Meie Elu = Our life, April 29, 1977

              8 REEDEL, 29. ÄPRUXJL - miDÄY, ÄERIL 29
miff i rr*"'i Ui *
„Meie Elu" nr. 17 (1420) 1977
Tervitus Kalju Jõele 00N FRATIR
L mm
Esimese mai hommikul koputan
tasa naabri, uksele ja sisenedes su
run oma noore sõbra kätt. „Päljuõn
ne, Kalju!. Pikki aastaid, head tuju
• ja raugematut jõudu selleks tööks
' mida meie ühiskonna teenimisel, teed
. ja oled teinud nii väsimatult tuttava­le,
sõprade ja. ka võõraste hüveks."
Meride .tervitussõnadega oljnuks
Kalju Jõgile arltud üle lugematute
sõprade ja tuttavate, tervitused )0-da
sünnipäeva hommikul. Ja Kalju ise
pidanuks .seda küllaldaseks. Tfenla
tagasihoidlikkuses ei tihanuks ta ise.
oma juubelile, rohkemat omistada.
Jah — Kalju taolisele mehele ol­nuks
lihtsaist tervitussõnadest. kül-lalt.'
. ' . ;
Kord avaldasin mõtte; et pole na­gu
vaja avalikult lehes kuulutada
oma tuttavaile pühadetervitusi. Sa-muti
poleks vaja soovida ka oma-
Esimene Eesti pinnal loodud eesti
korporatsioon pühitseb tänavu oma
70. a... juubelit. Korporatsioon Frater­nitas
Estica pidulik asutamine 26. ap­rillil
1907 (vana kalendri järgi) pii
edukrooniks eesti rahvusliku jä kor­poratiivse
üliõpilasintiimõrgariisatsi-ooni
saavutamise püüdlusele.. Need
taotlused olid 'kestnud juba ligi
kolmkümmend aastat, kuid seni nur­junud
baltisakslaste vaenulikkuse
ning valitsuse intriigide tõttu. Oli ju­ba
asutatud Eesti Üliõpilaste Selts,
kuid teataval osal meie haritlaskon­nast
oli siiski sihiks täielik võrdsus
saksa üliõpilaskonnaga, mis nende
silmis oli võimalik ainult korpora­tiivse
organiseerumisega. Samuti oli
nende ideaaliks tugevama kokku-kuuluvustunde
arendamine. Nii asu­tati
'kuueteistkümne E.ü.S/i liikme
poolt Korporatsioon Fraternitas Es­tica.
v Korp! Fraternitas Estica - märki­misväärse
juubeli pühitsemine toi­mub
.ülemaailmselt/. Kanada Koon­dis
korraldab Torontos ürituste see­ria,
mis. algab piduliku'jumalateenis­tusega
neljapäeval, 5. mail kell 20:00
Vana-Ändrese kirikus. Perekonnaõh­tu
korraldatakse reedel,-6. mail Ho­tell
Toronto ballisaalis.. Pidulik aktus
aukülaliste osavõtul toimub Eesti
Majas laupäeval, 7. mail kell 13:QO.
Sama päeva õhtul: leiavad aset pidu­lik
koosolek, vennastuspidu ja kom-merss.
•Korp! Fraternitas 'Estica ridadesse
on kuulunud aastate jooksul mitmed
silmapaistvad isikud, nende hulgas
esimene senior teoloog Arnold Laur
riigivanem ning president Konstan­tin
Päts, kuulus arstiteaduse profes­sor
Aleksander Paldrok ning veel
paljud .teised prominentsed poliitika,
majandus- ja teadusala tegelased
Ühiskondliku aktiivsuse traditsiooni
jätkatakse ka tänapäeval, eriti meie
poliitilistes keskorganisatsioonides
sellega kinni pidades Korp! Frater­nitas
Estica lipukirjast „Xeos õigla­ne
ja vahvas, ustav sulle, eesti rah­vas!"
Meie akadeemilistel korporatsioo­nidel
on ka praegu tähtis osa täita,
soodustades rahvuslikku ühtekuulu­vust,
sõprussidemete viljelemist ja
identsuse säilitamist. Seitsmekümne
aasta jooksul on Korp! Fraternitas
Estica liikmeskond nendele sihtidele
järgnenud.. Juubeli puhul kinnitame
veelkord, meie püüdlust neid edasi
'kanda ka tulevikus.; •, .-
OM
Ameeriklased, kes kohtusid hiljuti
L. Brezhneviga olid shokeeritud te­ma
haiglasest väljanägemisest. Ta oli
näost kahvatu ja kollane, silmad
pundunud ning ei olnud võimeline
ennast konsentreerumä. Tema kõne
oli nii segane ja katkendline, et se­da
oli võimatu tõlkida. Ta meenutas
Maod, kelle jutust ka tema viimastel
elupäevadel enam keegi aru ei saa­nud.
