonis, D.C.; 5) saadeti küsitlev kiri India peaminister I. Gandhile seoses tema külaskäiguga okupeeritud Eesti pealinna; 6) jätkati kodumaal vabadusvõitlejate väljaandel ilmuva „Lisandeid uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis, vol. Vlll-XXir' ingliskeelse käsikirja redigeerimist, kuid siin leidis takistust tööjõu vähesus; 7) kavandati ÜEKN seisukohti esitava memorandumi VEKSÄ tegevuse kohta. Ilmumine on viivitunud teema emotsionaalsuse ja muude raskuste tõttu; 8) peeti pidevat ühendust Eesti organisatsioonide tegelastega üle maailma, kirja, telefoni ning isiklike kontaktide, kaiidu: 9} juhatuSB:liikmed võtsid, osa Valges Majas toimunud Balti Päeva Deklaratsiooni allakirjutamise tseremooniast ja vastuvõtust. Saa-. deti ka president Reaganile tänukiri selle proklamatsiooniga seoses; 10) on eelnevate sündmuste puhul mit-' mel korral olnud intervjuud „Voice of America" raadioga ja ,,Radio Li-berty'ga". - ARUANDED ^ : . Pärast tegevusaruannet võtsid sõna järjekorras maade esindajad. Inglismaa esindaja Kalju Popp. asendades Ylo Anson'it,ütles, et Inglismaa Eesti Selts käib aegajalt koos, kuid liikmete vähenemise tõttu on selts raskes rahalises olukorras. Rahapuu^ duse probleemi kordas ka Saksamaa esindaja HerbertMichelson. Näib, et tulevasel aastal kaob ära valitsuse toetus seltsile ruumide ja tööjõudude pidamise näol ja see võib järgmisel aastal tekitada probleeme. Siiski, nimekirjas on ikka umbes 900 liiget ja MÜnsteri kokkutulekul olid üle 300 osavõtja. ; . . Austraalia esindaja Veljo Areng ütles, et seltsi elu on väga elav ja käiakse koos kord kuus. ESTÖ '84 vastu on tunduvalt suur huvi ja võib oodata-tsuurel määral osavõttu Austraaliast. Selts on ka välja kuulutanud noorte kirjavõistluse, millest võib osa võtta eesti või inglise keeles. Mõte on kaasatõmmata mitte eesti keeh valdayaid eesti noori. Laas Leivat andis ülevaate EKN'u kohta. Muu hulgas, nimetas ta 11- jnne BaUi Õhtu korraldamist ja jätkuvaid katseid aupeakonsuli staatuse küsimuse selgitamiseks. Laas Leivat ütles ka, et tal on hea meel teatada, et EKN juhatuses on kaksteist isikut alla 30 a. vanuse, mis tähendab, et noorte huvi rahvusliku töö vastu Kanadas ei ole mitte vähenemisel. Lõpuks kutsus ta kõiki ESTO •84-18. USA esindaja Juhan Simonson ütles, et ERKU töö on olnud püsiv ja edurikas. Muu tegevuse kõrval on mitmel korral esitatud memorandumeid valitsusele ja Balti Proklamatsioon ja Valge Maja vastuvõtt oH suur saavutus eestlastele. Kuid' Simonson mainis ka, et kahjuks tagajärjed kohalikes ajalehtedes ei olnud mitte rahuldavalt kirjutatud ja tulevikus katsetakse uusi mooduseid ajalehtede huvi kergitada Eesti ja naaberriikide vastu. Belgia kohta võttis sõna Endla- Mai Holland, öeldes, et selts on küll väike.kuid kavatsused on tulla suurel arvul ESTO '84-le. . Hollandi esindaja Ellen Kapostins. kajastas Inglis- ja- Saksamaa probleemi, et vananemise tõttu on seltsil rahalised raskused. Lõpuks