1984-03-29-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, MARCH 29
ma
„S^EIE ELU" - „ÖÜRÜFE" - Estonian
Published by.Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 BroadviewAVe., Toronto, Oot. Canada, M 4K 2R6
. 466^0951 .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.^ Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., Ne\/ Milford, N.J.,USA
* TeL (201) 262-0773.=
Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja. talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Onlt.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste ivastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap, k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MfelE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.i40.00,6 k. S22.Ö0.
3 k.^15.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k.S17.00. Üle-
. meremaadesse - J 1 a. $48.00, 6 k.^26.00,'3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemereraaadesse: l a . S58.00, 6 k. $29.00.
• ' Üksiknumber - 75^ •
• Kuulutushinnad:. 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
• tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„Mfeie Elu" E1P.13 (1778) 1984
mro
Eesti on ikka veel olemas!
Ontario Mitmekultuuri Nõuandva
Kogu äsjasel 2-päevasel kokkutulekul
kerkis Eesti nimi ja eksistents
jälle päevakorral® ja huvi-noon
Osav propaganda võib mõjustada
väheteadlikke
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiin^
Liberaalide partei uue liidri vali- hoiakuga ja ta jäi välisministri ko»
mise tsirkus Ottawas on iseloomus- hast ilma.
tav sellepoolest, et see toimub en- MacGuigani seadusandlikud
diselt sama valitsuse ringis, kes projektid õigusministrina omavad
koos Trudeauga on võimu juures strikti hoiaku vahekorras Kanada
tei pole liberaliseerunud arusaamadega ja
tulevad maale ainult kasuks.
Kuid nüüd jääb veel paljude l i -
olnud 15 aastat. Terve pa
suutnud uusi nägusid esile tuua.
See on seesama endine trudeausot-sialism,
mis on Kanada majanduse
viinud sinna, kus praegu oleme.
Kuid päris nii see ka ei ole, sest
kerkinud liidri kandidaadid oma-l)
eraalide„pää8teingel" John Tur-ner,
kes on samuti oma mütsi yali-misringi
heitnud. Päi'ast lahkheli
Trudeauga on Turner olnud valit-vad
ka erinäo. Sellistena tuleb neid susest eemal 8 aastat. Jõhn Turner
ka vaadelda. Jean Chretien rekla- imponeerib oma soliidsusega. Ta
meerib oma „recordiH:kaksküm- on koservatiivse tiiva liberaal. Ta
mõnd aastat parlamendis ja sellest räägib suure mehe kohta pisut kii-ajast
17 aastat valitsuses. Ta s.äi 17 resti. Ta kõnnib lühikeste sammu-aastat
valitsuses püsida ainult sõ- dega. Tema poliitilist temperämen-nakuulelikkusega
peaministrile, ti peame aJLes nägema.
Ta saab olla vaid üks tugev osa tru- Chretien on kõva häälega võitle-deausotsialismist,
mis lõi nn. „just ja, ikka valitsuse liini pidi.
society-d" ja saavutuseks on 1,5 MacGuigan on heas väljendus-miljonit
töötut Kanadas. vormis akadeemik. Julgeksime te-
Viimane kandidaat seniks on da asetada liberaalide paremale
lõhn Munroe, kes on end avalikult tiivale. Ta ei ole üle Põhjanaba
deklareerinud Trudeau valitsuse vaataja. Ta tunneb Kanada asukoh-sotsiaaluuenduste
toetajaks, kui ta USA põhjanaabrina,
mitte muuks, siis ometi, et erineda Ülejäänud liiderikandidaadid on
konservatiividest'., vähem silmapaistvad ja
Mark MacGuigan omab intelJek- välja langema.
tuaalseid sugemeid, mis eraldab
teda lahkuvast peaministrist. Ta al-
Nii võistlevadki: Turneri soliidsus,
Chretieni poliitiline võitlus-gas
välisministrina, kuid paigutati valmidus ja MacGuigani akadee-peagi
ümber kohtuministri kohale, miline niõistus.
Tema Nõukogude vastased sõna- Nii on liberaalide kaaklilu, suu-võtud
ei sobinud nähtavasti pea- värk ja mõistüiis.
ministri üle Põhjanabb suunatud V.
lllilllillllllllllllllllllllllllllllllilllillitllillltlllillllllH^^^^^
* Maailma kuulsate elukutseliste
rahvakunstiansamblite seas oli omal
ajal üheks paremaks ,,Les. Feux
Follets" nimeline tantsurühm Kanadast.