Kuid arvatakse, et ta katsub
rippuda võimul viimase võimaluseni.
ii suurem raelsade
sõbrale õnne ajaleheridadega. Ometi
oa aga juhtumeid ja asjaolusid, kus
vaikne omavaheline käesurve tuleks
õigustatult vahetada tähistamisega
ajalehe veerul. Sest. mees, keda mina
nende ridadega tahan tervitada; on
seda väärt, et tema sü.nnipäevatervi-tusist
.võtaks osa laiem ringkond. Ei
mitte ainult siin Torontos, vaid kau­gemal:
kodumaal, Euroopas jm.
. Kalju Jõgi sündis 1. mail 1927 a.
Tartus. Just siis, kui noorest poisist
hakkas sirguma mehehakatis ja
edaspidi meie Alma Ma teri jünger,
sittus meie kodumaa, suurte sõjakee-riste
kodaraisse ja peagi oli Kaljust
tehtud n.n. lennuväe poiss ja rohke­arvulise
noorte grupiga toodud välja
Eestist võõrsile.. Järgnevad rasked,
päevad: sõjavangi ja kodutute DP-iaagrite
ajad. Olukorrad, kus paljud­ki
kaotavad pea ja segaste aegade
muutudes ei suuda ehani vajalikult
orienteeruda. Ei mitte Kalju Jõgi.
Ta elab üle rasked ajad; õiendab ja
talitab, et umbses olukorras aidata
ennast ja oma- sõpru. Siis avaneb
uks Inglismaale ja saatus viib ta-
: kokku oma Ästridiga. Ja 1 hoor paar
hakkab rõõmsalt' rajama- omale ko­du;
kuigi kaugel kodumaast.
Kui avaneb võimalus Kanadasse
-purjetada, siis Kalju oma1 noorikuga
. soetab kodukoha Torontos: Ja siin
algabki meie sõbra oluline elutöö.
Ma ei mõtle mitte:dollarite jahti oma.
isiklikuks mugavuseks. Ei räägi ma-ka
mitte edust oma. igapäevase leiva
teenimisel. Ma: tahan kriipsutada al­la
seda, mis jäänuks meie ühiskon­nas
puudu Kaljut a.
Siirus, ausus, väsimatu püüe teisi'
'•' teenida; vahel neelata alla .kibedust
ja ülekohut; aidata siin ja seal ning
lüüa käed külge kus on tegijatest
puudus. See on miljöö, kus Kalju Jõ­gi
isiksus ja õrn inimarmastus lööb
lõkkele. Paljudki üldhuvisid teenivad
üritused jäänuks pidamata .Kalju
- puududes. Tallinna Paviljon Toronto
' Vahvus vahel ise'Käitavani raames on
ainuüksi Kalju Jõgi väsimatu käte­töö'
vili. .Kirjanik Viirlaiu, raamatu
viimine Kanada Parlamendi liikmete
kaudu avalikkusele 'osutus võimali­kuks
vaid Kalju JõgUl väsimatu töö
Ottu.. Ja jällegi tänu Kalju Jõhi hin-
; . gestatud algatusele .osutus võimali­kuks
tuua Torontos peelavaile Eesti
Päevadele aukülalisteks sõjavigasta-tuid
Euroopast. Ja sama juhtus kii­rud
suvel Baltimore's.
Meil on küllaldaselt seltskonna te­gelasi,•
kes rakendunud .ühiskonna
teenistusse. On palju tuntud nime­sid
ja n|gusid.lEnt arvan õigustatud
olevat fnärkima,i et Kalju Jõgi on
paljude hulgas ainulaadne. Sest te-
.." raa. jooneks on olla alati tagaplaanil.
Tä ei suru end peale ei esimeheks
aga juhatajaks. Kes jälginud lähe­malt
Tallinna-'Paviljoni arengut Ka-
, ravani raames teab, et Kalju raken­dub
töösse töömehena, organiseerib
noori ja vanti hulgaliseks tegelas-
, konnaks; tehes ise peamise osa roh­kest
töökoormast. Eesti Päevade sõ-javigas
talute reisitoimkonnas oli
Kalju töömees; sõitis, vedas,, hoolit­ses
j ämajutas. Just siis, kui Toron
to rikaste avarad majad jäid sule­tuks
vigastatud sõjameestele, siis oli
Kalju see, kes leidis peavarju mees
tele ja hädaolukorras loovutas mu­gavamad
nurgad oma kodus külalis
Tartu elanike; arv tõusis; 18. veeb­ruaril
100.000-le. Vabariigi ajal. oli
seal ümmarguselt 60.000 elanikku.