andis Rootsi kohta aruan-deEnno Uus/Nimetas, et kultuuritöö tegevus on elav ja et viimastel esinduse valimistel võtsid osa4000 isikut 11.000 võimalikust. Jällegi aga ütles E. Üus, et majanduslikult on raskusi, kuna valitsus on vähendanud enda toetust 10% võrra. Tegevusaruannetele järgnes rahaline aruanne laekur Paul Säar'e pooh. Rahaline seis on rahuldav. ÜEKN tegevuse kohta andis sel-gistust Lembit Savi. Tegevuskava põhialused on: 1) edendada ja kaitsta inim- ja kodanikuõigusi, kuid eriti (Järgheb Ihk. 3) LechWalesa : Mobeli rahuauhind Walesale Arvatakse, et Poola võimud ei tee takistusi Lech Walesale-minna vastu võtma temale määratud Nobeli auhinda, kuna see näitaks praegust rezhiimi halvas valguses. Vabade ametiühingute „Solidaarsuse" juht sai Nobeli rahuauhinna silmapaistvate teenete eest Poola tööliste õiguste eest võitlemisel vägivalda taunides. Poola rahva enamus võttis auhinna määramise vastu kui nende õiguste tunnustamise, kuid Irezhiimi funktsionänd on kibeštu-y.>- Trudeau: Lennuki allatulistamm® ine iSnnetus" 99 OTTAWA — Peaminister Pierre Tirudeau arvates Korea reisilennuki allatulistamine venelaste poolt oli „traagiline õnnetus" ja neid ei peaks nimetama «mõrvariteks". Parlamendis peaminister ütles, et „vähendame külma sõja ohte kui kohtlenie neid kui inimesi". Opositsioonijuht Mulroney ütles, et Trudeau tegi oma hinnanguga suure eksituse ja kahjustab Kanada senist ametlikku seisukohta. EESTI iiyVÄLIIDE TOETAV B^ÄISRiWG TORONTOS OE : Pühapäeval. 30. oktoobril 1983 kell 3 p.l. , . Toronto Eesti Maja suures saalis. KOHVILAUD LOTERIIGA, mängib G.ILTALI ORKESTER. Pääsmete müük; laudade ettetellimine: tel. 773-4825 .Varuge'aeg meeldivaks Õhtuks! TORONTO EESTI SKAUDISÖPRADE SELTSI iESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS korraldusel , 19. novembril 1983 Toronto Eesti Maja suures saalis algusega kell 7.30 õhtul EESKAVA © EINELAUD ® B A A B® TANTS Laudade ettetellimine ja pääsnried: Bruno Lindre,421-5541. Pääsme hind $7.50 Eeltööd eestiainelise kava kohaselt Eestiainelise õppetooli loomiseks Toronto Ülil^ooli juurde on eeltööd kestnud pidevalt, ja kui pole ootamatuid tagasi- . lööke, võib juba tuleva aasta algul hakata otsima kandidaate professorikohale. reedel, 28. oktoobril 1983 kell 7.30 õhtul Eesti Majas. EESKAVA-LOTERII-BAAR - SUUPISTED - ORKESTER Sissepääs $15.00 isikult. Tulu EKN'le. KÕIK ON KUTSUTUD! Nagu prof. Olev Trass ütles „Meie Elule", on moodustatud ettevalmistav komisjon, kes on pidanud senini kaks koosolekut. Komisjoni ülesandeks on koostada selle akadeemilist struktuuri ja kindlaks määrata administratiivne protseduur. Seitsmeliikmelise komisjoni esimeheks on assistent-provost Lorna Marsten, kolm dekaani, , eestlane Marvi Ricker, kes on ülikooli ja ühiskonna vahenda- , jäksrIda-Euroopa uurimiste direktor G. Cekulin ja prof. Olev Trass. . Õppetooli (Graduate Research Ghair of Estonian Studies) küsimust arutati põhjalikult ja vastavad