Nende pisiosadeni viirriistletud
esinemised jätsid alati mulje spontaanses}
rahvapärasusest. Iga tantsu-samm,
pillihääl ja näo-jning kehamii-mika
avaldus jättis tunnetus^' rohkem
oma tööst siirat rõõmu tundvast
ametmehest kui^ mõnest vastu taht- _
mist naeratavast estraadikunstni-kust.
Nende lavastuslik stiil nägi et->
te, et tantsijate saatemuusikat ei teinud
orkester vaid pillimehed. Kännul
istuvad, aia najale toetuvad,
näoilmelt üksteisega tumma juttu
vegtvad või mõnes muus, külamoo-sekahtidele
omases asetufees, tehti
rnuusikat,mille seaded ei kuulunud
lihtsamate liiki ning mille elukutselises
tasemes keegi kahelda ei saanud.
Mõeldes „Les Feux Follets" ela-mustpakkuvaile
esinemistele, tekib
soov, et Torontos tegutsev Rahvapil-limeeste
Orkester tollelt kuulsalt an-
0 0 0
samblilt inspiratsiooni ammutaks.
Toredal kombel ön Toronto pillimeeste
koosseisus esindatud mitmed
põlvkonnad, kes ilmselt ei käi koos
seltskondliku kokkusaamise pärast,
vaid keda näib siduvat ühine huvi
rahvapärase muusika" vastu. KAS
VÕIKS tulevikus näha; et mängijad
oma' noodipuldid nurka kihutaks
ning ehtsate rahvapillimeestena
peast mängiksid? Sellel moel esinedes
taanduks näolt noodijälgimise
pingutus ja publik võiks muusikale
lisaks riautida mängurõõmust säravaid
nägusid. Mõne sobiva astme või
muu rekvisiidi abil saaks pillimehi ja
-naisi lavale paigutada istuma ja seisma
rühmitustes, milles peegelduks
kiigemäe meeleolu, Kergemat liiki
muusika esitamisel on publiku nägemismeele
rahuldamine väga oluline.
Rahvapillimeeste - Orkestri senine
menu peaks: olema heaks ajendiks
uute võtete proovimisel.
1, • -
HARRI KIVILO
VEKSÄ endine esimees Arnold
Meri ütles 1981. a. Tallinnas peetud
koosolekul: „Ühingu liikmete ja
aktivistide tähtsaim kohustus on
aidata kaasa Nõukogude Liidu välispoliitika
elluviimisel." See tsitaat
on toodud informatsioonist,
mille Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu
saatis Baltimorest keskorganisatsioonidele
ja eesti ajalehtedele
Välismaaga Kultuurisidemete
Arendamise Eesti Ühingu tegevuse
selgitamiseks.
Samas kõnes endine esimees nimetas
VEKSA ühe ülesänäena: „akti-viseerida
välisühingute tegevust, kes
peavad sõprussidemeid Nõukogude
Liiduga ja ka selleks, et koondada
nende ümber progressiivseid jõudusid.''
I
'VEKSA ÜHING
• Aastal 1956 rajatfka Eestis (vastavalt
Nõukogude Liidu eeskujule) Välismaaga
Kultuurisidemete Pidamise
Eesti Ühing. Mõtte algatajaks" oli
üks punaarmees teeninud eestlasest
kindral, t o l korral oli ühingu ülesandeks
vaid teadlaste ja kultuuritegelaste
esinemiste korraldamine ja or-ganiseerimihe
välismaal.
Kuid kaks aastat hiljem (1958) ky^-^
jundati see organisatsioon ümb^r
nimega Välismaag^a Šojiruse ja Kul-
«tuurisidemete Arendamise Eesti
Ühing. Märgatav on väikene suunamuutus:
üleminek organisatsioonide
pinnale, kusjuures nüüd sõprusühing
loob ja arendab sidemeid välismaal
asuvate sümpaatsete ühingute ja organisatsioonidega,
millised ei pruukinud
olla eesti organisatsioonid.
Ja jällegi kaks aastat hiljem (1960)
loodi uus all-organisatsioon — Välismaaga
Kultuurisidemete Arendamise
Eesti Ühing (VEKSA), suunaga
sedakord otseselt eestlastele Läänemaailmas.
ÜLESANDED ,
• VEKSA Ühingu esimehfjks on
käesoleval aastal (1984) Ülo Koil.