Elanike arv vähenes tunduvalt sõj a-aastatel,
kuid nüüd oh see arv roh­kem
kui kahekordistunud.
Tartu on praegu suur tööstus- ja
kultuurikeskus/ Kui palju sinna on
sisse valgunud venelasi, pole täpse­malt
teada.
Igatahes on kerkinud siin viimase
10 a. kestel uus elamispiirkond, kuhu
on asunud 30.000 inimest.
iestikeelsed jumala
Suurel Reedel toimus esimene ees­tikeelne
Jumalateenistus '.' Florida
poolsaare läänekaldal, St. Peterburgi
linnas. Teenisid -õpetajad, poeg ja
•isa Priit, ja Hans Rebane. Kirikülisi
oli kolmekümne ümber. '
Vastandina. Florida Idarannikule,
elab poolsaare lääne kaldal teadupä­rast
ainult umbes 80 eestlast, peami­selt
viimaste^ aastate jooksul sinna
asunud pensionärid. On lootust, et
tulevikus eestikeelsed jumalateenis­tused
St. .Peterburgis toimuvad kor­rapäraselt
kord kuus. Lähemat in­formatsiooni
saab õp. P. Rebaselt,
Trinity Lutheran Church, 401 Fifth
Ave, St. Petersburg Florida, 33701,
tel."522-0475 ja.822-3307/
teatab, et nende ülesandel ei. liigu
ringi sui Isu avas ta j a te (Smoke De t ee­ter)
müüjad, kes ütlevad end olevat
tuletõrjest. Suitsu avastamine on
küll, aga osa -rulikahjude vältimise
programmist ja need Scarboroughs,
kes on sellise aparaadi - muretsemi­sest
huvitatud, saavad informatsioo­ni
ja nõu helistades tel. 438-1228.
Ontario Loodusvarade Ministeeriu­mi
(Miništry of Natural Resourses)
informatsioonis üteldakse, et möödu­nud
aasta oli rekordiline metsatule­kahjude
poolest. Aasta jooksul oli
3,983. metsapõlemist, pooled sellest
leidsid aset Põhja-Ontario lääneosas.
1976. aasta jooksul hävitas tuli üle
1,290,500 aakri metsa mille väärtust
hinnatakse üle 35-e miljoni dollari,
siia juurde ei ole arvestatud hävinud
eraomandid; 1,5 miljoni dollari väär­tuses
ning metsatulekahjude kustu­tamisega
seotud kulutusi.
• '. Selles piirkonnas on kehtestatud
tuletegemise keeld 1/aprillist kuni 31.
oktoobrini. Loata tulelegi jäid'ootab
1,000-de dollariline rahatrahv, kolm
kuud vanglakaristust, pluss tulekah­just
tekkinud kahju ja tulekustutu­sega
seotud, kulude .tasumine;
Registreeritud tuletegemise kohta*
des võib tarvitada küll gaasipliiti
kuid sütega praadimise raami (Bar-beque)
kasutamine on keelatud.
MöödunudJ talve jooksul on olnud
üle 60-ne metsatulekahju. Kerge vih­masadu
on mõned neist küll kustu­tanud,
kuid mõnes kohas põleb ka
metsaalune maa (turvas) kohati ise­gi
kuni 10-ne jala sügavuselt mis teeb
raskeks kustutustööd.
V;.'V. v : J . S-gi
Prantsuse sotsialistide ja kommu­nistide
koalitsioon võidab ikka roh­kem
poolehoidu ja on suureks äh­varduseks
tuleval: aastal toimuvatel
Prantsuse valimistel. Itaalia kom­munistlik
partei hoiab praegu Itaa­lias
kristlike demokraatide vähemus-valitsust
võimul jä president J. Car-ter
oli sunnitud loobuma H. Kissin-geri
poliitikast, et ei mingi koostööd
kommunistidega. Prantsuse presi­dent
G. ^'Estoning on võtnud väga
range hoiaku kommunistide suhtes,
kuid ameeriklaste uus poliitika on
tõstnud kommunistide populaarsust
ESIS
Peaminister P. E.. Trudeau abikaa­sa
Margaret viibis Pariisis. Möödu­nud
nädalal, oli ta koos 20-ne ajakir­janikuga
Lõuna-Praiitsusmaal Nime-sis.