seisukohad saadeti kommenteerimiseks komisjoni liikmetele ja lähevad ka kõigile osakondadele, milledega õppetool on seotud". Hiljem läheb küsimus siis kinnitamiseks ülikooli presidendile või provostile. Järgneks käik Ottawa^se, kus valitsuselt on oodata $300.000 suurune toetus. Prof. Olev Trassi arvates kõik see protseduur võib läbi ollajtu-leva aasta algul, mil tuleks siis moodustada uus komisjon pro- . fessorikoha täitmiseks. Mõeldud on esialgu õppejõud rakendada 3—6 aastaks. Teatavasti eestiainelise õppetooli asutamise mõte tuli Tartu College'ilt, kes oma umbes $100.000 suuruse aasta ülejäägi-; ga kavatses seda ka majandada. Ülikooli poolt on aga nõue miljon dollari sissemaksmiseks. Sellest Tartu College'i panus on $300.000, riigilt sama summa ja puuduv osa siselaenuna eesti ühiskonnalt. Prof. Olev Trass ütles, et kui ei tule ootamatuid tagasilööke, siis eestiaineline õppetool võib Toronto ülikooli juures tegevust alustada Esto '84 ajaks., Liisa Lomp pildistatud aasta tagasi oma 101a. sünnipäeva eel. ' ! Foto - B. Piirik ¥anim Toronto eestlane mvi Laupäeval, 8. oktoobril suri Toronto vanim eestlane Liisa Lomp. Ta oleks 13. novembril saanud 105- aastaseks. Liisa Lomp sündis 1878. a. Tartu-maal, Elistvere vallas Raigastvere kü-las, Pällu talus oma wnemate teise tütrena. Ta jäi vaeslapseks kolmeaastaselt ja kasvas üles sotse (isa õde) juures Kaiavare külas. Abiellus 19- aastaselt metsavahi jä hilisema meieri Mihkel Lomp'iga. Neile sündis kaks tütart. Perekond elas Tartus ja Virumaal. Lesest-us 1916. a. - abikaasa jäi kadunuks Esimeses maailmasõjas. ' Liisa Lomp elas kaks aastat Tudulinnas ja asus siis tagasi Tartumaale, kus ta tütar Ainu alustas õpinguid Maarja Magdaleena algkoolis. Samas sai Liisa Lomp ka kooliteenija koha. Kodumaalt asus 1944. a. Saksamaale, elades laagrites Jenas, Augs-burgis ja Flensburgis.. Kanadasse asus 1949. a. ja elas sellest ajast oma tütre Ainu Paju juures. Kadunu oli sügavalt usklik,kuulu-des Toronto Eesti Baptisti Kogudusse, kus tema 100-aasta sünnipäeva tähistati 1978. a. novembris jumalateenistuse ja koosviibimisega. h Toronto Eesti Naisseits korraldab pühapäeval, 16. oktoobril kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saalis riinu - P Ä R Ä S T T t L O U M A ETTEKANDED,'NÄITUSED, LOTERIID ja KOHVILAUD Sissepääs $6.00 Maalikunstnik ARVIJLLE PUSTRÖM-UUS BB BALTIMORE KUtySTNIK MARET MAISTE .UU EestrMaja väikeses saalSs reedeLj 4. oktoobril kL 2—9 õ. laupäeval, 15. oktoobril kL 10—9 õ. pühapäeval, 16. oktoobril kl. 12—6 0. , TORONTO EESTI BAPTiSTB KOGUDUS 883 Broadview Ave. Pühapäeval, 23. oktoobril kell 6.00 õhtul EVALD MÄND — kõne, EDGAR LIIK— tervitus, Hiiu koor Marika Wilbiksi juhatusel, slaidid Hiiumaalt, kohvi- ja teelaud. KUNSTINÄITUS EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS laupäeval, 22. oktoobril kl. 12—8 õ. pühapäeval, 23. oktoobril kl. 11—4 p.l. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-13-01