Endine esimees Arnold Meri sai endale
Eesti Sõprusühingu esimehe
ameti. A. Meri abiks on seal Kalle' ,
Liiv.' VEKSA Ühingu peasihiks on
kujunenud kontaktide otsimine ja'
arendamine noorte ja väljaspool Eestit
elavate, eestlastega; nende meelitamine
okupeeritud Eesti külastamiseks,
selleks korraldades nn. kultuu-,
ri- ja keele seminare, ringsõite, jm.
Seevastu Eesti Sõprusühingu peamiseks
ülesandeks on tõmmata ja meelitada
väliskülalisifnäiteks Itaaliast)
Eestisse sõpruspäevadele. Ka on
Sõprusühing võtnud eneseie ülesandeks
vahendada gruppide külastusi
ja sealsete eestlaste esinemisi väljas-poolt
Eestit; seda loomulikult tõhusa
KGB valve all. VEKSA Ühing on
ühtlasi ajaleht ..Kodumaa" väljaandja.
. .
SEMINARID
VEKSA Ühing korraldab ka seminare,
pagulasnoortele eesti keele
õppimise ja kultuuriga tutvun^mise
ettekäändel. Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu informatsioon toob
ära ühe.Kanada eesti noore seletuse,
kes mõni aasta tagasi oli sattnud
seminarist osavõtjatehulka, et osa
võtta ringreisist. Ta ütleb:
„VEKSA poolt pagulasnoortele
korraldatud seminarid tasuta ringreiside,
vastuvõttude, pidustuste,
söömiste ja joomistega ning esinduslikkude
propaganda otstarbeks rajatud
ettevõtete ja kohtade külastamisega
võivad siiski avaldada mõju mõningatele
pagulasnoortele, kellede
poliitilised tõeks pidamised on veel
välja kujunemata ning kes ei Junne
_,komm.iiriistlikku. siisteemi., ja Eesti
I.
Mitmekultuuri Nõuandva .Kogu
liikmed olid kogunenud kõikjalt On-tariost
Torontosse Nõukogu teise
aastakümne esimeseks konverentsiks.
Esimesel päeval toimusid komiteede
töökoosolekud: kodakondsuse,
kultuurivahekordadö ja-pärandi.
hariduse ja noorte probleemid, inimõigused,
rassivahekorrad, immigratsioon
ja põgenikud, meedia ja
kommunikatsioon ning ühiskondliku
arengu küsimused leidsid detailset
käsitust nii individuaalkomitee-des
kui ka ülevaatlikult koos ko-or-dinaatoritega.
Teisel konverentsipäeval koguneti
täiskogu-koošolekuks. Ontario Mitmekultuuri
Nõuandva Kogu president
dr. Mavis E. Burke tervitas
kõigepealt Nõuandva Kogu liikmeid,
ära märkides ka Nõuandva Kogu
10. aastapäeva pidustustest saadik
esinenud silmapaistvamaid
sündmusi, edutamisi ja saavutusi. •
' Dr, Burke tegi teatavaks, et Mitmekultuuri
Nõuandva Kogu liige
Valve Andre.oli uuesti valitud Couc-hichingi
üheks direktoriks. Nimet-».-
des Valve Andre vääristamist Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas teenetemärgiga,
lisas dr. Burke koosolija-tele
teadmiseks, et teenetemärgi andmine
toimus Eesti Vabariigi 66. aastapäeva
puhul. :
Pärast tähelepanu-nõudvat pausi
•Ijšas dr. Burke: „Ia vastupidiselt selgele,
mida loeme ajalehest, me kõik
teame, et Eesti ikka veel eksisteerib
ja loodame, et ta ekisisteerib kunagi
taas vabana!"
Eesti nimi ja saatus olid kõigile
Ontario Mitmekultuuri Nõuandva
kogu liikmeile välja .tõstetud täiskogu
istungil ning hiljem oli kuulda
palju positiivseid kommentaare.'
COUCHICHINGI KONVEKENTS
Samadel päevadel ja kellaaegadel
toimus Hart House'is. CoucHichjng
Institute on Public Afiairs ja Caha-dian
Public Relatiohs Society ühis-konverents
teemal „Me(^ia's Influ-ence
as Critic and Advocate".
Ajalise kokkusattumise tõt*' ei olnud
Nõuandva Kogu meediakomitee
liikmetel võimalik osa võtta tervest
sellest huvitavast konverentsist. Küll
aga siirduti keskpäeval 9-liikmelise
meediakomiteena valitsushoonest
Hart House'i, et seal keskpäevaeinel
vähemasti ära kuulata ühte huvitavamat
teemat: ,,Meedia mõju meie
tajumusele ja hoiangule", esitatuna
Kristin Shannon'i pooh. K. Sha'nnon
on ajaloolane ja majandusteadlane,
f kes on nõuandjaks enam kui 50-le
süur-ettevõttele ja valitsusasutustele
USA-s ja Kanadas.