Tema kaaslasteks olid asjaarmas­taja!
fotomees Oscar Abolafi ja aja­kirjanik
Robin Leach. Ajalehed kir­jutavad,
et USA võimud kavatsevad
teda välja saata, kuna ta töötab foto­graafina
USA ajakirjadele, kuid tal
puudub tööluba USA-s töötamiseks.
Jugoslaavia jä Albaania
Kaks kõige suuremat üksteise vih­kajat
Jugoslaavia punane marshal J.
p t o . j a Albaania diktaator Enver
Hoxha on järsku.vaenükirve maha-matnud^
a muuutnud suurteks sõp­radeks.
Põhjuseks on, et mõlemad
diktaatorid . kardavad Moskvat ja
Kremli agente.
Illegaalsed
immigrandid USA-s
USA. immigratsiooni võimud on
hädas illegaalsete "immigrantidega,
kellede arvu loetakse üle 12-rie mil­joni
ulatavaks. Kõige., rohkem selli­seid
immigrante saabub Lõunä-Ko
reast, Indiast, Taist ja-Philipiinidelt,
kuid ka Kreekast, Pärsiast ja Nigee­riast.
Päris immigrantide vool saabub
Meksikost, Quatemalast, Ekvatorist,
Peruust, Kolumbiast, Jamaikast,
Haitilt ja Dominikaani vabariigist.
Illegaalsed immigrandid armastavad
elada Kalifornias, New Yorgi osarii­gis
ja Illinoisis. Illegaalseid immi­grante.
on nii rohkesti, et ametivõi­mudel
ei. ole võimalik neid kõiki xle-
Dorteerida.
'Kui varem USA püüdis kaitsta ve­ne
juute,: siis nüüd võttis president
J. Carter. baptistid N. Liidus oma
kaitse alla. Millegipärast on baptis­tid
N. Liidus üheks KGB poolt kõige
rohkem vihatumaks"usulahuks, sest
baptistid ei ole nõus alluma. KGB
terrorile ja vägivallale. N.-Liidu sün­ni
töölagreis leidub praegu kõige roh
kem baptiste.
?
. „U." S-I News & World Reports"
märgib, et Kanada peaminister P / E .
Trudeau kavatseb isiklikel või õige­mini
perekondlikel põhjusil oma
ametist tagasiastuda jä tõenäoliseks
tema- asetäitjaks saab ^John Turner,
kes möödunud aastal astus majan­dusministri
kohalt tagasi vastuolude
pärast Trudeäuga.
NMA?
tele. Ning läinud suvel Baitimore's
oli jällegi Kalju. s,ee, kes vastu hom­mikut
võõras linnas võttis vastu Eu­roopast
saabunud, väsinud., sõjavigas-tatud.
Meenub, kuis'keegi küsis Kaljult,
miks ta nii rabeleb teiste pärast. Ma
tean miks. Ei mitte au ega kuulsuse
parast! Ei mitte selleks, et algatuselt
teenida vast mõni veering. Vaid selle
pärast et Kalju Jõgi armastab oma
rahvast ja väikest kodumaad. Ta la­iab
hoida eestlust koostöös tuleviku
jaoks. Ta pole mitte sõnadega sõja­mees"..
kes tegeleb.tajumatus, rahvus
vahelise kõrgpoliitika sfääris. Ka
oma „lennupoisse" ei1 kogu tema
mingiks liivakasti sõjamänguks. Ta
siiralt, ausalt tahab edutada 'sõbra­likku
koostööd vanade ja noorte va
hei. selleks, et püsiks eestlus ja Ees­ti
nimi oleks tuntud siinseis võõrais
rahvastikes: Ta teab, et ainult ausa
töp ja ohvrimeelse panusega saab
meie ühiskonnas luua õilsust, ilu.
Nii. olgu veelkord ulatatud Kalju
Jõgile me käed ja tugeva käesurve­ga
" tema laialdase tütvussõprusringi
nimel öeldudr-ELAGU!