Konverentsilt kiirustati tagdsi
Nõuandva Kogu istungile, kus tihe
kava täitis ülejäänud pärastlõuna.
A. LANGER, M.Sc, O.D., F.Ä.A.A.S.,
DOCTOR OF OPTOMETRY
teatab i
#. ROBERT VAGWERS, 0.0.„ '
DOCTOR OF OPTOMETRY
on ühinenud Optometry praktikaga
151 Bloör Street W , Süite 345 (teine uks Avenue Rd. poolt)
" Vastuvõtt kokkuleppel (416) 922-4121
JOHN E. SOOSAAR; CA
Oleneb täielikult noore või vana.
aga eriti noore kodusest kasvatusest,
rahvuslikust haridusest ja hoiakust,
kuipalju võikas üldse tä laseb ennast
mõjutada. Vaimselt ettevalmistamata
noortele võib VEKSA propaganda
olla väga hädaohtlik.
Pean seepärast ülimalt soovitavaks
ja vajalikuks, et meie täiendus-alg-
ja keskkoolid riingmeie noorte-ja
keskorganisatsioonid pühendaksid
erilist tähelepanu meie noorte
rahvuslikule kasvatusele.
Eesti keeie. ja kirjanduse, maateaduse
ja ajaloo kõrval tuleks väga
olulise sektorina tutvustada meie
nporlele olukorda ja rezhiimi meie
ikestatud kodumaal, inspireerides
neid jätkama meierahvuslikku vabadusvõitlust."
ClhiartQred Accountant .
Syite 1802,181 Umitvorsity Ave., Toronto, Ontavio,
Tel. 864-0099
I:
3M7
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS i
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
1 KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NÄHA ja
PUUNIKERDUSE äial.
K õ n e l d a k s e eesli, läli ja inglise keeli.
Qn õigus?
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ÖGANm Müük ja rentimine
Äris 291-5054
CtieV OidS Limited Kodus 423^§7l«
5000 Sheppard Ave. £., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Müüd saadaval uued Euroopa stiilis thiarmoaknM,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
Helistag® päev&O töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0§)3Z
10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ lEO
Seda küsis Ottawa ajalehe „The
Citizen" veergudel (veebr 27 1984),
Ottawa Eesti Seltsi abi-esinaine E.R
Chewchuk (neiuna Kukk), kõrvutades
peaminister P.E.Truedeau ja senaator
Yuzyki arvamused Juri Aud-dropovi
kohta.
Peaminister. Triideau arusaamise
kohaselt ]uri Andropov oli mees.keU,
lel oli ettenägelikkust, visiooni, kes
taotles inimestele paremat elu, oli
oma nõudmistes mõõdukas ja töötas
andumusega.
Senaator Yuzyk pidas Juri Andro»
povit mõrvariks ning suurimaks rahva
rõhujaks. Elavaks näiteks selle
juures oli protestimeeleavaldus Ottawas,
kus nõuti eesti inimõiguste eest
võitleja Mart Nikluse vabastamist
Nõukogude Liidu orjalaagrist. Mart
Nikluse nõudmiseks oli põhiliste inimõiguste
kindlustamine Nõukogude
rahvastele, mida inimkond tunnustab
globaalses ulatuses. ^
Mart Niklus on tõeline hümani-taarlane
ja tõenäoliselt küsib eneselt
(orjalaagris) Shakespeare küsimuse
— Olla või mitte olla — kas opjus või
surm?
Ajaleht oma arvamist ei avalda»
md.
Selgitame teadmatus
koduse energia
l^asutamise kohta
IT^õudke endale juÜDost koos vastustega.
Juhises leiate samm-sammult praktilisi vastuseid
energia säilitamiseks, isoleerimiseks ja elamute
kütmiseks, lisaks veel informatsioon Kanada
yai'!^'.]se>t toetuse ja abi saamiseks.
Vaba juhis® saamisoks
täitke l<upong ja
postitage alloleval
aadressil.
Energy, Mines and
Resources Canada
P.O. Box 3500 .
Postal Station C
Ottawa KIY 4G1
Remplissez Is coupon et
postez-le ä radrssse
suivante; ' •
Eniergie, Mines et
Ressources Canada
.Case postale 3500
Succuisale postale C
Ottawa KIY 4G1
m MB M3 EM Mi '.^ . V «iw ^
Name
Nom
Äddress
Adresss
City
Ville
Provincs
Provinco
I
I
I
Postal Oode
Oode postal
I would like to receive my guide in English
Je voudrais recevoir une bröchure en frangais I
I
, • ^ Energy, Mines and
• I Resources Canada
tnergie; Mines et
Ressources Canada Canada
J)
43 «
Of •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 29, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-03-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840329 |
Description
| Title | 1984-03-29-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
, MARCH 29
ma
„S^EIE ELU" - „ÖÜRÜFE" - Estonian
Published by.Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 BroadviewAVe., Toronto, Oot. Canada, M 4K 2R6
. 466^0951 .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.^ Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., Ne\/ Milford, N.J.,USA
* TeL (201) 262-0773.=
Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja. talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Onlt.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste ivastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap, k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MfelE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.i40.00,6 k. S22.Ö0.
3 k.^15.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k.S17.00. Üle-
. meremaadesse - J 1 a. $48.00, 6 k.^26.00,'3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemereraaadesse: l a . S58.00, 6 k. $29.00.
• ' Üksiknumber - 75^ •
• Kuulutushinnad:. 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
• tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„Mfeie Elu" E1P.13 (1778) 1984
mro
Eesti on ikka veel olemas!
Ontario Mitmekultuuri Nõuandva
Kogu äsjasel 2-päevasel kokkutulekul
kerkis Eesti nimi ja eksistents
jälle päevakorral® ja huvi-noon
Osav propaganda võib mõjustada
väheteadlikke
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiin^
Liberaalide partei uue liidri vali- hoiakuga ja ta jäi välisministri ko»
mise tsirkus Ottawas on iseloomus- hast ilma.
tav sellepoolest, et see toimub en- MacGuigani seadusandlikud
diselt sama valitsuse ringis, kes projektid õigusministrina omavad
koos Trudeauga on võimu juures strikti hoiaku vahekorras Kanada
tei pole liberaliseerunud arusaamadega ja
tulevad maale ainult kasuks.
Kuid nüüd jääb veel paljude l i -
olnud 15 aastat. Terve pa
suutnud uusi nägusid esile tuua.
See on seesama endine trudeausot-sialism,
mis on Kanada majanduse
viinud sinna, kus praegu oleme.
Kuid päris nii see ka ei ole, sest
kerkinud liidri kandidaadid oma-l)
eraalide„pää8teingel" John Tur-ner,
kes on samuti oma mütsi yali-misringi
heitnud. Päi'ast lahkheli
Trudeauga on Turner olnud valit-vad
ka erinäo. Sellistena tuleb neid susest eemal 8 aastat. Jõhn Turner
ka vaadelda. Jean Chretien rekla- imponeerib oma soliidsusega. Ta
meerib oma „recordiH:kaksküm- on koservatiivse tiiva liberaal. Ta
mõnd aastat parlamendis ja sellest räägib suure mehe kohta pisut kii-ajast
17 aastat valitsuses. Ta s.äi 17 resti. Ta kõnnib lühikeste sammu-aastat
valitsuses püsida ainult sõ- dega. Tema poliitilist temperämen-nakuulelikkusega
peaministrile, ti peame aJLes nägema.
Ta saab olla vaid üks tugev osa tru- Chretien on kõva häälega võitle-deausotsialismist,
mis lõi nn. „just ja, ikka valitsuse liini pidi.
society-d" ja saavutuseks on 1,5 MacGuigan on heas väljendus-miljonit
töötut Kanadas. vormis akadeemik. Julgeksime te-
Viimane kandidaat seniks on da asetada liberaalide paremale
lõhn Munroe, kes on end avalikult tiivale. Ta ei ole üle Põhjanaba
deklareerinud Trudeau valitsuse vaataja. Ta tunneb Kanada asukoh-sotsiaaluuenduste
toetajaks, kui ta USA põhjanaabrina,
mitte muuks, siis ometi, et erineda Ülejäänud liiderikandidaadid on
konservatiividest'., vähem silmapaistvad ja
Mark MacGuigan omab intelJek- välja langema.
tuaalseid sugemeid, mis eraldab
teda lahkuvast peaministrist. Ta al-
Nii võistlevadki: Turneri soliidsus,
Chretieni poliitiline võitlus-gas
välisministrina, kuid paigutati valmidus ja MacGuigani akadee-peagi
ümber kohtuministri kohale, miline niõistus.