. H. Merelt
Ottawas toimus suurem nõupida
mine äriringkondade esindajate,
ametiühingute juhtide ja valitsuse
vahel, et praegusi inflatsiooni kont­rolli,
seadusi, mille tähtaeg 14. ok­toobril,
lõpetada. Seda peeti võima
likuks tingimusel, et ametiühingute
ja ärimeeste esindajad nõustuvad
vabatahtlikult alluma madalamate
hindade ja palkadega. Valitsus aga
ei saanud, vajalikke kindlustusi ja
selle tõttu teatas majandusminister
Üonald Macdonald, et senised kont-rolliseädused.
jäävad kehtima.. Kuna
kontrolliseadused. takistavad ! inves­teeringuid
.ja põhjustavad massilist
tööpuudust, siis kaaluti neid võima­lusi/
mis võimaldaks nende enneaeg­set
kõrvaldamist.' Praegu on nii, cl
hinriakontrolli tõttu, ainult palgad ei
tõuse, kuid omavalitsuse maksud,
liiduvalitsuse kulutused, elekter, õli
ja pea kõik kaubad tõusevad oma
hinnas. . '• .•:
Neljapäeval, 28. apr. T. E. Aian
dusklubi dr/V. Kasari loeng E. Ma
jas, algusega kl. 8 õht.
Reedel, 29. apr. 1. mai vastuvõtt
Tartu College'is, algusega kl. 8 õ.
^ Laup., 30. apr. Kanada Eesti Teat­ri
esituses „Mees kelle käes on trum­bid",
Monarch Park koolimajas algu­sega
kl. 4 p.I.
^ Laup., 30. aprl. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori ja Hamiltoni Helle­ta
jäte kevadball Royal Connaugh
hotellis algusega kl. 7.30 õ.
•fc Laup., 30/ apr. ja pühap., I. mail
Montrealis Rubergite kunstinäitus
Jaani kiriku ruumes.
j( Neljap., 5. mail Korpi Fraternitas
Estica 70. aastapäeva pidulik juma­lateenistus
Vana-Andrese kirikus al­gusega
kl. 8 õ. ja pidulik aktus laup.,
mail/Eesti Majas algusega kl. 1 p.
£ Pühap, 8. mail T.E.S. Täiendus­kooli
Emadepäeva aktus Eesti Ma­jas
algusega "kl. 2 p.
^ Laup., 14; mail Rahvatantsijate
Rühma „Kungla" Mai-ball Harbour
Castle Hiiton Hoteli ballisaalis algu­sega
kl. 8 õ.
iri!!illll!illll!ill!llllliriillllllllllillllllli!lll:i!llllllllllll!inilllli
Eesti värvides
ja ise
ioy2"xi8"
Hind 14,50. Ont. müügimaks .32^
- Postiga tellides saatekulu .350
II
Arvatakse, et järgmistel Kongres
sivalimist^l üks neist kandideerib
Kongressi liikme, kohale. Selleks nad
teevad juba kõiki ettevalmistusi ja
on muutnud;oma elukohta, kolides
Bucks Counti, Pa. D. Eisenhover on
kindral Eisenhover'i pojapoeg ja
Julie on president R. Nixöni tütar.
suurus 3 x 6 jalga. Hind
Pluss Ontario jaemüügimaks 7°/o.
Postiga tellides saatekulu .450
ai
II EIE ... .
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
J9I31illS9l!!lllllllll!illlllillillll!IIHl!l!l"llilllll!^
kuni aprillikuu lõpuni
SÄÄSTKE 20-50%
kvaliteediga
kasukaid,
gakke, keep®
HOOLITSEMINE
E EAST. TORONTO
Avatud: 10—6, neljap. 7 õhtul, laup. 3 p.l. — TELEFON 488-1701
Toronto avalikkude raamatukogude Forest Hiili osakonnas
vJOQEglintön.Äve/Wi^
; : '.::: • ..-NÄITUS AVATUD:^ ^.
• esmasp., teisip., neljap. ja reedeti kl. 20.3®, ja ; .,
kolmap. ning laupäeviti kl. 9—17
Sissepääs maksuta.
KUTSEID EI SAADETA. TERETULEMAST KÕIGILE!
SAABUNUD uus saadetis rootsi plastik vaipu jardiviisi
; • IITTALA Mä^ ^ Pewteir '
Soome ARABIA nõud ® Lambid j.m.
41 Charles St. W.BT@rGnt@
1. tänav' lõunapool Moori,. Ba^' ja Yonge vahel •. •
Omanikud eestlased
0 9 9 9
ü.•BDI ap•i n.n.. a) ga
äriruumikšg •arsti' vasf-uy.õfu 'kabinetiks j.n.e
. J . ii h-otws
™ ii TIIBKLAVERID — PIANIINOD
Petrof, B5uthner, Forster. j.t
Uued ja renoveeritua.
Kitarrid, akordionid ja teised
' MUUSiKARHS'fAD ; /
. Üürimine.
touse of music Ltd.
S53 Queen St. W., Toronto 133,
Tel. 363-1966