Tema Nõukogude vastased sõna- Nii on liberaalide kaaklilu, suu-võtud
ei sobinud nähtavasti pea- värk ja mõistüiis.
ministri üle Põhjanabb suunatud V.
lllilllillllllllllllllllllllllllllllllilllillitllillltlllillllllH^^^^^
* Maailma kuulsate elukutseliste
rahvakunstiansamblite seas oli omal
ajal üheks paremaks ,,Les. Feux
Follets" nimeline tantsurühm Kanadast.
Nende pisiosadeni viirriistletud
esinemised jätsid alati mulje spontaanses}
rahvapärasusest. Iga tantsu-samm,
pillihääl ja näo-jning kehamii-mika
avaldus jättis tunnetus^' rohkem
oma tööst siirat rõõmu tundvast
ametmehest kui^ mõnest vastu taht- _
mist naeratavast estraadikunstni-kust.
Nende lavastuslik stiil nägi et->
te, et tantsijate saatemuusikat ei teinud
orkester vaid pillimehed. Kännul
istuvad, aia najale toetuvad,
näoilmelt üksteisega tumma juttu
vegtvad või mõnes muus, külamoo-sekahtidele
omases asetufees, tehti
rnuusikat,mille seaded ei kuulunud
lihtsamate liiki ning mille elukutselises
tasemes keegi kahelda ei saanud.
Mõeldes „Les Feux Follets" ela-mustpakkuvaile
esinemistele, tekib
soov, et Torontos tegutsev Rahvapil-limeeste
Orkester tollelt kuulsalt an-
0 0 0
samblilt inspiratsiooni ammutaks.
Toredal kombel ön Toronto pillimeeste
koosseisus esindatud mitmed
põlvkonnad, kes ilmselt ei käi koos
seltskondliku kokkusaamise pärast,
vaid keda näib siduvat ühine huvi
rahvapärase muusika" vastu. KAS
VÕIKS tulevikus näha; et mängijad
oma' noodipuldid nurka kihutaks
ning ehtsate rahvapillimeestena
peast mängiksid? Sellel moel esinedes
taanduks näolt noodijälgimise
pingutus ja publik võiks muusikale
lisaks riautida mängurõõmust säravaid
nägusid. Mõne sobiva astme või
muu rekvisiidi abil saaks pillimehi ja
-naisi lavale paigutada istuma ja seisma
rühmitustes, milles peegelduks
kiigemäe meeleolu, Kergemat liiki
muusika esitamisel on publiku nägemismeele
rahuldamine väga oluline.
Rahvapillimeeste - Orkestri senine
menu peaks: olema heaks ajendiks
uute võtete proovimisel.
1, • -
HARRI KIVILO
VEKSÄ endine esimees Arnold
Meri ütles 1981. a. Tallinnas peetud
koosolekul: „Ühingu liikmete ja
aktivistide tähtsaim kohustus on
aidata kaasa Nõukogude Liidu välispoliitika
elluviimisel." See tsitaat
on toodud informatsioonist,
mille Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu
saatis Baltimorest keskorganisatsioonidele
ja eesti ajalehtedele
Välismaaga Kultuurisidemete
Arendamise Eesti Ühingu tegevuse
selgitamiseks.
Samas kõnes endine esimees nimetas
VEKSA ühe ülesänäena: „akti-viseerida
välisühingute tegevust, kes
peavad sõprussidemeid Nõukogude
Liiduga ja ka selleks, et koondada
nende ümber progressiivseid jõudusid.''
I
'VEKSA ÜHING
• Aastal 1956 rajatfka Eestis (vastavalt
Nõukogude Liidu eeskujule) Välismaaga
Kultuurisidemete Pidamise
Eesti Ühing. Mõtte algatajaks" oli
üks punaarmees teeninud eestlasest
kindral, t o l korral oli ühingu ülesandeks
vaid teadlaste ja kultuuritegelaste
esinemiste korraldamine ja or-ganiseerimihe
välismaal.
Kuid kaks aastat hiljem (1958) ky^-^
jundati see organisatsioon ümb^r
nimega Välismaag^a Šojiruse ja Kul-
«tuurisidemete Arendamise Eesti
Ühing. Märgatav on väikene suunamuutus:
üleminek organisatsioonide
pinnale, kusjuures nüüd sõprusühing
loob ja arendab sidemeid välismaal
asuvate sümpaatsete ühingute ja organisatsioonidega,
millised ei pruukinud
olla eesti organisatsioonid.
Ja jällegi kaks aastat hiljem (1960)
loodi uus all-organisatsioon — Välismaaga
Kultuurisidemete Arendamise
Eesti Ühing (VEKSA), suunaga
sedakord otseselt eestlastele Läänemaailmas.
ÜLESANDED ,
• VEKSA Ühingu esimehfjks on
käesoleval aastal (1984) Ülo Koil.
Endine esimees Arnold Meri sai endale
Eesti Sõprusühingu esimehe
ameti. A. Meri abiks on seal Kalle' ,
Liiv.' VEKSA Ühingu peasihiks on
kujunenud kontaktide otsimine ja'
arendamine noorte ja väljaspool Eestit
elavate, eestlastega; nende meelitamine
okupeeritud Eesti külastamiseks,
selleks korraldades nn. kultuu-,
ri- ja keele seminare, ringsõite, jm.
Seevastu Eesti Sõprusühingu peamiseks
ülesandeks on tõmmata ja meelitada
väliskülalisifnäiteks Itaaliast)
Eestisse sõpruspäevadele. Ka on
Sõprusühing võtnud eneseie ülesandeks
vahendada gruppide külastusi
ja sealsete eestlaste esinemisi väljas-poolt
Eestit; seda loomulikult tõhusa
KGB valve all. VEKSA Ühing on
ühtlasi ajaleht ..Kodumaa" väljaandja.
. .
SEMINARID
VEKSA Ühing korraldab ka seminare,
pagulasnoortele eesti keele
õppimise ja kultuuriga tutvun^mise
ettekäändel. Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu informatsioon toob
ära ühe.Kanada eesti noore seletuse,
kes mõni aasta tagasi oli sattnud
seminarist osavõtjatehulka, et osa
võtta ringreisist. Ta ütleb:
„VEKSA poolt pagulasnoortele
korraldatud seminarid tasuta ringreiside,
vastuvõttude, pidustuste,
söömiste ja joomistega ning esinduslikkude
propaganda otstarbeks rajatud
ettevõtete ja kohtade külastamisega
võivad siiski avaldada mõju mõningatele
pagulasnoortele, kellede
poliitilised tõeks pidamised on veel
välja kujunemata ning kes ei Junne
_,komm.iiriistlikku. siisteemi., ja Eesti
I.
Mitmekultuuri Nõuandva .Kogu
liikmed olid kogunenud kõikjalt On-tariost
Torontosse Nõukogu teise
aastakümne esimeseks konverentsiks.
Esimesel päeval toimusid komiteede
töökoosolekud: kodakondsuse,
kultuurivahekordadö ja-pärandi.
hariduse ja noorte probleemid, inimõigused,
rassivahekorrad, immigratsioon
ja põgenikud, meedia ja
kommunikatsioon ning ühiskondliku
arengu küsimused leidsid detailset
käsitust nii individuaalkomitee-des
kui ka ülevaatlikult koos ko-or-dinaatoritega.
Teisel konverentsipäeval koguneti
täiskogu-koošolekuks. Ontario Mitmekultuuri
Nõuandva Kogu president
dr. Mavis E. Burke tervitas
kõigepealt Nõuandva Kogu liikmeid,
ära märkides ka Nõuandva Kogu
10. aastapäeva pidustustest saadik
esinenud silmapaistvamaid
sündmusi, edutamisi ja saavutusi. •
' Dr, Burke tegi teatavaks, et Mitmekultuuri
Nõuandva Kogu liige
Valve Andre.oli uuesti valitud Couc-hichingi
üheks direktoriks. Nimet-».-
des Valve Andre vääristamist Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas teenetemärgiga,
lisas dr. Burke koosolija-tele
teadmiseks, et teenetemärgi andmine
toimus Eesti Vabariigi 66. aastapäeva
puhul. :
Pärast tähelepanu-nõudvat pausi
•Ijšas dr. Burke: „Ia vastupidiselt selgele,
mida loeme ajalehest, me kõik
teame, et Eesti ikka veel eksisteerib
ja loodame, et ta ekisisteerib kunagi
taas vabana!"
Eesti nimi ja saatus olid kõigile
Ontario Mitmekultuuri Nõuandva
kogu liikmeile välja .tõstetud täiskogu
istungil ning hiljem oli kuulda
palju positiivseid kommentaare.'
COUCHICHINGI KONVEKENTS
Samadel päevadel ja kellaaegadel
toimus Hart House'is. CoucHichjng
Institute on Public Afiairs ja Caha-dian
Public Relatiohs Society ühis-konverents
teemal „Me(^ia's Influ-ence
as Critic and Advocate".
Ajalise kokkusattumise tõt*' ei olnud
Nõuandva Kogu meediakomitee
liikmetel võimalik osa võtta tervest
sellest huvitavast konverentsist. Küll
aga siirduti keskpäeval 9-liikmelise
meediakomiteena valitsushoonest
Hart House'i, et seal keskpäevaeinel
vähemasti ära kuulata ühte huvitavamat
teemat: ,,Meedia mõju meie
tajumusele ja hoiangule", esitatuna
Kristin Shannon'i pooh. K. Sha'nnon
on ajaloolane ja majandusteadlane,
f kes on nõuandjaks enam kui 50-le
süur-ettevõttele ja valitsusasutustele
USA-s ja Kanadas.
Konverentsilt kiirustati tagdsi
Nõuandva Kogu istungile, kus tihe
kava täitis ülejäänud pärastlõuna.
A. LANGER, M.Sc, O.D., F.Ä.A.A.S.,
DOCTOR OF OPTOMETRY
teatab i
#. ROBERT VAGWERS, 0.0.„ '
DOCTOR OF OPTOMETRY
on ühinenud Optometry praktikaga
151 Bloör Street W , Süite 345 (teine uks Avenue Rd. poolt)
" Vastuvõtt kokkuleppel (416) 922-4121
JOHN E. SOOSAAR; CA
Oleneb täielikult noore või vana.
aga eriti noore kodusest kasvatusest,
rahvuslikust haridusest ja hoiakust,
kuipalju võikas üldse tä laseb ennast
mõjutada. Vaimselt ettevalmistamata
noortele võib VEKSA propaganda
olla väga hädaohtlik.
Pean seepärast ülimalt soovitavaks
ja vajalikuks, et meie täiendus-alg-
ja keskkoolid riingmeie noorte-ja
keskorganisatsioonid pühendaksid
erilist tähelepanu meie noorte
rahvuslikule kasvatusele.
Eesti keeie. ja kirjanduse, maateaduse
ja ajaloo kõrval tuleks väga
olulise sektorina tutvustada meie
nporlele olukorda ja rezhiimi meie
ikestatud kodumaal, inspireerides
neid jätkama meierahvuslikku vabadusvõitlust."
ClhiartQred Accountant .
Syite 1802,181 Umitvorsity Ave., Toronto, Ontavio,
Tel. 864-0099
I:
3M7
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS i
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
1 KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NÄHA ja
PUUNIKERDUSE äial.
K õ n e l d a k s e eesli, läli ja inglise keeli.
Qn õigus?
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ÖGANm Müük ja rentimine
Äris 291-5054
CtieV OidS Limited Kodus 423^§7l«
5000 Sheppard Ave. £., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Müüd saadaval uued Euroopa stiilis thiarmoaknM,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
Helistag® päev&O töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0§)3Z
10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ lEO
Seda küsis Ottawa ajalehe „The
Citizen" veergudel (veebr 27 1984),
Ottawa Eesti Seltsi abi-esinaine E.R
Chewchuk (neiuna Kukk), kõrvutades
peaminister P.E.Truedeau ja senaator
Yuzyki arvamused Juri Aud-dropovi
kohta.
Peaminister. Triideau arusaamise
kohaselt ]uri Andropov oli mees.keU,
lel oli ettenägelikkust, visiooni, kes
taotles inimestele paremat elu, oli
oma nõudmistes mõõdukas ja töötas
andumusega.
Senaator Yuzyk pidas Juri Andro»
povit mõrvariks ning suurimaks rahva
rõhujaks. Elavaks näiteks selle
juures oli protestimeeleavaldus Ottawas,
kus nõuti eesti inimõiguste eest
võitleja Mart Nikluse vabastamist
Nõukogude Liidu orjalaagrist. Mart
Nikluse nõudmiseks oli põhiliste inimõiguste
kindlustamine Nõukogude
rahvastele, mida inimkond tunnustab
globaalses ulatuses. ^
Mart Niklus on tõeline hümani-taarlane
ja tõenäoliselt küsib eneselt
(orjalaagris) Shakespeare küsimuse
— Olla või mitte olla — kas opjus või
surm?
Ajaleht oma arvamist ei avalda»
md.
Selgitame teadmatus
koduse energia
l^asutamise kohta
IT^õudke endale juÜDost koos vastustega.
Juhises leiate samm-sammult praktilisi vastuseid
energia säilitamiseks, isoleerimiseks ja elamute
kütmiseks, lisaks veel informatsioon Kanada
yai'!^'.]se>t toetuse ja abi saamiseks.
Vaba juhis® saamisoks
täitke l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-29-02
